Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng (0)

Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng.
Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja.

Aktsiaselts

Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia .
Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad.
Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele.
Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut.
Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest.
Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400 000 krooni.
Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline , kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö.
Rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve . Sinna arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud Äriregistris .
Mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor .
Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi asi (hoone, seade, auto, tooraine jms.)’ varaline õigus ( võlanõue , teiste äriühingute osad või aktsiad, õiguse jne.), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega.
Kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne aktsiaseltsi Äriregistrisse kandmise avalduse esitamist .
Võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad aktsionäridele võrdse arvu hääli. Erineva nimiväärtusega aktsiad annavad proportsionaalse arvu hääli vastavalt tema nimiväärtusele. Eelisaktsiate omanikel üldreeglina hääleõigust ei ole.
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek, kelle pädevuses on nõukogu (minimaalselt 3 liiget) valimine, audiitori valimine, põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine jm.
Üldkoosoleku poolt valitud nõukogu valib omakorda juhatuse, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi.
Nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle.

Osaühing

Osaühingul on võrreldes aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale.
Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Minimaalne osaühingu kapital on 40 000 krooni.
Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö.
Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve. Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse. Mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas, tavaliselt juhatus. Kui mitterahaline sissemakse väärtus on suurem kui 40 000 krooni või rohkem kui pool osakapitalist, peab selle hindamist kontrollima audiitor.
Kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega.
Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek. Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga.
Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostu-müügi leping, mille peab tõestama notar . Lepingu ärakiri esitatakse äriregistrile.
TÄISÜHING
Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline või juriidiline isik. Sarnaselt FIE-ga vastutavad kõik täisühingu osanikud ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga - selline solidaarne piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu.
Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus.
Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine.

Usaldusühing

Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees kogu oma varaga, ning vähemalt üks osanik on usaldusosanik , kes vastutab ühingu kohustuste ees oma sissemakse ulatuses.
Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus. Usaldusühingu osanikud lepivad kokku ärinimes, osanike sissemaksete suuruses, asukohas . Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised.
Kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse täisühing ümberkujundatuks usaldusühinguks. Kui usaldusühingust lahkuvad kõik usaldusosanikud ning järele jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ümberkujundatuks täisühinguks.

Tulundusühistu

Tulundusühistud on äriühingud , mida reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik . Ühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne.
Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga.
Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.
Ühistu on avatud liikmete vastuvõtuks oma põhikirjas sätestatud tegevuspiirkonnas. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumist peab taotlejale alati kirjalikult teatama, edastades taotlejale ärakirja ühistu juhatuse vastavasisulisest otsusest.
Erinevalt osaühingust ja aktsiaseltsist on igal tulundusühistu liikmel alati ainult üks hääl, sõltumata osamaksu suurusest .
Ühistul peab olema vähemalt viis liiget.
Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest.
Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks.

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)

Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks kohalikus maksuametis , äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIE-na alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja maksuametis registreerimise toiming ei lähe talle midagi maksma.
FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (250 000 krooni) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. Ettevõtja peab vaid meeles pidama , et peale registreerimist Maksuametis tuleb vastavalt Sotsiaalmaksu seadusele 15. märtsiks, 15. juuniks, 15. septembriks ja 15. detsembriks maksta sotsiaalmaksu avansiliste maksetena vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summalt. Kui ettevõtja aastakäive on suurem kui 250 000 krooni ja ta võtab end arvele maksuametis käibemaksukohuslasena, kaasneb sellega nõue kanda end äriregistrisse.
Kuigi FIE-na tegutseva ettevõtja majandustegevuse aruandlus ja registreerimistoimingud on võrreldes äriühingutega suhteliselt lihtsad ja odavad, tuleb seda ettevõtlusvormi valides endale teadvustada, et FIE vastutab äri ebaõnnestumise korral võlausaldajate ees kogu oma varaga.