SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTE- Subsidiaarsuse põhimõte kohaselt võtab EL valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil VAHETU KOHALDATAVUSE PÕHIMÕTE- Vahetu kohaldatavuse põhimõte tähendab, et: Aluslepingu artikkel on kohaldatav ilma igasuguse eelneva inkorporeerimiseta liikmesriigi riigisisestesse õigusaktidesse. Aluslepingu artiklil on vahetu mõju ilma edasiste rakendusmeetmeteta. Aluslepingu artikkel on tingimusteta. Aluslepingu artikli kohaldamine ei eelda diskretsiooniotsust. Aluslepingu artiklid kehtestavad õigused ja kohustused EL-i institutsioonidele, liikmesriikidele aga ka üksikisikutele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
• Arvamuste andmine koostöö EL komiteede ja Europarlamendiga • Otsustamine nõukogus. Teatud juhtudel rakendatakse siiski lihtsustatud menetlust ehk delegeeritakse otsustusõigus Pädevus See tähendab, et tuleb selgitada, kas ühendus on üldse pädev mingis valdkonnas otsustama ning milline on pädevuse iseloom, s.t kas ainu- või jagatud pädevus. Euroopa tasandil akti vatuvõtmiseks peab alati olema konkreetne õiguslik alus. Konkreetne õiguslik alus, s.t vastav aluslepingu artikkel määratleb alati meetme vastuvõtmise menetluse, täpsustab vastuvõetava meetme iseloomu (nt kas õigusnormide harmoniseerimine või hoopis miinimumreeglite kehtestamine) ning õigusakti liigi nt direktiiv. Pävedus Pädevus ehk kompetents on õigusaktiga antud ülesannete, õiguste ja kohustuste hulk. Pädevus annab kaalutlusõiguse mingi õigusliku toimingu sooritamiseks . Pädevus sisaldab ka vastutuse. Pädevus ehk kompetentsus on asjatundlikkus.
ELi toimimise lepingu kohaselt on Euroopa Kontrollikoja põhiülesanne tagada liidu auditeerimine, millel on kaks eesmärki: parandada finantsjuhtimist ja anda Euroopa kodanikele aru selle kohta, kuidas on avalik sektori vahendite haldamise eest vastutavad asutused vahendeid kasutanud. Alusleping sätestab artiklis 285 kontrollikoja kosseisu, artiklis 286 kontrollikoja liikemete kohustused ja artiklis 287 kontrollikoja ülesanded alljärgnevalt: Aluslepingu kohaselt kontrollib kontrollikoda liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid, samuti kõigi liidu loodud organite või asutuste tulude ja kulude raamatupidamiskontosid niivõrd, kuivõrd asjassepuutuv asutamisakt sellist kontrolli ei välista Kontrollikoda teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja
Paljude juhtivate juristide (Allar Jõks, Indrek Teder ja 9 riigikohtu liiget, kes hääletasid ESMi asutamislepingu põhiseaduspärasuse vastu) arvates pole ESMiga ühinemine kooskõlas Eesti põhiseaduse sätetega. Eesti riigikohtu 12. juuli 2012. aasta otsuses ESMi asutamislepinguga ühinemise kohta on kirjas, et „Üldkogu hinnangul ei ole PSTS volituseks legitimeerida ELi lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti pädevust ELile. Seetõttu peab eeskätt Riigikogu iga ELi aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas ELi aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa sügavama ELi lõimumisprotsessi ja sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise ELile. Kui jah, siis on selleks vaja küsida rahva nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust”. 8 Arvestades Euroopa komisjoni juhtide (J. M. Barroso, V
ja komiteed. Nad lahendavad tehnilisi küsimusi ja edastavad dokumendid alaliste esindajate komiteele (COREPER), mis koosneb liikmesriikide poolt Euroopa Liidu juurde lähetatud suursaadikutest ning mis tagab töö järjepidevuse ja lahendab tehnilis-poliitilisi küsimusi enne dokumendi saatmist nõukogule. Nõukogu võtab otsused vastu liikmesriikide ministrite hääletuse teel. Hääletamine võib olla kolme liiki sõltuvalt sellest, millistes aluslepingu sätetes kõnealust teemat käsitletakse: lihthäälteenamus (menetlusküsimused), kvalifitseeritud häälteenamus (liikmesriikide rahvaarvul põhinev häältearvestussüsteem, mida kasutatakse mitmete siseturgu, majandusküsimusi ja kaubandust käsitlevate otsuste puhul) ning ühehäälsus (välis- ja kaitsepoliitika, politsei- ja õigusalane koostöö, maksundus). Valdaval enamikul juhtudel võtab nõukogu otsuse vastu Euroopa Komisjoni
Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: · Esmasteks õigusallikateks; Teisesteks õigusallikateks. Esmased õigusallikad: · Aluslepingud: Lissaboni leping Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu Toimimise Leping Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud · Euroopa Liidu Põhiõiguste harta · Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus, õiguskindlus,õiguspärase ootuse põhimõte, võrdsusprintsiip, ettevaatusprintsiip,menetlusnormide järgimine, jne.) · Rahvusvahelised lepingud 2009 Lissaboni leping leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning
· Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 1.7. Eurooopa Põhiseaduslik Leping Sõlmiti küll 2004, kuid on siiamaani jõustumata. Põhimõteliselt sooviti 3 aluslepingu asemele luua 1 lepingu. * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine: Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse muutmine üldreegliks. Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine. · EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks · Euroopa Liidust väljaastumise protseduur
aluslepingute tõlgendamise või EL institutsioonide õigusaktide kehtivuse ja tõlgendamise kohta. Algab siseriiklikult, lõppeb, lihtsalt vahepeal küsitakse EL kohtult arvamust, tõlgendust. Jõuab tagasi liikmesriigi kohtusse kes peaks seda jälgima. EL kohus ei ole see koht kuhu kaevatakse kohaliku kohtu otsuseid edasi, vaid on osa siseriikliku kohtu menetlusest. EL kohtu pädevus- 1) Kuidas tõlgendada seda mis on mõnes direktiivis, määruses, otsuses, aluslepingu sättes 2) Kontrollida EL institutsioonide väljaantud õigusaktide seaduspärasust, osade väljaandmiseks pole pädevust, või muu oluline viga seadusloome käigus, siis need ei kehti. Aluslepingute sätteid saab ainult tõlgendada, tühistada ei saa. Kui EL kohus on andnud tõlgenduse, siis see kohustuslik kõigi jaoks nii küsiva kohtu kui ka teiste liikemsriigi kohtute jaoks ja institutsioonide, liikmesriikide ja kodanike jaoks.
Algab siseriiklikult, lõppeb, lihtsalt vahepeal küsitakse EL kohtult arvamust, tõlgendust. Jõuab tagasi liikmesriigi kohtusse kes peaks seda jälgima. EL kohus ei ole see koht kuhu kaevatakse kohaliku kohtu otsuseid edasi, vaid on osa siseriikliku kohtu menetlusest. EL kohtu pädevus- 1) Kuidas tõlgendada seda mis on mõnes direktiivis, määruses, otsuses, aluslepingu sättes 2) Kontrollida EL institutsioonide väljaantud õigusaktide seaduspärasust, osade väljaandmiseks pole pädevust, või muu oluline viga seadusloome käigus, siis need ei kehti. Aluslepingute sätteid saab ainult tõlgendada, tühistada ei saa. Kui EL kohus on andnud tõlgenduse, siis see kohustuslik kõigi jaoks nii küsiva kohtu kui ka
Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika.
Subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt võib Ühendus sekkuda tarbijakaitse küsimuste reguleerimisse üksnes siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik üksnes liikmesriikide õigusaktidega. d) Artiklis nähakse ette liikmesriikide õigus tarbijakaitse valdkonnas säilitada ja võtta vastu õigusnorme, mis tagavad tarbijale EL-i õigusest kõrgema kaitse taseme. Tarbijakaitse areng pärast Lissaboni lepingut Aluslepingu artikli 4 punkti (f) kohaselt jagavad Liit ja liikmesriigid pädevust tarbijakaitse valdkonnas (subsidiaarsuse põhimõte). Nüüdsest rajaneb Euroopa Ühenduse tarbijakaitsepoliitika kahel alusel: a) Euroopa Liidu üldine tarbijakaitsepädevus tugineb asutamislepingu artikli 169 lõikel 1 b) Ühine eripädevus, mida saab kasutada tarbijakaitse eesmärkidel, põhineb artikli 169 lõigetel 3-4. *EL üldine tarbijakaitsepädevus
oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud või on otsustanud selle teostamise lõpetada. Valdkonnad: siseturg; keskkond; tarbijakaitse; transport; energeetika. • Põhiseadusega kaotatakse riikide vetoõigus enamiku küsimuste puhul: – õiguskoostöö kriminaal- ja tsiviilküsimustes, –piirikontroll, varjupaik ja sisseränne, kodanikukaitse, – tõuke- ja ühtekuuluvusfondid. • Põhiseaduse leping sätestab mitmeaastase finantsraamistiku esmakordselt aluslepingu tasandil. • Lepinguga võrreldes on põhiseaduses identselt sõnastatud sätetel erinev õiguslik mõju. 14 • Põhiseaduses sätestatakse, et edaspidi luuakse Euroopa Liidu õigusaktid riikide ja elanikkonna topelthäälteenamusega: 55% liikmesriikidest, s.o vähemalt 15 liikmesriiki, kui nende elanikkond moodustab 65% Euroopa Liidu elanikkonnast. EL põhiseaduse muutmine lisalepingute või rahvahääletusteta
võitluses organisatsioonilide kuritegevuse vastu. Europol ja Eurojust asuvad Haagis. Euroopa Liidu Kohtu roll EL kriminaalõiguse tõlgendamisel ja arengus Millised on Euroopa Kohtu ülesanded? Eelotsuste tegemine liikmesriigi kohtute avaldusel. Kohtuvaidlused, mis hõlmavad EL õiguse tõlgendamise küsimust – saab ka otse kaevata (iseenesest võivad kõik pöörduda, kuid füüsilise isiku puhul on teatud tingimused). Euroopa Kohtu otsustel on ka poliitiline mõju, aluslepingu järgi õiguslik mõju. Lisaks liikmesriigi kohustuste rikkumise hagide menetlemine ning edasikaebuste menetlemine (apellatsioonimenetlus). Euroopa Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu erinevus? EL kohus on üldmõiste, mille alla kuuluvad Euroopa Kohus, Üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohtust. EL kohus asub Luxemburgis. Kuidas muutis Lissabon leppe jõustumine Euroopa Kohtu pädevust kriminaalõiguse valdkonnas
karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole). EL õiguse ülimuslikkus- ei ole aluslepingutes otseselt kirjas, et EL õigus on ülimuslik. Kuigi Lissaboni lepinguga tehti teatud väike märkus deklaratsiooni näol. Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga. EL kohtu pädevus- 1) Kuidas tõlgendada seda mis on mõnes direktiivis, määruses, otsuses, aluslepingu sättes 2) Kontrollida EL institutsioonide väljaantud õigusaktide seaduspärasust, osade väljaandmiseks pole pädevust, või muu oluline viga seadusloome käigus, siis need ei kehti. Aluslepingute sätteid saab ainult tõlgendada, tühistada ei saa. Kui EL kohus on andnud tõlgenduse, siis see on kohustuslik kõigi jaoks nii küsiva kohtu kui ka teiste liikemsriigi kohtute jaoks ja institutsioonide, liikmesriikide ja kodanike jaoks. Tõlgendust saab muuta ainult EL kohus ise.
Subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt võib Ühendus sekkuda tarbijakaitse küsimuste reguleerimisse üksnes siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik üksnes liikmesriikide õigusaktidega. d) Artiklis nähakse ette liikmesriikide õigus tarbijakaitse valdkonnas säilitada ja võtta vastu õigusnorme, mis tagavad tarbijale EL-i õigusest kõrgema kaitse taseme. Tarbijakaitse areng pärast Lissaboni lepingut Aluslepingu artikli 4 punkti (f) kohaselt jagavad Liit ja liikmesriigid pädevust tarbijakaitse valdkonnas (subsidiaarsuse põhimõte). Nüüdsest rajaneb Euroopa Ühenduse tarbijakaitsepoliitika kahel alusel: a) Euroopa Liidu üldine tarbijakaitsepädevus tugineb asutamislepingu artikli 169 lõikel 1 b) Ühine eripädevus, mida saab kasutada tarbijakaitse eesmärkidel, põhineb artikli 169 lõigetel 3-4. *EL üldine tarbijakaitsepädevus
annaabi.ee 
