soola saaga" ning ,,Verevend". Siis ilmus ka järgmine plaat ,,Kõik mis tehtud", kus peal olid kõik seni tehtud lood. Vahepeal oli palju esinemisi koos Tiit Kikase ja Peeter Rebasega Eesti eri kohtades ning turneed Hiinas ja Egiptuses. Koos Lauri Saatpalu ja teiste muusikutega valmisid plaadid ,,Sa oled hea" ja ,,Ei kunagi" ning seekord Katrin Mandeli nime all. Viimase ilmunud plaadi pealkiri on ,,Peegeldus", kus on koostööd teinud ka Katri Rebane, Tiit Kikas, Petteri Hasa, Raul Vaigla, Toomas Kõrvits, Ike Volkov ja Peeter Rebane. Peeter Rebane on kitarristi ja arranzeerijana tegutsenud 1993. aastast. Ta on osalenud paljude albumite valmimiselt. Viimastest Dagö ,,Möödakarvapai" ning Katrin Mandeli ,,Peegeldus" ja raamatu ,,Klaveriloomad" audioraamat. Ta on loonud ka paljudele kontserditele multimeedialahendusi. Suvel 2009 osales Peeter Rebane Nargen Festivalil improvisatsioonilise kavafa ,,Tsakranuudlid" koos Lauri Saatpaluga.
Dagö Koostaja: Milli Mallikas 10.a 17.12.07 Bändist · 1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000. aasta suvel plaadiks, mis tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock teoseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). · 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Suvel ilmub album "Toiduklubi",mis toob tiitli aasta ansambel.Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe. · 2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub 3. album "Hiired Tuules". Uus trummar: Petteri Hasa. · 2004 suvel tuur "Dagö ja Singer Vinger". · 2006.suvel toimub 8 üle-eestilist kontserti, kaasa löövad Hele Kõre ja Evelin Pang. · Augustis 2007 teeb Dagö kaks kontserti Palmse mõisas.
Dagö'l on viieliikmeline koosseis: Lauri Saatpalu, kes on solist, kuid samas kirjutab ka laule oma bändile, Peeter Rebane, tema mängib kitarr, Raul Vaigla, kelle võimuses on basskitarr, Taavi Kerikmäe, klahvpillide meister ning Petteri Hasa, kes tegeleb löökriistadega. Dagö aastal 2006: vasakult Taavi Kerikmäe, Peeter Rebane, Petteri Hasa, Lauri Saatpalu ja Raul Vaigla. 2. Dagö ajalugu 1998. aastal sügisel loodi bänd ,,Dagö", mille algatajateks olid Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas. Etno-folk trio annab 2000nda aasta suvel välja plaadi. Plaat nimega ,,Dagö" tunnistatati aasta parimaks. Laval liitusid Dagöga veel Toomas Rull ja Raul Vaigla. 2001. aasta suvel võitis Dagö "Lühima öö improvisatsioonifestivali" peapreemia Pärnus. 2002. aasta algul lahkus bändist Tiit Kikas
Mariin Klemm, Kristi Virkoja. Peaosades mängisid Marita Kutsar ja Markko Sunni. Muusikal oli huvitav. Tore oli see, et näitlejad tegid ka kostüümivahetusi. Eriti lahe oli Karl Joosep Mandri naljakas laadajuhi kostüüm. Kahjuks ei olnud lava dekoreerimine just kõige parem, sest taust oli koguaeg ühesugune. Õnneks oli näidatud projektoriga ekraanile, millist sündmust või üritust hetkel olev stseen kajastab. Muusikalistest etteastetest meeldis mulle kõige rohkem Marie Vaigla laul ,,Oled olemas". Muusik Raul Vaigla andekas tütar Marie õpib veel Rocca al Mare keskkoolis 11. klassis ja oli sama lauluga tänavuse Eesti Laulu konkursi üks poolfinaliste. Muusikalis esitas seda lugu solist Kaire Saar. Taustalauljaks oli Paula Kivimäe, kitarril saatis Timo Mäeots ja kontrabassil mängis Kaarel Piibeleht. Kaire etteaste meeldis mulle, sest ta on vokaalselt võimekas solist ja professionaalse häälekasutusega.
ning ansambli nimi markeerib ühtlasi stiili, saades viimastel aastatel kohalikus kultuuriruumis intelligentse sõnakeskse popmuusika sünonüümiks. Järgnevas referaadis annan lühikese ülevaate Dagö ,,eluloost", koosseisust ning muidugi, mis kõige tähtsam lugudest, lauludest, olemusest enda tunnetest. (Pildil: vasakult Taavi Kerikmäe, Peeter Rebane, Petteri Hasa, Lauri Saatpalu ja Raul Vaigla.) 1. Dagö 1.1.Ajalugu o 1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000nda aasta suvel plaadiks, mille annab välja Hyperrecords, ainuke, kes riskida julgeb. Plaat tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock üllitiseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). o 2001. aasta suvel võidab Dagö Pärnus "Lühima öö
Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Dzässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga- aastane jazzifestival Eestis Vanim praegu tegutsev jazzifestival on Tudengijazz, mis alustas 1982.a-l Eesti jazz'i uue põlvkonna tuntumad muusikud: Saksofonistid Villu Veski ja Raivo Tafenau Bassistid Taavo Remmel ja Raul Vaigla Kitarristid Jaak Sooäär ja Ain Agan Trummar Tanel Ruben
Progressiivne rock Radar jazz rock jafusion, Progressiivne rock • on rokkmuusika alamsuund. • arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul Inglismaal. • Tähelepanu pööratakse lugude instrumentaalsetele osadele. • populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel Kuulsamad esitaijd Maailmas • Pink Floyd • Genesis • Emerson • Lake & Palmer • Yes • Jethro Tull Eestis • Psycho • Radar Stilistiline päritolu • Psühhedeelne Rock • barokk pop • progressiivne folk • avant-garde • eksperimentaalne rokk • jazz fusion • jazz • klassikaline muusika • Canterbury stseen Pillid • Kitarr • Trumm • Saksofoon • Bass • Klahvpillid • Klavesiin • Timpanid • Flööt • viiul jazz rock jafusion • on muusikastiil, mis ühendab džässi teiste muusikastiilidega,nagu pop, rock, fol k, reagge,funk, metal, kantri, RnB, hi p-hop, elektrooniline muu...
Tal oli väga tugev ja võimas hääl. Veel esinesid Liisi Koikson, Indrek Patte, Priit Võigemast ja Evelin Pang. Liisi Koiksoni esitatud laulud olid meloodiliselt aeglasemad ja rahulikumad. Näitlejad Evelin Pang ja Priit Võigemast on ka väga head lauljad. Mina ei olnud neid varem laulmas kuulnud. Soliste saatsid orkester Reaalmazoor ning ansambli kooseisus. Renee Puura - klahvpillid Indrek Patte - laul Jaanus Nõgisto - kitarr Raul Vaigla - bass Jaan Karp - löökriistad Realmazoor Noorteorkester ja ansambel sulasid laval ja toetasid lauljad igati. Mäletan, et Jaanus Nõgisto ütles, et proove on nad koos vähe teinud , aga on tulemusega rahul. Solistid jälgisid ansambli pillimängu, vahele lisasid lauljad omapoolseid kommentaare. Kõlasid ka paar instrumentaal pala. Oli väga uhke kontsert, läheksin teinekordki kuulama ,muusika meeldis ja noored lauljad sammuti .
toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga-aastane jazzifestival Eestis Vanim praegu tegutsev jazzifestival on Tudengijazz, mis alustas 1982.a-l Jazzmuusika Eestis Igalaastal toimub Tartus festival Rainbow Jazz, kus esinevad noored jazzmuusikud Eesti jazz’i uue põlvkonna tuntumad muusikud: Saksofonistid Villu Veski ja Raivo Tafenau YouTube - Raivo Tafenau Quintet - Estonian Jazz Gala 2008 Bassistid Taavo Remmel ja Raul Vaigla Kitarristid Jaak Sooäär ja Ain Agan Trummar Tanel Ruben YouTube - Tanel Ruben "Seitse pöialbluusi" (written by Tanel Ruben) Jazzmuusika Eestis Akordionist Tiit Kalluste YouTube - Tanguero Villu Veski / Tiit Kalluste 5tet Estonian JazzGala 2008 Pianistid Urmas Lattikas, Tõnu Naissoo, Kristjan Randalu YouTube - Stiller Beobachter - Kristjan Randalu Lauljad: Hedvig Hanson YouTube - Hedvig Hanson Group - "Üksi keset ööd" (R.Soontak/O.Arder)
Lauldi selliseid hitte nagu ,,I Will Always Love You", ,,I Have Nothing", ,,I Wanna Dance With Somebody", ,,Greatest Love of All", ,,How Will I Know" ja paljud teised. Eesti lauljad kes seal üles astusid olid andekad ja kogenud lauljad, tõsi küll, et mõni oli küllaltki noor. Laulsid: Dave Benton, Birgit Õigemeel, Kristjan Kasearu, Rosanna Lints, Kaire Vilgats ja Kare Kauks. Esines ka väiksema rolliga Kare Kauksi tütar. Lisaks oli ansambel mida juhtis Raul Vaigla ja WAF koor. Antud sarja kontsert toimus veel Tallinnas Nokia Kontserdimajas 14.04. ja järgmine toimub Pärnu Kontserdimajas 04.05. Pileteid oli pileteid oli 10 Eurost alates kuni 18 euroni. Kuna aga mina ostsin pileti mitte eelmüügist siis minu pileti maksumuseks oli 12 eurot. Mulle endale meeldis muusikalise poole pealt kõige rohkem Rosanna Lintsi laudud laulud ja ka tema lavaline olemine, kuigi kahtlemata ei olnud tema just kõige kogenum laulja kes esines
Kontserdiretsensioon 28.novembril, vaiksel reede õhtul, saime kokku paari hea sõbrannaga, et minna Mosaiigi-nimelisse lokaali ansambel Trafficut kuulama. Olime ennast mõnusalt sisse seadnud ja šokolaadikoogid tellinud, kui juba bändimehed kohad sisse võtsid ja oma tunniajase etteastega alustasid. Kõigepealt tutvustasid nad bändiliikmeid, kelleks olid Silver Laas- vokaal, Stig Rästa-kitarr, Robert Vaigla-kitarr, Tõnis Kivisild-basskitarr ja Ivo Priilinn-trummid. Ansambel Traffic on kitarripopi viljelev bänd ning kokku tulid nad aastal 2006. Esimeseks looks olid nad valinud laulu „Kallis ära küsi“. Selle laulu kirjutasid nad aastal 2007. See on ka nende üks kõige esimene laul. Pean ütlema, et see on ka minu üks lemmikuimad laule nende kogust. Laul on üsna rütmikas. Refrääni teine pool muutub valjemaks ja lisandub kitarrile basskitarr. Refräänis toob Silver esile ka väga kõrge ulatusega noodid, mis minu meelest id...
Mina olen Sander 14. Sajandist. Mina elan Tallinnas. Aga mina soovisin paremat elu alustada. Niisiis ma otsustasin et ma rändan Eestist riia poole. Ma elasin vaeses peres, mu ema suri haigusesse ning mu isa suri lahingus.Me olime vabad talupojad. Mina ja mu vend Margus elasime väikses majas. Me alustasime retke 28.oktoobril.See oli ohtlik retk ja raske eelkõige. Me müüsime mha oma maja ja oma taluloomad et osta kaks uhket hobust. Me asusime teele vaigla poole kuhu me lootsime jõuda kahe päevaga. Me vahepealtegime pause et hobused saaksin süüa ja puhata. Me ei liikunud kiiresti, kuna me ei soovinud hobuseid kurnata. Me olime kogunud palju sööki ja vilju igaks juhuks. Kahe päevaga me jõudsime vaiglasse. Me leitsime seal koha kus magada ja puhata. Hommikul asusime teele me jõutsime paar tundi liikuda, kuni me nägime kamp rüütleid otsimas eesti talupoegi et viia neid oma piiskopi ette. Need olid Riia Piiskopi rüütlid. Neil olid juba
Piret, Katrin ja Lenna otsustasid jätkata kolmekesi. 2006. aastal ilmusid neilt singlid "Dangerzone" ja "Rockstarz" ja uus album "Love Is War". 9.juulil 2006 andis bänd kontserdi Tallinnas Õllesummeri raames. 2006. aasta sügisel esines Vanilla Ninja Riias P!nk'i soojendusbändina. 10.detsembril 2006 oli neil Club Hollywoodis kontsert. R2 Aastahitt 2006'l laulis Lenna Unistuste Bändiga (Koosseisus: Elmar Liitmaa, Kallervo Karu, Raul Vaigla, DJ Critical ja Lenna Kuurmaa) Justin Timberlake'i lugu "Sexyback". Peaaegu oleks seda lugu laulnud Tanel Padar. 7 märts 2007 oli ka neil autogrammitund Starshopis. Albumid · 2003: "Vanilla Ninja" · 2004: "Traces of Sadness" · 2004: "Traces on Sadness (Limited Edition)" · 2005: "Blue tattoo" · 2005: "Best of Vanilla Ninja" · 2005: "Blue Tattoo (Limited Edition)" · 2006: "Love is War" Liikmed · Katrin Siska · Piret Järvis
Toivo Karetnikov (laul, tamburiin) Malburg Preast (helitehnik) Jaak Joala (laul, basskitarr) Silvi Juhansson (laul) Melike Amjärv (laul) Mati Vaarmann (basskitarr) Ants Kasesalu (trummid) Mati Timmermann (basskitarr) Radar Radar oli Eesti ansambel, mis tegutses 19781987 Koosseis: Ansambli koosseis: Jaak Joala vokaal Sergei Pedersen klahvpillid Andres Põldroo soolokitarr Aare Põder klahvpillid Nevil Blumberg soolokitarr Raul Vaigla basskitarr Paap Kõlar trummid Raivo Narits klahvpillid Valeri Belinov soolokitarr Paul Kikerpuu basskitarr Lainer Ansambliga "Lainer" töötab ta koos 1987. aastast. Ansambel esines 1988. a Rock Summeril. Koosseis: Jaak Joala - laul, klahvpillid, bass Igor T¨õganov - klahvpillid Sergei Pedersen - klahvpillid, saksofon Taago Daniel - bass Tõnu Hallik - kitarr Kalev Välk - löökriistad Ülo Valdmaa - direktor Gunnar Suviste heli Tooted Jaak Joala (Melodija, 1976)
„Meremehe laul“ „Elu, armastan sind „Maailm samme täis“ „Olgu jääv meile päike“ Tallinnas asub ka Georg Otsa nimelin muusikakool sealt on alustanud paljud pfofesonaalsed ja tuntd muusikud nind dirigendid nagu näiteks Arvo Pärt, Eri Klas, Neeme Järvi, Olav Ehala, Tarmo Leinatamm, Hirvo Surva, Erkki-Sven Tüür, Heli Lääts, Anu Kaal, Urve Tauts, Vello Jürna, Marika Eensalu, Eve Randkivi, Toivo Tulev, Sven Grünberg, Heli Veskus, Raivo Tafenau, Henn Rebane, Raul Vaigla, Mart Soo, Toomas Rull ja palju teisi. Viimased eluaastad Georg Ots põdes tollel ajal rasket haigust ajuvähki. Mille tagajärjelhakkas ta kaotama nägemist. Tema viimastel salvestamistel võib teda märkata tumetad prilliklaasid ees. Georg Ots suri 5 septembril 1975 aastal Tallinnas olles ,vaid 55 aastane. Georg Otsa viimastel eluaastatel Kasutatud allikad 1.http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/kultuur/haigused-ja-hadad-saatsid-georg-otsa 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Ots 3
Ta oli mühaklik ja mehine, paistis kuri ja oli valjuhäälne. Päev terikeste külas: Kadri Parvi- kui alguses sinna tuli, lubas, et hakkab isa tööd edasi tegema. Mehed talle meeldisid. Ta magas peaaegu kõigi meestega külast ning jäi nendest rasedaks. Hiljem, kui sünnitas, andis meestele maad ja saatis lapsed rahaga isade juurde. Paljud vihkasid teda. Ainult ühe lapse jättis ta endale, selle, kes oli Martin Vaigla oma- mehe, kes ei tahtnud teda maa ega raha pärast, vaid niisama, tema enese pärast. Kadri oli isemoodi, vanemaks saades jalutas tihti külas ringi, kuid seal oli liiga palju uut rahvast, temas oli natuke põlglikkust. Meos Martin- rivaalitses Kadriga, ta oli hästi rikas ning tahtis olla parem, kui teised, talle oli oluline, et peod oleksid suurejoonelised korraldatud, kogu au oleks temal ning et teda ei häbistataks. Kaks svidrilindu-paabukest:
Läänemaal toimusid järgmised suuremad muusikaüritused: 16.02.2008 Ivo Linna ja Antti Kammiste 23.03.2008 Kirikukontsert- Turu linna segakoor 12.04.2008 Ansambel Apelsin 27.04.2008 Klaveriloomade lood 27.04.2008 Helin- Mari Arderi kontert 03.05.2008 Ansambel PS Troika 09.05.2008 Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert 31.05.2008 Jaak Tuksam - Riho Sibul - Robert Jürjendal 01.06.2008-06.06.2008 C. Kreegi muusikapäevad 06.06.2008 Restart tuur 13.06.2008 Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben 20.06.2008 Smilers vs. The Sun Tuur 2008 20.06.2008 Eesti Disco "Monofans" 02.07.2008-06.07.2008 XV Vanamuusikafestival 11.07.2008 Nato Big Bandi ja Haapsalu Big Bandi kontsert 11.07.2008-13.07.2008 American Beauty Car Show 19.07.2008 Urmas Alenderi mälestuskontsert "Minu Eestimaa" 20.07.2008 ansambel Dagö kontsert 01.08.2008-02.08.2008 Augustibluus 05.08.2008 Ansambel Jäääär kontsert 09.08.2008 Kontsert "Laulus on Eestit" 09.08.2008 SEE Muusika. Pungi ja roki õhtu 10.08
tõid rohkearvulise publiku ja võitsid kuulajate südamed jäägitult. Rekordarv kuulajaid Merepaviljonis, ligi 1400 inimest, nautisid Merepaviljonis legendaarse ansambli Brand New Heavies kontserti. Väga positiivselt üllatasid Tingvall Trio ja Rudresh Mahanthappa kvartett. Publiku lemmikute hulka kuulusid ka eesti muusikud muuhulgas Oleg Pissarenko, Villu Veski-Tiit Kalluste NordicSounds koos külalistega, Joel Remmel trio, Raul Vaigla Aces of Basses, Duo Raivo Tafenau-Meelis Vind, Tõnis Mägi bluusikava ja galakontsert "Jazzis ainult tüdrukud" meie heade lauljataridega. Jazzkaare kontserte Tallinnas külastas 14 000 inimest. Päikselise ilma ja Jazzkaare koostöös kujunes meeldejäävaks Kalamaja päev oma kümne erilise kontserdiga paikades Merepaviljonist Klaverivabriku ja Kalamaja pargini, päeva sündmusi külastas ligi 3000 linnaelanikku. Tallinna tänavatel, väljakutel,
Ta on olnud kõigis nendes ansamblites just seepärast, et tema improvisatsioonides pole tehnikat tehnika pärast, vaid kõik on allutatud loomingulisele mõttestatusele. Korduvalt on ta tunnustust leidnud Tartu muusikapäevadel. (Erm 1989, lk 154) Teine kitarrist, Vjatseslav Kobrin, sai sammuti tuntuks 1986. aasta Tartu muusikapäevadel ja Pärnu dzässfestivalil oma ,,Blues Bandiga". Ka tema on tugeva temperamendi ja loominguandega kitarrist. Klahvpillidel Aare Põder ja basskitarril Raul Vaigla olid varem koos mänginud mitmetes ansamblites, seal hulgas ka V.S.P Projekt, mis 1986. aasta Tartu muusikapäevadel tunnistati tugevaimaks instrumentaalansambliks. Põder ja Vaigla tehnilist taset hinnati kõrgelt juba 1983. aasta muusikapäevadel, kui nad tunnistati mõlemad oma instrumendil 24 parimaks. Mõlemad on oma ideid lisanud ka Ultima Thule muusikasse. Kollektiivi kokkuliitjaks
Kooli hea akustikaga saalis hakkasid regulaarselt toimuma tuntud interpreetide kontserdid ja koostöös raamatukoguga kirjandusinimeste loomeõhtud. Enamik õpilasi on koolist kaasa võtnud armastuse muusika vastu, mis on aidanud neid nii igapäevaelus kui töös. Kooli igast lennust on võrsunud neid, kes praegu on muusikamaailmas tegevad õpetajatena, interpreetidena, muusikateadlastena, lauljatena jne. Muusikaelus on tuntud Alo Mattiisen, Hele Kõre, Raul Vaigla, Tiit Käosaar jpt. Jõgeval tegutseb muusikakool ka praegu. Nüüdseks on seal lõpetanud juba 48 lendu. See on üsna märkimisväärne arv väikese linna kohta. 100. Rajooni spordiliidu presiidiumi liikmetel tuli hiljuti mõte moodustada Jõgevale male- kabe klubi, mis hakkaks juhtima kogu rajooni male- ja kabealast tööd (Kastan:1961). Kuigi malet mängiti väikelinnas juba aktiivselt enne Teist maailmasõda, vallandas tõelise
o Organisatsiooni liikmed olid sammuti nn poolvennad- sepad, pagarid, kingsepad jne. o Tähtsat osa kirikutes mängisid preestervennad. o Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jne. o Vaimuliku poole tähtsamaiks võimukandjaks oli Vana-liivimaa Riia peapiiskop. Talle allusid tartu, saare-lääne ja kuremaa piiskop. o Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaigla lõunaosa, pealinn oli Tartu. o Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast, osa sellest territooriumist kuulus aga Liivi ordule, pealinn oli Haapsalu (algselt Vana-Pärnu) o Tallinna piiskop omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna- Rootisis. PÕLISRAHVA ÕIGUSLIK OLKUKORD HALVENEB.
'Parviformis'; 3. Kerajad, peente võrsetega: 'Echiniformis'; 'Gregoryana'; 'Clanbrassiliana'; 'Gregoryana Parsonsii'; 'Gregoryana Veitchii'; 'Mariae-Orffiae'; 4. Lamedad ja laiümarad: 'Little Gem'; 'Nidiformis'; 'Procumbens'; 'Pumila Glauca'; 'Highlandia'; 'Hornibrookii'; 'Pseudoprostrata'; 'Pumila'; 'Pumila Nigra'; 'Tabuliformis'; Siia rühma võiks lisada ka meie kahe tuntud okaspuude sordiaretaja A. Ilvese Luualt ja A. Vaigla Räpinast aretatud sordid nagu: 'Luua'; 'Luua Pärl' jne. Antud ülevaade on vaid murdosa hariliku kuuse sortidest. 5. Kanada ja must kuusk Kanada kuusk (Picea gláuca [Moench] Voss). Glaucus sinakasroheline. Kuni 20...35 m kõrgune puu, tüvediameetriga 60...100 cm. Võra tihe, laikoonusjas ja tihti ebakorrapärane. Juurestik tugev. Eestis on kanada kuuse dimensioonid palju tagasihoidlikumad, saavutades harva kuni 25 m kõrguse. Vanus võib ulatud kuni 600 aastani. Tsoon II. 1700.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
