2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mis saadakse kaubagruppide hundade muutuse vrdlemisel erinevate perioodidega. VLAKIRJAD E. VOKSLI 1.Lhiajalised lakirjad 2.Keskmised vlakirjad 3.Pikaajalised vlakirjad maksethtaeg,intressimr Kindlustamata vlakirju nim. debentuurides Vlakiri kinnisvaraga-hpoteek Vlakiri vrtpaberitega-obligatsioon
Kaitsev Ründav Vertikaalsed Terasetööstus, Elektroonika, laevaehitus, biotehnoloogia põllumajandus Ründav Üldised Majanduskasvule kaubandustõkked suunatud üldine korra- ja protsessipoliitika Tänane arusaam tööstuspoliitikast on, et tuleb luua soodne sektorispetsiifilie regulatiivne raamistik. Kogu seaduseloome peaks läbima konkurentsivõime mõjude filtri. Tööstuspoliitika sektoraalse spetsiifika juures peetakse silmas vähemalt nelja dimensiooni, mis võivad olla poliitika diferenseerimise aluseks: Reguleerimisvajadus Väliskontekst Innovatsiooni roll Siseturu valmidus
1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. Majanduspoliitika võib olla suunatud: 1) territooriumile; 2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile või sektori alljaotusele; 3) ressursside liigile; 4) infrastruktuurilistele funktsioonidele. Majanduspoliitika jaguneb: 1) Korrapoliitika 2) Struktuuripoliitika 3) Protsessipoliitika Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseselt endogeenseid muutujaid. Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada: 1) Otsustusinstitutsioonid 2) Mõjuinstitutsioonid Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: · kontrollil; · sõltumatusel;
millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. 10 Majanduspoliitika võib olla suunatud: 1) territooriumile; 2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile või sektori alljaotusele; 3) ressursside liigile; 4) infrastruktuurilistele funktsioonidele. Majanduspoliitika jaguneb: 1) Korrapoliitika 2) Struktuuripoliitika 3) Protsessipoliitika Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseseltendogeenseid muutujaid. Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada: 1) Otsustusinstitutsioonid 2) Mõjuinstitutsioonid Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: •kontrollil; •sõltumatusel; •koordineerimisel.
omavalitsuse õiguse arendamiseks. Korrapoliitika = millist omavalitsuskorraldussüsteemi konstitutsiooniõiguslikult etteantud raamides realiseeritakse; kas ja kuivõrd peavad kohaliku omavalitsuse üksused olema aktiivsed. Nt kodanike osaluse tõstmine, KOV määrusandlusõiguse tugevdamine Struktuuripoliitika = KOV üksuste teo- ja arenguvõime parandamine ja muudatustega kohanemise võime edendamine. Nt taristu parandamine, liikluspoliitika, keskkonnakaitse Protsessipoliitika = omahalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi Nt keskkonnasäästlikkuse kontrollimine, projektijuhtimine 8. Kohaliku omavalitsuse õiguse allikad: 8.1. Nimetada kohaliku omavalitsuse õiguse allikad (nende liigid) Eurooa Liidu õigus, Euroopa õigus, Eesti Vabariigi PS, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ehk kohalik tavaõigus, piiriülene õigus.
Parlamendile eelmise eelarveaasta eelarve täitmise aruande. 7. Määrati kindlaks eelarve koostamisel kasutatava arvestusühik. 8. Määratleti ühenduse ja liikmesriikide tegevus kelmuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. 9. Kinnitati reeglid eelarve projekti menetlemiseks ja vastuvõtmiseks. 10. Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. POLIITIKAD Majanduspoliitika Jaguneb korrapoliitikaks, struktuuripoliitikaks ja protsessipoliitika. • Liikmesriigid teostavad oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. • Liikmesriigid ja ühendus tegutsevad kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika Otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahapoliitikat viib ellu valitsusest eraldi seisev asutus, harilikult riigi keskpank. Rahapoliitika eesmärk on stabiilne majandus, kuid pearõhk on
1.2.2. Teoreetilise majanduspoliitika süstematiseerimine Saksakeelses majandusalases kirjanduses domineerib valdavalt seisukoht, mille alusel majan- duspoliitika jaguneb kaheks põhivaldkonnaks (Raudjärv, 1995, lk 22). Korrapoliitika kui raampoliitika kujundab majandussüsteemi põhialused. Selle ülesandeks on institutsionaalne reeglite kehtestamine ja õiguste jagamine. Protsessipoliitika kui toimepoliitika ehk kulgemispoliitika on oma olemuselt makro- poliitika, mille puhul mõjutatakse rahvamajanduse agregeeritud komponente (nõudlust ja/või pakkumist) näiteks raha- ning maksupoliitikaga. Protsessipoliitika tegeleb otseselt raha ja rahas mõõdetavate suurustega. Mõningates majanduspoliitilistes käsitlustes tuuakse veel eraldi välja struktuuripoliitika
Näiteks: KOV määrusandlusõiguse tugevdamine, kodanike osalemise parandamine, avalike asutuste spordiühingutele kasutada andmine, omaabiinstitutsioonide soodustamine. Struktuuripoliitika: KOV üksuste funktsiooni- ja arenguvõime parandamine ning nende kohanemisvõime edendamine muutuvate vajaduste ja struktuurimuutustega. Näide: otsus kohaliku subventsiooni kohta teatud projektidele, infrastruktuuri parandamine, kohalik keskkonnakaitsepoliitika, liikluspoliitika (avalik transport). Protsessipoliitika: munitsipaalhalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi. Näide: keskkonnasõbralikkuse kontrollimine, kohalikud konjuktuurpoliitilised abinõud, projektijuhtimine. 3. Munitsipaalsuhete õigusliku reguleerimise erisused 1
annaabi.ee 
