Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. (0)

Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse.
Põhivarad on varad , mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”).
Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse.
Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised:

• hooned – 25 aastat
  
• masinad , seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat
  

Immateriaalne põhivara
Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida kasutatakse oma tegevuses või administratiivsetel eesmärkidel ja mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni.
Immteriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul.
Peale soetamist immateriaalsele ja materiaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada .
Kasutus-ja kapitalirendi arvestus
Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes.
Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent . Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood.
Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel
                1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses)
                2. Masinad ja seadmed (soetamismaksumuses)
                3. Muu inventar , tööriistad , sisseseade ja muud (soetamismaksumuses)
                4. Akumuleeritud pōhivara kulum ( miinus )
                5. Lōpetamata ehitus
                6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest
Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest.

Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita.
Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus , kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul.
Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest. Asjaõigusseaduses käsitletakse maad koos seal asuvate hoonetega ühtse kinnisvaraobjektina. Raamatupidamisarvestuses peetakse maa ja hoonete arvestust eraldi, kuna maa soetamismaksumust ei amortiseerita. Ühtse ostusumma eest maast ja seal asuvatest hoonetest kinnisvara ostmisel tuleb eksperthinnangu alusel määrata eraldi soetamismaksumus maale ja hoonetele.

Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud on piiratud kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest . Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu kulud vanade seadmete demonteerimiseks vaid need arvatakse põhivara likvideerimise kuludesse.

Akumuleeritud põhivara kulum (miinus). Kuna põhivara näidatakse vastavatel kirjetel soetamismaksumuses, siis põhivara jääkmaksumusse viimiseks näidatakse aktivas eraldi bilansikirjel akumuleeritud kulumi kogusumma (miinusmärgiga) Piiramatu kasutuseaga varade hulka loetakse kunstiteosed ja väärtuslikud manuskriptid. Neilt amortisatsiooni ei arvestata.

Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse kirjel Ettemaksed materiaalse põhivara eest.

Ettemaksed materiaalse põhivara eest. Siin näidatakse põhivara hankijatele tehtud ettemaksed.
10. Immmateriaalne põhivara esitatakse kolmel kirjel.
          a. Arenguväljaminekud
          b. Ostetud kontsessioonid,patendid, litsentsid, kaubamärgid jne.
          c. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
Immateriaalne põhivara näidatakse bilansis jääkväärtuses. Immateriaalse põhivara liikide kulumi kohta tuuakse andmed aastaaruande lisas.
Immateriaalne põhivara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus kujuneb vara ostuhinnast ja vara kasutuselevõtmisega seotud otsestest kuludest. Tarkvara ostu puhul lisanduvad ostuhinnale näiteks tarkvara installeerimise, testimise ja muude tarkvara kasutuselevõtmisega seotud teenuste eest makstud tasud . Tarkvara kasutajate koolituskulusid ei kapitaliseerita.
Peale soetamist või valmimist immateriaalsele põhivarale tehtavad kulutused lisatakse vara soetamismaksumusele juhul kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem tulu tulevikus s.t. kasvab kasutamispotensiaal üle esialgse taseme ja neid kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada.

• ajavahemikus , mille jooksul varad ettevõttele tulu toovad - põhivara kasutatakse pikemalt kui ühe aasta või talitslutsükli jooksul
  
• hinnas - põhivara hind on suhteliselt kõrge
  

Loeng 7: Ehitusfirma käibevara . Käibevara katteallikad.
Loeng 8: Personalimajandus ehitusfirmas. Töötajatega sõlmitavate lepingute liigid.
Loeng 9: Raamatupidamise korraldamine. Raamatupidamise siseeskirjad
Loeng 10: Ehitusfirma finantsjuhtimine .Kulude analüüs ehitusfirmas.
Loeng 11: Ehitusfirma tulud ja kulud
Loeng 12: Kasum kui ehitusfirma tegevuse näitaja. Kasumiaruannete skeemid .
Bilanss.
Loeng 13: Omad ja võõrvahendid . Laenuliigid, nende saamine ja tagasimaksmine
Loeng 14: Ehitusprojekti ökonoomika.