08-12.09 2011. Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosnes 11. tööst, kujutatud oli eksiilis elanud Välis-Eesti kirjanikke jt kultuuritegelasi. Kujutatud oli kirjanikke Raimond Kolki, Valev Uibopuud, Karl Ristikivi, Bernard Kangrot, August Mälki, Pedro Krustenit, Karl-Ast Rumorit, luuletajaid Kalju Lepikut, Marie Underit, Henrik Visnapuud ja rohuteadlast-arhivaari Hugo Salasood. Näitus jätab ühtlase mulje, portreed on kõik samasugustes kuldsetes puitraamides, ovaalsete ümbristega, pigem tuhmide värvide ja neutraalse taustaga, portreteeritud on vanemas eas ja pildidki jätavad seetõttu vanaaegse ja klassikalise mulje. Rõhk on inimeste näoilmete realistlikul kujutamisel. Mulle meeldiski näituse puhul enim erinevatel piltidel kujutatud isikute
VIIVI LUIK Viivi Luik on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kes sündis 6.novembril 1946, Viljandimaal Tänassilmas. Oma haridusteed alustas ta aastal 1954 Risti Algkoolis, edasi läks ta Kalmetu kaheksaklassilisse kooli ja lõpetas Tallinna Kaugõppekeskkoolis aastal 1965. Luige esimene töökoht oli Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana aastatel 1965-1967. Lõpetades töö, algas tema elu kutselise kirjanikuna 1967. aastal. Kirjanike Liidu liige on ta aastast 1970. Peale kodumaa on ta elanud ka Helsingis aastatel 1993-1997, Berliinis aastal 1996 ja aastatel 1998-2003 Roomas. Lisaks on ta nüüdseks juba 42 aastat olnud abielus diplomaat Jaak Jõerüüdiga, kelle töö tõttu ongi ta oma elus mitmetes erinevates kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud.
Digitaaldokumentide arhiveerimise nõuded Sissejuhatus Asutused dokumenteerivad oma toiminguid järjest rohkem digitaalselt. Selle tulemusena kasvab selliste digitaaldkumentide hulk, mida tuleb hallata, arhiveeirda ja avalikku arhiivi üle anda nõnda, et need oleksid autentsed, usaldusväärsed, terviklikud ja kasutatavad. Rahvusarhiivi huvi on sellele kaasa aidata. Juhise rakendusala ja kasutajad Käesolev juhis käsitleb digitaaldokumentide ja nende metaandmete eraldamist elektroonilistes dokumendihaldussüsteemides ning nende üleandmist avalikku arhiivi. Juhis ei esita täielikke nõudeid digitaaldokumentide loomisele, haldmaisele ning eraldamisele asutuse dokumendisüsteemist. Sihtrühmaks on Rahvusarhiivi järelvalve alla kuuluvate asutuste dokumendi ja arhiivihalduse eest vastutavad töötajad ja infotehnoloogid. Traditsiooniline ja digitaalne ...
ladustamisel. ●Poolkoks on tahkekütuse utmisel saadav tahke jääkaine. ● Mägesid nimetatakse sageli ekslikult tuhamägedeks ● Vana poolkoksimäe suhteline kõrgus on jalamilt mõõtes 96 m ja uus poolkoksimägi on 116 m kõrgune. Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum ● Asutati 1966 ● Asub Kukruse alevikus ● Võimalus tutvuda põlevkivi kui maavara tekkimise ja kasutamise ajalooga Kukruse Polaarmõis ● Saab tutvuda polaaruurija ja geoloogi Eduard von Tolli ning arhivaari ja põlevkivi teadliku esmakasutaja Robert von Tolli seikluslike elulugudega ning aadliku elu ise järele proovida Kurtna järvestik ja matkarada ● Eesti järvede rikkaim ala ● Järve äärsed alad on populaarsed puhke ja supluskohad ● Järvede kallastele on RMK rajanud ka lõkke ja puhkekohad Narva Muuseum (Narva Hermanni linnus) ja Põhjaõu ● Üks vanimaid muuseume Eestis ● Alates 1986. aastast on taastatud ruumides avatud näitused ● 2007. aastal avati linnuse
inglise keeles, aadressil 4. Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega.
täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Ekslik on arvata, et tegevusloa saab iga alustav ettevõtja, kes tasub ettenähtud tasud ja riigilõivud. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust Tegevusload ehk -litsentsid antakse välja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Eesti Vabariigis pole ühtset seadust, mis võtaks kokku kõik litsentseeritavad tegevusalad ja reguleeriks tegevuslitsentside väljastamist. Tegevuslitsentside väljaandmist reguleerivad väga mitmed erinevad seadused ja määrused ning neid väljastavad väga erinevad institutsioonid. Kui asutatav äriühing soovib tegutseda tegevusalal, millel tegutsemiseks on ette
Tegevusluba ja- litsents: Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega. Füüsilisest isikust ettevõtja juhtimine ja vastutus: FIE puhul on juhtimisest rääkimine kohatu, kuna tegu oleks nö iseenda juhtimisega
-Sotsiaalseid kohtusi võtvad. Taeblikoostamine (andmebaas) Nimekiri koodeksitest (mis valdkonnaga on tegemist) Tegevusalade järgi ehk( Avalik teenistus, Äri, Mittetulundus) · Millise riigi kohta see võib kehtida Eestis vastu võetud eetikakoodeksid Avaliku teenistuse eetikakoodeks AVALIK TEENISTUS ÄRI MITTETULNDUS A. le Coq Taru Õlletehas AS Arhivaari eetikakoodeks Avise eetikakoodeks Bioanalüütiku/laborand i eetikakoodeks Eesti ajakirjanduseetika Eesti Kinnisvarafirmade Duni eetikakoodeks koodeks Liidu heade tavade koodeks Eesti advokatuuri Eesti Kinnisvara Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks Haldajate ja Hooldajate eksperdi
ja inglise keeles, aadressil. 4. Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega. 5. Osanikud Ettevõtte osanikeks on füüsilised või juriidilised isikud, kelle osadest moodustub osaühingu osakapital
arhiive identiteedi osana ning need tekkisid valdavalt mõne asutuse tegevusest ja asjaajamisest. Seetõttu ka soovisid vallutajad hävitada alistatud ühiskonna identiteeti. Alles alates 16. sajandist pühendusid paljud õpetlased üle Euroopa süsteemsele ja rahvusliku ja religioosse ajaloo allikate kogumisele. Moodne ajastu arhiivide ajaloos algas Prantsuse revolutsiooni 1794 aasta arhiiviseadusega ning arhiivid muutusid ,,ajaloo arsenaliks". Ajapikku kujunes välja ka arhivaari identiteet. Enne Teist maailmasõda pidasid arhivaarid ennast siiski ajaloolasteks-arhivaarideks ning seejuures oli ajaloolase külg väga tugev.3 18.-19. sajandil täiustus arhiivides ajaloo-uurimises kasutatav tehnoloogia ning kasvas hüppeliselt loodavate dokumentide maht. See omakorda oli põhjuseks arhiivinduse olulisemate ideede ümberkorralduseks. Autorid on teoses kronoloogilises järjekorras toonud 2 ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal"
Tallinnasse moodustatud Riigiarhiiv (RA) kui riigiasutuste jooksvate materjalide kogumisega tegelev arhiiv riigisekretärile. Riigi Keskarhiivi esimene direktoriks sai 1922. a August Sildnik. 1929. aastast Otto Liiv (1905-1942) EV võimekamaid ja tuntumaid ajaloolasi, 1934-40 TÜ õppejõud, 1937-40 Ajaloolise Ajakirja peatoimetaja. O. Liivi eestvedamisel tehti Eesti arhiivides valitsevaks provienentsiprintsiip. Provienentsiprintsiip oli 1930. aastatel (1933, 1936) ilmunud 2-köitelise "Arhivaari käsi- raamatu" keskne printsiip; samuti deklareerib seda 1935. aasta arhiiviseadus. Seadus pani paika arhiivide funktsioneerimise korra. 1939-1940 laieneb arhiiv massiliselt kahel olulisel põhjusel: · Umsiedlung. 1939. a kuulutati Eestis arhivaalid rahvuslikuks rikkuseks, moodustati kultuurivarade ekspertkomisjon, tolli pandi valvama arhivaarid, et mõisate arhivaale Eestist ära ei viidaks. · Nõukogulikud ümberkorraldused 1940.
korraldustega ning riigisekretäri poolt. 5. ERAARHIIV Eraarhiiv on ahiiviteenuse osutaja poolt asutatav arhivaalide säilitamisteenust pakkuv arhiiviasutus. Eraarhiiv lähtub oma tegevuses seadusest ja arhiivieeskirjast. Eraarhiivi kohustused: · Arhivaalide nõuetekohane säilitamine, kaitse ja nendele juurdepääsu tagamine · Isikuandmete ja ärisaladuse kaitse · Arhiiviruumi vastavus kehtestatut nõuetele · Arhivaari kutsenõuetele vastava töötaja olemasolu tagamine · Arhiivi tegevuse lõpetamise korral arhivaalide edasine säilitamine, korraldades arhivaalide tagastamise omanikule või kooskõlastatult arhivaalide omanikuga, ahivaalide üleandmine teise arhiivi. 6. FILMIARHIIV Filmiarhiiv on eriarhiivina Rahvusarhiivi struktuuriüksus eritüübilistele teabekandjatele jäädvustatud arhivaalide kogumiseks ja säilitamiseks.
kasutusvaldaja või rentnikuna talu. 2.4. Tegevusluba ja –litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega. Erinõuetega tegevusalade kohta leiad rohkem infot http://www.just.ee/29480 2.5. Füüsilisest isikust ettevõtja juhtimine ja vastutus
arhiivimoodustaja dokumendid ei kuulu kokku teise moodustaja materjalidega. Registratuuriprintsiip (algse korra austamise printsiip) Saksamaal - arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt arhiivi korrastamisel säilitatakse kord, mille arhiiv sai arhiivimoodustaja asjaajamise või tegevuse käigus. See printsiip on aluseks tänapäevasele arhiivihaldusele. Makrohindamine: hindame funktsioone, loomise konteksti. 3. Kirjeldage arhiivinduse korraldust Eestis Arhivaari kutse-eetika koodeks 1. Arhivaarid kaitsevad arhiiviainese terviklikkust ja seega tagavad selle kui allika kestmise usaldusväärsena. Arhivaaride esmane kohustus on säilitada nende hoole all olevate arhiivide terviklikkust. Selle kohustuse täitmisel peavad nad silmas tööandjate, omanike, arhivaalides käsitletud isikute ja arhivaalide kasutajate seaduslikke, kuid mõnikord konfliktseid õigusi ja huve nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Arhivaaride professionaalsuse
omaniku, kasutusvaldaja või rentnikuna talu. 2.4. Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega. Erinõuetega tegevusalade kohta leiad rohkem infot http://www.just.ee/29480 2.5. Füüsilisest isikust ettevõtja juhtimine ja vastutus
• ICOM eetikakoodeks: Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev institutsioon, mis on reeglina külastajatele avatud (ehkki teatud erialamuuseumide puhul võib külastajate ring olla piiratud). Muuseumil lasub tähtis kohustus arendada 2 haridustegevust ja haarata kaasa laia üldsust kõigist ühiskonna, paikkonna või grupi kihtidest. • Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid väldivad liigseid arhivaalidele juurdepääsu ja nende kasutamise piiranguid, kuid võivad üleandmistingimustest tulenevalt soovitada või rakendada selgelt sätestatud piiratud kestvusega piiranguid. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks: Ajakirjandus teenib avalikkuse
(isiklikud mõisad ja majad linnas, ametid mitmes kapiitlis korraga, eetika rikkumine) * Tartu toomhärrad (vt GTR EA I osa lk 42) Praost – juhatas piiskopkonna majanduselu, valitses vara ja juhatas kapiitli istungeid Dekaan – valvas distsipliini üle, hoolitses statuudist kinnipidamise üle Skolastik- organiseeris toomkiriku juures noorte õpetamist ja kasvatamist; juhtis toomkooli; Tihti ka õigusnõuniku (sündiku), sekretäri, raamatukoguhoidja arhivaari kohustused Kantor- organiseeris ja juhtis rituaale ja liturgiaid (missa muusikalis-sõnaline osa) Järelevaataja- tagas jumalateenistuse esmavajadused: uste avamine ja sulgemine, valgustus, kellalöögid Varahoidja – hoolitses kiriku reliikviate ja aarete eest Lihttoomhärrad- „Nii lähedal kui piiskoppide ajal ei ole eestlaste maa ja Tartu linn olnud Euroopale ei enne ega pärast keskaega“. Tõnis Lukas Kas nõustud väitega? Selgita.
Samas pole siia arvestatud murdesõnavara, need sõnad, mis kirjakeeles ei esine, kuid esinevad mingis murdes või murrakus ja mille arv pole sugugi väike. Kõigis murretes kasutatud sõnavara on mahult väiksem kirjakeele sõnavarast. Näiteks soome kirjakeele kartoteegis oli registreeritud 840 000 sõna, siis soome murdearhiivi üldsõnastikus oli 1966. aasta lõpul 321 500 sedelit. Sõnade hulk on Rätsepa sõnul suur rahvuslik varandus, kuid sellele ei tohi vaadata üksnes arhivaari pilguga. Keele tõeliseks rikkuseks on ikkagi nende sõnade tähenduslikult nüansseeritud kasutamine, nende oskuslik seostamine sisutäpseteks lauseteks ja vormilt varieeruvaks tekstiks. 3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME Huno Rätsep mainib oma ,,Sõnaloo raamatus" peatükis ,,Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme", et eesti keele sõnavara päritolu pole sugugi täiesti uurimata ala. Eesti sõnade
86.Mida tehakse dokumentidega asjaajamisperioodi lõpul: *kontrollitakse süstematiseerimise kvaliteeti *alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid koondatakse peale asjaajamisperioodi lõppu arhiivihoidlasse. *arhiiviväärtusega arhiivid eraldatakse üleandmiseks avalikku arhiivi 87.Menetluse lõpetanud dokumendid (aktiivne) liigitatakse sarjadesse, mis dokumendi alusel: dokumentide loetelu alusel 88.Mis dokumenti on (arhiivi) teatis, mis andmeid see dokument sisaldab? Arhivaari allkirja ja pitseriga tõestatud dokument isikuõiguste ja tehingute tuvastamiseks. 89.Kuidas jagunevad asjaajamise seisukohalt kirjad? algatuskiri, vastuskiri, kaaskiri 90.Tööandja vormistab töötajaga kirjaliku töölepingu *alates 2 nädala jooksul peale tööle asumist 100.Missugusel plangil on nii kirjapeaväli kui kontaktandmete väli? KIRJAPLANGIL 101.Mida peavad dokumendihaldusesüsteemid võimaldama?
statistika tegemiseks Eestis ja ka rahvusvaheliselt. 3.2 Tegevusluba ja –litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega. 4. Pangatoimingud Ettevõtte loomise üheks eeltingimuseks on stardikonto avamine ja algkapitali sissemakse,
rik.ee/emtak. 2.4. Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega. Erinõuetega tegevusalade kohta leiad rohkem infot http://www.just.ee/29480 2.5. Osanikud Ettevõtte osanikeks on füüsilised või juriidilised isikud, kelle
5.2 Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, ning millised on tegevusloa taotlemise tingimused ja kui suured on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks, arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel. Seda, kas antud tegevuseks on vaja eriluba, saab kontrollida Justiitsministeeriumi koduleheküljel. Kui ettevõte tegutseb tegevusluba või ka litsentsi vajavas valdkonnas, tuleb silmas pidada, et lube tuleb uuendada regulaarselt. Näiteks, kaubandusettevõte, kellel on seadusest tulenevalt kohustus registreerida end majandustegevuse registris, peab igal aastal uuesti kinnitama, et
asutamist täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Ekslik on arvata, et tegevusloa saab iga alustav ettevõtja, kes tasub ettenähtud tasud ja riigilõivud. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust Tegevusload ehk -litsentsid antakse välja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Eesti Vabariigis pole ühtset seadust, mis võtaks kokku kõik litsentseeritavad tegevusalad ja reguleeriks tegevuslitsentside väljastamist. Tegevuslitsentside väljaandmist reguleerivad väga mitmed erinevad seadused ja määrused ning neid väljastavad väga erinevad institutsioonid. Kui asutatav äriühing soovib tegutseda tegevusalal, millel tegutsemiseks
al 1930. aastatel allutati arhiivisüsteem julgeoleku organitele, esmatähtsaks sai selle materjali säilitamine, teiselt poolt esmase funktsioonina tõuseb esile see, et arhiiv peab varustama julgeolekuorganeid vastava teabega. 30. see aeg, kui päevakorrale tõuseb mastaapne rahvavaenlaste vastane võitlus. Selleks, et need rahvavaenlased paika panna tuli ühiskonna kohta teavet kogu. Arhivaari ülesandeks oli välja otsida kompromiteerivat materjali erinevate inimest kohta, 30. lõpus loodi üle NSV Liitu hõlmav poliitvärvingute kartoteek e rahvavaenlaste kartoteek, defineeriti, kes on need ühiskonna kihid kes kvalfitseeruvad NSV võimu vaenlasteks. Kui 1940. aastal see nõukogude arhiivindus k eestisse tuli siis ka see Eesti arhiivi süsteem allutatakse samale arhiivisüsteemile ja see kestis nõukogude aja lõpuni välja. Arhiiv oli nõukogude
annaabi.ee 
