Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Elektroonika alused (õpik,konspekt) (6)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Uudo Usai
ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused
TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1
SISSEJUHATUS
Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv - ja aktiivelementideks. Passiv - elementideks on takistid , kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid , transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja ühesiirdetransistorid, kirjeldused. Käesoleva materjali koostamisel on arvestatud Tallinna Polütehnikumi õppeprogrammi aines "Elektroonika alused". Õppematerjal on koostatud ja välja antud EÜ abistamisprogrammi " Phare " raames. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 2
PASSIIVELEMENDID 1. TAKISTID Resistor :
1.1. Otstarve, liigid ja põhiparameetrid. Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis. Sellest tulenevalt käsutatakse neid kas voolu piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Takistid võivad olla kas lineaarsed või mittelineaarsed. Lineaartakistite vool on võrdeline talle mõjuva pingega. Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. Oma põhiparameetri - takistuse - sõltuvuse seisukohalt on takistid kas püsi- või muuttakistid. Püsitakistite takistus ei ole tema nimiarvust muudetav , muuttakistite takistus on soovi ja vajaduse kohaselt muudetav. Takistite põhiparameetriteks on: nimitakistus , tolerants , nimivõimsus ja piirpinge . Lisaks nendele antakse veel takistuse temperatuuritegur , suhteline mürapinge ja piirsagedus . Takisti nimitakistus on tema takistuse väärtus normaaltingimustel. Takisteid valmistatakse kordse väärtustega standardsetele normridadele. Normrea tähisele E järgnev arv näitab nominaalväärtuste arvu dekaadis. Enamlevinud normread on toodud tabelis 1.1.
TABEL 1.1. Takistite nimitakistuse kordsed väärtused (. k, M. G) normridade E6. E 12 ja E24 korral
E6 E12 E24 E6 E12 E24 E6 E12 E24 E6 E12 E24 0,1 0,1 0,10 1,0 1,0 1,0 10 10 10 100 100 100 0,11 1,1 11 110 0,12 0,12 1,2 1,2 12 12 120 120 0,13 1,3 13 130 0,15 0,15 0,15 1,5 1,5 1,5 15 15 15 150 150 150 0,16 1,6 16 160 0,18 0,18 1,8 1,8 18 18 180 180 0,20 2,0 20 200 0,22 0,22 0,22 2,2 2,2 2,2 22 22 22 220 220 220 0,24 2,4 24 240 0,27 0,27 2,7 2,7 27 27 270 270 0,30 3,0 30 300 0,33 0,33 0,33 3,3 3,3 3,3 33 33 33 330 330 330 0,36 3,6 36 360 0,39 0,39 3,9 3,9 39 39 390 390 0,43 4,3 43 430 0,47 0,47 0,47 4,7 4,7 4,7 47 47 47 470 470 470 0,51 5,1 51 510 0,56 0,56 5,6 5,6 56 56 560 560 0,62 6,2 62 620 0,68 0,68 0,68 6,8 6,8 6,8 68 68 68 680 680 680 0,75 7,5 75 750 0,82 0,82 8,2 8,2 82 82 820 820 0,91 9,1 91 910 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 3
Tolerants on lubatav takistuse hälve nimitakistusest. See antakse protsentides ja ta näitab, kuipalju võib takistus nimitakistusest erineda. Tolerants sõltub nimitakistuste reast ja vastavad tolerantsid on toodud eelnevas tabelis. Nimivõimsus on suurim võimsus, millele vastavat soojust on takisti võimeline hajutama ilma lubamatu ülekuumenemiseta.. Takistite nimivõimsused on: 0,005; 0,062; 0,1; 0,125; 0,25; 0,33; 0,40; 0,50; 0,75; 1; 2; 5; 7,5; 10 jne W. Piirpinge väljendab takisti elektrilist tugevust ja see on suurim pinge, mida takisti talub kostvalt ilma sisemise läbilöögita.. Piirpinge on otseses sõltuvuses nimi- võimsusest. Takistuse temperatuuritegur (TKR) näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel l K võrra. Sõltuvalt takisti tüübist võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne. Mürapinge on takistil tekkiva nn. soojusliku müra efektiivväärtus (uV) temale rakenduva alalispinge l V kohta. Piirsagedus on suurim töösagedus, mil antud takisti töötab ilma parasiitmahtuvuste ja -induktiivsuste toime olulise mõjuta. Piirsagedus sõltub konkreetsest takisti tüübist. Takistite olulisemad parameetrid nagu nimitakistus, tolerants ja mõnikord ka võimsus kantakse markeeringuga takistitele. Markeering võib olla kas arv-, arvtäht- või värvkoodis. Ridade E6...E24 korral koosneb takistuse kood kahest numbrist ja tähest, mis väljendab takistusühikut: oomi () tähistab R või E või puudub täht üldse, kilo-oomi K, megaoomi M. Ühiku tähis asub takistust väljendava arvu järel, kui see on täisarv, kui aga see väljendub takistuse sajandikosades, siis paikneb see täht arvu ees, asendades nulli ja kõma. Täis- ja kümnendosast koosnevas takistusväärtuses asendab ühiku tähis kõma. Näiteks 68R tähendab 68, 36K - 36k, R68 - 0,68, 6K8 - 6,8k jne. Tolerants väljendatakse tähena koodi lõpus järgmise süsteemi kohaselt: B - 0,1%, C - 0,25%. D - 0,5%, E - 1%, G - 2%, J - 5%, K - 10%, M - 20%. Värvikoodiga markeerimisel on takistile kantud värvilised rõngad, millest esimene on nihutatud ühe otsa poole (joon. 1.1). Ridade E6...E24 korral tähistavad kaks esimest rõngast numbreid , mis väljendavad takistuse nimiväärtust, kolmanda rõngaga määratakse korrutaja, neljanda rõngaga tolerants (kui neljas rõngas puudub, on tolerants 20%). Takistitel, mille nimitakistus määratakse kolmekohalisena (read E48, E92, E 192), on koodis viis rõngast.
JOONIS 1.1 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 4
Värvidele vastavad tähised on toodud tabelis l .2.
TABEL 1.2. Värv l .rõngas 2.rõngas 3. rõngas 4. rõngas (l. number) (2. number) (korrutaja) (tolerants)
Must 0 1 -
Pruun l 1 10 ±1%
Punane 2 2 l O2 ±2%
Oranz 3 3 l O3 -
Kollane 4 4 l O4 -
Roheline 5 5 l O5 ±0,5%
Sinine 6 6 l O6 +0,25%
Lilla 7 7 l O7 ±0,1%
Hall 8 8 l O8 ±0,05%
Valge 9 9 l O9 -
Kuld ±5%
Hõbe ±10%
Takistite tüübitähistes märgitakse nimitakistus sageli kolme- või neljanumbrilise koodiga , mille esimesed numbrid väljendavad takistust ja viimane järgnevate nullide arvu. Näiteks: 683 vastab takistusele 68 000 oomi. Takistite tüübitähised on toodud Ll.
1.2. Püsitakistid Püsitakisteid on konstruktsioonilt kolm liiki: masstakistid, kile- ehk kihttakistid ja traattakistid. Masstakisti on enamasti vardakujuline takistusmaterjalist keha, kuhu on ühendatud väljaviikjuhtmed ja mis väljastpoolt on käetud isolatsiooni ning kaitsekihiga (vt. joonis 1.2.) ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 5
Mass resistor
JOONIS 1.2
Takistusmaterjalina kasutatakse enamasti süsiniku ja kvartsliiva segu. Masstakistite iseloomustavad omadused on toodud tabelis 1.3.
TABEL 1.3
Omadus Piirkond
Nimitakistus 12...22M
Tolerants ±5%...±20%
Võimsus Kuni 2W
Töötemperatuur -25...+100°C
Takistuse +500 ppm/°C temperatuurikaitsetegur (TKR)
Omamüra Väga suur
Kile- ehk kihttakisti põhiosaks on portselantoru või varras, millele on kantud suure takistusega materjali kile, milleks võib olla grafiit , mingi metall või selle sulam , või metalli oksiid . Takistuskile on enamasti spiraalikujuline ja takistuse väärtus sõltuv keerdude arvust, kile paksusest ja kasutatava materjali eritakistusest. Kiletakisti ehitus on toodud joonisel 1.3. Film resistor ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 6
Toodetakse ka ristkülikulisi miniatuurseid ühendusviikudeta takisteid nn. pind- e. pealismontaazi tarbeks. Sõltuvalt kasutatud kilematerjalist on kiletakistite omadused mõneti erinevad. Nende põhiomadused on toodud tabelis: 1 .4.
TABEL 1.4 Grafiit Omadus Metall Oksiid
Nimitakistus 1...1M 1...1M 1...1M
Tolerants ±1%...10% ±0,1% ... 2% ±0,1%...±2%
Võimsus Kuni 0.5W Kuni 2W Kuni 4W
Töötemperatuur -50...+155°C -50...+175°C -50...+155°C
(TKR) -300 ppm/°C +50...+100ppm/°C 100ppm/°C
Omamüra Suur Väike Väga väike
Traattakisti põhiosaks on keraamilisele alusele keritud takistustraadist mähis. Takistustraadina kasutatakse neis kas konstantaani või nikroomi. Traattakisti ehitus on kujutatud joonisel l .4. Väljast on traattakisti kaetud enamasti kuumuskindla emailiga. Toodetakse ka metallkesta paigutatud takisteid, mis paremaks jahutamiseks võivad olla varustatud radiaatoriga või sellele kinnitamise võimalusega.
Wire resistor
JOONIS 1.4.
Kasutusala seisukohalt jagunevad traattakistid suurvõimsus- ja täppistakistiteks. Kuna traattakistite põhiosaks on traadist mähis, siis on ka tal alati mingi induktiivsus , mistõttu nende töösagedus on teistest takistitüüpidest madalam. Traattakistite üld- omadusi kirjeldatakse tabelis 1.5. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.7
TABEL 1.5. Omadus Suurvõimsustakistid Täppistakistid Nimitakistus 4,7 ... lOOk 0,1 ... 100 k Tolerants ±1% ... 20% ±0,01 ... 1% Võimsus Kuni 500W Kuni 1W Töötemperatuur -55...+200°C -55...+100°C TKR -80...+140ppm/°C 15ppm/°C Omamüra Väike Väike
Teatud eriotstarbeliste takistitena, nagu näiteks kõrgoomilised takistid takistusega kuni 100 G. valmistatakse ka siin mittekirjeldatud takistitüüpe.
1.3 Muuttakistid Muuttakistite takistus on soovi kohaselt muudetav. Muuttakistitel on isoleeralusele tekitatud takistuskeha, mille kummaski otsas on püsikontaktid ja üks muudetav kontakt, mille asendist takistus sõltub. Takistuskeha materjalina kasutatakse kas grafiidikihti, metallkeraamilist materjali (kermet) või takistustraadist lamemähist. Püsikontaktid on kujundatud väljaviikudena, muudetav kontakt aga kas liuguri või kruviga fikseeritava kontaktina. Otstarbelt jagunevad muuttakistid reguleertakistiteks ehk potentsiomeetriteks ja seadetakistiteks. Reguleertakisteid kasutatakse mingi parameetri sagedaseks reguleerimiseks (näit. helivaljudus raadiol), seadetakisteid aga mingi lülituse esmareguleerimisel (ka järelreguleerimisel). Liuguri liikumise trajektoori järgi liigitatakse reguleertakisteid pöördtakistiteks ja lükandtakistiteks. Pöördtakistitel toimub takistuse muutmine võlli pööramisega. lükandtakistitel liuguri sirgjoonelise nihutamisega. Seadetakistid jagunevad pöördtakistiteks ja kruvitakistiteks. Kruvitakisteid kasutatakse eriti täpsetel reguleerimistel, kuna neis toimub liugur liigutamine reguleerkruvi abil. Kaksiktakistitel on ühises korpuses kaks takistuskeha, kusjuures liugureid saab ja eraldi, tandemtakistitel on mõlema süsteemi liugurid kas ühisel võlli või lükandil. Muuttakisteid valmistatakse erineva reguleerimistunnusjoonega, mis näitab muudetava kontakti ja ühe püsikontakti vahelise takistuse muutust sõltuvalt liuguri pöördenurgast (pöördtakistitel) või lükandliuguri kaugusest algasendist. Reguleerimis- tunnusjooned on toodud joonisel 1.5.
JOONIS 1.5 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.8
1.4. Varistorid Varistor on pooljuhttakisti, mille takistus väheneb tunduvalt sellele rakendatud pinge tõusmisel. Pinge - voolu tunnusjoon on sümmeetriline, mistõttu võib teda kasutada nii alalis - kui vahelduvpingel. Tüüpilised varistori takistussõltuvused ja pinge-voolu tunnusjooned on toodud joonisel 1.6. Peamiselt kasutatakse neid induktiivahelate kommutreerimisel tekkivate ülevõngete summutamiseks kuna teatud pinge ületamisel langeb järsult nende takistus. Väliselt on nad ketta - või silindrikujulised masstakistid, mis on valmistatud kas ränikarbiidist (SiC), tsinkoksiidist (ZnO) või titaanoksiidist (TiO). Varistoride toime tuleneb pinge suurenemisel tekkivatest kritallidevahelistest läbilöökidest, mis pinge tõustes suurendavad voolujuhtiva kanali ristlõiget ja vähendavad vastavalt takistust.
Varistor. Voltage dependent resistor (VTR)
JOONIS 1.6. 1.5. Termistorid Termistorideks nimetatakse pooljuhttakisteid, mille takistus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist. Takistuse muutus on 3...10%/°C. Sõltuvalt valmista - miseks kautatud materjalidest võivad need olla kas negatiivse (NTC) või positiivse (PTC) takistuse temperatuuriteguriga. Termistoride takistussõltuvused on toodud joonisel 1.7. Joonis 1.7 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.9
Termistore kasutatakse automaatikas väga mitmel otstarbel . Kasutust võib vaadelda kolme erineva kasutusviisina: 1) Termistori kasutatakse temperatuuriandurina, kusjuures ta soojeneb ainult ümbritseva keskkonna toimel (seda läbiv vool on väike). 2) Kasutatakse termistori soojenemist teda läbiva voolu toimel, kus teatud voolu väärtusest tekkib suhteliselt suur takistuse vähenemine (vt. termistori pinge-voolu tunnusjoon joon. 1.8.), mis on sobiv liigpinge kaitsmetes. 3) Kasutatakse termistori soojuslikku tasakaalu, kus ta soojeneb nii keskkonna kui ka läbiva voolu toimel. See reziim leiab käsutust tuletõrjeautomaatikas.
JOONIS 1.8. Termistoride põhiparameetrid on sarnased takistite parameetritega, nimitakistus (rida E6 või El2). hajuvõimsus. TTK ja lisaks veel soojuslik ajakonstant, mis on oluline automaatikaalastes rakendustes. 1.6. Fototakistid Fototakisti on pooljuhttakisti, mille takistus muutub sõltuvalt tema valgustamise tugevusest. Viinud fototakisti pimedast valguse kätte, muutub takistus tuhandeid kordi . Valguskiirguse toimel suureneb takisti materjalis laengu-kandjate arv ja nende liikuvus, mistõttu väheneb takistus. Ühendades fototakisti jadamisi koormustakistiga sõltub takistilt pingelanguna saadav signaal fototakisti valgustustugevusest. Fototakisti valmistamiseks kantakse valgustundliku pooljuhi kiht isoleeralusele, kuhu on kantud ka tavaliselt kammikujulised väljaviikudega ühendatud elektroodid . Valgutundlik kiht kaetakse läbipaistva kaitsekihiga ja nii saadud takistuselement paigutatakse plastkesta. Fototakisti tüüpiline takistussõltuvus ja konstruktsioon on toodud joonisel 1.9. Kasutatav pooljuhtmaterjal sõltub soovitavast spektraalsest tundlikkusest- nähtavale spektrile tundlike fototakistite valmistamiseks kasutatakse kaadmiumsulfiidi, infrapunakiirgusele tundlikele aga pliisulfiidi.
Light Dependent Resistor (LDR) ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 10
Fototakistite pimetakistus sõltub tüübist ja võib olla kümnetest kilo-oomidest sadade megaoomideni, sõltudes küllaltki oluliselt temperatuurist. Fototakisti iseloomustus-suuruseks on integraalne tundlikkus, mis on fotovool (valguse toimel tekkiv vool) valgusvoo ühiku kohta takisti pingel 1 V. Sõltuvalt tüübist on see 0,1... 1000 mA/lm · V. Fototakistite käsutamisel tuleb arvestada ka tema inertsiga, mis piirab tema kastamist sagedusteni kuni mõni tuhat hertsi.
2. KONDENSAATORID
Capacitor 2.1. Otstarve, liigid, parameetrid Kondensaator on mahtuvust tekitav element, millel on alati kaks elektroodi ehk plaati ja nendevaheline isolatsioonikiht. Kondensaatori mahtuvus sõltub elektroodide pinnast, nendevahelisest kaugusest ja isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus ei ole muudetav ja muutkondensaatoriteks, mille mahtuvus on muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus on kondensaatori mahtuvus normaaltingimustel. Selle väärtused vastavad sarnaselt takistitele normridadele E6, El2, või E24, mõnikord ka ridadele E48, E96 või El92. (vt. tabel 1.1). Tolerants ehk mahtuvushälve näitab, mitu protsenti võib kondensaatori mahtuvus olla nimimahtuvusest suurem või väiksem. Tolerants on enamasti ±20; ±10 või ±5%. Ühe rea nimiväärtusega kondensaatoreid võidakse toota mitme tolerantsiga. Kuni 10 pF kondensaatorite tolerants antakse absoluutväärtustes ±0,1; 0,25; 0,5; 1 ja 2 pF. Elektrolüütkondensaatorite tolerants võib olla -20 ... +100%. Nimipinge on suurim alalispinge, millel kondensaator võib püsivalt töötada. Mõnedel kondensaatoritüüpidel võidakse anda ka vahelduvpingeline nimipinge. Mahtuvuse temperatuuritegur näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1K võrra. See tegur võib reaalselt olla kas positiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus suureneb), negatiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus väheneb) või null, sõltuvalt kasutatava dielektriku materjalist. Kondensaatorite parameetrite tähistussüsteemis võib olla eri valmistajatel erinevusi. Eksimuste vältimiseks on otstarbekas kontrollida alati tähistussüsteemi tootevfirma kataloogist. Suuremagabariidilistel kondensaatoritel kantakse põhiparameetrid kondensaatorile. Näiteks 100UF/100V. Kui ühiku märk puudub, on mahtuvuse ühikuks mikrofarad ja pinge ühikuks volt. Näiteks 2,2/100=2,2uF/100V. Väikesegabariidilistel kondensaatoritel ühiku puudumine annab mahtuvuse pikofaradites. Kasutatakse ka lühendatud tähistust, näiteks u22=0,22uF või 2n2=2,2nF. ELEKTROONIKA KOMPONENDID lk. 11 Kasutatakse samuti ka kolmenumbrilist tähistust, kus kaks esimest numbrit on mahtuvus pikofaradites, kolmas number kordaja aste ja lisatav täht määrab tolerantsi allpooltoodud süsteemi kohaselt: F G J K M Q T Y S X ± ± ± ± ± +30 +50 +100 +50 +80 1,0 2,0 5 10 20 -10 -10 -10 -20 -20
Näiteks 473K=47*1000=47000 pF ±10% Võidakse kasutada ka teist tähte, mis määrab pinge, toodud süsteemi kohaselt:
B D E F G H S J K L N 6,3 10 16 20 25 32 40 50 63 80 100
Väikestel kondensaatoritel kasutatakse ka värvikoodi, mis üldiselt sarnaneb takistitel kasutatuga, kuid esineb ka erinevusi. Näiteks puudub tavaliselt triipudel vahe nii, et laiem triip tähendab kaht või kolme samanumbrilist koodi. Kasutatakse ka koodi, kus esimese triibu värv määrab mahtuvuse kaks kohta, kolmas kordaja ja neljas nimipinge. Reeglina alustatakse koodi lugemist sealtpoolt, kus puuduvad väljaviigud või kus kooditriip on otsale lähemal. Põhjalikumalt on toodud koodid ja eri firmade tähistussüsteemid käsiraamatus LI.
2.2. Kondensaatori aseskeem Reaalsed kondensaatorid erinevad ideaalsest eelkõige neis esinevate kadude ja niinimetatud "keritud"' konstruktsiooni puhul ka mingi väikese induktiivsuse poolest. Nimetatud tegureid arvestades tuleks vaadelda kondensaatorit joonisel 2.1 toodud aseskeemi kohaselt.
JOONIS 2.1
Vaadeldaval aseskeemil kajastab Rp isolatsioonitakistust, Rs plaatide materjali takistust ja L kondensaatori induktiivsust ning C kondensaatori põhiparameetrit, s.o. mahtuvust Kadude määramise lihtsustamiseks võetakse kõik kondensaatori kaod kokku ühte järjestiktakistusse Rs ja väljendatakse nad nn. kaonurga tangensina:
tg = RS/XC = RSC
Toodud valemist selgub , et kaonurga tangens sõltub sagedusest. Reaalselt on see sõltuvus aga veelgi keerulisem. sest ka kadusid arvestav takistus sõltub sagedusest. Joonisel 2.2 on toodud näitena enamlevinud kondensaatorite kaonurga tangensi sagedussõltuvused. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 12
JOON.2.2.
Kondensaatorite valikul tuleb aga kindlasti ühe või teise kondensaatoritüübi sobivust käsutatavale sagedusele kontrollida tootevfirma kataloogi abil.
2.3 Püsikondensaatorid Sõltuvalt kasutatavast isolatsioonimaterjalist liigitatakse püsikondensaatorid kile, keraamika-ja elektrolüütkondensaatoriteks. Varem kasutati laialdaselt ka veel paber-ja vilkkondensaatorid. Kilekondensaatorite isolatsiooniks on mingi sünteetiline kile paksusega 2...20um ja plaatideks alumiiniumfoolium või kile pinnale kantud metallikiht. Ehituslikult on enamlevinud rullkondensaatorid, mille ehitus selgub jooniselt 2.3.
Film capacitor
JOONIS 2.3. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 13
Eri tüüpi kilekondensaatorite põhiandmed on võrdlevalt toodud tabelis 2.1
Tabel 2.1
Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüreen
Mahtuvus 100pF...22nF 100pF...68uF 10pF...0,5u
Töösagedus 1 Mhz 1 Mhz 10 Mhz
Tolerants ±5...20% ±5...10% ±1...5%
Tööpinge 50...1600V 50...400V 50...500V
Töötemperatuur -55°C...+125°C -55°C...+125C -50°C...85°C
Temperatuuritegur +400...+200 ppm/°C 0...+100 ppm/°C -150...+50 ppm/°C
Tg 0,055...0,02 0,0015...0,005 0,0002...0,001
Dielektriline läbitavus 3,3 2,8 2,5
Peale nimetatute kasutatakse veel ka teisi materjale, nagu teflon jne. Kuna sageli samadel materjalidel on eri firmadel nimetused erinevad, tuleb alati kondensaatorite valikul hoolikalt kontrollida elektrilisi parameetreid kataloogidest. Keraamikakondensaatorid saadakse kui keraamilise isoleeraine tableti või torukese mõlemale pinnale kantakse metallikiht, mis on kondensaatori plaatideks. Plaadid ühendatakse väljaviikudega ja kondensaator kaetakse kaitsekompaundiga. Isoleeraineks on mitmesuguste metallide oksiidid ja nende segud. Sõltuvalt kasutatud isoleermaterjalist ja selle omadustest jagatakse keraamikakondensaatorid kahte põhi-liiki:
· esimest liiki kondensaatorite isolatsioon on väikese dielektrilise läbitavusega (3.550), kuid väikeste kadudega kõrgetel sagedustel ja väikese mahtuvuse temperatuuriteguriga; · teist liiki kondensaatorite isolatsioon on eriti suure dielektrilise läbitavusega kuni 20000 ja enam), mis võimaldab saada suuri mahtuvusi, kuid nende kaod on suured ja mahtuvus on suuresti ja mittelineaarselt sõltuv temperatuurist.
Kahe põhiliigi keraamikakondensaatorite põhiandmed on võrdlevalt toodud tabelis 2.2. ELEK TROON1KA KOMPONENDID lk. 14
Tabel 2.2
Parameeter 1.liik 2.liik
Mahtuvus 0,1pF...47nF 220pF...2,2uF
Töösagedus 1000 Mhz 100 Mhz
Tolerants 1...20% 5...20%
Tööpinge 10...100V 10...1000V
Töötemperatuur -55...+125 °C -55...+85 °C
Temperatuuritegur +100...-1500ppm/°C +100...-4700 ppm/°C
tg 0,001...0,0001 0,03...0,001
Elektrolüütkondensaatorites kasutatakse kondensaatori isolatsioonina alumiiniumi või tantaali (mõnikord ka nioobiumi) pinnale elektrolüütiliselt tekitatavat väga õhukest oksiidikihti. Tänu õhukesele isolatsioonile on elektrolüütkondensaatorid suure mahtuvusega. Anoodiks on oksüdeeritud metall ja katoodiks elektrolüüt. Kontakti saamiseks katoodiga kasutatakse kas kondensaatori kesta või on selleks teine elektrood . Elektrolüüt võib olla kas vedel või kuiv. Joonisel 2.4 on toodud alumiinium -elektrolüütkondensaatori ehitus. Kuna isolatsiooniks olev elektrolüüdikiht saadakse elektrolüütiliselt, töötavad elektrolüütkondensaatorid ainult kindla polaarsusega pingega, mida tuleb kasutamisel hoolikalt jälgida. On olemas ka kahepolaarseid elektrolüütkondensaatoreid, millel on ka teine plaat (elektrood) oksüdeeritud. Nende mahtuvused on aga väiksemad ja gabariidid suuremad
JOON.2.4.
Tänu suurtele mahtuvustele kasutatakse alumiinium-elektrolüütkondensaatoreid küllalt laialdaselt, kuid ehitusest tingituna saab seda teha ainult alalis- või pulseerival pingel. Nende puuduseks on mahtuvuse suur temperatuurisõltuvus, mahtuvuse kadumine seismisel (peale kuuekuulist seismist on soovitatav nad uuesti formeerida tööpingest väiksemal pingel) ja mahtuvuse kadumine väikesel tööpingel. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 15
Tantaal -elektrolüütkondensaatorid on nn. kuivad, kuna nad ei sisalda vedelat elektrolüüti. Anoodiks on tantaali tükike, mille pind oksüdeeritakse elektrolüütiliselt. Saadud oksiidikihi Ta2O dielektriline läbitavus on 25, mis võimaldab saada suuremaid mahtuvusi väiksemate gabariitide juures. Katoodiks on tantaalitükikesele kantud grafiidi ja hõbeda segu. Taolise kondensaatori ehitus on kujutatud joonisel 2.5
Tantalum Electrolytic Capasitor
JOON.2.5. Omadustelt on tantaal-elektrolüütkondensaatorid igati paremad kui alumiinium-elektrolüütkondensaatorid, kuid nad on ka märksa kallimad. Elektrolüütkondensaatorite parameetrid on toodud võrdlevalt tabelis 2.2.
Tabel 2.2 Parameeter Alumiinium Tantaal Nimimahtuvus 1...100000uF 0,1...1000uF Töösagedus 20 Khz 500 Khz Tolerants ±20% ±20% Tööpinge 3...600V 150 V Töötemperatuur -40...+85°C -55...+85°C Temperatuuritegur +2000ppm/°C +200ppm/°C tg 1,0...0,1 0,1...0,01 Dielektriline läbitavus 8...10 25 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 16
2.4. Muutkondensaatorid Muutkondensaatori mahtuvus on muudetav. Kasutuselt ja ehituselt on neid kahte liiki: seade- ehk trimmerkondensaatorid, mida kasutatakse mingi seadme või sõlme esmahäälestamisel ja häälestuskondensaatorid, mida kasutatakse võnkeringide häälestamiseks seadme kasutamisel. Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast ehk staatorist ja rootorist. Rootori pööramisel muutub osade omavaheline asend ja vastavalt ka mahtuvus. Enamasti kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on rootori ja staatori pinnale kantud hõbedakihid. On olemas ka Õhk- ja plastdielektrikuga seadekondensaatoreid.. Seadekondensaatorite mahtuvuse muutus on sõltuvalt tüübist 2...100 pF. Häälestus- ehk pöördkondensaatorid on seadekondensaatoritega mõneti sarnase ehitusega, kuna ka neis toimub mahtuvuse muutmine staatori ja rootori vahelise asendi muutmisega. Paralleelselt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Elektroonika alused-õpik konspekt #1 Elektroonika alused-õpik konspekt #2 Elektroonika alused-õpik konspekt #3 Elektroonika alused-õpik konspekt #4 Elektroonika alused-õpik konspekt #5 Elektroonika alused-õpik konspekt #6 Elektroonika alused-õpik konspekt #7 Elektroonika alused-õpik konspekt #8 Elektroonika alused-õpik konspekt #9 Elektroonika alused-õpik konspekt #10 Elektroonika alused-õpik konspekt #11 Elektroonika alused-õpik konspekt #12 Elektroonika alused-õpik konspekt #13 Elektroonika alused-õpik konspekt #14 Elektroonika alused-õpik konspekt #15 Elektroonika alused-õpik konspekt #16 Elektroonika alused-õpik konspekt #17 Elektroonika alused-õpik konspekt #18 Elektroonika alused-õpik konspekt #19 Elektroonika alused-õpik konspekt #20 Elektroonika alused-õpik konspekt #21 Elektroonika alused-õpik konspekt #22 Elektroonika alused-õpik konspekt #23 Elektroonika alused-õpik konspekt #24 Elektroonika alused-õpik konspekt #25 Elektroonika alused-õpik konspekt #26 Elektroonika alused-õpik konspekt #27 Elektroonika alused-õpik konspekt #28 Elektroonika alused-õpik konspekt #29 Elektroonika alused-õpik konspekt #30 Elektroonika alused-õpik konspekt #31 Elektroonika alused-õpik konspekt #32 Elektroonika alused-õpik konspekt #33 Elektroonika alused-õpik konspekt #34 Elektroonika alused-õpik konspekt #35 Elektroonika alused-õpik konspekt #36 Elektroonika alused-õpik konspekt #37 Elektroonika alused-õpik konspekt #38 Elektroonika alused-õpik konspekt #39 Elektroonika alused-õpik konspekt #40 Elektroonika alused-õpik konspekt #41 Elektroonika alused-õpik konspekt #42 Elektroonika alused-õpik konspekt #43 Elektroonika alused-õpik konspekt #44 Elektroonika alused-õpik konspekt #45 Elektroonika alused-õpik konspekt #46 Elektroonika alused-õpik konspekt #47 Elektroonika alused-õpik konspekt #48 Elektroonika alused-õpik konspekt #49 Elektroonika alused-õpik konspekt #50 Elektroonika alused-õpik konspekt #51 Elektroonika alused-õpik konspekt #52 Elektroonika alused-õpik konspekt #53 Elektroonika alused-õpik konspekt #54 Elektroonika alused-õpik konspekt #55 Elektroonika alused-õpik konspekt #56 Elektroonika alused-õpik konspekt #57 Elektroonika alused-õpik konspekt #58 Elektroonika alused-õpik konspekt #59 Elektroonika alused-õpik konspekt #60 Elektroonika alused-õpik konspekt #61 Elektroonika alused-õpik konspekt #62 Elektroonika alused-õpik konspekt #63 Elektroonika alused-õpik konspekt #64 Elektroonika alused-õpik konspekt #65 Elektroonika alused-õpik konspekt #66 Elektroonika alused-õpik konspekt #67 Elektroonika alused-õpik konspekt #68 Elektroonika alused-õpik konspekt #69 Elektroonika alused-õpik konspekt #70 Elektroonika alused-õpik konspekt #71 Elektroonika alused-õpik konspekt #72 Elektroonika alused-õpik konspekt #73 Elektroonika alused-õpik konspekt #74 Elektroonika alused-õpik konspekt #75 Elektroonika alused-õpik konspekt #76 Elektroonika alused-õpik konspekt #77 Elektroonika alused-õpik konspekt #78 Elektroonika alused-õpik konspekt #79 Elektroonika alused-õpik konspekt #80 Elektroonika alused-õpik konspekt #81 Elektroonika alused-õpik konspekt #82 Elektroonika alused-õpik konspekt #83 Elektroonika alused-õpik konspekt #84 Elektroonika alused-õpik konspekt #85 Elektroonika alused-õpik konspekt #86 Elektroonika alused-õpik konspekt #87 Elektroonika alused-õpik konspekt #88 Elektroonika alused-õpik konspekt #89 Elektroonika alused-õpik konspekt #90 Elektroonika alused-õpik konspekt #91 Elektroonika alused-õpik konspekt #92 Elektroonika alused-õpik konspekt #93 Elektroonika alused-õpik konspekt #94 Elektroonika alused-õpik konspekt #95 Elektroonika alused-õpik konspekt #96 Elektroonika alused-õpik konspekt #97 Elektroonika alused-õpik konspekt #98 Elektroonika alused-õpik konspekt #99 Elektroonika alused-õpik konspekt #100 Elektroonika alused-õpik konspekt #101 Elektroonika alused-õpik konspekt #102 Elektroonika alused-õpik konspekt #103 Elektroonika alused-õpik konspekt #104 Elektroonika alused-õpik konspekt #105 Elektroonika alused-õpik konspekt #106 Elektroonika alused-õpik konspekt #107 Elektroonika alused-õpik konspekt #108
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 108 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 464 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristjantxx Õppematerjali autor

Lisainfo

TPT kooli õpik. U.Usai poolt välja antud
elektroonika komponendid , elektroonika alused , uudo usai

Mõisted

põhielementideks, passiv, abielementideks, takisti, takisti nimitakistus, tolerants, nimivõimsus, piirpinge, mürapinge, piirsagedus, püsitakisteid, masstakisti, takistuskile, töötemperatuur, traattakisti põhiosaks, väljast, traattakistite üld, töötemperatuur, muuttakistite takistus, püsikontaktid, kaksiktakistitel, reguleerimis, varistor, termistorideks, takistuse muutus, termistoride takistussõltuvused, termistori pinge, termistoride põhiparameetrid, fototakisti, tundlikkusest, kondensaator, kondensaatorite põhiparameetrid, tolerants, tolerants, nimipinge, eksimuste vältimiseks, triip, põhjalikumalt, keraamika, kilekondensaatorite isolatsiooniks, töötemperatuur, materjalidel, isoleeraineks, töötemperatuur, anoodiks, alumiinium, tantaal, katoodiks, alumiinium, töötemperatuur, muutkondensaatori mahtuvus, plaatideks, häälestus, isolatsiooniks, induktiivpool, aseskeemil, poolidena pind, pooljuhtseadised, pooljuhtideks, elektrijuhtide mahueritakistus, räni sulamistemperatuur, pooljuhtide kristall, struktuuri juures, säärases olukorras, laengukandjaid, aine juhtivus, pooljuhtseadiste töös, the p, vastuvoolu põhjustajaks, ränil, eri materjalidel, lisanditega pooljuht, toodud põhjustel, vastusuuna režiim, väljumistööks, ülalkirjeldatud olukorrad, poojuhtdioodid, alaldusdioodid, lülitidioodid, kaheanoodilises stabilitronis, ränidioodi pärisuunatunnusjoon, seadiseid, sõltuvus pingest, mahtuvusdioodide parameetrid, fotodiood, skemaatiline konstruktsioon, tähistussüsteemid, kolmas element, viies element, kolmas element, neljas element, kc191a, transistoriks, transistor, sealjuures, vooluvõimendus, staatilisteks, üldkuju, sealjuures, kollektorvoolu suurus, vähemus, vooluülekande, tunnusjoonte kujud, kirjeldatud tunnusjooned, mittelineaarsus, vastavad sisendtunnusjooned, sellele lülitusele, pärisuuna, ainsaks erinevuseks, arvutustulemuste erinevus, päriülekandejuhtivust, tööolukorras, transistor, toodud aseskeeme, primaar, füüsikaline aseskeem, etteantud temperatuuriks, impuss, läbivvool, emitteri vahel, jääkvoolude mõõteskeemid, läbivjuhtivus, väljundvõimsus pout, transiit, 1 ft, mürategur f, vaatleme h, esitatud tingimused, erinevates tööpunktides, kusjuures, selliselt, transistoril, lineaar, mahtuvuse toime, elektronide liikumiskiirused, impuss, olulisimaks mõjutajaks, fototransistor, liittransistor, suurevõimsuselisteks, väljatransistoriks, oxide, sellise p, oluliseks iseärasuseks, vaesustatud tsoon, neeluvool, lätte, negatiivsem, ülekandetunnusjoon, väljatransistoril, ülekandejuhtivuse, väljundtakistus, depletion, lätte, ühendatud metallelektrood, transistori ülekande, mosfet transistorid, taolised paralleelühendused, sellisel kasutusalal, enhancement, valmistamis, vmos väljatransistor, kraatri, nimetatud transistor, samaegselt, läte, igbt, dual, mater, eripäraks, tähistussüsteemid, kõrgsagedus, neljas element, neljas element, neljas element, suurevõimsuselised kõrgsagedus, türistorideks, lülituskaod, dioodtüristor, äärmise p, pingestamise korral, jooniselt, vastusuunarežiim, tagastumine, sümmeetriline dioodtüristor, trioodtüristor, transistor, sõltuvus tüürvoolust, kestuseks, türistorid, vastujuhtiv türistor, trioodsümistor, siire p2n3, nimetuse lühend, katoodipoolset tüürelektroodi, siiret, hübriidtüristorides, milledest enamkasutatavamad, vene tähistussüsteem, viies element, kolmas element, 122, cathode, elektronkiirt, füüsika kursusest, väli nagu, valgusandlikkus, järelhelenduse kestus, arusaadavalt, ostsilloskoobitorud, kasutatavamaks ekraanimaterjaliks, kasutuseletulek, sageduspiir, elektron, kujutiste ülekandmiseks, sealjuures, magnetvälja saamiseks, katoodide kütteniidid, ekraanil, põhiline erinevus, kujutise teravuse, kiirgustasemed, neljas element, valgusdiood, tekib p, pooljuht, pooljuht, maatriks, valmistatavaid juhtskeeme, erinevuseks, tekkimise mehhanism, nemaatilistes vedelkristallides, peegelindikaatoreis, teisel plaadil, igas kihis, teisel küljel, polarisatsiooni, töötemperatuur, helenduvad anoodid, pinge muutmisega, signaallambid, signaallampe, neoonlambid, hõõgindikaatorid, hõõg, huumlahendusindikaatorid, valgunähted, tööpinge, tööpinge, optronid, väljundi poolel, vastavalt sellele, peegeldumiskadude vähendamiseks, dioodoptronil, kolmandaks parameetriks, lülitamis, dioodtüristor

Meedia

Kommentaarid (6)

TomTom2 profiilipilt
Toomas Torm: Supper materjal , täpselt mida vaja !
21:22 21-06-2011
rauno45 profiilipilt
rauno45: väga super materjal
21:57 20-02-2012
AXYB profiilipilt
AXYB: Korralik materjal!
19:30 23-11-2010


Sarnased materjalid

23
doc
Elektroonika alused-konspekt
81
doc
Elektroonika aluste õppematerjal
114
doc
Elektroonika alused
17
docx
Elektroonika alused Konspekt
46
doc
Elektroonika Alused
138
pdf
Elektrotehnika alused
42
doc
Rakenduselektroonika konspekt
32
docx
Elektroonika piletid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun