Discoansamblid The Bee Gees 1967. aastal tõusis inglise rockigruppide ladvikusse Bee Gees, mille moodustasid vennad Barry, Maurice ja Robin(kaksikvennad) Gibb. Nad olid sündinud Manchesteris, elanud aga 1958. aastast Austraalias, kus trio oli juba tõusnud juhtivaks popgrupiks. Publik suhtus sellesse vaimustusega. Aastail 1968 1969 müüs Bee Gees 10 miljonit singlit ja 3 miljonit heliplaati. Vendade vahel tekkinud lahkhelid viisid ansambli 1969. aastal laiali, kuid järgmisel aastal ühineti taas, saavutamata esialgset menu. 1970.aastate keskel algas aga discobuumiga seotud suur tõus ja Bee Gees on pakkunud terve rea ülipopulaarseid laule. Üheks kõrgpunktiks kujunesid viis laulu filmi ,, Laupäevaõhtune palavik" (1977) taustamuusikana. Ansambel ise filmis ei esinenud. 1977. ja 1978. aastal anti ansamblile Grammy auhind. Kokku said nad viis Grammyt. See ansambel on andnud popmuusika ajalukku väga suure...
Disco Diskomuusika on tantsumuusika žanr, mille poulaarsuse tipp oli 1970ndate keskpaigas ja lõpus. 1970.aastateks oli helitehnika arenenud juba nii kaugele, et salvestatud muusika kvaliteet oli parem kui elava muusika oma. Klubide omanikel oli kasulikum palgata üks diskor plaate keerutama, kui mitu muusikut mängima. Diskomuusika puhul on tähtis eelkõige selle tantsitavus. Nii nagu rockmuusika tervikuna oma olemuselt pärineb afro- ameerika muusikast, nii ka diskomuusika lähtub samast allikast. Diskomuusika tõi muusikasse ridamisi uusi võtteid, instrumente ja produtseerimistehnikaid, arendades eriti elektroonilist muusikat. Tüüpilised diskolood on 4/4 taktimõõdus ning rõhk 2. ja 4. taktiosal. Basstrumm ja basskitarr on põhilised pillid. Lisaks kasutatakse mitmeid klahvpille ja ka keel ning vaskpille. 70-ndatel aastatel oli diskomuusika gospelist ja soulist lähtuv mustade muusika. Peatselt
aastatel, kuid populaarsust kogus alles 1970. aastatel. See stiil sündis Jamaical ja seda seostatakse rastafaride usulispoliitilise liikumisega Reggaele on iseloomulik rütmikitarri poolt rõhutatud teine ja neljas löök ja basstrummi poolt rõhutatud kolmas löök Üks esimesi tuntud reggae-muusikuid oli Jackie Mittoo Maailmale tegi reggae muusika tuntavaks ja populaarseks Bob Marley http://www.youtube.com/watch?v=LanCLS_hIo4 DISKOMUUSIKA Diskomuusika sündis 1960. aastate lõpus USA-s See muusikastiil loodi New Yorgi ja Philadelphia klubides vastukaaluks rokkmuusika domineerimisele Diskomuusika eelkäijateks on funk, soul ja Ladina-Ameerika muusika Diskomuusikaga loodi uusi prodtseerimistehnikaid, uusi instrumente ja tantsuliigutusi Eriti palju aitas diskomuusika elektroonilise muusika arengule kaasa Nõukogude Liit suhtus ameeriklaste diskokultuuri väga halvasti DISKOMUUSIKA
Mis on DISKO ? Sündis USAs 1970. aastate algul. Diskomuusika keskuseks Euroopas kujunes Saksamaa. Disko eelkäijad on Tamla Motowni soul ja funk. Esitati helikandjatelt, mitte elavas esituses. Lood on tempokad ja energilised, 4/4 taktimõõdus. Põhilised pillid basskitarr ja trumm. Lisaks kasutatakse mitmeid klahvpille ja ka keel ning vaskpille. Laulude sisu on väga varieeruv. Diskol on palju eriharusid nt. funk disco, rock disco, country disco jm.
· Disko - hakkas levima 1970. a.-te · Massideni tõi disko film `'Saturday algul. Night Fever'' · Algselt mõeldi selle all souli ja gospeli silutumat vormi mustade muusikute esituses. · Paari aasta pärast sai ka valgete lemmikuks. · 1970.aastateks oli helitehnika arenenud juba nii kaugele, et salvestatud muusika kvaliteet oli parem kui elava muusika oma. · Diskomuusika euroopa keskuseks kujunes Saksamaa. · Diskomuusika puhul on tähtis eelkõige selle tantsitavus. · Diskomuusikal on palju · Diskot loetakse eri harusid: funk disco, · popmuusika stiilidest rock disco, coutnry disco kõige paindlikumaks jm. kohalike traditsioonide puhul. · Erinevate maade diskomuusikad võivad pakkuda täiesti erinevaid kõlamaastikke.
Disko Kristel Madisson 8.a Ajalugu Sai alguse USA-s 1970. aastate algul Soulist ja funkist pärineb ingliskeelsest sõnast disc 'heliplaat · Diskoteegis kujunes oluliseks õhtujuhiks isik disc jockey ehk DJ ehk diskor Diskomuusika Rütmikas ja tempokas Elektroonilised pillid 4/4 taktimõõt Rikastavad vask-ja keelpillid Basstrumm ja basskitarr Paindlik traditsioonide peegeldaja Mängustiil funkilik Lastakse tantsu-ehk Kasutatakse klahvpille diskoklubides Stiilid Funk disko Rock disko Country disko Retro disko
1979-1991. aastatel toimusid Tartus levimuusikafestivalid, mis olid 80ndate aastate artistidele üks suurimaid võimalusi ennast näidata. 1987 a. levimuusikapäevi peetakse lausa Laulva Revulutsiooni alguseks. Punk-muusika 80ndatel levisid mitmesugused vaated : seksuaalne vabadus, patsifism ja anarhism. NSV liidu kodanikule sobimatuks peetud riietuse ja käitumise eest (punkarid) võis miilits kuni 1988.aastani kinni võtta, oli ka oht peksa saada. Tuli ette kaklusi diskomuusika pooldajatega. 80ndate punkbändid al 1980.a Ajutine Valitsus, Generaator M, Propeller al 1982.a Velikije Luki al 1983.a Turist al 1984.a Vennaskond al 1986.a J.M.K.E, Vanemõde al 1988.a Onu Bella ja öörahu Veel 80ndate tuntud bände... Ultima Thule Mahavok Seitsmes meel Karavan Rock Hotel ,,Viimased kaks kümnendit ei ole suutnud sünnitada ühtegi artisti, ansamblit või muusikastiili, mille mõju oleks kasvõi ligikaudselt võrreldav varasemate ja
On ainult inimene ja muusika. Muusika laseb valla meie tunded ja elamused. See väljendub tantsides. Tantsides tunned kuidas keha vabaneb liigsest koormast, ollakse jälle vabad argipäeva stressist ning tuntakse ennast suurepäraselt. See on kui joovastus, mis kehasse valgub. Kogu keha on energiat täis ning tahtejõud midagi teha on üllatavalt suur. On olemas mitmesuguseid laule ja tantse. Klassikalistest lauludest "hard rock"ini välja . Sama on ka tantsudega. Noored peavad tantsuks diskomuusika saatel kargamist ja poseerimist. Jah, tõesti ka see on tants, kuid hoopis teisest klassist on võistlustantsud. Nende hulka võib lugeda valssi, rumbat, sambat, salsat, mambot jpt. Veel on olemas mitmesugused hip-hop-, kõhu-, rahva- ja seltskonnatansud, samuti ka ballett. Inimesed, kes on need enda jaoks avastanud naudivad seda. Neil on suur kirg seda teha ning enamjaolt on nii, et kui proovida ükskõik mistahes tantsu , on see meeldiv kogemus ning soovitakse seda veel teha.
Fikseeriva operatsiooniga algas lõikuste ja paranduste jada Jacksoni nahk, mis oli tema nooruses olnud helepruun, hakkas alates 1980ndate keskpaigast järk- järgult muutuma heledamaks. Selle põhjustas nahahaigus, mis päikese käes hävitab inimese pigmendi. M.Jacksoni ametid Laulja-laululooja Muusikaprodutsent Helilooja Muusik Tantsija Koreograaf Näitleja Stiilid R&B Popmuusika Rokkmuusika Soul Funk Elektrooniline Diskomuusika Dance Pillid Klaver Trummid Kitarr Muusikakarjäär Alustas 11-aastaselt perebändis The Jackson Five. Soolokarjääri alustas 1971.aastal. 1980.aastast sai temast populaarseim poptäht. 1982.aastal ilmunud album "Thriller" on müünud üle 104.miljoni eksemplari. Kokku tema plaate on müüdud üle 750 miljoni eksemplari. Albumid "Got to Be There" (1972) "Ben" (1972) "Music & Me" (1973)
minu jaoks üks parimatest lavastajatest. Tema lavastused Vanemuises on ,,Helisev muusika", ,,Detektiiv Lotte", ,,Beatrice" ja ,,Mamma Mia". Osades olid Ele Millistfer, Birgit Sarrap, Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman, Tanel Jonas, Priit Strandberg, Merle Palmiste, Kaire Vilgats. Sophied mängis Birgit Sarrap,Skyd mängis Priit Strandberg ning isakandidaadid olid Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman ja Tanel Jonas. Lavastuses teevad kaasa bänd, koor ja tantsurühm. Muusikazanrid on popmuusika, diskomuusika, pop rock, mis põhineb 70ndate aastate Rootsi kultusbändi ABBA hittidel. Lood, mis kõlasid olid ,,Super Trouper", "Lay All Your Love on Me", "Dancing Queen", "Knowing Me, Knowing You", "Take a Chance on Me", "Thank You for the Music", "Money, Money, Money", "The Winner Takes It All", "Voulez-Vouz". ABBA on Rootsi popbänd, mis asutati aastal 1972. Ansambli liikmed olid Benny Anersson, Agnetha Fältskog, Anni-Frid Lyngstad ja Björn Ulvaeus.
armastust ja romantilisi suhteid, ehkki on ka slmatorkavaid erandeid. Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat. Instrumentidest domineerivamad kitarr, basskitarr, lookriistad ja klahvpillid. Tuntumad popmuusika ansamblid seas on the beatles, the rolling stones, ning abba, üksikesinejate seas elton john, michael jackson ja madonna. Alamstiilide hulka kuuluvad näiteks elektronpopp, sündipopp, diskomuusika, poprokk ja J-pop. Elektrooniline muusika Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Kuni 1940 aastate lõpuni nimetati elektroonilist muusikat ka elektrimuusikaks, kuna selle loomiseks või interpreeterimiseks oli vajalikud muusikainstrumendid, mille küla tekkis või edastati tänu elektrile
nimega “You are still a young man” looga What is hip THE TALKING HEADS ● Valge funk'i tuntumaid esindajaid on ansambel The Talking Heads ● Talking Heads oli Ameerika rokk bänd, mis moodustati 1975. aastal New York Citys ja oli aktiivne kuni 1991. aastani. FUNK ALALIIGID ● Funk rock ● Electro Music ● Funkcore ● Punk-Funk ● Funk Metal ● G-Funk KOKKUVÕTE FUNK’IST Funk’i puhul on afroameerika mõjud palju tuntavamad kui diskomuusika puhul ning tippesinejad on mustanahalised. Funkile iseloomulikeks joonteks on lühikeste pausidega teravalt punkteeritud rütm ja basskitarri suurenenud osatähtsus. 1970. aastate teisel poolel äratas tähelepanu ansambel Earth, Wind & Fire. Ansambel ühendas oma muusikas funk’i, soul’i, gospeli ja ladina- ameerika muusika ja rock’i elemente. Saavutati suurt edu diskopubliku hulgas kogu maailmas. TÄNAN KUULAMAST!
Head pahad poisid I.Soopan Raamat räägib poisist, kes läks tuppa ja välja ei saanud, siis ta nägi kiilakat poissi ja lõi teda ninna.Ta oli noortevanglas. Jan oli Silverist mõni aasta vanem ja Jannist sai Kelleri poiste kamba liige. Jan oskas kitarri mängida ja talle meeldis kitarri lood.Silverile meeldis diskomuusika, aga Jani väjavalitud kitarri muusika meeldis talle ka.Silver kuulas oma venna makkil viite linti. Ühe lindi peal oli Deep Putple see oli Janni lemmikbänd. Janni muusikaõpetaja oli vanglas. Rainil oli miilitsaga minig jama autoga sõitmise eest. Ants oli Raini klassivend.Rain oli viljandi koloonias. Silver, Jan, Villu olid ehitanud parve, Villu suri siis ära. Jan elas metsa ääres ja Silver mõnisada m kaugemal. Jani ja silveril olid Kaja. Silver joonistas
sündis vähe. Siiski on iga aastakümme toonud rock-muusikasse midagi uut. Popmuusika on levimuusika liik, mis ühendab rock-muusika ja lööklaulu stiili- ja kõlaomadusi. Tuntuim popmuusika esitaja oli ansambel Abba. Disco ja funk on muusikastiilid,mis on välja arenenud afroameerika muusikast. Disko ei tähenda muud, kui tantsimiskohtades mängitavat muusikat, kus tavaliselt bändi ei olegi, selle pärast on raske öelda, milline on diskomuusika. Tähtis on eelkõige selle tantsitavus, sest seda mängiti ikka põhiliselt diskoteekides ning meloodiale ja harmooniale ei pööratud nii palju tähelepanu. Disko hakkas muusikalise mõistena levima 1970. aastate algul ning siis tunti selle mõiste all souli ja gospeli silutumat vormi. Esitajad olid enamasti mustanahalised. Varsti hakkasid popmuusikas peituvaid võimalusi nägema ka valged muusikud. Näiteks ansambel "The Bee Gees" oli pikka aega muusikamaailmast
Jazzrockist rääkides ei saa jätta nimetamata ka inglise kitarrist-lauljat Jeff Beck'i. Beck oli muusikaliselt üliandekas kuid raske iseloomuga, mistõttu tema loodud grupid ei jõudnud tihti esimesest plaadist kaugemale. Teistest rohkem mäletatakse tema tegutsemist ansambliga Beck, Bogert & Appice ja samuti koostööprojekti Jan Hammeriga. 4 Disko ja funk Disko ja funk on stiilid, mille juuri tuleb otsida afroameerika muusikapärandist. Diskomuusika olemust määratleda on raskem, sest mõiste iseenesest ei tähenda ju muud kui tantsimiseks mõeldud paikades ettemängitavat muusikat, milleks pole ansamblit tingimata vaja. 70-ndate alguses, kui disko hakkas just muusikalise mõistena levima, mõeldi selle all eelkõige souli ja gospeli silutumat vormi mustade muusikute esituses. Kuid ka valged muusikud nägid diskomuusikas peituvaid võimalusi ja valgete muusikute lipulaevaks selles vallas sai ansambel The Bee Gees
Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt lihtsaid teemasid, eelkõige armastust ja romantilisi suhteid, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid. Instrumentidest domineerivad popmuusikas (elektri)kitarr, basskitarr, löökpillid ja (elektroonilised) klahvpillid. Kuid kasutatakse ka puhkpille (flööt jt.) ning peale kitarri ka teisi keelpille, tihti küll süntesaatori abil esitatult. Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad näiteks elektropopp, sündipopp, diskomuusika, poprokk, etnopopp, religioosne popp, J-pop jt. Pop-rock (mis on ka kirjutatud kui pop / rock) on rockmuusika, milles on rohkem rõhku pandud professionaalsele laululoojale ja käsitööle ning vähem rõhku suhtumisele. Palju pop- ja rock muusikat on olnud väga sarnased heli, instrumentatsiooni ja isegi lüürilise sisu poolest. Termineid "pop rock" ja "power pop" on kasutatud rohkem äriliselt eduka muusika kirjeldamiseks, mis kasutab rock-muusika elemente või vormi.
muusikat. See stiil sündis 1970. aastate algul soulist ja funkist. Sõna "disko" pärineb ingliskeelsest sõnast disc heliplaat (plaat, ketas), sellest tuleneb ka nimetus DJ Disc Jockey. Tunnusteks on energilisus, tempokus, basstrummi, ja kitarri sünkroonne tuksumine. Instrumentidest võib kasutada kõike, kuid põhilised on klahvpillid jm, mida kasutatakse ka rockbändides. Kohti, kus tantsuansamblite asemel mängiti tantsuks plaadimuusikat, nimetatakse diskoteekideks. Diskomuusika on erinevates piirkondades nendele omaste traditsioonide peegeldaja. Tuntuimad artistid: The Village People, Modern Talking, Boney M jpt. Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=eNvUS6PTbs&ob=av2e Modern Talking Punk rock ja grunge Punk rock tekkis 70. aastate esimesel poolel. Iseloomulikud on teravad ja protestivad tekstid, lihtne harmoonia, 4/4 taktimõõt,
seriaalile “Miami Vice”). DISCO Kõige üldisemalt võib diskomuusikat käsitleda kui helikandjatelt (CD-d, kassetid) tantsimiseks ettemängitavat muusikat. Elav musitseerimine diskodel on harv, sest tantsuplatside omanikel on kasulikum palgata üks diskor mitme muusiku asemel. Teiseks on kõlapilt kindlam, kui see oleks otsesel musitseerimisel. Nii nagu rockmuusika tervikuna oma olemuselt pärineb afro- ameerika muusikast, nii ka diskomuusika lähtub samast allikast. 70-ndatel aastatel oli diskomuusika gospelist ja soulist lähtuv mustade muusika. Peatselt hakkasid diskomuusika võimalused huvitama ka valgeid muusikuid. Pärast mõnede ameerika ansamblite edu jõudis diskolaine ka Euroopasse, kus diskomuusika keskseks maaks sai Saksamaa. Hakati kirjutama muusikat ekstra tantsusaalidele. Oluline oli muusikas rütm- paarisosaline pulss sellele tugineva rütmikaga. Tüüpilised diskolood on 4/4 taktimõõdus , tempo kiire. Helipildis domineerivad basskitarr ja basstrumm- nende
Punk rock Punk rock sai alguse... 1970. aastate esimesel poolel Millega eristub punk rock teistest muusikastiilidest? Iseloomusta elustiili, riietust, sõnumit. Lisandusid ka sellised inimesed, kellel puudus nö muusikaanne. Suurlinnade ängistusest, vaesusest, töötusest tüdinenud noored nägid muusikas väljundit, mis võimaldas avaldada protesti ühiskonnas toimuva vastu. Punkmuusikud vastandasid end eelkõige imalale, lihvitud tantsumuusikale (diskomuusika). Muusika pidi sokeerima oma ülima lihtsuse ja agressiivsusega. Laulutekstide sõnum oli enamasti iseloomulikult terav, tihti poliitilised ja sotsiaalsed protestivaimust kantud tekstid, lihtne harmoonia, kiire tempo (vähemalt 140 lööki minutis) ja 4/4 taktimõõt. Tuntuim punkbänd on olnud... Sex Pistols Milline vahe on nö vanal punk-muusikal ja uue suuna punk-muusikal? Pungi 1980. aastate uus suund new wave tõstis edetabelisse USA ansamblid Blondie, Talking Heads-i,
Punk Tavaliselt loetakse aga pungi sünniajaks ja kohaks ikkagi 1970. aastate algust ja Londonit. Punk-rocki laiemgi tuntus sai alguse Inglismaalt ja seda aastal 1976. Just sellest ajast on pärit kõige tuntum punkansambel läbi aegade, Sex Pistols. Ega nemadki just oma mängutasemega hiilanud, kuid seevastu tulid nad esile õigel ajal siis, kui oli tekkinud nõudlus sellise muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus ainsaks lohutuseks mõni odav ja kiirelt mõjuv narkootikum. Seda kõike mõistes kujundas Sex Pistolsi mänedzher ansamblist väljakutsuva mässumeelsuse sümboli, millega neil noortel oli kerge samastuda. Samal ajal oli 1970
viia lähemale tantsule endale. Nagu näha, on tänapäeva noored seltskonnatantsudes üsnagi kobad, ka kõige tavalisemas valsis. Paljudes koolides ei õpetata õpilasi valssi tantsima ja sellest on väga kahju, sest kui palju on neid, kes käivad kuskil tantsutrennis või kelle vanemad õpetavad oma võsukesele klassikalisi tantse. Neid on vähe. Oleks ju tore kui pidupäeval saaksid kõik koos tantsida ka rahuliku muusika järgi, mitte ainult diskomuusika järgi diskot. KASUTATUD KIRJANDUS 1. ENE 3 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn, Kirjastus ,,Valgus", 1988 2. EE 8 Eesti Entsüklopeedia, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995 3. EE 9 Eesti Entsüklopeedia, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996 4. EE 10 Eesti Entsüklopeediakirjatus, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjatus, 1998 5. Standardtantsud, A.Tael, Kirjastus ,,Eesti Raamat", Tallinn, 1972 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Standardtantsud 7. http://et
,,rythm and blues" tihti bluusiteoste kohta. Alates 1960. aastatest, kui RnB oli kaastatud rokkmuusika arengusse, hakati seda terminit kasutama electric blues-i, gospeli ja soul-i kohta. 1970-datel kasutati mõistet juba ühtse ja kõikehõlmava terminina soul-i ja funk-i kohta. Alates 2000. aastatest kasutakse väljendit rythm and blues asemel peaaegu alati lühendit R&B. Peamiselt kannab seda nime kaasaegne R&B, mis on klassikalse rythm and bluesi ja hip-hopi segu. Eelnimetatud stiil tekkis diskomuusika võidukäigu lõppemisel 1980. aastatel. Terminit on kasutatud ka rythm and bass (ingl k rütm ja bass) muusikale viitamiseks. Klassikalises Rythm and Blues stiili viljelevas bändis oli tavaliselt klaver, üks või kaks kitarri, basskitarri, trummid ja saksofon. Lugusid harjutati, kuni neid on võimalik laval täiesti pingutusteta ette kanda. Vahel kasutatati taustalauljaid. Lihtsad korduvad osad lõimusid, luues liikuvuse ja rütmilisuse, mille koosmõjul
Gunnar Grapsi Grupp (GGG) pandi kokku peale Magnetic Band'i esinemiskeelu saamist. Graps õppis lastemuusikakoolis tsellot, kuid Tallinna Muusikakooli lõpetas 1977. aastal löökpillide erialal. Magnetic Band'i ajaks oli Graps juba kõvade bändikogemustega laulja-trummar. Esialgu ajas ta edasi Ornamendi (oma eelmise ansambli) liini, esitades dzässroki laadis kompositsioone. Rahvale see eriti peale ei läinud- tundus populaarseks muutunud diskomuusika kõrval keerulisevõitu olevat. Ansambli tolleaegne muusika on säilinud plaadil ,,Trubaduur magistraalil". (Erm 1989, lk 144) Et publikust mitte päris ilma jääda, tuli ta rahva soovile vastu ja hakkas viljelema poproki suunda, mis sisaldas erinevaid kõla- ja rütmielemente. Sellel ajal valmis ka Grapsi kuulsaimad bluusid, mis olid kontsertidel menunumbriteks. Ta sai nendes lugudes näidata head vokaalivalitsemist ja ka head suupillimängu. Siira nukruse kaudu leidis ta ka tee kuulajate
Siouxsie & the Banshees, Eater, The Subversives (hiljem UK Subs), The Adverts, London, Chelsea (hiljem Generation X), Subway Sect, Stinky Toys, Buzzcocks, Tom Robinson Band ja Eddie & the Hot Rods. Pungilainega läksid kaasa ka mitmed varem tegutsenud bändid, näiteks The Stranglers ja The Jam. . Ka Sex Pistols ei hiilanud oma mängutasemega, kuid nad tulid esile õigel ajal: siis, kui oli tekkinud nõudlus selle muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus. Pungi eetiline tuum oli Mark Sinkeri sõnul järgmine: "soov sokeerida kasvas välja hoopis utoopilisest püüdlusest, soovist, et need zestid ei tohiks sokeerida, et selle asemel nad ühtäkki lihtsalt on kohased
Kõigepealt visati Naan tühja kongi ning mõni aeg hiljem pandi samasse vangikongi „kaks retsi“, kes Naani korduvalt tema punkvälimuse tõttu läbi peksid, kiskudes talt isegi kõrvarõngad kõrvast.114 Võib öelda, et punkaritele oli miilitsa ja KGBga võrdväärne vaenlane teine 1980. aastate populaarne subkultuur – diskomehed,115 keda võib iseloomustada kui punkarite vastandit. Diskomeeste peamiseks tunnuseks oli tollal Lääne mõjul väga populaarne diskomuusika, mida käidi koos nautimas diskodel. Riietuselt oldi väljapeetud, üritati saada Lääne riideid ja kaupa, näiteks valgeid tossusid, seadusega pahuksisse ei mindud ning miilitsatega kokkupuuted neil – erinevalt punkaritest, kes vastandusid selgelt korrale – polnud. Selge on, et punkarid ja diskomehed omavahel läbi ei saanud; punkarite õnnetuseks olid diskomehed vastupidiselt neile enamasti ka heas sportlikus vormis (mis käis kaasas nende ilus olemise filosoofiaga)
annaabi.ee 
