Ehitusettevõtte ökonoomika eksami vastused (2)

1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest , müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga , ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest.
2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevōtte edukus: vōit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ōige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine.
3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond . Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond – eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond – tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus , rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus , kasumi saamine, ettevõtte suurendamine
4. Ehitusettevõtte väliskeskkond. vt. eelmist. Riik teostab ehitustegevuse reguleerimist seadusandluse kaudu. Riiki käsitletakse tänapäeva maailmas kui kõrgeimat ühiskondliku institutsiooni. Väliskk ettevõte muuta ei saa.
5. Ehitusettevõtte sisekeskkond. Ehitusettevõtte sisekeskkonna moodustavad eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja Inimesed. Seda keskkonda saab ettevõtja muuta. Näiteks muudab ressursside paigutust.
6. Riigivõimu kolm põhilist tegevuse liiki majanduse juhtimisel. Riigi tegevuses eristatakse: seadusandlus, täideviimine ja õiguse kaitse. Seadusandliku võimu tagab Riigikogu, täidesaatvat võimu esindavad valitsus ja valitsusasutused, õiguskaitset tagab kohtusüsteem.
7. Seadusandluse roll ettevõtluse juhtimisel. Seadusandlus mõjutab ettevõtete käitumist, kulusid ja nõudlust toodete järele. Riik teostab ehitustegevuse reguleerimist seadusandluse kaudu. Selle kaudu määratakse piirid, millest lähtuvad täideviimine ja ōiguskaitse. Riigikogu kinnitab riigieelarve ja see muutub seaduseks. Riigi investeeringutest sõltub ehitussektor.
8. Valitsusasutuste tegevus ehituse reguleerimisel. Keskkonnam on keskkonnakaitse objektide tellija ning piirab ehitustegevust lähtudes keskkonna kaitsest. Maj- ja komm kehtestab norme ja normatiive, korraldab registreid, realiseerib elamureformiga seonduvaid programme . Rahandusm koostab riiklikke investprogr ja riigivara majanduskavasid. Kultuurimin korraldab, reguleerib kultuuriväärtuste kaitset. Sisemin – päästeamet, ohutusnõuetele vastavus. Sotsiaalmin – tööinspektsioon, mille funkts on nt tööandjate ja töötajate vaheliste tööõiguslike lahkhelide lahendamine, lepingute kontrollimine jne. Tehnilise Järelvalve amet.
9. Majandusega ja ehitusega tegelevad ministeeriumid . Rahandus - riiklike investprogr koostamine, riigivara majanduskavade koostamine, riigivararegistri pidamine. Keskkonnam – ehitustööde tellija, keskkonnakaitseliste objektide tellija. Maj ja komm – normide ja normatiivide kehtestamine, registrite korraldamine, elamureformiga seonduvate programmide realiseerimine , ehitustööde tellija. Osaliselt ka: kultuuri-, sotsiaal-, sise-, kaitse- ja justiistsministeerium. Kultuurimin korraldab, reguleerib kultuuriväärtuste kaitset. Sisemin – päästeamet, ohutusnõuetele vastavus. Sotsiaalmin – tööinspektsioon, mille funkts on nt tööandjate ja töötajate vaheliste tööõiguslike lahkhelide lahendamine, nende vahel sõlmitud lepingute kontrollimine jne.
10. Riiklikud ametid ja nende tegevus ehitusettevõtluse korraldamisel. Statistikaamet, Riigihangeteamet, Maksuamet, Riigikassa jne. Statistikaametile peab ettevõte esitama tööjõu liikumise, vanuse ja palga aruanded, tööhõive, amet avaldab andmeid ehitusmahtude-ja tööde kohta, ehitus-ja kasutusload. Riigikassa on rahade liikumise keskus, juhib rahavoogusid ja paigutab vabu vahendeid. Riigihankeamet – kontrollib, juhendab riigihangete korraldamist, nt ehitustööde hankelepingute sõlmimist, kontrollib aruandlust, korraldab riigihangete registri tegevust. Maksuameti – ülesandeks on ettevõtetelt maksude kogumine ja nende haldamine , ettevõtluse hõlbustamine ja ühiskonna majanduse kaitsmine. Haigekassa – tööandjad peavad haigekassale tasuma kohustuslikku ravikindlustust oma töötajate palkadelt ning haigekassa maksab inimestele haigushüvitisi.
11. Avaliku sektori asutuste maj tegevuse iseärasused. Nende tegevus ehituses. Ei teeni kasumit. Need on riigi- ja munitsipaalettevõtted, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Riigiametid ei ole käibemaksukohustlased. Tõenäoliselt on avalik sektor ehitusturu suurim tellija. Korraldavad ehitamiste läbiviimiseks riigihankeid. Püstitavad ehitisi , mis on seotud ühiskonna huvide ning heaoluga , nt haiglad, koolimajad jne. Avatud konkursside põhimõtte rakendumine võiks tuua reaalse konkurentsi ka seni suletud teedeehituse turule. Elamuehituse vähenemine ja keerulised finantstingimused viivad turu langusfaasi.
12. Registrite tegevus ehitusobjekti regis: riigivarareg, hoonete reg, ehregister. Riigivararegister – kogu riigivara üle arvestuse pidamine, info kogumine ja väljastamine. Haldajaks on rahandusmin. Hoonete register – lõpetas tegevuse 2003, läks riikliku ehitisregistri alla. Kogu, mille pidamise eesmärgiks oli teabe kogumine riigi territooriumil asuvate hoonete kohta (olenemata nende kuuluvusest ja kasutamise otstarbest). Töötleja oli maj- ja komm.minist. Andmete esitajad on vallasasjast hoone omanik ja seadusega sätestatud juhtudel teised isikud. Esitatakse ehit. andmed, asukoht, isikud seotud, omaniku andmed jne. Eh.registri pidamise eesmärgiks on ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine , hoidmine ja avalikustamine. Ehitusseaduse kohaselt on KOV kohustus teha nii kirjalik nõusolek, eh.luba kui ka kas.luba internetis riikliku ehitisregistri veebilehele. Eh.registri toimimise eest vastutab maj- ja komm, andmed esitavad : KOV, TJI, muinsuskaitseamet, raudteeamet, maj- ja komm. Eh.registris märgitakse andmeid: ehitiste; ehitiste ekspertiiside; omanike; projekteerijate ja kontrollijate; mõõdistajate; ehitajate; omanikujärelvale; muude ettekirjutuste kohta.
13. Vallas ja kinnisom. Seos ehitusobj. Ehitise omanik ja tema kohustused. Vallas esemeks on vallasasi- ehitise puhul kõik, mis ei ole maaga kohtkindlalt ühenduses. Kinnisomad- omand, mille esemeks on kinnisasi, mis on kantud või mida seaduse järgi võib kanda kinnistusraamatusse- maa ja sellega alaliselt seotud ehitised. K tekib Kraamatusse kandmisega. K hõlmab ka kõiki varaga seotud õigusi ja kohustusi. K, mis koosneb maast ja sellel asuvatest hoonetest vaadeldakse raamatupid kahe erineva objektina. Juhul, kui maaüksus kantakse Kraamatusse, muutuvad kõik sellel asuvad ehitised, jms maa oluliseks osaks ning käibes osaleb kinnisasi tervikuna . Omanik on see, kes otsustab, kuhu, millise ehitusprojekti järgi, kes ja mis ajaks ehitab. Ehitise omaniku kohustused: ehitusprojekti koostamine, ehitusuuringute läbiviimine, ehitusprojekti ekspertiisi tegemine, omanikujärelevalve teostamine , ehitusjuhtimise korraldamine, ehitamine, ehitise ekspertiisi teostamine.
14. Maavalitsuste ja OVte tegevus ehituse korraldamisel. Annab välja, tunnistab kehtetuks ehituslubasid, kasutuslubasid; teostab ehitusjärelevalvet; annab kirjalikku nõusolekut tehnosüst muutmiseks, väikeehitise rajamiseks (kuni 60m2); esitab andmeid ehitusregistrile; määrab projekteerimistingimused; tagab avaliku ja üldkasutatava teede, haljastuse korrasolu.
15. Põhilised ehitusfirmade tegevust reguleerivad majandusseadused. Äriseadustik: riigi seaduste osa, mis puudutab ärindust (äriregister, FIE, AS, OÜ jne). RP seadus : RP korraldamine. maksukorralduse seadus : riigi maksusüsteem. käibemaksuseadus : maksustatakse maksustatav käive. tulumaksuseadus : maksustatakse maksumaksja tulu (palgatulu, ettevōtlustulu, kasu vara vōōrandamisest, intressid, dividendid ) sotsmaksu seadus. Sotsmaks - rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale pensioni- ja ravikindlustuseks. lisaks tarbijakaitseseadus, toote ohutuse seadus, konkurentsiseadus, lõhkematerjali seadus, kemikaaliseadus, geograafilise tähise seadus, mõõteseadus.
16. Ehitusega seotud probleemistik ehitusseaduses. Ehseaduse ülesanne on luua õiguskord ning kehtestada ehitamisele ja selles osalejatele reeglid. Ehtegevusele seatakse planseaduse kohaselt lähtetingimused üld- ja detailplaneeringutega. Eh omanik peab tagama, et ehitaks pädev isik. Eh peab toimuma ehprojekti kohaselt (va väikeehitised). Nõuetele vastavus kontrollitakse ehprojekti ekspertiisi tegemisel. Nõude esitavad OV ja TJI. Väikeehitiste puhul on nõutav kirjalik nõusolek. Probleemiks, ei dokumenteerita tehtavaid töid; ohutus, eh.platsi korrashoid ; nõuetekohane kvaliteet nii ehituse kui ka materjali osas; kvantit vs kvalit, ehitusloa olemasolu, projektist kinnipidamine
17. Ehitusettevõtja kohustused vastavalt ehitusseadusele. Ehprojekti kohane ehitamine, tööde dokumenteerimist (eh.projekt, eh.päevik, protokollid), säilitama tehn dok ( projektid , vastuvõetud aktid), nõuetele vastavaid ehitustooteid, nõuetekohane kvaliteet (lepingus kirjas), ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu (kontr. kohalik OV), vältida keskkonna saastamist, teatama ehitise nõuetele mittevastavust, täitma garantiiga seotud kohustusi.
18. Ehitusprojekteerimise tegemise õigus. Ehitusprojekteerijal on õigus projekteerida, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ja tal on majandustegevuse registreering ja õigussuhe vastutava spetsialistiga või on seda ise. Väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik kohaliku OVe poolt väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel.
19. Tegutsemisloa andmine ehitusprojekteerimisega tegelevale ettevõtjale. Tegutsemisluba antakse ettevõtjale nendeks projekteerimistöödeks, mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava eriala vastutav kõrgharidusega arhitekt või ehitusinsener. Ettevõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR).
20. Ehituse tegevusalade litsensimine. Erinõudega tegevusala, mis nõuab litsentsi, on majandustegevuse valdkond , millel tegutsemiseks on seadusega sätestatud majandustegevuse registri registreeringu või tegevusloa olemasolu nõue. Litsentse väljastatakse: Ehitamine, Projekteerimine , Omanikujärelevalve, Ehitusgeoloogilised ja –geodeetilised uuringud, Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine, Ehitiste ekspertiiside tegemine, Ehitusjuhtimine, Hoonete energiaauditi tegemine, Hoonete energiamärgise väljastamine
21. Riigihangete seadus ehitustegevuse korraldamisel. RHS sätestab riigihangete-ehitustööde ja teenuste, teostamise korra, riigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused ning vastutuse seaduse rikkumise eest, samuti riikliku järelevalve teostamise korra, eesmärgiga edendada konkurentsi ning tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine.
22. Ehitustööde riigihangete teostamise eeskiri . Eeskiri paneb paika riigihangete teostamise tingimused, mille alusel luuakse turul võrdsed ja üheselt mõistetavad tingimused. Ostja kohustused: enne läbirääkimisi omama ehitusluba ja kutsedokumente, peab koostama enne riigihanke pakkumismenetluse algust riigihanke eeldatava maksumuse arvutuse, mille eesmärk on: 1) määrata riighangete kulud 2) võimaluse korral arvutada riighangete tasuvus ; 3) ehitise elueast lähtuv kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine; 4) määrata riighangete pakkumise tagatise suurus. Lisaks riighangete eeldatava maksumuse koostamisele koostab ostja lähtuvalt riighangete objekti olemusest objekti toimimiseks vajalike kulude loetelu.
23. Ettevõtluse vormid. Füüsiline ja juriidiline isik. FIE, Täisühing, Usaldusühing, Osaühing, AS, Tulundusühistu, MTÜ. Füüsiline isik on ettevõtja, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud eesmärgistatud organisatsioon, millele on omistatud õigusvõime. Selleks on seadusandja seadustega omistanud inimeste kogumile õigussubjektsuse. Jaguneb eraõiguslik või avalik-õiguslik.
24. Ettevõtluse areng Eestis. IME – programm (1987). Aktsiaseltsi põhimäärus – 1989. Ettevõtte register. Firmade moodustamise põhinõuded. Erastamise protsess (privatiseerimine) 1991-1996. Erastamise Agentuuri tegevus. Ettevõtluse vahevormid: riiklik ettevõte- kuulub täielikult riigile; munitsipaalomandil põhinev ettevõte(- kinnisvara müük ja hooldus , muudeti AS- deks ); riiklikud AS-d(- riik korraldab osaliselt tegevust) I ja II tüüpi (-muudeti eraeetevõteteks), rahva ettevõte (-töötajatele jagati osakud , mida töölised võisid müüa), renditav ettevõte. Äriregister – 01.09.97. Uued nõuded ettevõtluse vormide asutamiseks.
25. Erinevate ettevõtluste vormide eelised ja puudused. FIE: reageerib nõudluse muutustele; paindlikkus; operatiivne otsuste vastuvõtmine; tegevuse motivatsioon ; asutamise, raamatupidamise, tulude jaotamise, likvideerimise lihtsus; Puudused: maksude koormus, väliskeskkonna mõju, nõrk konkurentsivõime, suurte tehingute täitmise võimatus, kapitali piiratus, omaniku piiramatu vastutus, puhkepäevade puudumine. Äriühingud: osakapitali suurendamise võimalus, uued ideed, partnerite spetsialiseerumine, vastutuse jagamine, riski vähendamine. Puudused: võlgade jaotamise raskused, väiksem operatiivsus otsuste vastuvõtmisel. Aktsiaseltsid: aktsionäri piiratud vastutus, omandiõiguse ülekandmise lihtsus, kapitali hankimise lihtsus, delegeeritud juhtimine, parim võimalus kasutada inimeste kogemusi ja oskusi. Puudused: asutamise keerukus , asjaajamise keerukus, juhtimise hajuvus , aruandluse keerukus, väikeaktsionäridega manipuleerimine.
26. Täisühingu iseloomustus. TÜ on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. TÜ osanikuks võib olla füs.isik või jur.isik. Ei või olla riik ega kohalik OVüksus. Sõlmitakse ühinguleping. Kantakse äriregistrisse. Osanikud peavad tegema võrdsed sissemaksed
27. Usaldusühingu iseloomustus. UÜ on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all, üks neist – täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning teine – usaldusosanik vastutab oma sissemakse ulatuses. UÜ osanikuks võib olla kas füs või jur.isik, kuid ei või olla riik ega kohalik OVüksus. Osanikud sõlmivad ühingulepingu. Osaniku üks olulisem õigus, aga ka kohustus on osalemine ühingu juhtimises.
28. Osaühingu iseloomustus. OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . OÜ vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Ok peab olema vähemalt 2500eur. Osaniku osalust oü varas isel osa. Osade min nimiväärtus on 1eur . OÜ osad ei pea olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Väljamakseid osanikule võib teha ainult puhaskasumist. Igale osanikule makstakse osa puhas­kasumist (dividend) vastavalt aktsiate või osa nimväärtusele. Osanikud saavad otsuseid vastu võtta nii koosolekul kui ka koosolekut kokku kutsumata. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui on esindatud vähemalt pool osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Koosoleku kutsub kokku juhatus. OÜ-l peab olema audiitor , kui OÜ osakapital on üle 25000eur või kui see on ette nähtud seaduses või põhikirjaga. OÜ on võimalik lõpetada osanike otsusega või kohtuotsusega. OÜ vara jaotamine toimub likvideerijate poolt koostatud jaotusplaani alusel.
29. Ettevõtte asutamise etapid. Äriidee – Rahastamisvõimaluste leidmine – Ettevõtlusvormi valik ( FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS, TÜ või MTÜ) – Ärinime valik/kontroll (justiitsministeer. registrikeskusest) – Asutamisdokumentide kinnitamine – Tegevuslubade/litsentside hankimine (ministeeriumide käest) – Ettevõtte registreerimine (Äriregistrisse kandmine) – Registr. kohalikus maksuametis (Maksu- ja Tolliamet) – Arvele võtmine haigekassas – Registr. majandustegevuse registris (vajadusel).
30. AS iseloomustus. AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. AS vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital väh 25000eur. AS võib asutada üks või mitu isikut (füüsiline või jur); 1. Asutamislepingu sõlmimine 2. Põhikirja koostamine 3. Notariaalne kinnitamine, allkirjastamine asutajate poolt 4. Pangaarve avamine 5. Sissemaksete tegemine ja aktsiate eest tasumine 6. Mitterahaliste sissemaksete hindamine 7.Aktsiate registeerimine Eesti väärtpaberite keskregistris 8. Äriregistrisse kandmise avaldus
31. Aktsia iseloomustus. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust ASi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule mitmeid õigusi. A on jagamatu. Jaotatakse liht-ja eelisaktsia . Nimiväärtus – aktsia nimiväärtus on 10 senti või kordne 10 sendile. A väljalaskehind ei või olla väiksem nim väärtusest: Tühine aktsia – väiksema kui 10s. A ülekurs- kui aktsia väljalaskehind on suurem nimiväärtusest. Ülekurssi võib kasut: kahjumi katmiseks. Aktsia annab aktsionärile õiguse: osaleda aktsionäride üldkoos, kasumi jaotamisel, AS lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Aktsia märkim saab märkija õiguse saada aktsia ja kohustustub selle eest tasuma.
32. Nimelised aktsiad . Nimelise aktsia õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud ASi aktsiaraamatusse. Nimelised aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta.
33. Esitajaaktsiad. Vabalt võõrandatav aktsia, mis ei ole kinnistatud omaniku nimele . Aktsia, millest tulenevad õigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht. Esitajaaktsiad eksisteerivad materiaalsel s.o. paberkujul ja aktsia omanik on aktsia esitaja . Esitajaaktsia vastand on nimeline aktsia.
34. Eelisaktsiad. Eelis­aktsia annab eesõiguse dividendi saamisel ja ASi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel, kuid ei anna hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Kui AS ei ole piisavalt kasumit, dividendi maksmata jätta. See liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades intressi. Kui 3 aastat pole dividendide eest kasumist saanud eelisaktsiate omanikud, siis saavad nad hääleõiguse.
35. Aktsiaraamat. Aktsiaraamatut peab AS nimeliste aktsiate kohta, milles märgitakse: aktsonäri nimi, aadress ja isiku- või registrikood; aktsia liik ja nimiväärtus; aktsia märkimise ja omandamise aeg. Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. AS juhatus tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeagse esitamise. Aktsiaraamatuga on õigus tutvuda aktsionäril, juhatuse ja nõukogu liikmel ning pädeval riigiasutusel.
36. Äriregistri tegevus. Äriregistrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad oma tööpiirkonnas asuvate FIE ja äriühingute kohta. Justiitsministeeriumi haldusala. Äriregistri kanded on avalikud. Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. Struktuurselt koosneb äriregister kolmest osast: 1) registrikartoteek; 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. Registrikartoteegis ettevõtja registrikaart ärinimega, asukoht, tegevusala jms. Äritoimikus dokumendid , mida ettevõtja ise enda kohta seaduse alusel äriregistrile on esitanud. Registritoimik sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutus­telt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras
37. Rahalised ja mitterahalised sissemaksed. On AS asutamisel aktsiate eest tasumise võimalused: rahaline, kui põhikirjas on märgitud siis võib ka mitterahaline sissemakse. Asutajad avavad asutamisel oleva ASi nimele pangaarve, kuhu tasutakse rahalised sissemaksed. Aktsia eest tasutavat summat ei tohi tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega. Mitterahaline sissemakse: rahaliselt hinnatav ja AS-le üleantav asi või varaline õigus, millele on võimaalik sissenõuet pöörata. Ei või olla ASile osutatav teenus ega tehtav töö, ega ka asutajate tegevus ASi asuta­misel.
38. AS asutamine aktsiate märkimiseta. Enamlevinud viis. Kasutatakse siis, kui asutamisel osaleb väike arv isikuid. AS võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füs või jur.isik. AS asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Min kapital peab olema 25000eur. Tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut: 1) sõlmida asutamisleping 2) tasuda aktsiate eest (enne AS äriregistrisse kandmise avalduse esitamist ) 3) esitada allkirjastatud registreerimisavaldus.
39. AS asutamisleping ja põhikiri. AS asutamiseks sõlmitakse Aleping. AS Aleping peab olema notaril tõestatud, sest asutajad tegutsevad enne AS registrisse kandmist Alepingu alusel, nt pangaarve avamise aluseks. Märkimiseta asutamise korral kinnitatakse Alepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor. Aktsiate märkimisega asutamisel peab Alepingus olema määratud akoosoleku toimumise ning aktsiate märkimise aeg ja koht. Kui AS-il on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse.
40. AS asutamine aktsiate märkimisega. A märkimine on õigustoiming, millega märkija saab õiguse saada A ja võtab endale kohustuse selle eest tasuda. Asutajad ei omanda kōiki emiteeritavaid A. A märkimist kasutatakse juhul, kui mitte kõik tulevased aktsionärid ei viibi asutamislepingu sõlmimise juures. Märkimisele kutsutakse teatega, mis võib olla suunatud nimeliselt kindlatele isikutele või avalikkusele. Märkimine toimub märkimisnimekirjas, kuhu tehakse märkimise kohta kanne, millele märkija alla kirjutab. AS asutamiskoosoleku kutsuvad seltsi asutajad kokku Alepinguga ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul Alepingu sõlmimisest. Koosolekust on õigus osa võtta kõigil märkijatel. Asutamiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad märki­jad esindavad vähemalt 2/3 märgitud aktsiakapitalist. Igal märkijal on koosolekul hääli vastavalt tema märgitud aktsiatele. Asutamiskoosolek: otsustab AS asutamise; võtab vastu AS põhikirja; valib AS juhatuse ja nõukogu liikmed; valib audiitori. Asutamiskoosolek protokollitakse ja protokoll lisatakse AS-i äriregistrisse kandmise avaldusele. Juhatus peab selle avalduse esi­ tama äriregistrisse kahe kuu jooksul põhikirja vastuvõtmisest.
41. Aktsiate märkimine, liigmärkimine, märkimise ebaõnnestumine. A märkimisega saab märkija õiguse saada A ja võtab endale kohustuse selle eest tasuda. A märgitakse kandega märkimisnimekirja. Liigmärkimine: Kui A on märgitud kogu kapitali ulatuses, võivad asutajad märkimise lõpetada enne asutamislepingus ette nähtud tähtaja möödumist. Kui A on märgitud üle kavandatava AK suuruse, otsustavad asutajad liigmärkimise heakskiitmise või tühistamise. Märkimise ebaõnnestumine, kui Alepingus näidatud tähtaja jooksul ei ole kavandatud AK ulatuses A märgitud, v.a juhul, kui asutajad ise märgivad märkimata aktsiad pärast märkimistähtaja möödumist. Siis AS ei asutata.
42. Osa- ja aktsiakapital. Osakapital on summa, mis tuleb enne OÜ asutamist sisse maksta. OÜl on osadeks jaotatud osakapital. Osakap vähemalt 2500eur, väikseim nimväärtus 1eur. Aktsiakapital on ASi aktsiatega kaetud kapital ehk ASi aktsiate nimiväärtuste summa. ASil on osadeks jaotatud aktsiakapital. AK väh. 25000eur. Aktsia min väärtus on 10 s.
43. AS-i juhatuse ja nõukogu koosseis ja pädevus. AS-i kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Igapäevategevust korraldab juhatus ja nõukogu. Juhatus on AS juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS. Peab juhtimisel kinni pidama nõukogu korraldustest. On kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate AS majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast. Korraldab AS raamatupidamist. Liige ei pea olema aktsionär. Võib olla üks (juhataja) või mitu liiget, kelle valib ja kutsub tagasi nõukogu.
AS NK planeerib AS tegevust ja korral­dab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. NK annab juhatusele korraldusi. NK on kolm liiget. NK liige ei pea olema aktsionär. NK liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. NK tegevust korraldab NK esimees. NK on õigus tutvuda kõikide AS-i dokumentidega, kontrollida raamatupidamist õigsust ja vara olemasolu. N kinnitab AS aastaeelarve. NK õigused: osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes, ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine, välisfiliaalide asutamine ja sulgemine, investeeringute tegemine laenude andmine, prokuristi nimetamine ja tagasi¬kutsumine
44. AS-i üldkoosoleku pädevus. Üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan. Korraline ük toimub kord aastas, mille kutsub kokku juhatus ka erakorralise. Päevakorra määrab nõukogu. Ük saab vastu võtta otsuseid ainult seadusega tema pädevusse antud küsimustes. Ük võib võtta vastu otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Vajaliku esindatuse puudumisel kutsub juhatus uue koosoleku kokku kolme nädala jooksul, aga mitte varem kui 7 päeva pärast. Ük otsuse kehtetuks tunnistamist võivad taotleda aktsionär, juhatuse või nõukogu liige ning nõue tuleb kohtule esitada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
45. Ehitusfirma põhivara: materiaalne ja immateriaalne. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Jaguneb: piiramatu ja piiratud kasutuseaga. Piiramatu: maa, kunstiväärtused, raamatukogu, relvad, mets ja produktiivloomad. Nende soetusmaksumust ei amortiseerita. Kinnisvara, mis koosneb maast ja sellel asuvatest hoonetest vaadeldakse raamatupidamisarvestuses kahe erineva objektina. Materiaalseteks põhivaradeks ei arvestata masinaid, seadmeid ja inventari, mille eluiga on pikem kui 1 aasta, kuid mille maksumus on alla kehtestatud piiri Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud (bilansis kirjeldatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud ja ostetud patendid, litensid, kaubamärgid, firmaväärtus jne. Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt.
46. Põhivara hindamisel kasutatavad maksumuse liigid. Bilansiline maksumus = soetusmaksumus, Jääkmaksumus = soetusmaksumus – kulum . Taastamismaksumus = analoogse objekti ehitamist, tootmist arvestades ressurside hetke maksumust. Jääktaastamismaksumus = taastamismaksumus – akumuleeritud kulum
47. Põhivara arvele võtmisele viisid. Arvele võtmise viisid: 1) põhivara inventarisatsioon (olemasoleva vara arvestus); 2) põhivara soetamine. Inventuuri läbiviimisel koostatakse akt: vara liigid, nimetused; arv; ühiku soetamismaksumus; kokku soetamismaksumus; väljalaske aasta, soetamise aasta; kulunorm aastas; kulusumma aastas. Vara arvele võtmine: Soetusmaksumus = ostuhind + kasutuselevõtmist võimaldavad kulutused.
48. Põhikapitali amortisatsiooni definitsioon. Kulumi liigid. Amortisatsioon - mahaarvestus tulust eesmärgiga jaotada põhivara väärtus selle kasuliku tööea peale. Amortiseeruv põhivara – piiratud kasutuseaga põhivara. Kulumi liigid: Akumuleeritud kulum – teatud momendiks kogunenud kulumite summa. Kasulik tööiga – arvestuslik periood, mille jooksul saab vara kasutada või varast kasu teenida. Kulunorm – tegur kulumissumma arvutamiseks. Na=(A/Vsoet∙Tkas)∙100. Firma pōhivara akumuleeritud kulum arvutatakse bilansis ( miinus märgiga). Füüsiline ja moraalne kulu.
49. Põhivara amortisatsiooni arvutus vastavalt raamatupidamise eeskirjadele.
Põhivara amortiseerimist arvestatakse järgmistel meetoditel: lineaarne, kumulatiivne, kahekordne alaneva jäägi meetod, toodangu põhine meetod.
50. Põhivara kasutamise näitajad. Masinvahetus ja tööajakaod: vahetuses, kuus, aastas.
51. Põhikapitali efektiivsuse näitajad. Masinvarustatus, fondimahukus töötaja kohta, fondimahukus toodangu kohta, füüsiline kulumine.
52. Tehnouuendused ehituses. Nende efektiivsuse hindamine. Tehnouuendused ehituses:•konstruktsioonide tootmine tehase tingimustes • standardiseerimine (ehitusdetailide kasutamine) • mehhaniseerimine (mullatööd, ehitusmaterjalide transport, betooni tootmine) • ehitusprotsessi ratsionaliseerimine (kalenderplaanimise kasutamine ehitustööde korraldamisel) •Uute ehitusmaterjalide kasutamine madalama maksumuse,tööjõu kokkuhoiu, ehituskestuse lühendamise eesmärgil. Tootmine tehaste tingimustes soodustas vähem kvalifitseeritud töötajate kasutamist ehitusplatsil, tööaja kokkuhoidu, kuid nõuab mehhanismide kasutamist. Tehnouuenduste hinnang toimub projekteerija, tellija ja ehitustööde täitja seisukohast
53. Ehitusfirma käibevara mõiste ja koosseis. Käibevara on firma käsutuses mingil hetkel olevad materiaalsed rahasummad. Käibevara koosseis: 1) materjalid, 2) detailid ja tarindid, 3) väikevahendid, 4) kütus jms, 5)lōpetamata toodang, 6) eelolevate perioodide kulud 7) valmistoodang laos – müügiks ehitatud eramud 8) sularaha kassas ja pangakontol ning väärtpaberid, tellijate debitoorse võlgnevuse kohustused.
54. Varu mõiste ehituses. Varu ehituses on käibekapitali vajadus lõpetamata toodangu katmiseks Ve = q∙T∙k∙S, q – päevane tööde maht, T – keskmine kliendiga arveldamise tsükkel päevades, K – kulude kasvutegur tootmistsükli vältel, S – omahinna suhe maksumusse. Varud ehituses üldiselt on tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad , ettemaksed tarnijatele.
55. Käibevara katteallikad. Pikajaline laen ajutiste vajaduste katmiseks, siis on firmal osa omavahenditest külmutatud. Põhivara soetamise puhul peaks laenu tasumise aeg vastama seadme tasuvusajale. Võlgu müümine on see kasulik mõlemale poolele: tarnijal on kindel ostja ja ostja saab võlgu. Käibekapitali saab katta lühiajaliste kohustuste või katteallikatega, omavahendite ja avanssidega.
56. Käibevara kasutamise efektiivsuse näitajad. Käibekordaja: K = Q : KV , Q – aastane käive. Käibekiirus: T = 365 : K käibevara mahukus: M = KV : Q. Suhteline säästu näitaja: +,- DKV = Q : 365 (t1 – t0), kus t1, t0 – aruandeaasta ja eelneva aasta käibekestuste näitajad, Q - aruandeaasta müügikäive, KV - käibevara. Kui on „+“ – vahendite immobilisatsioon, Kui on „- “ - vahendite mobilisatsioon.
57. Personal ehitusfirmas Firma personali liigid: administratsioon ehk juhtkond , raamatupidaja , projektijuhid, objektijuhid, eelarvestajad, objekti insenerid , ehitustöölised.
58. Tootluse näitajad. Naturaalne näitaja: T=EMTnat/R [m/in-t]; rahaline näitaja: T=EMT/R [kr/in aastas]; Tootlus ja töömahukus: T=1/töömahukus; Tootluse kasvu näitaja: Kt=(T1-T2)/T1*100%. Ehituses tootlust mõjutavad faktorid : EMT struktuur, uute projektlahenduste kasutamine, tehnouuenduste kasutamine.
59. Raamatupidamise korraldamine füs ja jurid isiku poolt. RP peab olema korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalsuse, olulisuse, objektiivsuse ja võrreldava informatsiooni saamine RPkohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid RPregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded , säilitama RP dokumente. Korraldamise viisid: 1.moodustab RP struktuuriüksuse või võtab tööle raamatupidaja, 2.kasutab RPettevõtte või mittekoosseisulise RPspetsialisti teenuseid, 3.peab ise raamatupidamist.
60. Raamatupidamiskohustuslase mõiste. Raamatupidamiskohustuslane on EV registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kes on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust. Vastavalt seadusele on EV ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, FIE ja Eesti registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
61. Raamatupidamise korraldamise võimalused. Kassapõhine arvestus (FIE kasutab) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus (üldlevinud) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingute toimumisele, sõltumata raha on laekumisest või välja maksmisest.
62. Raamatupidamise sise-eeskirjade põhilised andmed. RPkohuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleerib: majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani , koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, aruannete koostamise korda.
63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed.
Rmpbilanss kujutab endast ettevõtte kõigi äritehingute hetkesisu (saldosid). Põhiosa koosnab kahest poolest, mille vasak pool on aktiva ja parem passiva . Aktivas näidatakse ettevõtte varade (käibe ja põhi) koosseis ja paigutus , passivas aga ettevõtte omakapital ja kohustused. Seosed: 1)varad = kohust + omakapital; 2)omakapital = varad – kohust; 3)käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital.
64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varade ja kapital liikumist 2. Varade allikate koosseisu muutust 3. Uute varade saabumist 4. Ettevõtte kohustuste katmist.
65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Aktiva kontol on kajastatud vara(käibe- ja põhivara) liikumine; passivakontol on kohustused (lühiajalised ja pikajalised) ja omakapital. Aktivakontodel saldod on deebeti, passivakontodel kreedeti poolel .aktiva=passiva. Lōppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive. Aktivakontode lõppsaldo = Deebet -algsaldo + deebetikäive – kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit -algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive
66. Kasumiaruannete kehtivad skeemid . Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Eestis võib kasutada ühte kahest: Skeem 1 – Saksa kasumiaruande esitamise vorm, lähtub kuluelementidest. Kulud on toodud elementide lõikes. Väikefirmades, kus ei ole keerulist raamatupidamissüsteemi. Kulud on jaotatud elementideks. Skeem 2 - USA ja Briti kasumiaruande esitamise vorm, kus kulud on esitatud tehnoloogilisest järgnevusest lähtudes, vastavalt kulude funktsioonidele. Skeem on informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustatud, on keerulisem ja nõuab komplitseeritud RPd. Kulud on jaotatud vastavalt funktsioonidele.
67. Kasumi näitajad. Kasum on ettevõtte omakapitali muutus, mis on tingitud ettevõtte majandustegevusest aruandeperioodil. Kavandatav kasum: kasumi arvutamine eelseisvatest kuludest ja eesmärgiline kasum. Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). Kasumit mõjutavad faktorid: ehitustööde mahu suurenemine, ehitustööde struktuuri muutus, tootluse ja palga kasvu muutused, ehitusmasinate kasutuskulude muutused, ehitusmaterjalide maksumuse muutumine.
68. Ehitustoodangu omahind . Omahind on toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Erinevalt toote või teenuse hinnast , milles selle väärtus kajastub ostja nõusolekuna, sisalduvad omahinnas tootja tehtavad kulutused väärtuse loomisel. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest.
69. Firma likviidsuse suhtnäitajad. Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus; Likviidsuskordaja = (käibevara – varu ) /lühiajaline võlgnevus
70. Firma rentaabluse näitajad. Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Kasutatakse põhiliselt 3: Käiberentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Varade rentaablus näitab kui palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud iga euro. Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle.