Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektroonika alused (õpik,konspekt) (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Uudo Usai
ELEKTROONIKA KOMPONENDID
Elektroonika alused
TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1
SISSEJUHATUS
Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest,
millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid
elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö
võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad
suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv - ja aktiivelementideks. Passiv -
elementideks on takistid , kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid , transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused
konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente
(v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on
jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja
ühesiirdetransistorid, kirjeldused. Käesoleva materjali koostamisel on arvestatud Tallinna Polütehnikumi
õppeprogrammi aines "Elektroonika alused". Õppematerjal on koostatud ja välja antud
EÜ abistamisprogrammi " Phare " raames. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 2
PASSIIVELEMENDID 1. TAKISTID Resistor :
1.1. Otstarve, liigid ja põhiparameetrid. Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis.
Sellest tulenevalt käsutatakse neid kas voolu piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Takistid võivad olla kas lineaarsed või mittelineaarsed. Lineaartakistite vool on
võrdeline talle mõjuva pingega. Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge
väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm.
Oma põhiparameetri - takistuse - sõltuvuse seisukohalt on takistid kas püsi- või
muuttakistid. Püsitakistite takistus ei ole tema nimiarvust muudetav , muuttakistite takistus on
soovi ja vajaduse kohaselt muudetav. Takistite põhiparameetriteks on: nimitakistus , tolerants , nimivõimsus ja piirpinge .
Lisaks nendele antakse veel takistuse temperatuuritegur , suhteline mürapinge ja piirsagedus . Takisti nimitakistus on tema takistuse väärtus normaaltingimustel. Takisteid
valmistatakse kordse väärtustega standardsetele normridadele. Normrea tähisele E
järgnev arv näitab nominaalväärtuste arvu dekaadis. Enamlevinud normread on toodud
tabelis 1.1.
TABEL 1.1. Takistite nimitakistuse kordsed väärtused (. k, M. G) normridade
E6. E 12 ja E24 korral
E6 E12 E24 E6 E12 E24 E6 E12 E24 E6 E12 E24 0,1 0,1 0,10 1,0 1,0 1,0 10 10 10 100 100 100 0,11 1,1 11 110 0,12 0,12 1,2 1,2 12 12 120 120 0,13 1,3 13 130 0,15 0,15 0,15 1,5 1,5 1,5 15 15 15 150 150 150 0,16 1,6 16 160 0,18 0,18 1,8 1,8 18 18 180 180 0,20 2,0 20 200 0,22 0,22 0,22 2,2 2,2 2,2 22 22 22 220 220 220 0,24 2,4 24 240 0,27 0,27 2,7 2,7 27 27 270 270 0,30 3,0 30 300 0,33 0,33 0,33 3,3 3,3 3,3 33 33 33 330 330 330 0,36 3,6 36 360 0,39 0,39 3,9 3,9 39 39 390 390 0,43 4,3 43 430 0,47 0,47 0,47 4,7 4,7 4,7 47 47 47 470 470 470 0,51 5,1 51 510 0,56 0,56 5,6 5,6 56 56 560 560 0,62 6,2 62 620 0,68 0,68 0,68 6,8 6,8 6,8 68 68 68 680 680 680 0,75 7,5 75 750 0,82 0,82 8,2 8,2 82 82 820 820 0,91 9,1 91 910 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 3
Tolerants on lubatav takistuse hälve nimitakistusest. See antakse protsentides ja ta
näitab, kuipalju võib takistus nimitakistusest erineda. Tolerants sõltub nimitakistuste reast ja vastavad tolerantsid on toodud eelnevas tabelis.
Vasakule Paremale
Elektroonika alused-õpik konspekt #1 Elektroonika alused-õpik konspekt #2 Elektroonika alused-õpik konspekt #3 Elektroonika alused-õpik konspekt #4 Elektroonika alused-õpik konspekt #5 Elektroonika alused-õpik konspekt #6 Elektroonika alused-õpik konspekt #7 Elektroonika alused-õpik konspekt #8 Elektroonika alused-õpik konspekt #9 Elektroonika alused-õpik konspekt #10 Elektroonika alused-õpik konspekt #11 Elektroonika alused-õpik konspekt #12 Elektroonika alused-õpik konspekt #13 Elektroonika alused-õpik konspekt #14 Elektroonika alused-õpik konspekt #15 Elektroonika alused-õpik konspekt #16 Elektroonika alused-õpik konspekt #17 Elektroonika alused-õpik konspekt #18 Elektroonika alused-õpik konspekt #19 Elektroonika alused-õpik konspekt #20 Elektroonika alused-õpik konspekt #21 Elektroonika alused-õpik konspekt #22 Elektroonika alused-õpik konspekt #23 Elektroonika alused-õpik konspekt #24 Elektroonika alused-õpik konspekt #25 Elektroonika alused-õpik konspekt #26 Elektroonika alused-õpik konspekt #27 Elektroonika alused-õpik konspekt #28 Elektroonika alused-õpik konspekt #29 Elektroonika alused-õpik konspekt #30 Elektroonika alused-õpik konspekt #31 Elektroonika alused-õpik konspekt #32 Elektroonika alused-õpik konspekt #33 Elektroonika alused-õpik konspekt #34 Elektroonika alused-õpik konspekt #35 Elektroonika alused-õpik konspekt #36 Elektroonika alused-õpik konspekt #37 Elektroonika alused-õpik konspekt #38 Elektroonika alused-õpik konspekt #39 Elektroonika alused-õpik konspekt #40 Elektroonika alused-õpik konspekt #41 Elektroonika alused-õpik konspekt #42 Elektroonika alused-õpik konspekt #43 Elektroonika alused-õpik konspekt #44 Elektroonika alused-õpik konspekt #45 Elektroonika alused-õpik konspekt #46 Elektroonika alused-õpik konspekt #47 Elektroonika alused-õpik konspekt #48 Elektroonika alused-õpik konspekt #49 Elektroonika alused-õpik konspekt #50 Elektroonika alused-õpik konspekt #51 Elektroonika alused-õpik konspekt #52 Elektroonika alused-õpik konspekt #53 Elektroonika alused-õpik konspekt #54 Elektroonika alused-õpik konspekt #55 Elektroonika alused-õpik konspekt #56 Elektroonika alused-õpik konspekt #57 Elektroonika alused-õpik konspekt #58 Elektroonika alused-õpik konspekt #59 Elektroonika alused-õpik konspekt #60 Elektroonika alused-õpik konspekt #61 Elektroonika alused-õpik konspekt #62 Elektroonika alused-õpik konspekt #63 Elektroonika alused-õpik konspekt #64 Elektroonika alused-õpik konspekt #65 Elektroonika alused-õpik konspekt #66 Elektroonika alused-õpik konspekt #67 Elektroonika alused-õpik konspekt #68 Elektroonika alused-õpik konspekt #69 Elektroonika alused-õpik konspekt #70 Elektroonika alused-õpik konspekt #71 Elektroonika alused-õpik konspekt #72 Elektroonika alused-õpik konspekt #73 Elektroonika alused-õpik konspekt #74 Elektroonika alused-õpik konspekt #75 Elektroonika alused-õpik konspekt #76 Elektroonika alused-õpik konspekt #77 Elektroonika alused-õpik konspekt #78 Elektroonika alused-õpik konspekt #79 Elektroonika alused-õpik konspekt #80 Elektroonika alused-õpik konspekt #81 Elektroonika alused-õpik konspekt #82 Elektroonika alused-õpik konspekt #83 Elektroonika alused-õpik konspekt #84 Elektroonika alused-õpik konspekt #85 Elektroonika alused-õpik konspekt #86 Elektroonika alused-õpik konspekt #87 Elektroonika alused-õpik konspekt #88 Elektroonika alused-õpik konspekt #89 Elektroonika alused-õpik konspekt #90 Elektroonika alused-õpik konspekt #91 Elektroonika alused-õpik konspekt #92 Elektroonika alused-õpik konspekt #93 Elektroonika alused-õpik konspekt #94 Elektroonika alused-õpik konspekt #95 Elektroonika alused-õpik konspekt #96 Elektroonika alused-õpik konspekt #97 Elektroonika alused-õpik konspekt #98 Elektroonika alused-õpik konspekt #99 Elektroonika alused-õpik konspekt #100 Elektroonika alused-õpik konspekt #101 Elektroonika alused-õpik konspekt #102 Elektroonika alused-õpik konspekt #103 Elektroonika alused-õpik konspekt #104 Elektroonika alused-õpik konspekt #105 Elektroonika alused-õpik konspekt #106 Elektroonika alused-õpik konspekt #107 Elektroonika alused-õpik konspekt #108
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 108 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 547 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristjantxx Õppematerjali autor
TPT kooli õpik. U.Usai poolt välja antud

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

......................................................................................................................................................67 7.5. Tagasiside võimendites...........................................................................................................................................71 8. VEDELKRISTALLINDIKAATORID.......................................................................................................................... 77 9.MIKROELEKTROONIKA ALUSED............................................................................................................................79 9.1. Üldist mikroelektroonikast......................................................................................................................................79 9.2.Ehitus, kasutuse eripära ja liigid ..............................................................................................................................79 9.3. Operatsioonvõimendid

Elektroonika alused
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika alused
thumbnail
46
pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

3.4.5 Liittransistor 3.5 Väljatransistorid e. unipolaartransistorid 3.5.1 pn-väljatransistor 3.5.2 MOP-transistorid 3.5.3 Väljatransistoriga võimendusastmed 3.6 Türistorid 3.6.1 Lihttüristor (üheoperatsiooniline türistor) 3.6.2 Dioodtüristor 3.6.3 Sümistor e. sümmeetriline türistor 3.6.4 Suletav türistor 3.6.5 Türistoride kasutamine jõuelektroonikas Elektroonika alused. Teema 3 ­ Pooljuhtseadised 1 3.1. Pooljuhtmaterjalid Pooljuhtseadised on elektroonikas kasutatavad seadised, mille töö põhineb pooljuhtide omaduste ärakasutamisel. Pooljuhtseadiste hulka kuuluvad näiteks pooljuhtdioodid, türistorid, transistorid, integraalskeemid jm elektroonikakomponendid. Pooljuhid on ained, mille erijuhtivus on väiksem kui elektrijuhtidel (metallidel) ja suurem kui dielektrikutel. Joonis 3.1

Elektroonika alused
thumbnail
10
doc

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

ELEKTROONIKA 1. osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö tegemiseks vajalik ener

Elektroonika alused
thumbnail
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

5.2 Vastuside mõju võimendi parameetritele 6.5.3 Tagasisidelülituste praktilisi näiteid 6.5.4 Parasiitne tagasiside 6.6 Transistori töö lülitireziimis 6.6.1 Impulsside liigid ja parameetrid 6.6.2 Bipolaartransistori töö lülitireziimis 6.6.3 Väljatransistori töö lülitireziimis 6.7 Stabiilse voolu generaatorid 6.7.1 Bipolaartransistoridega püsivooluallikad 6.7.2 Väljatransistoridega püsivooluallikad 6.7.3 Voolupeegel Elektroonika alused. Teema 3 ­ Pooljuhtseadised 1 Märkus: bipolaartransistori kollektorit võidakse allpool tähistada nii tähega K kui tähega C. Mõlemad tähistused on võrdväärsed. 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid Pikkov lk 60 Joonisel vasakult paremale: alalisvooluvõimendid, helisagedusvõimendid, kõrgsagedus-võimendid, lairibavõimendid, kitsasribavõimendid. Iga

Elektroonika alused
thumbnail
17
docx

Elektroonika alused Konspekt

Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus ­ [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui materjal, üks liik materjali millel on mingid omadused Nendest materjalist valmistatud elektroonika seadised ehk pooljuht seadised. Pooljuhtide omapära on selles, et need on poolikud juhid. Pool juhtide eritakistus jääb dielektrikute ja täisjuhtide eritakistuse vahelee. Germaanium (temperatuuri kartlik , pinge kartlik ja suht kallis) ja räni(paremate näitajatega) on pooljuhtide ,,emad". Räni ­ maakoores on 27% räni, sulamise temp. 1415kraadi. Kõik ained mille väliskihis on 4 elektroni on pooljuhid.

Elektroonika alused
thumbnail
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

3.4 Neliklemmi mõiste Elektriahelate omaduste selgitamiseks, vaadeldakse keerukaid ahelaid väga sageli lihtsustatult. Neliklemmi all mõistetakse mingit seadet või selle osa, millel on kaks sisend ja kaks väljund klemmi. Tema sisemine täpne ehitus ei pruugi olla meil teada ja ei pruugi meid huvitadagi. Me saame otsustada tema omaduste järgi, kui on teada sisend ja väljund parameetrite omavahelised sõltuvused. Elektroonika seisukohalt on tüüpiliseks neliklemmiks võimendi, mille sisemine ehitus sõltuvalt otstarbest võib olla vägagi erinev. Tema omadusi saab, aga küllalt hästi selgitada sisend ja väljund parameetrite vaheliste seostega, mis osalised küllalt hästi füüsiliselt ette kujutatavad. Kõige lihtsamini kujutatav parameeter on sisend takistus, mis on kujuteldav sisend klemmide vahelise takistusena, mis koormab signaali allikat (Rsis=U1/I1)

Elektroonika
thumbnail
32
doc

Rakenduselektroonika

Rakenduselektroonika 1. Võimendid 1.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid Võimendiks nimetatakse seadet mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E ­ + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võim

Elektriahelad ja elektroonika alused




Meedia

Kommentaarid (6)

TomTom2 profiilipilt
Toomas Torm: Supper materjal , täpselt mida vaja !
21:22 21-06-2011
rauno45 profiilipilt
rauno45: väga super materjal
21:57 20-02-2012
AXYB profiilipilt
AXYB: Korralik materjal!
19:30 23-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun