saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt lied kontserditega. (W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J.Sibelius, T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestri kontserdite solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A.
Kõrgemas Muusikakoolis (Maria Venuti klassis) ja 2001 jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 1994. aastal võitis Helen Lokuta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, oli Eesti noorte muusikute konkursi ,,Con Brio" finalist (2002) ja sai Vilniuses Leedu Teatri ja Muusikaakadeemias rahvusvahelisel vokalistide konkursil II preemia ning lisapreemia Kuldar Singi ,,Me armastus", esituse eest (2005 Helen Lokuta töötab aastast 2001 vabakutselise solistina, alates 2006 solistina Rahvusooperis Estonia ning alates 2004. aastast osaleb Tõnu Kaljuste projektiteatris Nargen Opera. Hooajal 2002/2003 töötas ta Badeni Riigiteatri ooperistuudios Karlsruhes ning Karlsruhe Riigiteatri ooperistuudios 2005. aastal pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute Toetusfondi tiitli ,,Aasta noor muusik" ning 2007. Eesti Teatriliidu Aastapreemia Rossini ,,Tuhkatriinu" nimirolli ja Õpetaja ning Ingli rolli eest Kõrvitsa ooperites ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted".
Paemurru õpilasena. Tsellist on täiendanud end Moskvas Natalia Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. 1974. aastal võitis Teet Järvi esikoha rahvusvahelisel noorte tsellistide konkursil Tsehhoslovakkias, ta on võitnud ka vabariikliku (1981) ja Balti vabariikide vahelise (1976) konkursi. Aastail 19821990 töötas Teet Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina. Ta on korduvalt esinenud solistina orkestrite ees, mänginud Tallinna Keelpillikvarteti ja Baltic Trio koosseisus paljudes Euroopa maades ja Ameerikas ning andnud soolokontserte endise NLiidu linnades ja välismaal. Alates 1993. aastast töötab Teet Järvi Soomes: mängib Lahti Sümfooniaorkestris ja FINEST keelpillikvartetis ning töötab tsellopedagoogina. Trio liikmed on maailmakuulsa Neeme Järvi venna, dirigent Vallo Järvi lapselapsed tellist Teet Järvi ja pianist Mari Järvi lapsed. Kõik
noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004. a ka jätkuvalt lied kontsertidega. (W. A. Mozart, D. Sostakovits, P. Tsaikovski, F. Liszt, H. Berlioz, G. Mahler, E. Grieg, G. Rossini, M. de Falla, H. Duparc, J. Kokkonen, J. Sibelius, T. Kuula, O. Merikanto, J. Brahms, E. Mägi, T. Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestrikontsertide solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandiatalos. (Rahvusooper Estonia orkester - dir. J. Alperten, "XX saj. Orkester"- dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir. Elias Seppälä, ERSO - dir. N. Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G. Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007. a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A
Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt kontserditega. (W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J.Sibelius, T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestri kontserdite solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A.
Enam kui poolesaja tegutsemisaastaga on RAM andnud järjepidevalt kontserte Eestis ja endise Nõukogude Liidu territooriumil, aga ka mitmel pool Euroopas, Kanadas ja USAs. Osalemine suurvormide ette- kandmisel on RAMi kokku viinud maailmakuulsate dirigentidega. Aile Asszonyi on eesti sopranikultuuri tulevikulootus, temperamentne 26-aastane laul- janna, kõlava naeru ja nakatavalt avala suhtlemisstiiliga. Kuigi lauljate kooliaeg on pikk, on Ailel juba praegu üsna suur esinemiskogemus solistina, koorilauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris ja natuke ka ooperilaval. Tema kuulsaim lauluõpetaja on olnud itaalia tenor Carlo Bergonzi, kelle nime võib leida igast vähegi mahukamast entsüklopeediast. Helen Lokuta on esinenud erinevates Eesti kirikutes, Saksamaal, Itaalias ja Rootsis. On andnud ka väga palju soolokontserte ja osalenud ka suurvormidel. Oliver Kuusik on hinnatud eesti kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi (sh
Leiti, et tegemist on juba väljakujunenud muusikuga, kes valdab suurepäraselt tehnikat ning suhtub tõsiselt esitatavatesse teostesse. Negatiivseks peeti lüürika vähesust mängus. Karl Leichteri hinnangul oli Luki mäng võrdne välissolistidega, mis tõstis ta siinsete pianistide hulgas esikohale. 1930. aastate lõpus esines Lukk juba segakontsertidel, mängis mitmesugustes ansamblites ja saatis teisi interpreete, samuti astus ta üles solistina sümfooniakontsertidel. Samasse kümnendisse mahub ka osavõtt kahest konkursist: Chopini nimeline konkurss Varssavis 1937, ning Ysaÿe nimeline konkurss Brüsselis 1938. aastal. Temast oli kujunenud üks Eesti tunnustatumaid pianiste. Lukk ise ei pidanud ennast "konkursipianistiks" ja üritas hiljem igasugustest võistlustest pigem eemale hoida. Theodor Lemba arvustus Bruno Luki kontserdist aastast 1930: "Hästi arendatud
Briti 60te popi üldiseloomustus: The Rolling Stones Kati Räim 8.B Briti 60 popmuusika Briti popmuusika elavnes 1960.aastal Jõuline, moondatud kitarrihelid, ähvardav, sünge ning bluusilikult kirglik vokaal. Lohakas ja mässumeelne mulje Tuntuimad selle stiili esindajad on: The Rolling Stones, The Animals, The Who ning solist Rod Stewart. Mick Jagger On Briti muusik, laulja, laulukirjutaja Tuntuks sai ta rockbändi The Rolling Stones solistina. 1960. aastate lõpust on kaasa teinud ka mitmetes filmides. Esimesed filmid olid "Performance" ja "Ned Kelly" 1985. aastal ilmus ta esimene sooloplaat "She's the Boss". Mick Jagger Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Fifth level
Canadas ja Austraalias. Teinud koostööd paljude Eesti (Leili Tammel, Tiiu Levald, Kaia Urb, Samuel Saulus, Arvo Leibur) ja välismaa solistidega (Per Skåreng, Kari Äikäs) ja dirigentidega. 197896 mängis rahvusv. tunnustuse võitnud trios "Camerata Tallinn" (koos Jaan Õuna, Mati Kärmase ja Ulrika Kristianiga). Inspireerinud uut kitarrimuusikat looma paljusid heliloojaid nagu Ester Mägi ,Erkki- Sven Tüür, Lepo Sumera, ja Nikita Koshkin. Salvestanud kammermuusiku ja solistina üle 40 CD ja DVD ka firmadele Harmonia Mundi, Finlandia Record. viimasele topeltalbum Bachi kogutud lautoteostega (1999). Trios A. Leiburi ja T. Terasmaaga (Estonian VGV Trio) salvestatud "Tango King Astor Piazzolla" valiti aasta parimaks klassikaplaadiks Eestis.
Freddie Mercury Freddie Freddie Mercury oli rock-muusik ja laululooja. Ta on enim tuntud inglise ansambli Queen solistina. Freddie sündis väikesel Sansibari saarel. Aastal 1964 toimusid Zanzibaris politiilised muutused, mistõttu kolis perekond Inglismaale. 1970. aasta aprillis lahkus Tim Staffell Smile'ist ning Freddie võttis tema koha ansamblis üle. Bändis olid varasemast ajast liikmed Brian May ja Roger Taylor. Freddie leidis, et nimi "Smile" ei ole piisavalt ambitsioonikas ning peale mõningaid vaidlusi pandi ansamblile nimeks "Queen". Samal ajal
kodumaal on esinenud. Ta on ka esinenud Vanemuises, kus ta esitas Orffi ,,Carmina Burana" baritonipartiid. Peale selle on ta veel mõned korrad Eestis esinenud. Oma karjääri jooksul on ta saanud aumedali Mozarti rollide eest. Samuti on ta ka ansambli Amadeus Consort liige ning tal on olnud ka peaosa Ullmanni ooperis Salzburgis. 2000 aastal on ta teinud Ameerika-debüüdi Mozarti aariate kontserdi solistina Chicago sümfooniaorkestriga. Etendustes on ta kehastanud mitut erinevat rolli, nagu: Don Giovanni, krahv Almaviva jpt. Praeguseks on Lauri Vasarast saanud maailma üks võimaim bariton. Kahjuks ei teata aga Eestis temast suurt midagi, kuna peale Muusikakooli lõpetamist lahkus ta Eestist. ( Kasutatud kirjandus: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=4574 , http://www.elukiri
Viktor Gridin Antti Marjapuu 7.B Elulugu · Sündis 28. november 1943 · Tal oli kolm õde ja kolm venda · Pere oli vaene · Vanemad surid lapsepõlves · Ta oli abielus kolm korda · Tal oli kaks last · Suri 4. aprill 1997 Kokkupuuted muusikaga · Isa tutvustas bajaani (nupp-akordion) · Musikaalne pere · Õppis Kharkovi Muusikakoolis · Lõpetas Gnessinite-nimelise Muusikaakadeemia · Töötas solistina Moskva Sümfoonia Orkestriga, Nõukogude armee Punase Bänneri laulu- ja tantsu ansambliga, Vene folkansambliga "Venemaa." · Uurali bajanistide trio Saavutused · Auhind "RSFSRi austatud muusik" (28. aprill 1980) · Auhind "RSFSRi rahva-helilooja" (9. jaanuar 1987) Teosed · Crumbly (ehk Rassypuha) · Cossack rode for the Danube · Meadow duckling · Mischievous tunes · Gypsy Rhapsody · Danube waves (I. Ivanovici) · In the arena · Karelo-Finnish Polka · Merry round dance
Retsensioon Jazz del Mar ,,Tanel Ruben ja Victoria" Käisin neljapäeval, 14. jaanuaril kuulamas Kuressaare jazzklubi Jazz del Mar korraldatud kontserti, kus astus üles bänd nimega ,,Tanel Ruben ja Victoria". Tanel Ruben on selle dzässpundi juht, samas kui Victoria tegutseb solistina. Algselt pidi kontsert toimuma ööklubis Privilege, kuid sealse põlengu tõttu viidi see üle hotell Arensburgi lounge-restorani Muusa. Lisaks trummide taga istunud Rubenile ja Victoriale kuulusid esinejate hulka ka kahel süntesaatoril mänginud Taavi Kerikmäe, basskitarri tinistanud Taavo Remmel ning vibrafoni taga tegutsenud Hele-Riin Uib. Algselt pidi lavale astuma ka kitarrist Meelis Vind, kes aga haigestus ning tema puudumisel jättis bänd esitamata ka mõned planeeritud laulud
Kontserdiarvustus Käisin teisipäeval 24. november Estonia kontserdisaalis kuulamas Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdit „Kohtumispaik Eesti“. Solistina esines Mihkel Poll klaveril ning sümfooniaorkestriks oli Põhjamaade Sümfooniorkestri Kontsert algas pianistide lemmikloo Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3, mille solistiks oligi Mihkel Poll, kes õpib praegusel hetkel Londoni Guildlhalli Muusikakolledžis. Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna
Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (Obigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionäär). Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. "La Traviata" peaosatäitja sopran Irina Dubrovskaya on sündinud 1981.a.Ust- Ilimskis,Venemaa.Ta on lõpetanud Glinka-nimelise riikliku konservatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jätkas õpinguid G.Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist töötab edukalt solistina, olles andnud kontserte paljudes linnades. "La Traviata" libreto põhineb tõestisündinud lool, mille prototüüpideks on Alexandre Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis. Teose aluseks on Alexandre Dumas noorema romaan "Kameeliadaam". Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu- pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga.
Richard Straussi teos „Fröhlich im Maien” ehk „Maipuu”. Oli kuulda intonatsiooni probleeme, terve teos tundus kuidagi närviliselt lauldes, kõiki noote ei lauldud korralikult välja, vahe peal kadus fraasi tunnetus, oli raske kuulata, koor reageeris liiga aeglaselt harmoonia muutustele ning koor lohises dirigendile järg. See teos oli kindlasti nõrgim sellelt kontserdilt. Kontserdi viimane teos oli Kuldar Singi „Ave Maria”. Solistina astus üles Maria Leppoja, orelil Ene Salumäe, selles teoses oli meeskoor saatja rollis, millega saadi kenasti hakkama. See lugu sobis hästi kontserdi lõpetamiseks. Solist, orel ning koor tegid head koostööd, kõla oli balansis, koor lasi solistil hästi soleerida, nad olid ühtne ansambel. Kontsert oli huvitav ja meeleolukas. Oli võimalik kuulata heal tasemel koorimuusikat. Oli meeldiv näha, et lauljad pühendasin end ja tahtsid võimalikult head sooritust saavutada.
seisnud dirigendina ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal, Plaas oli aastatel 2002 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi
Viini Riigiooper Ooperiteater on Viini peaaegu kõige tähtsam ehitis, see on linna hing ja emotsionaalne keskus. Ajalugu: Teater avati ametlikult 25. mail 1869 Mozarti näidendiga "Don Juan". Esimene direktor oli Franz von Dingelstedt, temale järgnesid Johann Herbeck, Franz Jauner ja Wilhelm Jahn. II Maailmasõja lõpupäevil, märtsis 1945, sai ooperiteater pommitabamuse ja majast säilis praktiliselt vaid fassaad, aga juba mais 1945 töötas Riigiooper edasi Rahvaooperimajas. Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio". Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud ruumid ning tagumine ...
oli klaver virtuoos väga andekas. Lend on osalenud ka mitmetel maailma tipp- tsellistide meistrikursustel. Andreas Lend osaleb ka aktiivselt paljudes muusikalistes kollektiivides: Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, keelpillikvartetis Prezioso, tsellokvartetis C-JAM ja ka erinevates kammermuusika koosseisudes. Tema suured kogemused olid tunda ka kontserdil, kus ta tõesti väga oskuslikult käsitles pilli. Ka Maarit Saarmäe on end välismaal palju täiendamas käinud ning esinenud solistina paljude orkestrite ees ning andnud ka mitmeid soolokontserte. Saarmäe tegutseb aktiivselt ka kammermuusika erinevates koosseisudes. Andnud ka kontserte Eestis, Soomes, Hispaanias ja lisaks teinud pikaajalist koostööd kontsertmeistrina ETV tütarlastekooriga. Esitatavad palad olid nii pikad, et pianistil oli noodi lehtede keeraja kõrval istumas. Kontsert polnud just kuigi meeleolukas, kuid omas siiski hüpnotiseerivat mõju ja pani esitatavatesse paladesse sisse elama ja süvenema.
Juuniorid (1965) ja alates 1966. aastast mängis ta ansamblis Rütmikud. Hiljem on ta olnud solist ansamblis Baltika. Seejärel on laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777 ja Ultima Thule.Näitlejana on ta mänginud nimiosa NO99 etenduses Kuningas Ubu. inBoil (kodanikunimega Andrus Rootsmäe, sündis 1958) on muusik, kes tegutseb ansamblitest Jäääär (alates aastast 1991) ning Jääboiler (alates aastast 1995). Ta on õppinud muusikakoolis kitarri. Ansamblites astub üles nii solistina kui kitarrimängijana. Kontserdi kava oli üles ehitatud improvisatsioonile. Esinejad tõdesid, et jõudsid vaid ühe korra enne kontserdi andmist proovi teha ja mingit kindlat kava neil pole. Osa lugudest improviseerisid esinejad algusest lõpuni koha peal. Esitamisele tulid järgmised lood: 1) inBoili poolt: ,,Kallis proua" , ,,Ratas","Ketikoer", ,,Sinu maja", ,,Üks jõgi" 2)Tõnis Mäe poolt: ,,Jäljed", ,,Anna mulle andeks", ,,Ballaad", ,,Igatsus", ,,Laul Timmile",
Retsensioon ,,Kevadöös su kõrval käin" Käisin 20. aprillil kell 19.00 Kuressaare Kultuurikeskuses kontserdil ,,Kevadöös su kõrval käin". Kontsert kestis üks ja pool tundi. Esinesid solistina Hedvig Hanson, klaveril Kristjan Randalu, kitarri mängis Andre Maaker, kontrabassi Ara Yaralyan ning trumme Ahto Abner. Muusika, mida grupp esitas, oli jazzilik. Laval oli sinakas valgus, mis mõjus rahuliku ja hubasena. Kogu õhkkond oli meeldiv ja lõõgastav. Esitatav kava koosnes õrnadest meloodiatest. Kontserdil esitati laule, mille tekstide autorid on tuntud Eesti poetessid Marie Under, Ilmi Kolla jt. Esitati ka teisi häid Eesti heliloojate lugusid.
superstaari" võitmist. Eelkõige mängis suurt rolli Eurovisioonile pääsemine ja seal enda hääle arendamine. Ta on välja andnud mitmeid albumeid ja tegeleb väga hoogsalt muusikaga. Kokkuvõttes on saanud temast suurepärane, võimsa ja väga kauni naeratusega meeslaulja. Ivo Linna on vana hea klassika. Tema repertuaaris olevad lood toovad just sellise hea tuju sisse. Ta on eelkõige tuntud, kui "Rock Hotel"'i solistina. Tema repertuaaris on väga palju häid ja tuntuid eestlaslikke laule. Kindlasti tuleb meelde laul "Eestlane olen ja eestlaseks jään", mis on kui kirjutamata Eesti hümn ja tuleneb laulva revolutsiooni aegadest. Kõikide esinejate hääled on võimsad ja nad sobisid väga hästi koos kontsertturneele. Mulle väga meeldib, et "Noorkuu" teeb pop-jazz a capella stiilis muusikat. See on just erinev teistest, on põnevam kuulata, kõrvad lausa puhkavad nende häälte kooskõla kuulates.
Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis Giuseppe Verdi ooperis ,,Rigoletto" (dirigent Stefan Soltesz), millega anti külalisetendusi ka Jaapanis ning 1999 aastast 2005 tegutseb lauljatar vabakutselisena
pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis. Ta on salvestanud Bachi klaverimuusikat, jaan Räätsa loomingut ning kaks plaati improvisatsioonidega firmale Melodija. Mitmel korral on ta esinenud endise Nõukogude Liidu juhtivate sümfooniaorkestritega, osalenud rahvusvahelistel festivalidel, sh dzässfestivalidel, on lindistanud klassikalist ja improvisatsioonilist muusikat Eesti Raadiole, esinenud Eesti Televisioonis. USAs on ta esinenud National Publik Radio's ja televisioonis ning esinenud solistina Los Angelese orkestritega. Lisaks endise Nõukogude Liidu linnadele on Rannap esinenud suuremates linnades Kanadas, Austraalias, samuti Itaalias, Inglismaal, Saksamaal, Ungaris, Rumeenias, Kuubas ja Türgis. ,,Minu elu on muusika ja selle jagamine teiste inimestega", on Rannap öelnud. Soovides pakkuda laiale kuulajaskonnale võimalust osa saada klassikalisest ja muust väärtmuusikast kontsertettekandes kodulähedastes kohtades, on ta alates 1997. aastast,
ülemaailmne noorsoofestival.Sinna saabus hulgaliselt nii välisesinejaid kui ka külalisi ning seal kõlas jälle keelu all olnud džäss.Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel “Metronoom” ning hilisemad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar. Vahelüliks varasemate džässorkestrite ja 60-ndatel aastatel loodud kitarriansamblite vahel oli Emil Laansoo. Ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kes hiljem endile solistina nime tegid. 60-ndate aastate popmuusikavoolud võib jaga džäss-, biit-ja estraadimuusikaks. Džässmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. Seda tulekut võib võrrelda rock’n’roll’i läbimurdega mujal. “The Beatles” ja teiste eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. Lõpuks olid teismelised leidnud oma musikaalse väljundi. Eesti popmuusikute uus põlvkond koosneski põhiliselt
Etenduse üldmeeleolu on positiivne ja öelda on ainult, et hästi tehtud. Linda Kolde - sündinud 16. aprillil 1990 Tallinnas. 2014. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli. Ta on aastast 2014 Vanemuise teatri draamanäitleja. Jaanus Tepomees - lõpetanud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteaduse erialal (2010) ning praegu on ta lõpetamas õpinguid näitleja erialal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Jaanus osalenud solistina ETV laulukonkurssidel „Laulukarussell“ ja „Kaks Takti Ette“. Rasmus Kull – sündinud 3. augustil 1984. 2011. aastal lõpetas lauluõpingud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis, 2014 lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureusediplomiga klassikalise laulu erialal ja 2006 lõpetas Tartu Ülikooli inglise keele ja kirjanduse eriala bakalaureusediplomiga. Vanemuise teatris alates 2013. Simo Breede – sündinud 20. veebruar 1983
eesliini mees, kes ühendab oma viimaste aastate kontsertidel barokki ja rokki, Bachi ja svingi ning mõnda muudki. Ta teeb seda suure põlemisega, mis veenab publikut. Mitmekülgne muusik viiuldaja, dirigent, varase muusika andambli `Hortus Musicus`juht, vanamuusika uurija ja asjatundja on oma tegevust avardanud.ta juhatab mainekaid sümfooniaorkesreid paljudes riikides, kus kavas nii klassika, romantikute kui ka tänapäeva heliloojate teoseid. Solistina esineb ta erinevate kammerkoosseisudega. Tõusev jazzitäht Laura Põldvere on lõpetanud muusikakoolis viiuli eriala ja laulnud Anne Adamsi laulustuudios. Laura sai suuremale üldusele tuntuks Eurolaulu Eesti finaalvooru pääsemisega ansambel Suntribe koosseisus lauluga `Let get loud`ja soololauluga `Moonwalk`. Oma soololauluga saavutas ta teise koha ning Suntribega sõitis esindama Eestit Kiievisse Eurovisioonile kevadel 2006. Sama aasta ETV laulukonkursil `Kaks takti ette`võitis
Franz Schubert (1797-1828) Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu. Peagi osales ta koduses keelpillikvartetis ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimaluste ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus koorikoolist häälemurde tõttu.
sooloteoseid ja kammermuusikat Alessandro Scarlatti, Alessandro Stradella, Georg Böhmi ja teiste tuntud heliloojate sulest. Kavva kuuluvate autorite seas on ka Georg Friedrich Händel, kelle sünnist möödus tänavu 325 aastat. Ansambli laulja Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Raivo Tarum on aga trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis ning temast on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid spetsialiste Eestis. Tõnu Jõesaar lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1989 Toomas Velmeti tselloklassis ja on täiendanud end rahvusvahelistel
klaverikontsert nr 5 Es-duur op.75, sümfoonia nr 5 op.67. Neid teoseid esitasid meile Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Sten Lasmann klaveril, Toomas Vavilov dirigendipuldis ja iga teose osade vahepeal rääkis Raivo Järvi meile Beethoveni eluloost, ajastust ja käekirjast. Sten Lassmann, kes esitas teoseid klaveril on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste. Ta on andnud soolo- ja kammerkontserte ning esinenud solistina mitmete orkestrite ees. Sten on lõppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalauluse- ja magistriõppe klaveriklassis. Lassmann on lõpetanud ka Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia magistrantuuri, ning on tänaseks juba ka sama õppeasutuse doktorant. Sten Lassmann on end täiendanud ka Pariisi konservetooriumis, osalenud Boris Bermani, Konstantin Lifschitzi, Michael Rolli, Alexander Satzi, Howard Shelley ja Maxim Vengerovi meistriklassides
Retsensioon Kontsert mida käisin vaatamas, toimus Tallinna Jaani kirikus, 10.Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008).
Teatriretsensioon Stand-up kontsert OMA JÕUL ,,Oma jõul"- alustas Jan Uuspõld oma stand-up kontsertit, 19.detsembril Kuressaare Kultuurikeskuses. Hea muusika ja hea nali on kaks kõige toredamat asja, mida üks õhtu pakkuda saab. Nüüd said need mõlemad kokku ühte stand-up kontserdisse OMA JÕUL ja pealegi veel suurepärase muusikalise trio esituses, mille solistina säras Eesti monoteatri grand old man Jan Uuspõld. Trio koosseisus Jan Uuspõld, Mairo Marjamaa ja Rene Puura ei ole tavapärane ansambel lauljast, saksofonistist ja klahvpillimängijast, vaid fantastiline kolmik, kes päästab teid talvepimedusest parima muusikalise huumoriga. Täiesti uutmoodi stand-up kontsert pakub üllatavaid ja vaimukaid eksperimente pillide ja teada-tuntud lugudega, muidugi Jani nalju oma
1846. aastal. Franz Schubert Schubert sündis 1797. aastal 31. Jaanuaril Viinis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu. Peagi osales ta koduses keelpillikvartets ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga,
Kontratenor Ka Bo Chan on sündinud Hongkongis 1975. aastal. Ka Bo Chan on üles astunud selliste dirigentide taktikepi all nagu Olari Elts, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Arvo Volmer, Risto Joost, Lydia Rahula, Tomi Rahula, Hirvo Surva, Andres Heinapuu, Mikk Üleoja jt. Ta on teinud koostööd mitmete suurepäraste kollektiividega ja musitseerinud erinevates kammermuusika projektides mitmete andekate muusikutega. Ka Bo Chan on esinenud solistina nii Eestis, Leedus kui ka Prantsusmaal. Praegu töötab Ka Bo Chan Eesti Rahvusmeeskooris ning täiendab oma lauluoskusi Uku Jolleri juures. Ka Bo Chani repertuaar ulatub vanamuusikast kuni tänapäeva heliloojate loominguni. Eda Peäske on sündinud 1961. aastal. Lõpetas 1979.a. Tallinna Muusikakeskkooli ja 1984.a. Tallinna Riikliku Konservatooriumi harfiklassis. Alates 1981.a. kuni tänaseni töötab Rahvusooper Estonia orkestris harfimängijana
kirjutatud komponisti autoriõhtuks Pariisis 1926.aast sügisel. Kolmanda helilloja Pjotor Tsaikovski loomingust esitati tema viimast Kuuendat sümfooniat. Tsaikovski oli vene romantistlik helilooja.Kuuenda sümfoonia idee tekkis tal Pariisis 1892.aasta detsembris. Neid kõiki teoseid ühedas Pariis, kuna kõik kolm teost on just seal linas heliloojatele pähe tulnud. Neid teoseid esitas Põhjamaade sümfooniorkester, mida juhendas dirigent Anu Tali, solistina esines Erwin Klambauer ning orkestri kontsertmeister Lev Klõtskov. Kontserdi tegi eriliseks kõikide mängijate professionaalsus. Lood olid mängitud väga puhtalt ja korrektselt. Kõige suuremat muljet avaldas mulle esimene lugu ehk Arvo Pärdi ,,Silhoette". Loo heliloojast sain teada seda, et ta on eestlane ning on pärit Paide linnast. See lugu on kirjutatud austusega Gustav Eiffelile ning pühendatud Orcestra de Paris'le ja selle pea dirigendile Paavo Järvile.
eesti tippmuusikuid: lisaks eelnimetatutele ka Priit Kuulberg, Ivo Varts, Toomas Rull jt. Ruja mängis enamasti omaloomingut ja kasutas laulusõnadena sageli eesti luulet, seetõttu võib ansamblit kahtlusteta pidada üheks eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks. Urmas Alender Urmas Alender (22. November 1953 29. September 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Sai tuntuks Rein Rannapi rokkansambli Ruja omapärase solistina. 20. saj. Eesti muusika üks väljapaistmavaid isiksusi on olnud ja on ka praegu Urmas Alender. Ilma temata oleks võimatu kirjeldada Eesti rockmuusikat ja selle teket. Kirjutava kunsti tõlkis ta helikeelde - andis eesti kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender oli võõrvõimu vastu meelestatud Ruja hing. Maalides kuulaja silmade ette pilte nende endi kurbustest ja rõõmudest, kujutas ta niimoodi ka kogu
Seda kontserti, millest allpool kirjutan, ma kuulasin ja vaatasin televiisorist DVD-lt. See oli väga värske selle aasta aprillikuu DVD, välja antud Põhjamaade Sümfooniaorkestri Managemendi poolt. Seda müüakse Põhjamaade Sümfooniaorkestri Sloveenia ja Austria kontsertide ajal. Nendel kontsertidel esitab orkester Arvo Pärdi 4. sümfoonia ,,Los Angeles", P.Taikovski 5. sümfoonia e-moll ja erinevaid Soome heliloojate teoseid. Dirigent on Anu Tali. Solistina astub üles Avri Levitan, kes on kontsertidele kaasa kutsutud Iisraelist. Anu Tali on noor ja professionaalne dirigent, kelle käe all näitab tema enda ja ta õe poolt asutatud Põhjamaade Sümfooniaorkester kõrget mängukultuuri ning kes on oodatud oma orkestriga paljudele maailma juhtivatele muusikasündmustele. Esimesena esitas orkester Arvo Pärdi sümfoonia ,,Los Angeles". See on üks Arvo Pärdi uuemaid teoseid, mis kirjutatud küll juba 2008.a. Los Angelese
Ta on pälvinud Georg Otsa nimelise preemia aastal 2010. KARMEN PUIS Vanemuise teatris aastast 1997. Ta on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides. Ta on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi aastal 2006,Teater Vanemuine EMT Muusikapreemia aastal 2007, Georg Otsa nimelise auhinna 2010, Aasta vanemuislase 2011, Eesti Teatriliidu aastaauhinna 2012. ANNALIISA PILLAK On andnud soolokontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias, Šveitsis ja Saksamaal. Ta on osalenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. 2005. aastal pälvis II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal I preemia ja 1995 III preemia Eesti noorte lauljate konkursil. Kuulasin lisaks ooperis kuuldule keskkonnast "youtube" Pjotr Tšaikovski "Luikede järv" ja "Klaverikontsert nr 2 G-duur op 44 (III Allegro con fuoco)". Leian, et Tšaikovskil on üsna omapärane ja äratuntav stiil. On öeldud, et tema muusikat
Konservatooriumis Virve Lippuse Fifth level klassis klaveri erialal. 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994 Oli eesti laulja ja helilooja Sai tuntuks omapärase ruja solistina On avaldanud hulganisti kassette ja heliplaate Temast on tehtud dokumentaal ,,Teisel pool vett" Hukkus parvelaeval ,,estonia" Õppis tallinna 16.keskkoolis ja lavakunstikateedris ning Click to edit Master text styles peale seda töötas ta Second level nukuteatris Third level Alender oli ainuke liige Rujas, Fourth level
poolest vabam ja ei olnud selline tunne nagu ta kõik sammud ja nende toimumise hetked oleksid talle ette määratud, vaid oli vaba ja rahulik tunne. Laulmise poolest oli väga meeldiv, kuid tundus et see roll polnud talle endale kõige meelepärasem. Alminerat mänginud Olga Zaitseva oli hea häälega ja arvan, et talle suuremad osad sobivadki. Selles teoses sai ta võrratult hakkama ja kasutas kõik oma hetked laval täielikult ära. Rauno Elp mängides Argantet oli solistina väga tugev, kuid tundus toores olevat olnud terve tiimi vaheline keemia. Damaskuse kuninganna Armida ehk Kristel Pärna tundus nautivat kõike mis seal toimus ja olevat olnud hingega asja juures, proovides kõik võimalikel hetkedel maksimumi anda ennast ja teistest paremini esineda. Suurest innukusest tekkis kahjuks nii mõnigi häiriv tämbri erinevus. Kontsert toimus 15. Jaanuaril 2017. Kontserti sisu on nagu aegunud armulugu. Oleme kuulnud kõik sarnaseid lugusid
Kontserdil esitati vaid Eesti muusikat, mis kõik on kirjutatud viimase 100. aasta jooksul. Esinejaid oli nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Lähemalt esinejatest: Teet Järvi, kes on Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Konservatooriumi. Ta on enda teadmisi täiendanud ka Moskvas Natalja Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. On töötanud nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina kui ka korduvalt esinenud solistina orkestri ees. Hetkel töötab Järvi ka tsellopedagoogina Lahti muusikakõrgkoolis. Mari Järvi, kes õppis klaverit ja heliloomingut TMKK-s ja lõpetas Tallinna konservatooriumi klaveri erialal. On töödanud TMKK-s pedagoogi ja kontsertmeistrina, hetkel töötab Lahti konservatooriumis kontsertmeistrina ja klaveripedagoogina. Theodor Sink, kes hetkel musitseerib ka ERSO koosseisus. Tegutseb nii solisti, kammermuusiku kui orkestrandina. Tema tselloõpetajateks on olnud Laine
mustanahaline pianist, laulja ja laulukirjutaja. Ta esitas bluesi, rhythm and bluesi, souli, kantrimuusikat, jazzi, popmuusikat ja gospelit. Varajases nooruses jäi ta glaukoomi tagajärjel pimedaks. Bottleneck John Bottleneck John, kodanikunimega Johan Eliasson, on Rootsi tuntumaid bluusilauljaid esinedes nii üksi resonaatorkitarri saatel kui ka elektriliste bluusi- ja jazzbändide, poporkestrite ja kirikukooride solistina, on ta risti- põiki läbi sõitnud Skandinaavia ning andnud kontserte Suurbritannias, Itaalias, Tshehhis ja Slovakkias. Maikuus tunnistati Bottleneck Rootsi parimatele heliloojatele mõeldud maineka Peterson-Bergeri stipendiumi vääriliseks; ees on ootamas kontserdid Poolas, Saksamaal ja USAs. Laule: Feel like fallin' THE END
2016 Kontsert toimus 31.01.2016 kell viis Kadrioru lossis. Esinesid Karmen Puis (sopran) ja Piia Paemurru (pianist). Esitati kakskümmend pala- peamiselt rääkisid teosed armastusest. Kontsert oli pigem kurvakõlaline. Mõlemad esinejad olid väga kogenud ja osavad. Solist Karmen Puis lõpetas 1993. Aastal Elleri Muusikakooli. Ta on õppinud ka Eesti Muusika Akadeemias. Õpingute ajal töötas Karmen Pius ETV kooris laulja ja solistina. Karmen on Teater Vanemuine ooperi ja opereti solist 1997. aastast. Ta on laulnud väga paljusid suurtegusid (Mozarti ,,Reekviem,’’ Vivaldi ,,Gloria’’ jpm). Karmen on pälvinud palju auhindu, sealhulgas Georg Otsa nimelis auhinna (2010 Eesti Teatriliit) ja Aasta Vanemuislane 2011 (Teater Vanemuine). Piia Paemurru lõpetas 1986. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi ja 1999. aastal kaitses klaveri erialal magistrikraadi. Aastaid on ta töötanud Eesti Muusika-ja
Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel „Con brio“ finaali. Heli on Rahvusooperi Estonia solist alates 2001. aastast. Heli Veskus on pälvinud mitmeid auhindu: Harjumaa teatripreemia, Eesti teatri aastaauhinna ja Georg Otsa nim. Preemia.
Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. 2004 sai Richard Wagneri stipendiumi. 2007. aastal pälvis Lauri Sirp ooperilavastuste "Acis ja Galatea" ning "Abieluveksel" lavaletoomise eest Eesti Teatri Aastaauhinna parima muusikalavastuse kategoorias. Lavastaja: STANISLAV FECO Ta lõpetas 1990. aastal Praha Tantsukonservatooriumi ja samal aastal liitus solistina Praha Rahvusteatri balletitrupiga. Aastatel 1992-1998 oli ta mitmete vene balletiteatrite juhtiv külalissolist (Mussorgski Ooperi- ja Balletiteater, Peterburi Klassikalise Balleti Teater, Moskva Kammerballett, Vene Rahvusballett Jekaterinburgis jt). 1998. aastal liitus ta esitantsijana uuesti Praha Rahvusteatri trupiga, tantsides juhtivaid rolle ballettides ,,Luikede järv", ,,Giselle", ,,Raimonda", ,,Uinuv kaunitar", ,,Asjatu ettevaatus", ,,Pähklipureja", ,,Romeo
Hannes Kaljujärv Aivar Tommingas, Markus Luik või Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Eva Püssa Merle Jääger Maria Kallaste, Pirjo Püvi või Helen Nõmm, Alger Ahuna 6 Peaosatäitjad Tatjana Mihhailova Tatjana Mihhailova (hüüdnimi Tanja; sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis) on Eesti poplaulja ja näitleja. Mihhailova on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia tantsu erialal, karjääri jooksul on ta kuulunud mitmesse bändi, astunud üles solistina ning osalenud erinevates muusikalides, telesaadetes ja muudes meelelahutusprojektides. Ta esindab Eestit 2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel enda kirjutatud looga "Amazing". Robert Annus Robert Annus (sündinud 19. mail 1984 Tallinnas) on Eesti näitleja. Õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (klaver, oboe) ja lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Aastatel 2008-2013 ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana
Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Balliklalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu judis minuni eestikeelse snkroontlke abil. La Traviata peosatitja sopran Irina Dubrovskaya on sndinud 1981.a. Ust- Ilimskis.Ta on lpetanud Glinka-nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jtkas pinguid G:Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist ttab edukalt solistina, olles andnud kontserte paljudes linnades. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline Nabucco, populaarsemad on veel Attila, Macbeth, Rigoletto, Luisa Miller, Trubaduur, Maskiball, Aida, Othello. La Traviata libreto phineb testisndinud lool, mille prototpideks on Alexandre Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis. Teose aluseks on Alexandre Dumas noorema romaan Kameeliadaam. Verdit kitis
Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut" (vt. "Laululooming"). Suureks saavutuseks Schubert instrumentaalmuusika arengus on tema 4. ja 5. Sümfoonia ning klaverifantaasia "Rändur", mis kõik valmivad 1816. a. Siia perioodi kuulub Schubert ainus ja traagiline armastus Therese Grob`i vastu, kellega ta puutus sageli kokku sel ajal, kui tütarlaps esines solistina tema messis. Aastaid hiljem (1821) jutustas Schubert sõbrale: "Ma armastasin üht tütarlast väga siiralt ja tema mind .. . Kolm aastat ta lootis, et ma temaga abiellun, kuid ma ei leidnud endale tööd, mis oleks meid mõlemaid kindlustanud. Siis abiellus ta teisega ... Tänapäevani armastan teda ikka veel." 1817.a. kevadel tutvub Scubert, üliõpilase von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest. Looming * umbes 600 soololaulu
Helen Lokuta (metsosopran), kes mängis peaosa, on Rahvusooperi Estonia solist. Ta on lisaks õpingutele Eesti Muusikaakadeemias täiendanud end Saksamaal ning laulnud Karlsruhe Ooperiteatris. 1994. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, 2002. aastal jõudis Eesti noorte interpreetide konkursil "Con brio" finaali. Helen Lokuta on Rahvusooperi "Estonia" vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates 2006. aastast. Ta on solistina osalenud mitmete suurvormide ettekannetel ning andnud soolokontserte nii erinevates Eesti kirikutes kui ka Saksamaal, Itaalias ja Rootsis. Ooper põhines samanimelise Charles Perrault' muinasjutu järgi ning oli kahes vaatluses. Ooperi libretist Jacopo Ferretti tugineb oma Tuhkatriinuversiooonis muinasjutule ainult kaudselt - säilinud on küll lugu käimalükkav idee õigluse ja ebaõigluse võitlusest, aga mõned süzeekäigud
muusikast''. Ansambli koosseisus on Liina Saari (vokaal, sopran), Raivo Tarum (zink, krummhorn, barokktrompet) ja Imbi Tarum (klavessiin). Raimo Kivistik on organiseerija ja tegeleb transpordiga. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja Mozarti motette koos orkestriga.
annaabi.ee 
