Trafod e transformaatorid Pöörlemissageduse reguleerimine on suhteliselt raske. On kasutusel erineva pöörlmissagedusega Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks põhiliselt pinge tõstmiseks või mootoreid (lülitatakse ümber), parim viis on kasutada sagedusmuundurit (kallis). Pöörlemissuuna alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad muutmiseks tuleb vahetada faasijuhtmed omavahel ära. ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Võnkering Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja Koosneb poolist ja kondensaatorist. Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe...
Energeetika 1) Ava- ja allmaakaveandamine Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine KAEVANDAMISPROTSESSSS 1. Teeme uuringuid siin vist on mingi maavara, keskkonnaekspertiis 2. Vaja muretseda kaevandamisluba, mis antakse vastavalt kohalikule elanikkonnale, maavara vajadusele ja rohkusele maapinnas jne. 3. Projekteerimine, võimalike keskkonnamõjude uurimine - sealjuures virtuaalne kaevandamine, analüüsid jne 4. Maa kasutusõiguse omandam...
vähendavad pinge vajaliku suuruseni, näiteks 6 kV-ni ja lõpuks vähendatakse pinge veel kord elektrienergia tarbimispaikades madaldustrafode abil 127, 220 või 380 voldini ning juhitakse vahetult elektritarbijateni ettevõtetes või eluruumides. Peale nende põhiliste rakendusalade kasutatakse trafosid mitmesugustes elektriseadmetes (soojendus- ehk kütte-, keevitus jms.), samuti raadio-, side-, automaatika- jne. Seadmetes. Sõltuvalt otstarbest jaotatakse trafod üldotstarbelisteks jõutrafodeks ja eritrafodeks. Üldotstarbelisi jõutrafosid kasutatakse elektrienergia ülekande- ja jaotussüsteemides pingekõrgendus ning pingemadaldustrafodena Eritrafode hulka kuuluvad eriotstarbelised jõutrafod (ahju-, alaldus-, keevitus-, raadiotehnilised trafod), sääste-, mõõte-, teimi-, sagedusmuundus- jt. trafod. Trafod jagunevad ühe- ja mitmefaasilisteks. Peale selle võib trafo olla kahe kolme või enam mähisega faasi kohta. Sõltuvalt jahutamise viisist
INDUKTIIVSED ELEMENDID INDUKTSIOON ON …? ,SEDA MÕÕDETAKSE HENRIDES (H). INDUKTIIVSED ELEMENDID ON: POOLID, TRANSFORMAATORID EHK TRAFOD DROSSELID JNE. ENAMASTI KASUTATAKSE NEID VÕNKERINGIDE TEGEMISEKS, KOOS KONDEDEGA, NING PINGETE MUUTMISEKS. SAMUTI SISENDITE JA VÄLJUNDITE SOBITAMISEKS. VASTUPIDISELT KONDEDELE OMAVAD POOLID SUUREMAT TAKISTUST KÕRGETEL SAGEDUSTEL JA VÄIKSEMAT MADALATEL SAGEDUSTEL . INDUKTSIOON ON PINGE TEKE ELEKTRI JUHIS, KUI SEE LIIGUB LÄBI MAGNET VÄLJA. südamikuga POOL Muut pool TRAFO ?
võimaldavad kiiresti teha tarvilikke ümberlülitusi tarbijate elektrienergiaga varustamise taastamisel Reserveerimata võrgu- radiaalvõrgud, esinevad peamiselt madala varustuskindlusega leppivate tarbijate elektrienergia varustamisel. Lihtsalt avatuna talitlevad suletud võrgud(kahepoolne toide ja ringliinid) leiavad kasutamist nii maal kui linnas Keskpingefiiber- keskpingel lähtuvad toitealajaamdest, mille primaarpinge on enamasti 110kV, ning sekundaarpinge 6-36kV Trafod alajaamas- tavaliselt 2 või enam tarfot. Trafod ise 2-või 3-mähiselised Kahe trafo ja nelja latisüsteemiga- Trafod Trafode arv sõltub - Piirkonnast, kus alajaam asub - Töökindluse nõuded Hajuasustusega piirkond - Tarbimine väike - Kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta - Sageli üks trafo Linnades ja kõrge elektrivarustuskindlusega kohtades - Alajaamades on tavaliselt kaks või enam trafot Trafode nimivõimsused
võimalik teha otsuseid kaablite koormatavuse kohta ümberlülituste tegemiseks elektrivõrgus tarbijate elektrivarustamise tagamisel ning rikete likvideerimisel. Uued keskpingekaabelliinid Eestis tehakse kaablitega, millel on kolm alumiinium- või vasksoont ning maandatav vaskekraan või keskjuhe. Paigaldatavate kaablite nimipinge valitakse 20 (või 24) kV, arvestades üleminekut sellele pingele tulevikus. 5.2.3 Trafod Alajaamade tähtsaimad seadmed on trafod. Trafode arv alajaamas sõltub piirkonnast, kus alajaam asub, töökindluse nõuetest ja muudest teguritest. Hajaasustusega piirkondades, kus tarbimine on väike ja kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta, seatakse sageli üles vaid üks trafo. Linnades ja tähtsate ning kõrget elektrivarustuskindlust nõudvate tarbijatega piirkondades on alajaamades tavaliselt kaks või enam trafot. Keskpingevõrkude trafode nimivõimsuste jada on 50, 100, 160, 250, 400, 630, 800, 1000, 1600 ja 2500 kVA
mis tagab faasinihke cos (p=0,35 ... 0,45). Voolu puhul 160... 250A süttib kaarleek hõlpsasti kui trafo tühijooksupinge on 55. .. 60 V. Väikese voolu korral (60. .. 70 A) on kaarleegi parema stabiilsuse saavutamiseks soovitav, et tühijooksupinge oleks 70... 80 V. Trafo tühijooksupinge tõstmine suurendab keevitusvoolu ohtlikkust. KEEVITUSTRAFODE PÕHILISED SKEEMID Ühe töökohaga keevitustrafodes kasutatakse järgmisi skeeme: - suurendatud magnetpuistega trafod; - ühel südamikul eraldi paispooliga trafod; - paispooliga kokkuehitatud trafod. Suurendatud magnetpuistega trafod. Trafo koormamisel tekivad selle mähiste ümber magnetvood mis kulgevad mööda trafo südamikku. Trafo resulteeriv magnetvoog (D aheldub nii primaarmähisega I kui ka sekun-daarmähisega II (joon). Kõik magnetjõujooned ei kulge aga mööda trafo südamikku ega ahelda mõlemaid mähiseid. Osa neist hargneb kõrvale ja sulgub läbi õhu
Karol Pakkas ET21 Arvuti toiteplokk Arvuti toiteploki ülesanne on muundada ja alandada vahelduvvool(110-230v) stabiilseks alalisvooluks (3.3-12V), mida saab kasutada arvutikomponentides. Toiteploki põhilisteks komponentideks, milles kasutatakse materjalide isoleerivaid omadusi on trafod, kaablid, trükiplaat ja elektrolüüt kondensaatorid. Samas kasutatakse elektrijuhtmeid, mis on kaetud PVC-ga. PVC-l on väga hea suhteline dielektriline läbitavus = 3.0. Kaablite pistikute juures kasutatakse ka isolatsiooni juures kummi, millel on dielektriline läbitavus = 3.0 4.0. Toiteplokkide hindamisel on põhiliseks parameetriks toiteploki maksimaalne väljundvõimsus. Tänapäeval on tavalise koduarvuti keskmiseks toiteploki väljundvõimsuseks 300500 W. Mängurite
muutes elektrienergiat ühelt pingetasemelt teisele pingetasemele magnetvälja mõjul. 11. Trafo üldmõisted ja ehitus. Trafo on seade, mis muudab ühe suurusega pinge sama sagedusega teise suurusega pingeks. Trafo koosneb südamikust ja südamikule asetatud kahest või mitmest mähisest. Südamiku osi, millele on asetatud mähised, nimetatakse sammasteks. Väljaspool mähiseid olevaid osi nimetatakse ikkeks. Trafod liigitatakse mähiste arvu järgi · kahe mähisega trafodeks; · kolme mähisega trafodeks; · mitme mähisega trafodeks. Vahelduvvoolu liigi järgi on trafod · ühefaasilised; · kolmefaasilised; · mitmefaasilised. Mähist, mida toidetakse mingi pinge ja sagedusega vahelduvvoolu allikast, nimetatakse primaarmähiseks. Mähiseid, millelt saadakse sama sagedusega, kuid üldjuhul teistsuguse pingega vahelduvvoole nimetatakse sekundaarmähisteks.
Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. 11 Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 21) võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis-kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast Joon. 21 Keevitustrafo annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. Samas on vahelduvvooluseadmed ehituselt lihtsamad, odavamad ja töökindlamad.
valgustustihedusel 200lux o Fotovool Fv valgus ja pimevoolu vahe Iv Ip. o Nähtava valguse tundlikus eritundlikus Knv väljendab fotovoolu suhet fototakistile langeva valgusvoo, ja temale rakendatud pinge korrutisse. o Aja kontstant on aeg, mille vältel 200luxilise valgustustiheduse sisse või väljalülitamisel valgusvoog vastavalt suureneb või väheneb 63% võrra. Trafod Trafo on elektromagnetiline seade, mis on ette nähtud vahelduvpinge muutmiseks jääval sagedusel. Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni seadusel. Lihsamal juhul koosneb trafo ühest primaarmähisest, ühest sekundaarmähisest ja ferromagnetilisest südamikust. Trafo ehitus on toodud joonisel. Sõltuvalt töösagedusest ja signaali iseloomust liigitatakse trafod järgmiselt: Madalsagedustrafod.
vaatamiseks), ahjulambid (elektri- ja mikrolaineahjud), torulambid (kuni meetrised dekoratiivlambid) ja kodutehnika miniatuurlambid (külmikud, õmblusmasinad). ELEKTRILAMBID Halogeenlambid Halogeenlamp on hõõglambi eriliik, kus lambi valgusvoog on palju kirkam ja püsivam ning eluiga pikem (20006000 tundi). Halogeenlampide levinuimad nimipinged on 12 V ja 230 V. Nimipingel 12 V tuleb lampide toiteks kasutada toiteblokke (trafod või elektroonsed toiteblokid). Halogeenlampide valik on märksa rikkalikum kui hõõglampidel. Kodus kasutatakse rohkem peegel-, sõrm-, toru- ja kolblampe. Luminofoorlambid Kodus tarvitatakse nn. madalrõhu luminofoorlampe. Neist kasutatavamad on toru- ehk päevavalguslambid (Ø 26 mm), ja kompaktlambid. Luminofoorlampide valgusviljakus on 25 korda kõrgem kui hõõglampidel, nende eluiga on 800016 000 tundi.
ELEKTER KODUS Mis on elektrivõrk? Elektri võrk toimetab elektrit tootvatest allikatest elektritarbijateni. Koosneb põhivõrgust ja jaotusvõrgust. Komponendid: 1. Ülekandeliinid; 2. Trafod 3. Mõõteseaded 4. Elektrivõrgu juhtimisseaded 5. Erinevad kompenseerimisseaded Jaotusvõrk ja põhivõrk Põhivõrk toimetab elektri tarbijate lähedusse. Jaotusvõrk toimetab elektrienergia põhivõrgu liitumispunktidest tarbijateni. Elektri seadmete suurused Elektritugevust mõõdetakse ampritena. (1A) Inimesele on ohtlik voolutugevus alates 0.01A Pinget mõõdetakse voltides (1V) Eestis võib seadmeid kasutada 220-230V
katkestus võib põhjustada · Ohtu inimelule(haigla) · Varale suures ulatuses(plahvatyused tulekahjud) · Valitsusasutused ja riigijulgeolekule (jõustruktuurid) · Infrastruktuursed objektid (veevarustus ,transport) · Hoonetes kus korraldatakse suuri rahvakogunemisi Alajaam elektrivõrgu osa mis paikneb antud territooriumil ja sisaldab põhiliselt ülekande või jaotus liinide lõppühendusi,lülitus ja jahutusseadmed ,muundusseadmeid (trafod) ning hooneid Trafoalajaam alajaam on kaht või enamat eripingelist transformer Lülituspunkt lülitusalajaam, lülitusseadmestikuga ja tavaliselt kogumislattidega alajaam milles puuduvad jõutrafod. Muundusalajaam muundureid sisaldav alajaam , mille põhiülesandeks on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks või vastupidi. Sagedusmuundusalajaam alajaam mis muundab antud sagedusega vahelduvvoolu teise sagedusega alajaamaks.
Hüvetegur Q=X/R= L/R (R energiakadu poolis). Kõrgsagedusel komplekstakistus. d) Resonaatorid (võnkeringide ekvivalendid) - Kvartsresonaator e. kvarts (kvartsplaadike kahe metallplaadi vahel). Hea sageduse stabiilsus. Valmistatakse F= 2kHz... 200 MHz. - Piesokeraamiline filter. Ehitus ja tööpõhimõte (piesokristall) sama mis kvartsresonaatoris. Kasut. raadiote vahesagedusvõimendites ja mikrokontrollerite taktgeneraatorites. Kehvemad kui kvartsid. e) Trafod. Vahelduvpinge tõstmine/langetamine ja ahelate galvaaniline lahtisidestus. Liigitus: Toitetrafod. Kõrgsagedustel ka sobitustrafod. Südamik ferromagnetiline: madalal sag. 50 Hz teras, kõrg.sag. ferriit. Ülekandetegur (keerdude arvu suhe w1/w2=U1/U2; P1 P2) f) Infoesitusseadised Vaakumseadised: hõõglampindikaatorid, kineskoobid (25...30 kV!), magnetronid (2,4 GHz) Plasmaseadised: tärkindikaatorid, värvikuvarid Vedelkristallseadised e
nähtus: magnet võib tekidada juhtmes elektrivoolu. Seada nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Et tekiks elektromagnetiline induktsioon peab: · juhe liikuma paigalseisva magneti suhtes - nii töötab alalisvoolugeneraator · magnet liikuma paigalseisva juhi suhtes - nii töötab vahelduvvoolugeneraator · juhe ja magnet seisavad paigal, muutub magnetvälja tugevus - nii toimivad trafod ja süütepoolid Koos juhtmega liiguvad temas olevad laetud osakesed, mis läbides magnetvälja muudavad oma asukohta. Vabad elektronid koonduvad ühte juhtme otsa, tekitades negatiivse potentsiaali,teise jäävad positiivsed ioonid, sinna tekkib negatiivne potentsiaal. Potentsiaalide vahet nimetati pingeks. Kui sa nüüd edasi mõtled, siis pole eriti raske ette kujutada mis moodi generaator elektrit toodab. Inimkond nägi mitusada aastat vaeva, et hakata tootma
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta
Sarnaselt hõõglambiga tekitab ka halogeenlamp suurel hulgal soojust. Need lambid sobivad suurepäraselt toruvalgusstile ning lakke või põrandasse süvistatud valgustitele. Madalapinge halogeenlambid Need kompaktsed lambipirnid, tihti sisemiste reflektoritega annavad heledad ja säravat suunatud valgust. Erinevalt tavalisest halogeenlamist ei võta madalpinge halogeenlambid elektrit otse vooluvõrgust, vaid kasutavad trafosid, mis voolupinget vähendavad. Trafod on muutunud järjest väiksemateks ja kergemateks ja on valgustitesse juba sisse ehitatud või siis eraldi seinale ja lagedele kinnitatud. Kuna madalpinge lambid on väiksed ning annavad selget valgust, sobivad nad kõige paremini punktvalgustiteks, põrandavalgustitele ja seinaorvadesse paigaldatud valgustiteks. Nõrga voopupinge tõttu võib halogeenlampe kasutada ka lihtsat lakke tõmmatud traadil. Väiksed luminofoorlambid
ebatäpsele lugemile ka tõenäoliselt suuremate vigadega, kui seda oleks olnud mõõtes pingeid digitaalse mõõteriistaga. Võrreldes nende katsete graafikuid on see selgelt eristatav. Lühisvoolukatsel tulid cos'd üle 1, mis võib tingitud olla mõõteriistade ebatäpsusest, kuigi tulemus on vägagi hea. Võimsus kasvab väga kiiresti pinge kasvades. Tühijookuskatsel cos'd tulid keskmised ja natuke alla selle, mis ei ole väga hea tulemus ning cos'd võiks olla suuremad, kui kasutada seda trafod keskmiste ja üle nende effektiivsuste juures. Koormuskatse põhjal võib väita , et trafo effektiivsus väheneb primaarvoolu tõstmisel.
3.3. Ettevtte elektrijaamad ja generaatorid 3.4. Jutrafode valik Jutrafode valik seisneb nende vajaliku arvu, tbi, nimipinge ja vimsuse kui ka llitusgrupi leidmiseks. Trafode arv on tavaliselt ks vi kaks. hetrafolisi alajaamu kasutatakse: 1. 3. kategooria tarbijate toiteks - need on tarbijad, mis ei vaja reservtoidet 2. Kinnisest vrgust (ringtoide) tarbijate toitmisel. Mitte kinnisest vrgust toitmisel, kui on olemas reservliinid. Konstruktiivselt jagunevad trafod: - lititega trafod - kuivtrafod - snteetilise vedelikuga tidetud trafod litrafod. On hea soojaeralduvusega, kaitstud, odavad, kuid tuleohtlikud. Neid kasutatakse vljas vi spetsiaalses ruumis. Kuivtrafod. On kallid. Kasutatakse tsehhisiseselt. Nende jahutusvimalused on halvemad. Snteetiliste vedelikega trafod. Kasutatavad vedelikud on sovool (NSVL-s), piranool (USA-s), askarl (Saksamaa). Need on vga mrgised ja raskesti lagunevad ained.
1 1 1 1 ~ - elektrijaama sünkroongeneraatorid 6-10 kV J S T1, T2 pingekõrgendus trafod JS jaotus seade ~ ~ ~ 1 ~ 1 1 tarbijad, mis paiknevad elektrijaama vahetus läheduses T1 T2
Vahelduvvoolu abil ajaühikus saadavat soojust ja valgust või tehtavat mehaanilist tööd iseloomustab võimsus, mis nagu alalisvooli korralgi on leitav voolutugevuse ja pinge korrutamise teel. P=UI cos Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus võrdub sellise alalisvoolu tugevusega, mis eraldab sama ajavahemiku jooksul juhis niisama suure soojushulga nagu vahelduvvoolgi. Ühik 1 A Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks. Trafod muudavad ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220 V pingeks. Trafo koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. k=U1/U2 =N1/N2 . Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Energia muundumine võnkeringis
Maandus on ühendatud tarviti külge, et inimene ei saaks elektrit. · Null ja maandus- mõlemal puudub pinge maa suhtes. 4. Kirjelda kolmefaasilist voolu ja tema kasutust. Kolmefaasiliseks vooluks on tööstusvool. enamus el. energiast toodetakse kolmefaasilise vahelduvvooluna. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3-faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid /trafod on kõige odavamad ja töökindlamad Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud, siis neutraalis voolu pole, aga ebasümmeetriliselt tekib neutraalis vool. b) kolmnurkühendus- kasutatakse harva. 5. Takistused vahelduvvooluahelas. 1) Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks. NT. juhtmed, soojendusseadmed, hõõglambid on aktiivakistid.
Juhendaja: Elektrotehnika II Töö nr: 23 SAGEDUSE KOLMEKORDISTAMINE KÜLLASTUNUD ÜHEFAASILISTE TRANSFORMAATORITE ABIL Eesmärk: Kasutatud seadmed: Tutvuda sageduse Voltmeetrid: No7019; No7523; EM950-2; kolmekordistamise No7728. EM8557(mag. elektriline) võimalusega küllastunud Ampermeetrid:EM5348; EM9752 ühefaasiliste trafode abil ja Trafod: EM47(A), EM45(B), EM46(C). kõrgemate harmoonilistega Resistor: R-10, T12171 kolmefaasilistes Diood, lüliti vahelduvvoolu ahelates. SKEEM: ~ V V A V V V Katsetulemused tabeli kujul:
pinget kasutades tööle rakendamiseks. • Helirakendustes kasutatakse kraanitud autotransformaatoreid kõlarite kohandamiseks konstantse pinge helijaotussüsteemidega ja impedantsi sobitamiseks, näiteks madala takistusega mikrofoni ja suure takistusega võimendi sisendi vahel. Jne. Autotransformaatorite eeliseks see, et nad on sageli väiksemad, kergemad ja odavamad kui tüüpilised kahekordse mähisega trafod. Ühtlasi on neil madalam lekkereaktsioonivõime, madalamad kaod, väiksem erutusvool ja suurenenud VA hinnang antud suuruse ja massi korral. Miinuseks see, et primaar- ja sekundaarmähiste vahel pole elektrilist isolatsiooni. • Miks ei sobi tavaline jõutrafo elekterkeevituse vooluallikaks? Milline peab olema keevitustrafo pinge-voolu karakteristik? Tavaline jõutrafo ei sobi elektrikeevitust toitma, kuna keevitustrafo peab
· III kategooria tarbijate toiteks - need on tarbijad, mis ei vaja reservtoidet. · kõigi kategooria tarbijate toiteks suletud võrkudes, mis on ühendatud ühe või mitme alajaamaga; · toitmiseks avatud võrkudes, kui on olemas reservliinid. Et kahe trafoga oleks tagatud reserv, siis toidetakse neid sõltumatutest liinidest ning nad valitakse ühesuguse võimsusega. Ettevõtete peaalajaamad on alati kahe trafoga. Trafode suuremat arvu kasutatakse harva. Ehituslikult jagunevad trafod: - õlitrafod, - kuivtrafod, - sünteetilise vedelikuga täidetud trafod. Õlitrafod on hea soojaeralduvusega ehk jahutusega, aktiivosad (mähised, südamik) on hästi kaitstud väliskeskkonna mõju eest, nad on odavad, kuid tuleohtlikud. Neid kasutatakse väljas või spetsiaalses ruumis. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 8 / 26
toote ja teenuse ohutuse seadusest käesolevast seadusest tulenevate erisustega Terminoloogia Elektripaigaldis-üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi,korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade -Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks,edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod,lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Juhe – hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Isoleerkatteta(paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või mitmesooneline. Juht – elektrienergia või elektrilise signaali edastamiseks ettenähtud juhtmete, kaablite, lattidejms üldnimetus. Kaabel – ühe- või mitmesooneline isoleerjuht, mis on varustatud sooni välistoimete eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga).
P=U*I*cos Kasutegur 20. Kolmefaasiline trafo, keevitustrafo, autotrafo. Keevitustrafo Trafo tühijooksupinge peab kindlustama kaare süttimise ja stabiilse põlemise Välistunnusjoon peab olema järsult langev keevitusvoolu piiramiseks lühis Kolmefaasiline trafo Kolmefaasiline trafo on trafo mida kasutatakse 3 faasilise voolu muundamsieks Kolmefaasilisel trafol keritakse kõik kolm mähist ühele südamikule Kolmefaasilised trafod on tavaliselt nii suured et need pannakse hermeetilise korpuse sisse ja täidetakse trafo õliga jahutamiseks Kolmefaasilisel trafol on 4 transformeerimise viisi Kolmnurgast kolmnurka Kolmnurgast tähte Tähest kolmnurka Tähest tähte 21. Asünkroonmootori pöördemoment, mehaaniline tunnusjoon. Pöördemoment M=KmmI2scos2s Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist: = f(M), n = f(M). ehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori
kohaldatakse toote ja teenuse ohutuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Elektripaigaldis - kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade – Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. – üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide teatud otstarbega ja – elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, “pingestatud”). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe – hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht
(B), paksrutiilseteks (RR), happelis-rutiilseteks (RA) ja aluselis-rutiilseteks (RB). Näiteks aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib süsinikteraste keevitamiseks. Käsikaarkeevituse vooluallika valikul peab jälgima, et vooluallikas annaks madala pingega (15-50 V) voolu ja voolutugevus oleks 15-500A. Samuti peab vooluallikal olema võimalik keevitusvoolu reguleerida. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis- kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. 5. Toorikute ettevalmistamine Antud töös tuleb valmistada I-tala kahest detailist. Kuna detaili paksus on väga suur 25 mm siis kindlasti tuleb detaili nurgad maha freesida mõlemalt poolt, et tagada läbikeevitatavus
Kaitseväikepinge on väikepinge, mis on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki. Vahelduvvoolul on see 50V, alalisvoolul 120V. Kaitseväikepinge süsteemid jagunevad üldjuhul kaheks: SELV o Maast eraldatud ning neil ei tohi kasutada kaitsemaandust. o Paigaldamisel tuleb jälgida, et see ahel ei satuks kokkupuutesse teiste ahelate kaitsejuhtide ega muude juhtivate osadega. o Raviasutuste trafod ja nendega ühendatud raviseadmed on üks näide SELV- süsteemi rakendamisest. PELV o Lubatud on sekundaarahela maandamine, kaitsejuhtide kasutamine ja seadmete kaitsemaandamine. o Teatava ohu põhjustavad kaitsejuhi kaudu liikuvad rikkepinged. o Kaitsemaanduse võimalus teeb PELV ahelad sobivaks süsteemidesse, milles tuleb pöörata tähelepanu elektromagnetiliste häirete kaitsele.
Joonis 14. Eesti Energia ja IMG Energy pinnaserikkumine aastal 2002. Joonis 18. Elektrienergia-, gaasi-, auru-, ja kuuma veega varustamisel tekkinud reostus aastatel 1998-1999. (www.stat.ee) Elektri jõudmine tarbijani Tarbijat toitev elektrisüsteem koosneb sadadest tuhandetest pisielementidest. Süsteemi põhielemente on aga vaid kolm: elektrit tootvad generaatorid, omavahel võrgu moodustavad ülekande- ja jaotusliinid ning pinget alandavad või tõstvad trafod erinevate pingetega võrkude vahel. Alajaamad on võrgu sõlm- ja jaotuspunktid, mille kaudu toimub võrgu reziimide juhtimine, jälgimine ning ka kaitsmine rikete ja lühiste eest. Seal asuvad erinevate elektrisüsteemielementide lülitus-, monitooringu- ja abiseadmed.Elektri teekond tarbijani algab generaatorist, mis elektrit toodab. Pinge generaatori klemmidel, kust elekter juhtmetesse läheb, jääb enamasti keskpinge piirkonda, mis Eestis on 15 kV (kilovolti)
Ferromagneetikul ühe osakese magnetväli on väga tugev. Oluline osa aatomitel või ioonidel. Aines tekivad piirkonnad, kus osakeste magnetväli on ühe suunaga domeen.Välise magnetvälja mõjul domeenid orienteeruvad. (võtavad ühe suuna).Ferromagneetikud jagunevad kaheks: *Magnetiliselt kõvad säilitab magnetvälja pärast magnetvälja mõju lakkamist. RAUD. Kasutatakse püsimagnetitena, magnetmälus*Magnetiliselt pehmed (rauasulamid) kasutatakse magnetvälja tugevdamiseks. Nt. Trafod..Magnetiline infosalvestus . magnetilin, videolint, kõvaketas, mälupulgad. kI I l F= 1 2 k=210 -7 N 0 -ainemagnetilineläbitavus B- magnetinuktsioon d k= F = BIlsin
20 Vertikaalõmbluste keevitamine: a-ülalt alla; b-alt üles 9 Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 21) võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis-kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. Samas on vahelduvvooluseadmed ehituselt Joon. 21 Keevitustrafo lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Keevitusgeneraatoritel (Joon
20 Vertikaalõmbluste keevitamine: a-ülalt alla; b-alt üles 9 9. Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 21) võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis-kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. Joon. 21 Keevitustrafo Samas on vahelduvvooluseadmed ehituselt lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Keevitusgeneraatoritel (Joon. 22) kasutatakse
valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Nurkliiteid (Joon. 14) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutatav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15- 500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 15) võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis- kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. Samas on vahelduvvooluseadmed ehituselt lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Keevitusgeneraatoritel (Joon. 16) kasutatakse ajamina sisepõlemismootorit. See annab võimaluse keevitamiseks kohtades kus puudub võrguvool
elektrosignaalideks muuta. 1923- leiutati ikkonoskoop- telekaamera 1929- esimesed katselised telesaated BBC poolt Raadioside algaastatel kasutati amplituud modulatsiooni. Kolmefaasiline vahelduvvool enamus el. energiast toodetakse kolmefaasilise vahelduvvooluna. Selle patendeeris M. Dolvo- Dobrovolski. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3- faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid /trafod on kõige odavamad ja töökindlamad Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud, siis neutraalis voolu pole, aga ebasümmeetriliselt tekib neutraalis vool. b) kolmnurkühendus- kasutatakse harva 1888- leiutas M.D-D 3-faasilise vahelduvvoolu 1890- asünkroonmootor
mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nimetatakse primaarmähiseks. Teist mähist, mis annab energiat tarbijale, nimetatakse sekundaarmäniseks. Primaarmähise suurused on tähistatud indeksitega 1 ja sekundaarmähise suurused tähistatud indeksiga 2. Kui U1 > U2, siis trafo on pinget madaldav, vastupidisel juhul pinget kõrgendav. Suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks ning väiksema nimipingega mähist alampingemähiseks. Trafod võivad olla ühe- või kolmefaasilised. Trafo südamiku ülesandeks on suurendada magnetilist sidet primaar- ja sekundaarmähise vahel. Trafod võib jahutuse seisukohalt liigitada õhk ja õlijahutusega trafodeks. Vastavalt U1 ja U2 suhtele liigitatakse trafod: U1 > U2 pingemadaldustrafod U1 < U2 pingekõrgendustrafod U1 = U2 eraldustrafod Ideaalses trafos, kus energiakaod mähise juhtmetes ja trafo südamikus puuduvad, on primaar- ja sekundaarahelate näivvõimsused võrdsed
muudetakse transistoride abil uuesti vahelduv- või impulsspingeks, millel on märksa kõrgem sagedus (mitukümmend kHz). Trafo abil vähendatakse see pinge vajaliku suuruseni, alaldatakse dioodidega ja läbi filtrite läheb see tarvitisse. Praktikas kasutatavad skeemid on keerulisemad ja sisaldavad palju rohkem detaile, näiteks kaitselülitusi ja tagasisideahelaid. Kokkuhoid tuleb sellest, et trafode ja kondensaatorite mass väheneb võrdeliselt sageduse suurenemisega. Kergemad trafod ja kondensaatorid on enamasti väiksemad ja odavamad. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/41/Instek_PST3202_DC_Power_Supply.jpg Kasutatud kirjandus materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/AO2/Pakkimine/Arvuti.doc http://et.wikipedia.org/wiki/Emaplaat http://et.wikipedia.org/wiki/Protsessor http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu_(arvuti) http://et.wikipedia.org/wiki/Videokaart http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/CD-ROM http://et.wikipedia
docstxt/125482860476476.txt
Elektritarbed, Hooneautomaatika, Hulgi- ja jaemüük, Juhtmed, Jõuelektroonikaseadmed, Jõuliidesed, Kaablid, Kaitselülitid, Kontaktorid, Kontroll- ja mõõtekaablid, Liigpingepiirikud, Lülitid, Mõõteriistad ja -seadmed, Operaatorpaneelid, Pistikupesad, Protsessijuhtimistarkvara, Raadiosageduslikud kaugjuhtimisseadmed, Reaktiivvõimsuse kompensaatorid, Regulaatorid, Releed, Riviklemmid, Sagedusmuundurid, Seadmekarbikud, Sujuvkäivitid, Sulavkaitsmed, Toiteplokid, Trafod, Tööstusarvutid, UPS-id, Valgussüsteemid, Valgustid Margicar OÜ Mammaste, Põlva vald, 63309 Põlvamaa telefon: (+372) 7994051 GSM: (+372) 5045001 Tegevus: Elektrimaterjalid, elektrimootorid, kodumasinad Wismari Elekter OÜ Luha 40, 10131 Tallinn telefon: (+372) 6481516 faks: (+372) 6481516 GSM: (+372) 5143266 Tegevus: Elektrijaotusseadmed, elektrikilbid, elektrikilpide komplekteerimine, elektrikonvektorid, elektrimootorid, elektritarbed, kaablid, pikendusjuhtmed,
· pinge- voi vooluimpulsside tekitamiseks voi muundamiseks (impulsstrafod); · tarvitite kasitsemisohutust tagavaks galvaaniliseks eraldamiseks (eraldustrafod) 11. Trafo üldmõisted ja ehitus. Trafo on seade, mis muudab uhe suurusega pinge sama sagedusega teise suurusega pingeks. Trafo koosneb sudamikust ja sudamikule asetatud kahest voi mitmest mahisest. Sudamiku osi, millele on asetatud mahised, nimetatakse sammasteks. Valjaspool mahiseid olevaid osi nimetatakse ikkeks. Trafod liigitatakse mahiste arvu jargi · kahe mahisega trafodeks; · kolme mahisega trafodeks; · mitme mahisega trafodeks. Vahelduvvoolu liigi jargi on trafod · uhefaasilised; · kolmefaasilised; · mitmefaasilised. 12. Trafo töötamispõhimõte. 13. Kaod trafodes ja nende määramine. Umbermagneetimiseks kulunud kadu nimetatakse hüstereesikaoks. Teatud osa energiast kulub trafo sudamikus tekkiva pöörisvoolukao katmiseks ja sudamiku ümbermagneetimiseks. Neid kadusid nimetatakse
pöörduda, pole palju. Suured metallitöökojad pole huvitatud tootmise kõrvalt väikeste eratööde tegemisest. Seega on valik lihtne: kas jätta töö tegemata või püüda see ise ära teha. Esimene variant pole alati võimalik. Tuleb valida teine. Keevitusseadmete soetamisega pole tänapäeval erilist probleemi, valik on rikkalik. Võimalik on valida mitmete tootjate (Telwin, CEA, ESAB, Kemppi jne) poolt pakutavate erinevat tüüpi seadmete (trafod, inverterid, generaatorid) vahel. Ka keevitusseadmete hinnad on muutunud kõigile kättesaadavaks. Ainuke, millest jääb paljudel puudu on teadmised ja oskused, kuidas seda tööd teha. Teemakohast kirjandust pole lihtne leida. Pealegi 3 on vähesed olemasolevad raamatud küllaltki keerulised ja on mõeldud kasutamiseks profesionaalsete keevitajate ettevalmistamiseks
keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 5 2.1 Kaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 2) võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Joon. 2 Keevitustrafo Keevitamiseks kasutatakse nii alalis-kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. Samas on vahelduvvooluseadmed ehituselt lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Keevitusgeneraatoritel (Joon.3) kasutatakse ajamina Joon
44. Millest on põhjustatud siseliigpinged ning kuidas energeetikaobjekte nende eest kaitstakse? · Kommutatsiooniliigpinged tekivad tavakäidus sooritatavate lülituste või ka häiringute toimel. · Liini ja trafode sisselülitamine · Koormamata liini või trafo väljalülitamine · Resonantsliigpinged · Piiramiseks: · Liigpingeid tekitavate lülituste arvu piiramine · Pingeregulaatorid · Automaatselt reguleeritavate väljavõtetega trafod · Sunteerivad reaktorid · Ilma taassüttimiseta VL-id · Sunteerivate aktiivtakistustega VL-id · Sünkroniseeritud lülitamine · Neutraali jäikmaandamine · Liigpingepiirikud 45. Nimeta mõningaid võrgukadude põhjustajaid ning nende vähendamise võimalusi. · Kommertskaod · Ebatäpsed mõõteseadmed · Elektrinäidu hilinenud ülesmärkimine · Vale elektrinäidu teatamine · Elektrivargused · Tehnilised kaod
S m mm mm m2 Lubatavad voolutihedused A - mähised lühiajalise koormusega (releed jne.) 45 10 6 m2 A - mähised kestva koormusega (trafod) 23 10 6 2 m A - lahtiselt paigaldatud isoleeritud juhtmed 510 10 6 2 m Vooluring - see on omavahel sobivalt ühendatud seadmed, ühendusjuhtmed. Voolu tekkimiseks on vajalikud 2 tingimust:
· Definitsioon magnetvoo kaudu: · Ühik H, henri, Joseph Henry järgi. Skeemil tähis: L (Heinrich Lenzi auks) ·1H on suur induktiivsus, tavaliselt milli ja mikrohenrid ·Induktiivsus sõltub keerdude arvust aga ka mähise alusest (suure mag. läbitavusega alus raud- suurendab induktiivsust. Drossel (paispool). ·Igal juhtmel on induktiivus, mõju sõltub sagedusest (rakendusest). ·Oluline ka mähisetraadi läbimõõt määrab max. voolutugevuse. ·Kasutusalad: trafod, mootorid, signaaliahelates, häirete sunteerimisel, jne ·Paralleel- ja järjestikühendus. Induktiivtakistus Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 16 Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 17 Induktiivpoolide rakendusi Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 18 Diood ja tema sõbrad · Juhib voolu vaid ühes suunas. On pooljuhtelement · Skeemisümbol, tähis tavaliselt D ka VD
segaühendus. Pingejagurid. Attenuaatorid. Läbivkoormus. Sildlülitus. Pingeallikad ja nende aseskeemid. Pingeallikate jada- ja rööpühendus. Elektriskeemid. 5.1.1. Passiiv- ja aktiivkomponendid Elektroonikas kasutatavaid passiivkomponentidel (ka: elementidel, seadistel) puuduvad võimendusomadused ning nende elektrilised omadused ei sõltu neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Selliste komponentide hulka kuuluvad näiteks takistid, kondensaatorid, poolid ja trafod. Aktiivkomponente iseloomustavad võimendusomadused ja / või nende elektriliste omaduste sõltuvus neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Taoliste komponentide hulka kuuluvad paljud pooljuht- ja vaakuumseadised. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 1 (1) 5.1.2. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad
elektriseadmete purunemisega, sest magnetvoo muutus indutseerib voolu ka elektriliinides ja plahvatuse mõju liigub kaugele. Kahju tekitab ka indutseeritud voolutugevuse hääbumine, sest sellega kaasneb samuti suur magnetvoo muutus ja induktsioonvool. Tundlikemad on elektromagnetilise pommi suhtes pooljuhtseadmed, mis töötavad milli- ja mikroamprilistel voolutugevustel (selliste seadmete hävitamiseks piisab ka töötava mikrolaineahju ukse avamisest). Mootorid ja trafod on palju töökindlamad, kuna neis on voolutugevus ka tavaliselt suur. Elektromagnetilises pommis kasutatakse ülijuhtidest tehtud pooli, milles tekitatakse lühiajaliselt voolutugevus umbes 106 A (välgus on tavaliselt voolutugevus 20 kA). Nii suurel voolutugevusel hävivad ka juhtmed pommis endas. Teiseks võimaluseks elektromagnetilise pommi efekti saamiseks on aatompommi lõhkamine kõrgel atmosfääris. Plahvatusel tekkinud gammakiirgus ioniseerib atmosfääris hapniku ja
annaabi.ee 
