Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti levimuusika 80ndatel (2)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid mis oli Anne Veski fenomen ?
 
Säutsu twitteris
7
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM





Laur Juhan Luuk
Eesti levimuusika 80ndatel
Aastatöö
Tertia aste


Juhendaja : Mati Põdra






Pärnu 2008
Sisukord
Sissejuhatus 4
1. Eelnenud kümnendid eesti muusikas 5
1.1.Kujunemine 5
1.2.Kahekümnendad aastad 5
1.3.Kolmekümnendad aastad 5
1.4.Neljakümnendad aastad 5
1.5.Viiekümnendad aastad 6
1.6.Kuuekümnendad aastad 6
1.7.Seitsmekümnendad aastad 6
2.Ühiskondlik taust 1980ndatel 8
2.1.Maailmas 8
2.2.Eesti NSVs 8
2.3. Muusika ja muusikavoolud maailmas 9
2.4.Muusikavoolud Eesti NSVs 9
3.Eesti tuntuimad lauljad ja ansamblid 11
3.1. Solistid 11
3.1.1.Tõnis Mägi 11
3.1.2.Jaak Joala 12
3.1.3.Ivo Linna 14
3.1.4.Anne Veski 15
3.1.5. Tarmo Pihlap 15
3.1.6. Silvi Vrait 16
3.2.Eesti tuntumad levimuusika koosseisud 17
3.2.1.Fix 17
3.2.2. Apelsin 18
3.2.3.Rock Hotell 19
3.2.4. Ruja 20
3.2.5.Magnetic Band ja Gunnar Grapsi Grupp 22
3.2.6.Ultima Thule 23
3.2.7. Singer -Vinger 24
3.2.8. Laine 24
KOKKUVÕTE 26
Kasutatud kirjandus 27
LISAD 28
SUMMARY 30


Sissejuhatus


Käesolevas aastatöös tuleb juttu Eesti levimuusikast 80-ndatel aastatel. Need aastad on kindlasti ühed parimad ja viljakamad eesti muusika ajaloos, kuna Nõukogude Liit hakkas vaikselt taanduma ning võimalusi bändi tegemiseks oli juba võrdlemisi palju. Olles ka varem enam või vähem tutvunud tolle aja muusikaga, tundsin ma, et just see võiks olla minu aastatöö teemaks.
Olles ise suur muusika austaja ning julgedes väita, et minu lemmikartistid Eesti muusikas jäävad just sinna ajajärku otsustasingi üritada nende kümnendite kohta rohkem teada saada ja loodetavasti pakkuda huvi ka lugejale.
Töö eesmärgiks olen seadnud uurida, millised nägid välja tolle aja bändid, kuidas nende tegemisega hakkama saadi ja kui kaugele oli võimalik jõuda levimuusika tegemisega.
Kasutatud kirjanduse nimekiri on kesine, suurem osa materjalist oli kättesaadav vaid ühest raamatust, kuna rohkem ei ole antud teema kohta materjale üldse välja antudki. Kuna 80-ndatel oli bände ja soliste juba niivõrd palju, olin sunnitud tegema oma valiku ja kirjutama enda arust kuulsamatest ja parematest tegijatest.
  • Eelnenud kümnendid eesti muusikas


    Arvates, et muusikast ülevaate andmisel on tähtis ka kerge eellugu ja ülevaate andmine eelnevatest aastakümnenditest, üritangi seda Anne Ermi raamatu „Polkast rokini 2“, lehekülgede 8-13 abil teha.
  • Kujunemine


    Eesti levimuusika hakkas kujunema euroopa ja ammerika muusikaliste eeskujude najal. Kahel esimesel aastakümnel kõlas Eestis peamiselt välismaise päritoluga levimuusika. Oma oli vaid arranžeering esitajate tarbeks. (Erm 1989, lk 8)
  • Kahekümnendad aastad


    Kahekümendatel aastatel tegutses Eestis tosina jagu korralikku tantsuorkestrit. Kuulsaim neist oli „The Murphy Band“, mis Viktor Kompe juhatusel , esimese Eesti levimuusikakollektiivina esines ka välismaal. See orkester saatis heliplaatide lindistamisel ka paljusid soliste. ( ibid : 8)
  • Kolmekümnendad aastad


    Huvi džässi ja lööklaulude vastu kasvas jõudsasti. Populaarseks said Kurt Strobeli ja John Pori orkestrid , kelle kontserte edastati ringhäälingust iga nädal. Kümnendi keskel lisandusid neile veel „Merry Pipers“ ja kümnendi lõpul ka „ Kuldne 7“, mida peeti oma aja parimaks ning stiilseimaks džässorkestriks. Laulusolistide arv küündis juba kahekümneni. Laululoojatest said tuntuks Paul Tammekivi, Arnold Siirak ja Priit Veebel . Nad hakkasid ka juba rahvalaule ja -viise kasutama, salvestades sellega end ka rahva mällu. Algust tegid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre , kellest on saanud innustust mitmed põlvkonnad heliloojaid nende järel. (ibid: 8)
  • Neljakümnendad aastad


    Eesti Nõukogude Liiduga liitmine andis muusikakultuurile uue hoo ja suuna. Mõjutajatest lisandusid nõukogude estraadimuusika ja popkultuur. Populaarsust kogus džäss. Aktiivselt kirjutasid muusikat heliloojad nagu Boris Kõrver, Edgar Arro , Leo Tauts ja Harri Kõrvits ning esimesed lood tulid ka Valter Ojakäärult, Uno Naissoolt, ülo Raudmäelt jt. Katkes Raimond Valgre elutee (1949. aastal, kui ta oli 36-aastane). (ibid: 9-10)
  • Viiekümnendad aastad


    Heliloojate loometegevust aktiviseerisid Eesti Raadio ja Üleliidulise Raadio tellimused . Muusikasse tõid uusi jooni konservatooriumi lõpetanud Uno Naissoo , Arne Oit, Valter Ojakäär ja Gennadi Podelski. Laulude kõrval kirjutati ka instrumentaalpalu. Naissoo džässiloomingus sai peatähtsaks rahvuslik koloriit. Levimuusikale andsid tooni ka ringhäälingu kollektiivid, nag Eesti Raadio naisansambel, Eesti Raadio naistrio, Eesti Raadio vokaalduett, Eesti Raadio meesansambel ja Eesti Raadio instrumentaalansambel. Esinesid ka paljud solistid, eesotsas Heli Läätse, Artur Rinne ja Kalmer Tennosaarega. (ibid: 10)
  • Kuuekümnendad aastad


    Lisandus veel kaks ringhäälingu kollektiivi- Eesti Raadio meeskvartett ning Eesti Raadio kerge muusika orkester. Samuti olid populaarsed Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadikollektiivid eesotsas estraadiorkestriga ja ansambliga „Laine“. Aktiivselt kirjutasid muusikat paarkümmend professionaalset heliloojat ning kirjutati palju. Taodeldi rahvuslikkust, mis iga helilooja loomingus isikupärasel viisil väljendus. Toimuvad džässfestivalid võitsid autoriteedi liidus ja kaugemalgi ning kulmineerusid suurejoonelise „Tallinn 1967“ nimelise festivaliga. Välismaiste eeskujude eeskujul hakkasid tekkima kitarriansamblid, mis esialgu tõesti küll jäljendamisest kaugemale ei jõudnud. (ibid: 10-11)
  • Seitsmekümnendad aastad


    Esimesel poolel jätkus laululoomise õitseng. Filharmoonia lauluvõistluse kõrvale tekkis ka Eesti Raadio mitmevooruline lauluvõistlus „Tippmeloodia“. Arne Oidi surm 1975 ja ansamblimuusika kasvav mõju vähendasid klassikalise laulužanri osatähtsust. Džässmuusika festivalide ärakeelamise ja orkestripalade vähese tellimise tõttu jäi ka instrumentaalmuusika tagasihoidlikuks. Uut põlvkonda huvitas kõige enam just rokkmuusika . Kasvas ka interpretatsiooni meisterlikkus selles žanris. Kujunema hakkas eesti muusika oma nägu. Oli ansambleid, mis jäid truuks ühele põhiliinile, oli selleks siis kantri , rock'n'roll, džässrokk või mis iganes. Oli ka selliseid punte, mis üritasid ühendada enda muusikas erinevaid suundi. 1979ndal aastal pandi alus ka eesti ansamblimuusika esindusüritusele- Tartu muusikapäevadele. Seitsmekümnendate aastate lõpul saavutasid üleliidulise tuntuse ja tunnustatuse lauljad Jaak Joala ja Tõnis Mägi, tehes sellega tee lahti ka teistele solistidele ja ansamblitele. (ibid: 11-12).
  • Ühiskondlik taust 1980ndatel

  • Maailmas


    1980ndatel aastatel käis maailmas veel Külm sõda. Laiemas tähenduses peetakse külmaks sõjaks mistahes poliitilist sõda. Kitsamas tähenduses mõistetakse Külma sõja all konkreetset ajaloolist sündmust, milleks oli Ida—Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Üheks peamiseks Külma sõja väljendusvormiks oli võidurelvvastumine, mis kulmineerus 1980ndal aastal USAs nn tähesõdade programmi väljatöötamisega. Hirmkallis plaan jäi aga siiski teostamata, kuid sellega oli USA oma üleolekut Nõukogue Liidu üle näidanud, kuna NL-l ei oleks selle projekti rahastamiseks kindlasti vahendeid jätkunud.
    ( Cold War)
  • Eesti NSVs


    Kaheksakümnendatel aastatel suurenes elanikkonna rahulolematus nõukogude võimuga. Dissidendid saatsid ÜRO-sse ja lääneriikidele kirju, et teadvustada Eestist kui okupeeritud riigist. 1980 aastal ilmus "40-ne kiri", milles 40 eesti kultuuritegelast astusid üles Eesti rahvuse ja kultuuri kaitseks. Ebaefektiivne majandamine oli viinud kogu riigi kriisini - ei jätkunud vajalikke tarbekaupu (defitsiit) ega toitu. 1985ndal aastal algas Nõukogude Liidus perestroika , mis tähedas Gorbatšovi võimuletulekuga kaasnevat suuremat liberaalsust ja ka vabadust. Esialgu oli eesmärgiks Nõukogude Liidu välja viimine majanduslikust ja välispoliitilistest ummikutest, säilitades samal ajal sotsialistliku ühiskonna. Liidus suurenes sõnavabadus ja vähendati salastatust ehk tsensuur vähenes ning inimestele hakati rääkima ka loodusõnnetustes, kuritegudest ja muust sarnasest. Tolle aja poliitikat iseloomustasid peaasjalikult tagurlikkus ja vastuolulisus. Kõik see aitas kaasa rahvusteadvuse kasvule ning oma kultuuri elavnemisele. 1987 aastal toimub esimene poliitiline demonstratsioon Tallinnas Hirvepargis, mille organiseerivad poliitilised dissidendid. Mõeldakse välja Isemajandava Eesti arengukava (IME),
    mis suurendaks Eesti majanduslikku iseseisvust. Luuakse Rahvarinne ja järgneb tohutu rahvusluse laine. 16. nov. 1988.a. nõutakse eesti poliitilist iseseisvumist.1988. aastal alanud rahvuslikku liikumist nimetatakse ärkamisajaks ja ka "laulva revolutsiooni" ajaks. (Nõukogude Liidu lagunemine )
  • Muusika ja muusikavoolud maailmas


    Edetabeleid hakkasid vallutama filmimuusika hitid . “Eye of the Tiger “ filmist „ Rocky III“ ja „Flashdance… What a Feeling “ filmist „Flashdance“ on vaid kaks näidet. Muusikast sai äärmiselt oluline turustamisvahend filmitegijatele, televisiooni-produtsentidele ning pea kõigele müüdavale, mida reklaamiti kasutades hitlugusid või populaarseid esitajaid. Toimus kaks olulist uuendust- MTV ja CD kasutuselevõtt. USA edetabeleid hakkasid vallutama Inglismaa hitid. (Pop music)
    Muusika muutus järjest mitmekülgsemaks ja liigirikkamaks. 80ndate keskpaigas hakkas jalgu alla saama ka klubimuusika. Peamisteks vooludeks olid new wave , heavy
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti levimuusika 80ndatel #1 Eesti levimuusika 80ndatel #2 Eesti levimuusika 80ndatel #3 Eesti levimuusika 80ndatel #4 Eesti levimuusika 80ndatel #5 Eesti levimuusika 80ndatel #6 Eesti levimuusika 80ndatel #7 Eesti levimuusika 80ndatel #8 Eesti levimuusika 80ndatel #9 Eesti levimuusika 80ndatel #10 Eesti levimuusika 80ndatel #11 Eesti levimuusika 80ndatel #12 Eesti levimuusika 80ndatel #13 Eesti levimuusika 80ndatel #14 Eesti levimuusika 80ndatel #15 Eesti levimuusika 80ndatel #16 Eesti levimuusika 80ndatel #17 Eesti levimuusika 80ndatel #18 Eesti levimuusika 80ndatel #19 Eesti levimuusika 80ndatel #20 Eesti levimuusika 80ndatel #21 Eesti levimuusika 80ndatel #22 Eesti levimuusika 80ndatel #23 Eesti levimuusika 80ndatel #24 Eesti levimuusika 80ndatel #25 Eesti levimuusika 80ndatel #26 Eesti levimuusika 80ndatel #27 Eesti levimuusika 80ndatel #28 Eesti levimuusika 80ndatel #29 Eesti levimuusika 80ndatel #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jukku Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sütevaka 10. klassi aastatöö
    b peale tehtud töö:d

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (2)

    Cryptic profiilipilt
    Cryptic: imeli saast
    10:24 14-04-2010
    boogeyman profiilipilt
    boogeyman: väga hea
    12:33 18-02-2010


    Sarnased materjalid

    13
    doc
    Eesti rahvamuusika
    414
    pdf
    Tiit Lauk humanitaar
    12
    doc
    Eesti muusika
    17
    docx
    Eesti rahvamuusika
    9
    doc
    Eesti rahvamuusika
    32
    pdf
    Levimuusika
    4
    txt
    Eesti popmuusika 60-80ndad
    14
    doc
    Jazz muusika





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun