Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14
EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R
LEVIMUUSIKA EESTIS Levimuusika on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis kujunesid 20. sajandi teisel poolel ja mida iseloomustab levimine massiteabevahendite ja helisalvestustehnika abil. Eesti levimuusika hõlmab instrumentaalmuusikat, eriti džässi ja samuti rahvusvahelisi viise, millele on tehtud eestikeelsed tekstid. Eesti levimuusika sai alguse aastal 1925, kui Kurt Strobeli loodud ansambel “The Murphy Band” mängis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsusugemetega jazzmuusikat. Marchelle oli ainus kohvik, mis oli lahti südaööni ja kus mängiti tantsumuusikat. Rohkem leviski popmuusika noorema linnarahva hulgas, kõlades peamiselt restoranides ja kohvikutes.Algusesl ei kiitnud kriitikud sellist käratsevat muusikat heaks. Pöördumatu jälje jättis kultuuri ja muusikasse II
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, an...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1
3. Probleemi lahendamine Teksti järgi ei saa oletada, et lähiajal individuaaltöö suureneks ja tänu sellele Mairi motivatsioonipuudus väheneks, seega kõige efektiivsem lahendus oleks hetkel Mairi palka tõsta. Sellisel juhul on võimalus, et Mairi töölt ei lahku ja teeb tööd sama hästi edasi. Sotsiaalsete tõrgete lahendamiseks peaks omanik kehtestama mingisugused sise-eeskirjad, mis kõiki osapooli rahuldaksid. Siinkohal on silmas peetud asjaolu, et Mairit häirib liiga vali vene levimuusika. Selle sobivaks lahenduseks oleks näiteks see, et kõik kuulavad oma muusikat kõrvaklappidega ja tänu sellele ei häiriks kaastöötajaid. Kuna Mairi ja uute kaastöötajate vahel pole mingisugust ühtekuuluvustunnet tekkinud, peaks omanik üritama seda lahendada. Näiteks võiks ta korraldada ürituse, kus oleks võimalik teineteisega lähemalt tutvuda ja võib-olla soojendaks selline lähenemine kõigi osapoolte suhteid.
Valter Ojakäär 1923 - ... Koostaja: Kertu Mölder Üldine ● Ta on helilooja, pillimees ja muusikapublitsist. ● Tema tegevus avaldub džassmuusika propageerijana ● Ta on andnud suure panuse eesti levimuusika teoreetilisse uurimisse ● Tõi eesti keelde mõisted: „levimuusika“ ja „süvamuusika“ Haridus ● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal Töö ● 1945-1970 töötas ta Eesti Televisiooni ja Raadio
Kyrie eleison laul ilma saateta Saltarello G. Machaut ,,Igaüks, kes soovib armurohti" J. Bologna ,,Särav täht" C. Monteverdi ,,Armastan sind, mu elu" Popmuusika Popmuusika on ärilisel eesmärgil salvestatud muusika, mis on sageli suunatud noortele. Tavaliselt koosneb see suhteliselt lühikestest ja lihtsatest lauludest, mis kasutavad tehnilisi uuendusi, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtmed vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rocknroll ja sellele järgnevad rokistiilidega. Teema pärineb 1950. Aastate keskpaiga Suurbritanniast, kus sellega kirjeldati rocknrolli ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Umbkaudu 1967 aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki pehmemaks alternatiiviks. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti kommetserituses ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit
Probleemi valdkonnaks on motivatsioonipuudus ning halb läbisaamine kaastöötajatega. Tunnused: 1. Igapäevane hilinemine tööle 2. Töölt viilimine 3. Rahulolematus kaastöötajate suhtes 4. Motivatsioonipuudus 5. Tüdinemus tööst Põhjused: 1. Mairi on kiirete kätega hea töötaja, seega pole Mairi arvates oluline, mis ajal ta tööle jõuab, kuna ettenähtud töö jõuab ta päevalõpuks valmis ja palgasummar see ei mõjuta. 2. Vali vene levimuusika sunnib Mairit tööruumist lahkuma 3. Suurem osa Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud. Asemele on tulnud äsja kutsekooli lõpetanud venelannad. Suhtluskeeleks on saanud vene keel. Samuti häirib Mairit vali vene levimuusika. 4. Teenitav raha on väiksem kui varem. Õmblejad viidi üle kindlale kuupalgale, mis on mõnevõrra kõrgem miinimumpalgast. 5. Majanduslanguse tõttu mindi huvitavate individuaaltellimuste pealt üle partiitellimuste
TÖÖSTUSMUUSIKA 20 . sajandi levimuusika levib massimeedias, raadio, televisioon ja internet. Muusikatööstuse produkti ehk helikandjale salvestatud muusikapala tootmiseks on teinud tööd väga paljud inimesed. 1. helilooja, kes loob muusika ; 2. laulusõnade autor, luuletaja ; 3. aranzeerija, kes seab muusikapala sobivale muusikute koosseisule ; 4. muusikud, kes seda pala esitavad ; 5. mänenzer, kes loob lauljale ja pillimeestele tööks sobivad tingimused ; 6. kirjastaja, kes trükib noodid ; 7
Muusikaööstus ja äri Melissa Savila 8.b 20. sajand 20.sajand oli tehnikasajand ning seda ka muusikas Helisalvestustehnika täiustumine kasvatas muusika tarbjate hulka Muusikatööstus Muusikatööstuse üks prdukte on ka 20. sajandil tekkinud levimuusika Muusikatööstuse protukti salvestaud muusikapala tootmiseks on teinud tööd hulk inimesi ja asutusi Helilooja, luuletaja, muusikud, kirjastaja, toote produtsent, vabrik ja kauplus Autoriõigused Teose loojal tekib loomise hetkest alates oma loodule autoriõigus Kõik, kes soovivad teost kasutada, peavad autorilt luba küsima ning ka kasutusõiguse eest tasuma Tasumäärad ning tasu kogumise ja autoritele jaotamise kord on seadusega sätestatud
KANTRIMUUSIKA Kantrimuusika, tõlkes ,,maa-ja läänemuusika" on levimuusika liik, mis on arenenud USA lääneosariikide maatööliste lauludest ja Edela-Apalatside rahvamuusikast nimega bluegrass. Kantrimuusika, varem tuntud kui hillbilly muusika, hakkas levima 1920.aastate II poolel ja jõudis järgmisel kümnendil Euroopasse. Algselt rahvalik, meloodialt ja harmoonialt lihtne kantrimuusika on hiljem lähenenud poppmuusikale. 1960. aastate II poolel tekkis kantri-rock. Traditsioonilised
Tõnu Kõrvits Juula Reinumägi MGH 12c 2012 Elulugu *Sündis 1969. aastal Tallinnas *1987. a astal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe *1994. aastal Eesti Muusikaakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi *1994-1997 õppis ta Muusikaakadeemia magistrantuuris Jaan Räätsa juhendamisel *Levimuusika arranzeerija ja orkestreerija *2001. aastast õpetab ta Eesti Muusikaakadeemias orkestratsiooni *Aastaid on ta teinud saateid Klassikaraadiole Elulugu * Eesti Heliloojate Liidu liige. *2003/2004 aasta hooajal oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja Looming *Algselt oli tema looming lihtsas helikeeles (1990) Sellel ajal üks hinnatumaid helitöid on "Concerto semplice" *Hiljem on Kõrvitsa käekiri muutunud keerukamaks, kuid alles on jäänud muusika südamlik tundetoon ja hingestatus *Teosed kannavad poeetilisi pealkirju, mis...
rock l Karl ja Kristiina Rock l Rock on levimuusika liik, mille nimi tuleb Rockabillist ja Rock'n'rollist. l Rock kujunes välja 1960ndatel ja selle juured peituvad 1950ndate rock'n'rollis ja rockabillis. Rocki alamžanrid e põhiliigid l Soft rock l Hard rock l Blues rock l Jam rock l Punk rock l Kantri-rock l Experimental rock l Garaaži rock l
Eesti muusika 80ndad Tolle ajastu Eesti muusikamaastiku on nimetatud ,,levimuusika paljuliigiliseks looduskaitsealaks, kus võib kohata mõndagi haruldast, mida mujal NSV liidus ei leidu.'' Läänepiir oli veel kinni aga muusikalised mõjud jõudsid Eestisse kiiresti. Muusika levis inimesteni põhiliselt Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kaudu. Suurejoonelisi meelelahutuskontserte toimus varieteedes ( ,,Viru'' ,,Olümpia'') ja kabareedes (,,Tallinn'') 1975. a valmis Tallinna Helikassetitehas, tuli juurde palju uusi võimalusi. Tartu levimuusikapäevad 1979-1991. aastatel toimusid Tartus levimuusikafestivalid, mis olid 80ndate aastate artistidele üks suurimaid võimalusi ennast näidata. 1987 a. levimuusikapäevi peetakse lausa Laulva Revulutsiooni alguseks. Punk-muusika 80ndatel levisid mitmesugused vaated : seksuaalne vabadus, patsifism ja anarhism. NSV liidu kodanikule sobimatuks peetud riietuse ja käitumise ee...
Tauno Aints 19.06.1975, Tartu On lõpetanud 1998. aastal Viljandi Kultuurikolledzi levimuusika erialal. 2004. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Eesti Muusikaakadeemia, kus õppis professor Lepo Sumera ja Helena Tulve klassis. Ta on töötanud Viljandi meeskoori ,,Sakala" (1995-1997) ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (2000-2001) kontsertmeistrina ning kooristuudio ,,Ellerhein" teoreetiliste ainete õpetajana (1999-2004). Aastast 2002 töötab Aints Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateoreetiliste ja -ajalooliste ainete õppejõuna
J azzi muusik Julia Shashkina & Sofja Ümarik 8B J azz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Seda ei saa täpselt noodistada, see toetub blues´i heliastmikule ning armastab erilisi kõlavärve. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa esitaja improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuu...
Karlheinz Stockhausen. Minimalism. Nn korduste muusika. Helikõlalisus. Puudub arendus, seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus. Steve Reich, Philip Glass. Postmodernism. Eelmiste sajandite muusikastiilide ja muuikaliste tsitaatide kasutamine. Pop- ja jazzmuusika elementide kasutamine. Polüstilism. Mitme erineva stiili rõhutatud vastandamine. Uustonaalsus.(uuslihtsus). Muusikalise materjali lihtsus, heakõlalisus. Palju reilgiosset muusikat. Arvo pärt. New Age. Süva-ja levimuusika elemente sisaldav pingevaba muusika. Hõljuvus, õhulisus, avarus, õrnus, pehmus, leebis, meditatiivsus. Elektroakustiline muusika. ->Süntesaatori ja personaalarvutite kasutuselevõtmine. Elektronmuusika kombinatsioonid akustiliste instrumentidega ja live- elektroonikaga. Multimeedia. Mitme kommunikatsioonivahendi nagu tekst, pilt, heli, animatsioon, video vm kombineerimine.
Smilers Bändist üldiselt Smilers on eesti pop rock ansambel, mille lauljaks ja kitarristiks on Hendrik Sal- Saller. Ansambel asutati 1993 Helsingis, kuid grupp saavutas kommertsedu ennekõike 1990ndate aastate teisel poolel Eestis, kus Smilers on avaldanud kokku kümmekond albumit mitmekümne raadiohitiga ning esinenud kõikides maakondades ja olulisemates popkontserdipaikades. Ajalugu Smilers kui bänd sai alguse 1990. aastate alguses Soomes. Eesti laulja, laulukirjutaja ning kitarrist Hendrik Sal-Saller oli kümnendi alguseks Soome emigreerunud, kuid polnud loobunud muusikategemisest. Bändi esialgne nimi oli Lezer Brozers, kuid 1994. aastaks kandis kollektiiv nime Smilers ning avaldas samanimelise ingliskeelse debüütalbumi "Smilers (album)", millele kaks aastat hiljem järgnes "Take Five". Smilersi kommertsedu Eestis algas 1997. aastal ilmunud albumiga "Olen kuul". Album, mis teenis ühest küljest eetriaega raadiotes, pakkus teisalt uusi i...
variantne ja variatsiooniline arendus, impulsid eesti kirjandusklassikast, rahvalik huumor. · Orkestrimuusika, instrumentaalkontserdid, kammermuusika, kooriteosed Anti Marguste on kirjutanud: Lavamuusika Kujundusmuusika Teosed sooloinstrumendile/sooloinstrumentidele ja orkestrile Rahvalik muusika Ansambliteosed Levimuusika Teosed sooloinstrumendile Orkestratsioonid ja seaded Vokaal-ja koorimuusika Lastemuusika
küljest aga IVO LINNA (sündinud1949) külgetõmbejõud. Nende lihtsad laulud olid mõistetavad laiale auditooriumile. Priit Aimla, Henno Käo, Ott Arderi eestindused ning uued tekstid olid vaimukad ja banaalsuseta. Ansambli nakatav musitseerimisrõõm ja stiilipuhas esitus ei jätnud kuulajaid ükskõikseks. Aastate möödudeski pole Rock Hoteli sära kulumisläikeks muutunud. Just seetõttu on ansambel eesti levimuusika kõrge taseme sümboliks. Kõik Rock Hoteli muusikud on oma pilli virtuoosid, andekad improvisaatorid, asjatundjad paljudel levimuusika stiilides, mis tõstab ansambli prestiizi. Anne Erm, raamat "Polkast rokini" 1989 VÕRU ajaleht 06.05.1981"ROCK-HOTEL" TÄHT LANGEB autor Vahur Kersna: "Rock-Hotel" alustas aastat kolm tagasi, kobapeale kokkuklopsitud paroodiapundina (TV saatesarjas "Muinaslood muusikas"), vajutas aga kogemata õigele nupule. Menu
...........................................................................6 1 Sissejuhatus Järgnevas referaadis püüan teha ülevaate rock-ist kuid täpsemalt püüan leida informatsiooni rock-muusikute ja stiilide kohta. Kuid alustaks sellega, et mis on rock ? Sõna rock pärineb inglise keelest, kuid eesti keeles on õigem kasutada sõnu rokk, rokkmuusika ja rock - muusika. Niisiis rock - muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika suund, milles enamasti meloodilist vokaali saadab kitarr, trummid ja tihti ka basskitarr. Ajalugu Üldlevinud arvamuse kohaselt tuleks rock - muusika sünniajaks lugeda 1954.aastat, mil Bill Haley koos oma ansambliga Comets plaadistas pala "Rock Around the Clock". Aasta hiljem kujunes sellest esimene spetsiaalselt noortele adresseeritud poplaul. Siit alates hakati üha enam tegema jõupingutusi noore, kooliealise kuulaja võitmiseks. Rock-muusikaga kaasas
elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" (Boccaccio "Dekameroni" ainetel; ooperist on tehtud ka telefilm). "Imeloo" muusika on rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit. Väga edukas oli ka koos Andres Valkoneniga kirjutatud rokkooper "Põhjaneitsi", mis esietendus "Vanemuises" 1981. aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel; esietendusel oli selleks "Fix" koos peaosa laulnud Silvi Vraidiga. Järgmine lavateos "Ohver" (1981, A. Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles
Lysandra Reidla 8.klass Kellega tegu? o Queen on inglise rokkansambel . o Muusikastiiliks on hard rock, heavy metal ja progressiivrokk. o Asutasid 1970. aastal Londonis kitarrist Brian May, vokalist Freddie Mercury ja trummar Roger Meddows Taylor. o Basskitarrist John Deacon liitus ansambliga aasta hiljem. o Enne John Deaconit mängisid bändis basskitarri Mike Grose, Barry Mitchell ja Doug Ewood Bogie. o Enne Queeni nime saamist oli Rokkmuusika. o Levimuusika liik. o Meloodilist vokaali saadavad enamasti kitarr, trummid ja sageli ka basskitarr. o Zanriti võivad pillid erineda. o Klahvpillid klaver ja süntesaator on laialdaselt kasutusel. o Rokkmuusika juured peituvad 1950. Aastate: o rock'n'roll'is o rockabilly's Rock'n'roll · Arenes välja gospelist ja rhythm and blues'ist 1940. aastatel USA-s. · Muutus populaarseks 1950. aastatel. · Peetakse esimeseks rokkmuusika zanriks ja Bill Haleyt esimeseks rock'n'roll'i lauljaks
1980. aastate keskel hoogustus koori liikumine, taasavastati vanu isamaa laule. Peagi kujunesid välja uute isamaaliste laulude kirjutajad, populaarseimad neist olid Rene Eespere, Alo Mattiisen ja Veljo Tormis. Tekstis olid lootusrikkad ja viisid ajakohased. 1980-ndate aastate II poolel hakkasid heliloojad järjest rohkem pöörduma ka vaimulike muusikazanrite poole. Loodi sageli eksprerimenteerivat muusikat mis leidis väljundi Tartu levimuusika päevadel, mis esmakordselt toimusid 1979.aastal. Levimuusika päevadel esinesid edukalt Erkki-Sven Tüür, Alo Mattiisen, Peeter Vähi, Igor Garsnek. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid, aga ka avardusid võimalused heliplaatite tootmiseks. 1980Ndate lõpp läks ajalukku ,,laulva revolutsiooni"nime all. Heliloojad: Sven Grüünberg (1956) Looming: Muusika filmidele ,,Hukkunud Alpinisti Hotell" , ,,Corrida" , ,,Täna öösel me ei maga",
tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Üks tuntumaid dzässmuusikuid on Louis Armstrong. Rock. Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles enamasti meloodilist vokaali saadavad kitarr, trummid ja sageli ka basskitarr. Žanriti võivad instrumendid erineda. Ka klahvpillid nagu klaver ja süntesaator on laialdaselt kasutusel. Rock-muusika juured peituvad 1950. aastate rock'n'roll'is, rockabilly's ja rhythm and blues'is. 1960. aastatel tekkisid sulamžanrid folgi ja džässiga. 1970. aastatel järgnes veel suurem rock'i piiride avardamine, mille tagajärjel tekkis juurde mitmeid rock'i
lõpetas 1952. aastal professor H. Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Oma elu jooksul suutis ta teha mitme mehe töö. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Tal oli südamel meie levimuusika tulevik kõigis aspektides. Oma tegevusega näitas ta eeskuju ja valgustas uusi radu. Tema loomingus ei ole ilmetuid teoseid, ega ka eluromaanis sisutuid lehekülgi. Oma kallihinnalisest ajavarust pühendas ta lõviosa pedagoogilisele tööle. Seda tööd tegi ta innuga 28 aastat. Tema hoole all võrsus 24 gruppi noori muusikuid. Uno Naissoo tegevus Tallinna Muusikakoolis ei piirdunud ainult muusikateoreetiliste ainete õpetamisega. Temalt said sütitust õpilaste dzässansamblid,
-Eesti esimesed sving-orkestrid: 'Merry Pipers' ja 'Kuldne seitse' -Eesti Raadio estraadiorkester (tol ajal juhatas Rostislav Merkulov) esitas sõjajärgsel ajal jazz-muusikat Uno Naissoo : -alustas esimesena Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga jazz- muusikas. -Temast sai eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. - Tema eestvedamisel toimusid jazz-festivalid (1949-1967). - Tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis levimuusika osakond -20-datel sai alguse 'Jazzkaar' -Eesti jazz-muusikud/ Bändid: ARVO PILLIROOG AIN AGAN SILVI VRAIT VILLU VESKI 'KIIGELAULUKUUIK'
loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võttis alati ansambli kiljudes ja karjudes vastu. Visati näppe ja tunti mõnu heast muusikast. Eesti publik oli muidugi rohkem ekstaasis, kuid ega ka venelasi kontserdid külmaks jätnud. Ainult 1987. aasta veebruari paiku, kui Ruja esines Kalingradis, oli vastuvõtt ootamatult leige
Probleemi tunnused: Rahulolematus uute töökaaslaste suhtes Tööle hilinemine Tüdimus tööülesannete täitmisel Motivatsioonipuudus Probleemi põhjused: Rahulolematus uute töökaaslaste suhtes on põhjustatud sellest, et suurem osa Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud. Asemele on tulnud äsja kutsekooli lõpetanud venelannad. Sellepärast on suhtluskeeleks muutunud ka vene keel. Veel enam häirib Mairit aga vali vene levimuusika, mis segab töötamist. Tööle hilinemine on põhjustatud sellest, et Mairi arvates pole sel mingit tähtsust, mis kell ta tööle jõuab, sest ettenähtud tööd jõuab ta alati päeva lõpuks valmis. Palgasummat see ei mõjuta. Tüdimus tööülesannete täitmisel on põhjustatud sellest, et partiitellimused meenutavad suurtootmist, kuigi ateljees mingit konveierit pole. Iga õmbleja peab toote algusest lõpuni valmis tegema
vabamaks muutuma. 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazz muusikas esimesena Uno Naissoo (1928- 1980). Tuntud ka populaarsete laulude autorina, sai temast eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. U. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna jazzfestivalid aastatel 1949- 1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Seitsmekümnendail algas jazz muusika vaibumine Eestis, mille üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi jazzi vastu ning taas hakati korraldam a festivale. Millest pikaajalisemaks on kujunenud "Tudengijazz" T allinnas ja suvised jazzfestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud "Jazzkaar", mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni.
Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo oli erakordne inimene. Oma elu jooksul suutis ta teha mitme mehe töö. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Tal oli südamel meie levimuusika tulevik kõigis aspektides. Oma tegevusega näitas ta eeskuju, valgustas uusi radu. Tema loomingus ei ole ilmetuid teoseid, samuti pole ta eluromaanis sisutuid lehekülgi. Oma kallihinnalisest ajavarust pühendas ta lõviosa pedagoogilisele tööle. Seda tööd tegi ta innuga 28 aastat. Tema hoole all võrsus 24 lendu noori muusikuid. Uno Naissoo tegevus Tallinna Muusikakoolis ei piirdunud üksnes muusikateoreetiliste ainete õpetamisega. Temalt said sütitust õpilaste dzässansamblid,
põhikool Depech Mode Referaat Koostaja: Kuupäev: 24. oktoober Pärnu 2009 Sissejuhatus Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika suund, milles enamasti meloodilist vokaali saadab kitarr, trummid ja tihti ka basskitarr. Instrumendid on erinevates rock-muusika zanrites tihtipeale erinevad. Ka klahvpillid nagu klaver ja süntesaator on laialdases kasutuses. Eesti keeles võib rock-muusikale kirjapildis viidata mitmel erineval moel. Kuigi enamasti tarvitatakse inglise keelest pärit lühendatud versiooni "rock", on korrektne kasutada kirjutamisel ka selliseid võimalusi nagu rokk, rokkmuusika ja rock-muusika.
Tallinna Pedagoogiline Seminar ELEKTROONILINE MUUSIKA Noorte- ja rahvamuusika referaat TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Käesolev referaat annab ülevaate elektroonilise muusika ajaloost üldiselt. Materjalina on kasutatud internetist saadaval olevat vikipeedia tekste ning intervjuusid muusikaga tegelevate inimestega. Materjalile lähenetakse seletava nurga alt. See ei ole arutlev referaat, pigem informatiivne. Selline teema on autoril valitud seepärast, et teada saada elektroonilise muusika eellugu, kuna tänaseks päevaks on see väga levinud muusika. Tihti räägitakse, et tuleb esinema kuulus elektroonika muusika suuresitaja, kuid siis on küsimuseks jäänud, et kus see muusika üldse tuleb ja mi...
Vabanesin 12.05.1956. aastal. 2. Leo Nurmet `` Värvimängud, rütmirõõmud.``(1990) - Kunstiteaduse kandidaadi, muusikateadlase Leo Normeti artiklitekogu tutvustab erinevaid suundi 20. sajandi muusikaloomingus. Autor ei piirdu ainult helikunsti käsitlemisega, vaid toob nähtavale põnevaid seoseid eri kunstiliikide vahel. 3. Valter Ojakäär `` Vaibunud viiside kaja.`` (2000) - «Vaibunud viiside kaja» on esimene katse vaadelda ajaloolise tervikuna Eesti levimuusika algusaastaid, selle arengut 1940. aastateni. Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ja mänguseltside koorid ja orkestrid. Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees, kuni 20. saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem ameerika lööklaulude ja dzässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940.
Kultuur ja rahvusriik Käibetõde kõlab, et kultuurikontaktid on kasulikud, kuna süvendavad rahvaste jt inimrühmade üksteisemõistmist. Nii arvati N Liidus, kui korraldati liiduvabariikide vastastikuseid kultuuridekaade, nii arvatakse Euroopa Liidus, kus kultuurile pannakse suuri lootusi. Tõsi, viimast kaheti. Ühelt poolt ja seni ehk kõvahäälsemalt nähakse kultuuris vahendit, mis aitab rahvastel säilitada identiteeti, mille lahustumist kardavad iseäranis väiksemad riigid. Seega oleks kultuur justkui nõrgeneva rahvusriigi asendaja. Teiselt poolt aga kõneldakse ka sellest, et kultuur peaks suurendama Euroopa kui terviku sidusust. Need kaks funktsiooni on omavahel seotud ja neil on niihästi laiem, rohkem tulevikku vaatav kui ka kitsam, olevikuline aspekt. Esimene seisneb selles, et Euroopa Liidus on aasta-aastalt rohkem inimesi, kes pärinevad teistsugusest keskkonnast, mida nad kavatsevad kohapeal taastekitada. Kultuur pe...
Tallinna Reaalkool POP-ROCK MUUSIKA Referaat Tallinn 2019 Popmuusika (< populaarne + muusika) on ärilisel eesmärgil salvestatud muusika. Tavaliselt koosneb see suhteliselt lühikestest ja lihtsatest lauludest, mis kasutavad tehnilisi uuendusi, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtnud vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rock'n'roll'i ja sellele järgnenud rokistiilidega. Mõistet "pop" on kasutatud alates 20. sajandi algusest, et viidata populaarsele muusikale üldiselt. Kuid alates 1950ndate aastate keskpaigast hakati seda Suurbritannias kutsuma eraldi žanriks, kus sellega kirjeldati rock'n'roll'i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Sõna pop tähendab aga ka ootamatut esile kargamist, uudse esitaja
Tallinna Tehnikaülikooli aastal. Emajõe Laulikute repertuaar on eripalgeline sisaldades nii eesti Akadeemiline Naiskoor kui ka välisautorite teoseid Tartu Naiskoor Domina rahvaluule seadetest Tartu Ülikooli Akadeemiline ooperikoorideni, kirikumuusikast Naiskoor levimuusika töötlusteni, naiskooride Viljandi Naiskoor Eha ja laulupidude lauluvarasalve kuuluvast rääkimata. Segakoorid Cantus Segakoor Eesti Kaitseväe Segakoor Eesti Koolinoorte Segakoor Eesti Raudtee Segakoor Estonia Seltsi Segakoor Hilaro Segakoor Kungla Segakoor Lehola Segakoor Noorus Segakoor Reverti Segakoor Sõpruskond Vanemuise Seltsi Segakoor Vox Populi Noorte Segakoor Kammerkoorid A
Rokkmuusika 12.Klassi arvutieksam Rokkmuusika Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika suund, milles enamasti meloodilist vokaali saadab (elektri)kitarr ning trummid, tihti ka basskitarr ja klahvpillid. Instrumendid on erinevates rock-muusika stiilides tihtipeale erinevad. Rock-muusika juured peituvad põhiliselt 1950´ndate: 1. rock`n`roll´is, 2. rhythm and blues´is(RNB´s), 3. country´s, 4. jazz´is. 1. Rock`n`roll Rock´n´rolli peetakse esimeseks rokkmuusika zanriks. Seda hakati laulma 1920´ndatel. Põhja-Ameerikas oli tol ajal suurim
Agnetha ja Björn abiellusid 1971. aasta juulis ja Frida ja Benny abiellusid 1978.aasta oktoobris. Muusika 1960. 1970. aastatel tekkis muusikastiil kantri-rock. Ansambel "The Eagles" oli kindlasti selle stiili kõige edukam esitaja. Just 1970. aastaid on sageli nimetatud rock-muusika seisakuajaks, sest tehti küll muusikat, mis hästi müüs, kuid uusi ideid sündis vähe. Siiski on iga aastakümme toonud rock-muusikasse midagi uut. Popmuusika on levimuusika liik, mis ühendab rock-muusika ja lööklaulu stiili- ja kõlaomadusi. Tuntuim popmuusika esitaja oli ansambel Abba. Disco ja funk on muusikastiilid,mis on välja arenenud afroameerika muusikast. Disko ei tähenda muud, kui tantsimiskohtades mängitavat muusikat, kus tavaliselt bändi ei olegi, selle pärast on raske öelda, milline on diskomuusika. Tähtis on eelkõige selle tantsitavus, sest seda mängiti ikka põhiliselt diskoteekides ning
kui ,,kogu muusika, millele on iseloomulikud tugev rütm (beat) ja esinemisel toetumine elektriliselt võimendatud tehnikale". See aga tõi kaasa laialdased vastuväiteid muusikatööstuselt, kuna selline defineerimine ei austanud selgeid sotsioloogilisi erinevusi popmuusika (singlipõhine muusika, mis on suunatud teismelistele) ja rock-muusika albumipõhine muusika täiskasvanutele) vahel. (TNEB vol 26 2003 lk 830, 831) Rokkmuusika on 1960. aastail tekkinud levimuusika liik (EKSS 2009), mille tunnused on: · Tüüpkooseis, kuhu kuulvad lauljad, elektrikitarrid (soolokitarri, rütmikitarr), basskitarr, löökpillid (trummikomplekt) ning klahvpillid (klaver, elektriklaver või süntesaator) · Kõlale annavad iseloomuliku värvingu elektriliselt võimendatud heli ja elektripillide heliefektid · Enamik rock-muusikast on kirjutatud paarisosalises taktimõõdus, rõhutatakse 2. ja 4. lööki (joonis 1)
ja muusikalisi tsitaate. Ehk siis tagasipöördumine vana juurde. Esindajad: Luciano Berio. Eestist: Arvo Pärt(`Collage sur B-A-C-H' , `Credo'), Kuldar Sink, Jaan Rääts, Raimo Kangro, Lepo Sumera. Minimalism nn korduste muusika.Tagasipöördumine harmoonia ja meloodia poole. Puudub arendus, selle asemel lihtsa muusikalise motiivi kordus.Polürütmia. Esindajad: Steve Reich. Eestist: Veljo Tormis, Lepo Sumera(`Pala aastast 1981'), Erkki-Sven Tüür. New age süva- ja levimuusika elemente sisaldav pingevaba muusika. Esindajad: Vangelis, Mike Oldfield. Eestist: Sven Grünberg, Peeter Vähi. Elektroakustiline muusika muutlik rütmijoonis,polürütmia,puuduvad ostinaatsed kordused. 90ndad. Multimeedia 20.saj lõpp. Mitme kommunikatsioonivahendi nagu tekst,pilt, heli, animatsioon, video vm kombineerimine. Esindajad Eestist: Rauno Remme, Mirjam Tally. Crossover kultuuride ristumine.Tõsisemate taotlustega muusikavool. 21.saj alguses muutub väljenduslaad leebemaks
Esee RaimoKangro 9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohuset...
muusikastiili siiski jälle vabamaks muutuma. Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas dzässmuusikas esimesena helilooja Uno Naissoo. Ta on tuntud paljude populaarsete laulude autorina ning ta oli teerajajaks eesti instrumentaalses dzässis. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna dzässifestivalid aastatel 1949-1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Seitsmekümnendail algas dzässmuusika vaibumine Eestis, selle üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi dzässi vastu ning taas hakati korraldama festivale. Neist pikaajalisemaks on kujunenud "Tudengijazz" Tallinnas ja suvised dzässifestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud "Jazzkaar", mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Dzässmuusikat on Eestis tutvustanud Valter Ojakäär raamatus
>VCF->VCA signaalivooga (VCO->VCF->VCA signal flow) mõjutanud kuni tänapäevani peaaegu kõiki olulisemaid süntesaatoreid.1970-ndatel muutusid süntesaatorid portatiivseteks, kõiki vajalikke komponente koondavateks ühes tükis instrumentideks. Sealt alates on süntesaatoreid kasutatud ka elavas ettekandes. Chicory Tip'i looga "Minu isa poeg" (Son of my Father), mis kujunes esimeseks süntesaatorile tuginevaks hitiks, olid süntesaatorid muutunud levimuusika ettekandmise standardseks osaks. 1970-ndatest alates hakati kasutama PCM sünteesi, alguses bittide arvuga 1 kuni 32, kuid tänapäeval on kõige tavalisemad formaadid 16 ja 24 bitti, kasutades 32 bitti vaid kõrgema kvaliteediastme saavutamiseks. 1970-ndate lõpus, 1980-ndate alguses oli suhteliselt lihtne ehitada oma süntesaator. Jooniseid publitseeriti elektroonikaharrastajate ajakirjades (näiteks Elektori poolt
Rahvalaul ja rahvalik laul Rahvalik laul, näiteks „Kauges külas“, „Haanjamiis“. Rahvalaul ja pärimuslaul (vrd pärimusmuusika) Muusika olemis- ja levimisviisid (Särg 2004 järgi) Suulises traditsioonis kuuldeliselt leviv muusika, mida võiks nimetada pärimusmuusikaks Noodikirjal põhinev kirjalik muusika, mille lähedased mõisted on kunstmuusika ja (Lääne) klassikaline muusika Tehnoloogia kasutamisel põhinev levimuusika ehk populaarmuusika NB! Rahvamuusika on teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. Eesti rahvalaulude üleskirjutused 12.-16. saj teated laulmisest (nt Saxo Grammaticus, LHK, Fabricius) 17. saj esimesed laulude terviktekstid (1660. aastatel J. St. Von Holsteini käsikirjas, trükis 1695.a Ch. Kelchi kroonikas) 18. saj A. W. Hupeli saadetised J. G. Herderile (10 teksti), kes avaldab need
aastate keskpaigas jazzis olukord, kus põrkusid kahe põlvkonna ideed. Nn. mainstream'is (ingl. k. peavool) jätkasid vanemad muusikud-noored bebopi mängijad võtsid aga pikkamisi tagasi juhtpositsiooni, mis new orleansi jazziz oli kuulunud nendemustadeleeelkäijatele. Ühtlasitähistab agabebop'ivõitka jazzmuusika massilise populaarsus lõppu. Muusika, mida ei mängitud enam tantsuks, vaid oli mõeldud juba kitsamale ringile, ei suutnud püsida levimuusika keskpunktis. Vabanenud koha hõivas rütmiblues ja selle hilisem vorm rock'n'roll. 13. COOL, HARD BOP (viiekümnendad) Neli-viis aastat peale oma plahvatuslikku ilmumist muutus bebop taltsamaks. Tema lärm akusele m õjus vastukaaluks neljaküm nendate aastate lõpuks esilekerkinud nn. "cool" jazz (ingl. k cool- jahe). See oli jällegi suund, kus valged muusikud üsna tublisti kaasa rääkisid. Ideaaliks sai õhuline koloriit
koht). ● 1995. aastal kirjutas Jõgeva I Keskkooli (Jõgeva Gümnaasium) laulu, tekst J.Leesment; ● Viimaseks teoseks jäi 1996. aastal Popurrii isamaalistest lauludest VIII koolinoorte laulupeo tarbeks; ● Oli suur meloodiameister, ühiskonna suhtes kriitiline, suure loovusega, tegi kõike kirglikult; ● Maetud Metsakalmistule; ● Alates 1997.aastast korraldatakse Jõgeval temanimelisi muusikapäevi. LEVIMUUSIKA Raimond Valgre: ● Elas 36-aastaseks; ● Konservatooriumi ei võetud; ● Kirjutas ca 100 laulu, mis räägivad enamjaolt armastuse puudumisest, paljud laulud naistenimedega; ● Dzässiliku harmooniaga ja keerukate viisidega laulud; ● Mängis hästi akordioni, oli seltskonnahing kõrtsides; ● Tehtud film– „Need vanad armastuskirjad“. ● MK – Muinaslugu muusikas, Saaremaa valss. Valter Ojakäär: ● Eesti popmuusika „isa“;
väga pealiskaudselt sõjaeelset aega. Siin esineb mitmeid ebatäpsusi nimede kirjutamisel. 1999. aastal ilmus eesti keeles Joosep Sanga tõlkes Joachim E. Berendti ja Günther Hues- manni “Jazziraamat” – üks Euroopas tunnustatumaid džässi ajaloolisi käsitlusi, mis paistab silma oma erapooletusega protsesside jälgimisel vastupidi enamiku USA uurimuste ameerika- kesksusele. Eesti keeles on ilmunud veel V. Ojakääru eesti levimuusika ajalugu käsitlevad kroonikalaadsed “Vaibunud viiside kaja” (2000) ja “Omad viisid võõras väes” (2003). Need raamatud on ulatusliku kogumistöö tulemus, sisaldades suurel hulgal süstematiseeritud fakti- list materjali meie 20. sajandi esimese poole levimuusika ajaloo kohta. Olles keskendunud kogu eesti levimuusika ajaloo talletamisele, leidub siin ka hulgaliselt nimesid ja andmeid, mis aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja-
õppinud esitama "Leegajus" ja "Hellero", tänapäeval tegutsevad "Väike Hellero", "Liinats'uraq" jt. Viljandi Kultuurikolledzhis saab õppida rahvamuusika erialal. Sealse tugeva rahvapilliõpetuse põhjal on tekkinud erinevaid koosseise ning hakanud välja kujunema pooleldi professionaalne rahvapillimuusika. Viljandis õppinud poisid on pannud aluse ansamblitele "Untsakad" ja "Oort", kelle muusikal on nii rahvamuusika kui levimuusika tunnuseid. Eesti professionaalses muusikas on püütud rahvamuusika kaudu jõuda rahvuslikult omapärase väljendusviisini. Rahvuslik muusikakoolkond püüdis kunstmuusika vahendite abil esile tuua rahvamuusika helikeele omapära. Selle suuna alustajaks võib pidada Mart Saart, jätkasid Peeter Süda, Cyrillus Kreek, hiljem Tuudur Vettik, Riho Päts, Evald Aav, Enn Võrk, Alfred Karindi, Eduard Oja, Eduard Tubin. Tänapäeva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
