võimalused. Töölepingu eristamine töövõtulepingust: lepingute sarnasused ja eristamise võimalused. Lepingute eristamise vajadus. Lepingute eristamiskriteeriumid, sh töölepingu eeldamise põhimõte Eristamise vajadus- lähtuvalt võlaõigusseaduse osast on võimalik teisele isikule teenuseid osutada mitmete lepingute alusel; käsund, töövõtu, agendi jne Praktikas sõlmivad tööandja töötajatega sageli käsundus või töövõtulepingu, vältimaks töölepingu sõlmimist. Töötaja töölepingu alusel on rohkem kaitstud töötegemisel kui muu teenuse osutamise lepingu alusel töötav isik. Isegi siis kui leping on puudulikult vormistatud. Seetõttu on oluline lepingutel vahet teha. Eristamine ( tööleping vs käsund) Käsunduslepingu puhul võib välja tuua mitmeid töölepinguga sarnaseid tunnuseid. Lepingu objektiks on töö tegemine (teenuse osutamine), käsunisaaja peab olema
Konkurentsi osutamise keeld ja selle rakendamise töösuhtes Konkurentsipiirangu kokkuleppega võib piirata töötaja töötamist konkurendi juures töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu (näiteks käsundus-, töövõtuleping) alusel või tegutsemist samal majandus- ja kutsetegevuse alal. Tööandja ei saa töötajal takistada töötamist sektoris, kus ta ise ei tegutse. Konkurentsipiirangu eesmärk on töötaja konkurentsi osutamise võimaluse välistamine. Konkurentsi osutamise ohtlikkus seisneb selles, et töötajale on teada tööandja ettevõttesisesed saladused ja taktika, mille kasutamine konkurendi huvides võib tööandjale kahju kaasa tuua (tootmis- ja ärisaladus)
Töötajal on õigus lepingutingimustel täitmisel tavaliselt nõuda töölähetusega e mittevastavuse tekkivad kulud kaasnevate võimalike tõttu ning kulud, mis tekkivate kulude (VÕS, § 649). oleksid käsundi- hüvitamist mõistliku saajale tekkinud ka aja jooksul enne ilma käsundus- töölähetuse algust lepingut (TLS, § 40 lg 4). sõlmimata. Kui töötaja on (VÕS, § 628 lg 2). töölepingut tahtlikult Käsundisaaja võib rikkunud, vastutab ta enne töö tegemist rikkumise tagajärjel nõuda käsundi-
arvu kasvuks. Tehtud muudatusega saab tööülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulu kompenseerida maksuvabalt järgmistele isikutele: töölepingu alusel töötavale töötajale; teenistujale; juriidilise isiku juhatuse liikmele; mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhile. Antud maksuvabastus ei laiene kontrollorgani liikmetele, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötava või teenust osutavale füüsilisele isikule (FIE). Tasemekoolituse kulu on maksuvaba järgmistel tingimustel: otsene vajadus, põhjendatus (investeering töötajasse); kehtiv töösuhe. · Alates 01.01.2012 ei ole enam kehtestatud maksuvaba piirmäära töölähetuse majutuskuludele. Seega töö-, ameti- või teenistuslähetuses majutusele tehtud kulud maksustamisele ei kuulu. Alates 2003
määratud ennetähtaegne vanaduspensionon registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjanaõpib päevases õppevormis või täiskoormusega õppes (välja arvatud juhul, kui täiskoormusega õppes õppiv inimene on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või viibib akadeemilisel puhkusel)on aja-, asendus- või reservteenistuses 4. Millal lõpetatakse töötuna arvelolek? asub tööle töölepingu, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses. Töötuna arvelolek lõpetatakse ka juhul, kui tööle asutakse vaid üheks päevaks ning vastav leping on sõlmitud suuliselt; asub õppima statsionaarses või täiskoormusega õppes; asub aja-, asendus- või reservteenistusse; vähemalt kord 30 päeva jooksul ei pöördu kokkulepitud viisil Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud
Isesisev töö 1) Kas M-i ja N-i vahel on sõlmitud tööleping? Jah, nad sõlmisid suulise töölepingu. 2) Millest järeldad, et tegu oli just töölepinguga ja mitte käsundus- või töövõtulepinguga? Sest töölepingu nad sõlmisid suulised ja olid leppinud kokku tööpäeva ning lepingud sõlmisid füüsiline isik ja juriidiline isik. TLS §1 lg 1. Ning töövõtuleping ja käsundusleping on ajutine leping ning seal sõlmivad lepingud isik ja isik. VÕS § 619 ja VÕS § 635. 3) Kas M-iga töölepingu sõlmimisel järgiti alaealistega töölepingu sõlmimisele ettenähtud töölepingu seaduses sätestatud nõudeid?
saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksu maksab tööandja järgmistelt füüsilistele isikutele (töötajatele) tehtud väljamaksetelt olenemata aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal: 1. Töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt 2. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (nt. juhatuse liikme töötasud) 3. Töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel makstud tasudelt 4. Erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sellest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikindlustuse arvele. Kogumispensioni makse Alates 1
inimestega turutingimustest erinevatel tingimustel. Erisoodustus on töötajale osaliselt või täielikult tasu maksmine naturaalvormis asjade, teenuste või hüvedena. Töötajaks võib olla töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu või osutab teenuseid pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Tööandja kannab kõik erisoodustusega seotud maksukohustused. Erisoodustus maksustatakse võrdväärselt palgatuluga. Erinevused tekivad töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni tõttu, kuna neid ei rakendata erisoodustuste suhtes. Erisoodustuste sotsiaalmaksu ei isikustata. Kuna saadud erisoodustust ei loeta inimese maksustatava tulu
kalendriaasta tulu kohta. Isik on resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Residentsuse muutumisest teavitab füüsiline isik maksuhaldurit ning täidab residentsuse määramise vormi R. 14. Nimetage Teile teadaolevaid töösuhte sõlmimise vorme (vähemalt 3) Käsundus, töövõtuleping ja tööleping. 15. Kui põhikohaga töötaja põhipuhkus on 28 kalendripäeva, siis mitu kalendripäeva on ½ kohaga töötava töötaja põhipuhkus? Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral (28kalendripäeva). 16. Mida tähendab põhivara? Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. 17.Kuidas leitakse vara lineaarne amortisatsiooninorm aastaks
lõppemise päeval, kui Lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Töövahendid ja -materjalid tuleb tagastada samas seisundis, milles Juhatuse liige need sai, arvestades kasutamisest tingitud tavalist kulumist. 6. Konfidentsiaalsus ja konkurentsikeeld 6.1 Juhatuse liikmel on keelatud töötada Ühingu konkurentide juures töölepingu alusel, osutada neile püsivalt juhtimisteenuseid käsundus- või mõne muu võlaõigusliku lepingu alusel, kuuluda nende juhtorganisse või olla nende prokurist, samuti tegutseda Ühinguga samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtjana. 6.2 Käesoleva Lepingu tähenduses loetakse Ühingu konkurentideks Alpinist OÜ tegelevaid isikuid. 6.3 Lepingupooled kohustuvad Lepingu sisu mitte avaldama ega muul viisil
kuupäevaks. Kui FIE tulu aasta kokkuvõttes on piisavalt suur, saadab Maksu- ja Tolliamet vastavalt deklareeritud tulule FIE- le maksuteate ka juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Enammakstud sotsiaalmaksu summa tagastab Maksu- ja Tolliamet ettevõtjale maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks. Tähele tasub panna, et sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustus kehtib tööandjal ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- , käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult. Milleks kasutatakse sotsiaalmaksu? Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu
Kui FIE tulu aasta kokkuvõttes on piisavalt suur, saadab Maksu- ja Tolliamet vastavalt deklareeritud tulule FIE- le maksuteate ka juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Enammakstud sotsiaalmaksu summa tagastab Maksu- ja Tolliamet ettevõtjale maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks. Tähele tasub panna, et sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustus kehtib tööandjal ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- , käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult. Milleks kasutatakse sotsiaalmaksu? Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu
kulude hüvitamist. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema kokkulepitud töö, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega. Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast töö- või teenistussuhte/volituste lõppemist. Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Töö peab vastama lepingutingimustele ning kuni üleandmiseni vastutab töö juhusliku hävinemise eest töövõtja. Lepingutingimustele
34. Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse? §41 Tulumaks peetakse kinni: 1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt. 2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt. 3) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult 4) residendist füüsilisele isikule, lepingulisele investeerimisfondile või mitteresidendile makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt 5) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt, stipendiumilt, hasartmänguvõidult ja vanemahüvitise seaduse alusel makstavalt
töötaja täidab kindlat funktsiooni, alludes TsÜS-i sätted, sh isikute kohta sätestatu. tööandja kehtestatud reeglistikule; 4. tööandja määrab töö tegemise aja ja koha. Tööleping kuulub töö tegemise lepingute hulka, kuid vajalik on määratleda, mis eristab teda teistest teenuse osutamise lepingutest, nt käsundus-, töövõtu-, maakleri- ja agendilepingust. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 11 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 12 2 17.03.2011
õigus Leping e vähendada, kui tööandja ei Eeldatakse, et ennetähtaegselt majanduslik saa ettenägematutest, käsundusleping ei lõpe lõpetada, kui teine Pool e raskuste temast mitteolenevatest käsundiandja surmaga. osutub maksejõuetuks korral majanduslikest asjaoludest Käsundiandja pankroti või teise Poole suhtes tulenevalt anda töötajale korral lõpeb käsundus- kuulutatakse välja kokkulepitud ulatuses leping pankroti pankrot. tööd. väljakuulutamisega, Tasu ei ole võimalik Tööandjal võimalik välja arvatud juhul, kui vähendada ,kui pole ajutiselt töötaja töötasu käsunduslepingul ei ole kokku lepitud teisiti. ühepoolselt vähendada, seost pankrotivaraga
Otsuse isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmise või arvelevõtmisest keeldumise kohta teeb töötukassa mitte hiljem kui teisel tööpäeval alates avalduse esitamise päevast. Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta: 1) on noorem kui 16 aastat; 2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka või talle on sama seaduse § 9 alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension; 3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;
Töötaja, kelle puhul rakendatakse maksusoodustust, peab esitama tööandjale Töötukassast saadud kinnituse enda kriteeriumile vastamise kohta SM tegelikult töötasult Tööandja ei pea sotsiaalmaksu kuumääralt tasuma nende puhul, kelle eest tasutakse maksu neile tegelikult makstud palgalt, isegi kui see on kuumäärast madalam. Erandid on tehtud pensionäride, õppurite, alla 3-aastast last kasvatava vanema suhtes. kui tegemist on töövõtu-, käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult NB! Töövõtulepingu alusel teenust osutaval isikul või juhatuse liikmel ei teki õigust ravikindlustusele juhul, kui nende tasudelt makstav sotsiaalmaks on kuumäärast väiksem (ravikindlustusseadus § 5 lg 2 p 4 ja 5) SM töötasult ja ettevõtluselt
leping. Meeles tuleb aga pidada, et automaatselt ei pruugi tegemist olla kõige tavalisema töölepinguga. Erinevate lepinguliikidega kaasnevad erinevad kohustused ja õigused, seega on oluline erinevate lepinguliikide eristamine. Probleemide ja erimeelsuste ennetamiseks tuleks juba enne lepingu sõlmimist selgeks teha, millise lepingu liigiga tegemist on – kas, 3 töölepingu, võlaõigusliku käsundus-, töövõtu-, või hoopis mõne muu lepinguga. Hetkel räägin lähemalt tavalisest töölepingust, mis allub töölepingu seadusele. Tööleping kujutab endast kahe isiku, töötaja ja tööandja, vahelist lepingut, kus töötaja allub tööandjale, tema juhtimisele ja kontrollimisele ning teeb tööd, mille tegemise eest on ,või võib oodata tasu. Töölepingu järgi kohustub töötaja, ehk töölesoovija, tegema kokkulepitud tööd ning tööandja kohustub kindlustama töötajale
kategooria moodustab ehitustöövõtt. Tänapäeval muutub töövõtuleping üha populaarsemaks, kuna võimalused töökoha ja -aja valikul on laienenud. Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega. Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast töö- või teenistussuhte/volituste lõppemist. 15.Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Töölepingu seadus ei anna oluliste tingimuste loetelu. See jääb töötaja ja tööandja otsustada, mida nad oluliseks peavad ja töölepingusse lisavad. - töötasu
moodustab ehitustöövõtt. Tänapäeval muutub töövõtuleping üha populaarsemaks, kuna võimalused töökoha ja -aja valikul on laienenud. Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega. Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast töö- või teenistussuhte/volituste lõppemist. 12. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Töölepingu seadus ei anna oluliste tingimuste loetelu. See jääb töötaja ja tööandja otsustada, mida nad oluliseks peavad ja töölepingusse lisavad. - töötasu
teenus), eraldi kategooria moodustab ehitustöövõtt. Tänapäeval muutub töövõtuleping üha populaarsemaks, kuna võimalused töökoha ja -aja valikul on laienenud. Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega. Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast töö- või teenistussuhte/volituste lõppemist. 17. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Töölepingu seadus ei anna oluliste tingimuste loetelu. See jääb töötaja ja tööandja otsustada, mida nad oluliseks peavad ja töölepingusse lisavad
Nimekirjast tulenevaid soodustusi saavad eelkõige annetajad (füüsilised isikud § 27, juriidilised isikud § 49). Usulised ühendused (kirikud, kogudused) saavad tulumaksusoodustuse automaalselt ilma nimekirja kandmata. Nimekirja kandmist taotlev isik peab tegutsema avalikes huvides ning heategevuslikult. 29. Residendist füüsilise isiku maksustatava tulu põhiliigid Palk ja muu tasu, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingualusel saadud töö- või teenustasu,juhtimis või kontrollorgani liikme tasu Väljamakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist (maksumäär 10%) Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu. Kasu vara võõrandamisest, s.h - kasu või kahju väärtpaberite võõrandamisest - kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine
Tulumaks peetakse kinni: 1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt, arvestades lubatud mahaarvamisi; 2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt, arvestades lubatud mahaarvamist; 3) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult. 4) residendist füüsilisele isikule, lepingulisele investeerimisfondile, aktsiaseltsifondile või mitteresidendile makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt; 5) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt,
§46 (1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. §46 (2) 21. Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega? Välisriigi pädeva asutusega talle kättesaadavat ja maksumenetluses välisriigi residentide kohta koguvat teavet järgmiste tulude kohta: 1) Töösuhtest saadud tasu ning töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu 2) juriidilise isiku juhtumis- või kontrollorgani liikmetele makstud tasu 3) elukindlustuslepingu algusel makstud kindlustussumma ja –hüvitis 4) makstud pension 5) kinnisvaratulu 6) muud tulud §512 (2) 22. Kuidas peab toimuma dokumentide kättetoimetamine maksukohustuslasele ja millised on need eri viisid?
Kinnistusraamatu esimeses jaos on § 56. Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine (1) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. (2) Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud. Liiklusregistriandmed on reegliõiged, aga ei pruugi alati õiged olla. ❏ Käsutus- omandiõiguse ülekandmine. ❏ Käsutustehing- kokkulepe selle üle, et omandiõigus läheb teisele inimesele üle. ❏ Käsundus- ❏ Käsundustehing- ❏ Kinnistustoiming - seal säilitatakse kõike tahteavaldusi, mis on tehtud selleks, et kinnisasja üle anda. ❏ Kinnisasjalon olemas registrikoodja võib olla ka mingisugune nimi. ❏ Maakataster - tehniline andmekogum, milles peetakse arvestus katastri üksuste üle. (EI OLE SAMA, MIS KINNISTUSRAAMAT ON EGA POLE SELLE SÜNONÜÜM)
kontrollorgani liikme tasudelt (TuMS § 13 lg 2), arvestades TuMS §-s 42 lubatud mahaarvamisi; (TuMS § 41 p 1) - mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (TuMS § 29 lg 1) ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (TuMS § 29 lg 2), arvestades TuMS § 42 lg-s 5 nimetatud mahaarvamist; (TuMS § 41 p 2) - füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult (TuMS § 13 lg 11, TuMS § 29 lg 1); (TuMS § 41 p 3) - residendist füüsilisele isikule, lepingulisele investeerimisfondile, aktsiaseltsifondile või mitteresidendile makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt (TuMS § 17 lg 1, § 314 ja TuMS § 29 lg 7); (TuMS § 41 p 4) - mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga
TULU HULKA EI KUULU: Maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid jm kasumieraldised; teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis; saadud otsese varalise kahju hüvitis (v.a seoses ettevõtlusega saadud); ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. PALGATULU: Kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule. Töövõtu-, käsundus - vm võlaõigusliku lepingu tasud (v.a. FIEle). Rahalised tasud juriidilise isiku juhtumis- või kontrollorgani liikmele. EI maksustata nt nn tööandja maksed kogumispensionisüsteemi ja välisriigis teenitud tulu, kui on täidetud kõik tingimused: 1) isik välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kuu jooksul ja 2) välisriigis on tulu olnud maksustatav, on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil tulumaksu summa (ka siis, kui tulumaks on 0).
pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt; · füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas; · füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt; · erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult; · töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt; Sotsiaalmaksu maksmisel aluseks olev kuumäär 2009. aastal on 4350 krooni (2008.aastal oli 2700 krooni). [8] 12 Näide 5:
Töötuna arvele võtmine Töötuna arvelevõtmiseks pöördub taotleja isiklikult tööturuameti esindusse (asuvad maakonna keskustes). Taotleja võib valida, millises esinduses on tal kõige sobivam ennast arvele võttavaliku võib teha selle järgi, millises piirkonnas inimene soovib tööd leida või koolitustel osaleda. Arvele võtmiseks tuleb esitada: · kehtiv isikut tõendava dokument · tööraamat; · töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku leping. Kui taotlejal on vastunäidustusi või piiranguid, mis takistavad teatud töö tegemist tuleb esitada sellekohane arstitõend. Puudega töötuna arvelevõtmiseks tuleb esitada lisaks eelnimetatule dokumendid töövõime kaotuse protsendi ja puude raskusastme kohta. Esitada võib ka rehabilitatsiooniplaani. Alates 2007. aastast tagab riik tööturuametis arvel olevatele aktiivselt tööd otsivatele
Näiteid Eestis rakendatavatest RTJdest: Varud, Bioloogilised varad, Materiaalne ja immateriaalne põhivara 13. Raamatupidamise korraldamise eest vastutamine Raamatupidamise korraldamine kuulub äriühingu juhatuse pädevusse- on selle eest ise vastutav! Raamatupidajatega kasutatakse erinevaid lepinguliste suhete vorme: - teha ise (keegi juhatuse liikmetest teeb ise) - palgata raamatupidaja (sõlmida tööleping, kas käsundus- või töövõtuleping) - osta raamatupidamisteenust sisse (soovitatav käsundusleping) 5 14. Rahvusvahelise finantsaruandluse standardid (IFRS), nende rakendusalad ning väljatöötamisega seotud organisatsioonid Ühiselt rakendatavad standardid võimaldavad läbipaistvamalt ja arusaadavamalt mõista
(st.töötute hulka ei kuulu laps, pensionär, koduperenaine). Töötute hulka ei kuulu ka need, kes on väga pikaajalise tööotsimuse tulemusena kaotanud lootuse tööd leida, ning seetõttu tööotsimisest loobunud ehk heitunud. Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on noorem kui 16 aastat; ta on jõudnud vanaduspensioniikka; talle on määratud ennetähtaegne vanaduspension (eelpension); ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, ta on äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu; ta on registreeritud FIE Maksu-ja Tolliametis või äriregistris; ta õpib õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes; Täiskoormusega õppes õppiv isik võetakse töötuna arvele, kui ta on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud. Akadeemilisel puhkusel viibimise aeg arvatakse
Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest Käsundusleping Käsundus ja töö Tasu saadakse - käsundandja töö eest Töövõtuleping Tööanda ja Töövõtja Lõpptoote või - töövõtja valmistab/teeb teenuse eest tööd ja annab üle valmis kauba/ostab valmis teenuse
veebruariks tõendi (vorm TSM) tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ning arvestatud sotsiaalmaksu kohta. Kui isik lahkub töölt kalendriaasta jooksul, siis antakse tõend koos lõpparvega.. FIE peab maksma sotsiaalmaksu ja kinni pidama tulumaksu järgmistelt väljamaksetelt: töötajatele rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt; füüsilisele isikule makstud tasudelt töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest, kui tasu saaja ei ole kantud äriregistrisse FIEna (Fie kui tööandja 2010). KOKKUVÕTE Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel. Avaldusele on ette nähtud kindel vorm. Avaldusele lisatakse isiku allkirja näidis ja sidevahendite numbrid. Füüsilisest isikust ettevõtja ei pea tingimata end
Lisaks koostööle praktika osas, tehakse koostööd täiskasvanute koolituse valdkonnas, kus ettevõtete spetsialistid on värvatud lektoriteks (nt Tervise Arengu Instituut). Lisaks on arenev koostöö erialaliitudega jm katusorganisatsioonidega. Personali üldkooseis ja töökorraldus Koolis töötab ca 337 töötajat. Lisaks tähtajalise või tähtajatu töölepinguga seotud töölistele on veel ajutisi ja hooalalisi palgatud töötajaid, kes on kooliga seotud käsundus- või töövõtulepingu alusel. Personal koosneb suuremas osas õpetajatest (ca 250in). Sooliselt jagunevad töötajad: 80% naistöötajaid ja 20% meestöötajaid. Enamik töötajad on omandanud kõrghariduse. See on ka loogiline, kuna paljudel töökohtadel (silmas peetud pedagooge) on eeldatud kõrgharidust. Lisaks sellele mõned töötajad alles omandavad kõrgharidust. TKHK Hotellis- ja õpilaskodus on töötajaid 8 (juhataja, 2 kasvatajat, 4 administraatorit ja toateenija)
võimalusi, peab teadma ka erinevate töövõtulepingute tüüpe ja nendest tulenevat hinnakujundamise viise. Esialgne töövõtu korralduse tüübi valik oleks soovitav teha vahetult peale projekti ulatuse ja eesmärkide määratlemist. Töövõtu korraldamise kavandamine, mis algab korralduse meetodi esialgse valikuga projekti määratlusel, täpsustub ja võib muutuda projekti ettevalmistamise etapi jooksul, lõpeb töövõtja valikuga ja töövõtu- ja käsundus- ja muude lepingute sõlmimisega tööde ning teenuste tellimiseks, riskide maandamiseks jm. See on protsess, mille käigus lisaks töövõtu korralduse meetodi valikule määratakse hinnapakkumise küsimisel kasutatava: pakkumiskutse dokumentide struktuur pakkumiste menetlemisel rakendatavad reeglid pakkumuste hindamise kriteeriumid riskid ja nende vähendamise võimalused lepingutes rakendatavad hinnamehhanismid
ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksu maksab tööandja järgmistelt füüsilistele isikutele (töötajatele) tehtud väljamaksetelt olenemata aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal: 1. Töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt 2. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (nt. juhatuse liikme töötasud) 3. Töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel makstud tasudelt 4. Erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sellest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikindlustuse arvele. Kogumispensioni makse Alates 1
● On valmis kohe tööle asuma. Isikui, kes ei vasta nendele tingimustele töötuks ei loeta ja seega ei kuulu tööjõu hulka. Töötuna ei võeta arvele: ● Kui isik on noorem kui 16 aastat; ● Kui ta on jõudnud vanaduspensioniikka; ● Kui talle on määratud enneaegne vanaduspension; 8 ● Kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Vaeghõivega - on tegemist siis, kui isik ei tööta täisajaga, soovib rohkem töötada ja otsib lisatööd ning on valmis selle kohe vastu võtma. Heitunu - on mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kui ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Tööjõukulud:
2) avalikus teenistuses töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus oma asutuste kaudu või loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliit; 3) isik, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik sotsiaalmaksuseaduses ette nähtud juhtudel; 4) juriidilise isiku kontroll- või juhtimisorgani liige, kelle eest on juriidiline isik kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna; 5) töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu iga kuu lepingu teine pool riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna; 6) füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kantud äriregistrisse ning maksab sotsiaalmaksu
неплатёжеспособность -maksevõimetusehk m aksejõuetus неустойка-leppetrahv поручительство -käendus поручитель -käendaja залог -pant задаток- käsiraha наём -üürimine наниматель -üürija, üürnik наймодатель- üürileandja подряд -töövõtt строительный подряд -ehitustöövõtt поручение- käsundus договор поручения-käsundusleping поверенный - käsundisaaja доверитель- käsundiandja доверенность -volikiri вознаграждение - tasu страховать - kindlustama страхование-kindlustus страховщик - kindlustusandja cтрахователь -kindlustusvõtja с траховой взнос- kindlustusmakse страховой полис- k indlustus poliis
1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §s 42 lubatud mahaarvamisi; 2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2); 3) füüsilisele isikule töövõtu, käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö või teenustasult; 4) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt § 44. Tuludeklaratsioonid (1) Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31.
Otsuse isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmise või arvelevõtmisest keeldumise kohta teeb töötukassa mitte hiljem kui teisel tööpäeval alates avalduse esitamise päevast. Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta: 1) on noorem kui 16 aastat; 2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka või talle on sama seaduse § 9 alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension; 3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;
Inimene on spetsiifiliselt allutatud erinevatele juhistele, ta ei ole oma töös vaba. Käsundisaaja ei saa tööriietust teiselt poolelt tegemist on tugeva sekkumisega sellesse, kuidas inimene tööd teeb. Koht: puudus valikuvabadus, kus töötaja töötada sai. Aeg: ilmselt oli olemas graafik, sekkus detailselt ajamääraga. Töötasu kokkulepe: viitab töölepingu alusel olevale suhtele. Puhkus: puhkus on tööõiguslik teema, pole käsundus (võlaõigusega seotud). Kokkuvõte: Tegemist on töölepinguga, sest töötaja oli allutatud tööandjale ja muud lepingupunktid viitavad töölepingule. 8 II Töötaja suhtes kehtestatud piirangud Piirangud töötajale Täisealise töötaja piirangud 18-a täieliku teovõimega isik (TsÜS § 8 lg 2) Eriseadustega on teatud töötajate suhtes kehtestatud kõrgem vanusemäär:
· töövõtja ja tellija on pooled 2 1. töövõtja tagab tellimuse täitmise 2. ei saa konkreetseid juhiseid töötegemiseks 3. määrab ise töötegemise viisid ja vaatab, missuguseid vahendeid kasutab 4. vastutab ise töötulemuste eest 5. töövõtja isiklikult tööd tegema ei pea 6. tellija maksab töötasu siis kui tellitud töö on valmis. Käsundus leping pooled käsundi saaja ja käsundi andja. 1. käsundi saaja teeb kokkulepitud teenust ei saa olulisi juhiseid. 2. ei pea tegema isiklikult 3. käsundi andja maksab töötasu. TÖÖ JA PUHKEAEG - täistööaeg 8h päevas 40 h nädalas. - Kui on kokkulepitud töötada vähem kui 8h päevas siis seda nim osaliseks tööajaks. Alaealistele on - lühendatud täistööaeg: *7-12 a. 3h päevas, 15h nädalas; *13-14a 4h päevas, 20 h
-. Kinkelepingust on võimalik taganeda kinkijal enne ja pärast selle sõlmimist. 19.Riigivara valitsejad 1. RK, 5. Riigikohus, 2. VP, 6. ministeeriumid, 3. Riigikontroll, 7. maavalitsused, 4. Õiguskntsler, 8. Riigikantselei. 20.Teenuste osutamislepingud. Käsundus- ja töövõtulepingu erinevused. Sellesse lepingute gruppi kuuluvad leppingud, mille eesmärgiks üldistatult on mingi teenuse osutamine teisele isikule. Üksikuteks lepinguliikideks on siin käsund, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, tööleping, arveldusleping, raviteenuse osutamise leping, töövõtuleping, veoleping, hoiuleping,jne. Erinevus seisneb selles, et kas lepinguga on kohustus saavutada teatud tulemus või on kohustus lihtsalt teatud töö
ülekanne; 8) elektrooniline kaugõpe ning muud eelnimetatud teenustega sarnanevad teenused. Teenuse käibe tekkimise koht: on Eesti, kui registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele osutatakse järgmisi teenuseid: Intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine; andmetöötlus- või infoteenus; elektrooniliselt osutatav teenus; tasu eest õiguse kasutamisest loobumine; Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on saaja ettevõtlustuluks; IO JA TÖÖÕIGUS IO liikide ulatuses ei ole ühtset reeglit, kellele kuuluvad tööülesannete käigus loodud intellektuaalsest varast tulenevad õigused. Eraldi regulatsioon on töövõtulepingu (teenuse osutamine) alusel tehtud loometöö osas.
Tähtajaline üürileping Lõpeb korraliselt tähtaja möödumisel § 309 lg 1 o Erandid seonduvad asja kasutamise jätkamisega pärast lepingu tähtaja möödumist § 310 Enne tähtaja möödumist on võimalik lõpetada üksnes erakorraliselt, s.t erakorralise ülesütlemise teel. Selle spetsiifika: o Eeldab mõjuva põhjuse esinemist § 313 Teenuse osutamise lepingud Üldpõhimõtted: Kaks põhitüüpi: käsundus- § 619, töövõtuleping § 635. Ülejäänud on nende alaliigid (nt § 658 lg 2, § 670 lg 4, § 692 lg 2). § 619; pmst võiksid kõik lepingud olla KL-d. Töövõtulepingu erinevus seondub eelkõige asjaoluga, et töövõtuleping on tulemuse saavutamisele suunatud leping. Erinevus seisneb kohustuse sisu poolest (§ 24 lg 1, 2): TVL-u alusel võlgnetakse kokkulepitud tulemus e töö ning lepingu täitmise fakti ja
tegevuskoht maksab töötajale osaliselt või täielikult tasu naturaalvormis asjade,teenuste või hüvedena, käsitletakse ja maksustatakse seda erisoodustusena. Töötajaks võib olla töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud või osutab teenuseid. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Antud juhul ajalist kriteeriumi ei eksisteeri Vastavalt TMS § 48 ja Rahandusministri määrusele nr.120, 29.12.99.on erisoodustus töötajale, samuti töötaja abikaasale, vanemale või lapsele muu hulgas: eluasemekulude täielik või osaline katmine. Erisoodustuste hinnaks loetakse tööandja poolt töötaja kulude katmiseks makstud summa;
kohustub töövõtja tegema kokkulepitud töö, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega. Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast töö- või teenistussuhte/volituste lõppemist. Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Töö peab vastama lepingutingimustele ning kuni üleandmiseni vastutab töö juhusliku hävinemise eest töövõtja. Lepingutingimustele mittevastava töö korral võib
võimalusi, peab teadma ka erinevate töövõtulepingute tüüpe ja nendest tulenevat hinnakujundamise viise. Esialgne töövõtu korralduse tüübi valik oleks soovitav teha vahetult peale projekti ulatuse ja eesmärkide määratlemist. Töövõtu korraldamise kavandamine, mis algab korralduse meetodi esialgse valikuga projekti määratlusel, täpsustub ja võib muutuda projekti ettevalmistamise etapi jooksul, lõpeb töövõtja valikuga ja töövõtu- ja käsundus- ja muude lepingute sõlmimisega tööde ning teenuste tellimiseks, riskide maandamiseks jm. See on protsess, mille käigus lisaks töövõtu korralduse meetodi valikule määratakse hinnapakkumise küsimisel kasutatava: pakkumiskutse dokumentide struktuur pakkumiste menetlemisel rakendatavad reeglid pakkumuste hindamise kriteeriumid riskid ja nende vähendamise võimalused lepingutes rakendatavad hinnamehhanismid
annaabi.ee 
