Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“ Rühma koosseis: Ksenia Lovkis Anna Zahharova Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Karoline Reinhold 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv. 1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises. Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (I...
TMT 0050 Harjutustöö nr 2 Töökeskkond ja ergonoomika Üliõpilase eesnimi ja prk nimi Aprahimov Rühma nr. XXXX11 Õppejõud Virve Siirak Ülesanne: Leida Euroopa Liidu töötajate kaitset (protection of workers) käsitlevates direktiivides iga direktiivi kohta tööandja (employer) kohustused: Ülesanne: lahendamiseks kasutada linki:http://europe.osha.eu.int/legislation/ Vaadata üle direktiivid A. 1 1.2.15. Mitte tõlkida. Kuna infot on palju, siis kirjutada kõige olulisem. · Töö vormistada ja saata mulle elektrooniliselt [email protected]
1. Kummale poole uks avaneb? Paneks sinna sildid lükata/tõmmata 2. Miks markeri kork ei mahu? Ei teeks korki mis näeb välja mõlemalt poolt ühesugune 3. Videokassettide rentimine. Paneks kasseti karpi millel on peal on filmi tutvustav silt, sest siis oleks ka aru saada kuidas pidi kassett karpi panna, et karp kinni läheks. 4. Raske avada. Ukselink on ukse keskel vales kohas kuna inimesed ei ole sellega harjunud, seega ei oska seda sealt otsida. Selleks et iniemstes mite segadust tekitada tuleks link paigutada sinna kus ta enamus ustel on. 5. Kummal pool kütusepaagiluuk on? Natuke nigel on, et autodel on nad erinevatel pooltel, sest lihtsam oleks kui nad oleks ühel pool. Kas siis vasakul või paremal. Selleks et koguaeg mitte ära unustada võiks olla selline süsteem nagu Fordil on, et seal kus on kütusenäidik on bensiinitankuri pilt seal pool kus kütuseluuk on. 6. Kui kiiresti ma sõidan? Erine...
Aivar Järve 30.05.56 35605305714 1 Andrus Laidvee 24.08.78 37808245727 1 Aivar Treumann 11.05.78 37805111297 1 Urmas Luhakooder 20.11.88 38811202185 1 Kalmer Savest 03.05.70 37005037101 1 Aivar Treumann 12.11.72 37211123668 1 Rein Tosso 25.07.51 35107254839 1 Tarvo Kuhi 11.07.73 37307119805 1 Maret Saarna 22.03.84 48403229041 1 Riina Savest 11.01.77 47701117207 1 Kaimo Siirak 01.06.61 36106014038 1 Marek Öpik 08.08.51 35108084382 1 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 1 Tarvo Vaarmann 27.02.77 37702279844 1 Endrik Saarniit 27.10.66 36610275160 1 Jaanika Saarna 09.01.87 48701096121 1 Marek Jaansoo 27.06.59 35906271683 1 Maret Kuhi 14.09.82 48209142434 1 Anne Teder 31.03.64 46403317104 1 Indrek Mullari 19.03.59 35903198724 1 Jana Svarts 11.12
Kas teises Kas kolmandas 1 >=1 Nimi Sünniaeg Isikukood Kas teises Kas kolmandas Rein Tosso 25.07.51 35107254839 1 9 Tarvo Kuhi 11.07.73 37307119805 1 9 Maret Saarna 22.03.84 48403229041 1 9 Urmas Luhakooder 08.04.51 35104082120 1 8 Riina Savest 11.01.77 47701117207 1 8 Kaimo Siirak 01.06.61 36106014038 1 7 Marek Öpik 08.08.51 35108084382 1 6 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 1 6 Tarvo Vaarmann 27.02.77 37702279844 1 6 Endrik Saarniit 27.10.66 36610275160 1 6 Jaanika Saarna 09.01.87 48701096121 1 4 Marek Jaansoo 27.06.59 35906271683 1 4
53 35301055569 Ivan Saarniit 18.07.84 38407186136 Lembit Rokk 11.05.65 36505113935 Indrek Helmja 14.02.64 36402142922 Rein Kikkas 05.08.68 36808052366 Maret Riisalu 30.10.61 46110309899 Mihhail Randrüüt 01.09.53 35309011605 Veiko Karo 10.07.72 37207106321 Virve Roosimägi 15.02.70 47002151715 Sigrid Tosso 18.08.69 46908181858 Merle Karu 12.03.73 47303129221 Marina Jürimägi 21.04.69 46904211317 Gert Siirak 28.07.82 38207283486 Elisabeth Siirak 07.08.82 48208075933 Henn Laasik 23.04.78 37804236264 Jako Ots 23.02.71 37102234017 Natalja Kasemaa 04.10.82 48210047965 Sirli Kukk 22.07.52 45207229411 Erkki Kivima 18.08.84 38408189748 Krista Tosso 26.11.66 46611264944 Külli Siirak 23.07.65 46507231537 Allan Hunt 05.05.86 38605055045 Henn Lasn 30.09.61 36109309562 Marek Vassiljeva 29.05
TSIILI VABARIIK OTT SIIRAK ANDMED · Ametlik nimi: Tsiili Vabariik · Pealinn: Santiago · Rahvaarv: 16 970 000 (2009) · Pindala: 756 950 km2 · Rahaühik: Tsiili peeso · Riigikeel: hispaania keel · President: Sebastián Piñera · Tippdomeen: .cl RAHVASTIK RAHVASTIK ASUKOHT KAARDIL HALDUSJAOTUS · Tsiili jaguneb 15. haldusjaotuseks. · Suurimad haldusjaotused: o Magalhães ja Tsiili Antarktika o Aisén o Antofagasta MAJANDUS TERVISHOID · Umbes üks arst 2150-ne inimese kohta · Põhilised surma tegurid: o Südamehaigused o Vähktõbi o Kuritegevus o Õnnetusjuhtumid KURITEGEVUS · 2176 vangi · 100 000 elaniku kohta: o Mõrvad: 5 o Vägistamised: 10 o Vargused: 667 AJALUGU · Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. · Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. · Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tsiili põhjaosa. · Esi...
01.61 36101022268 2 1 02.01.2008 47 Madis Saarniit 05.01.61 36101053704 5 1 05.01.2008 47 Rein Kivima 29.01.61 36101298705 29 1 29.01.2008 47 Mihhail Vilipuu 01.02.61 36102013879 1 2 01.02.2008 47 Üllar Arvola 15.03.61 36103155726 15 3 15.03.2008 47 Kristjan Lavrov 01.04.61 36104013061 1 4 01.04.2008 47 Toomas Kikkas 22.05.61 36105224261 22 5 22.05.2008 47 Kaimo Siirak 01.06.61 36106014038 1 6 01.06.2008 47 Andrus Salonen 16.07.61 36107161195 16 7 16.07.2008 47 Mart Mihhailov 07.09.61 36109073252 7 9 07.09.2008 47 Erkki Kallakmaa 29.09.61 36109291477 29 9 29.09.2008 47 Henn Lasn 30.09.61 36109309562 30 9 30.09.2008 47 Mihhail Ots 26.11.61 36111261982 26 11 26.11.2008 47 Allan Salonen 19.12.61 36112195937 19 12 19.12.2008 47
Austraalia Kelly Sule ja Kätlin Siirak 7b Location · Australian continent · 7 neighbouring countries · 0°-40°S and 100°-160°E Climate · Affect the currents · Annual temperature is 20-30 degrees · The average annual rainfall is about 100-2000 millimeters · Southern australia is very dry People · Most of people are from Europe 6% are from Asia 2,2% are natives · Most discussed english · More languages are Italian Greek Cantonese Believe · Most of people faith is christianity · Others 1% muslim 1% buddhists 0,5% jewish Education · Australia has compulsory education 11 years In addition, children can learn two years · 38 universities Health · The average life expectancy is 83,5 womens 78,7 mens · Many people have skin cancer · Medicare came into exist...
Rein Kikkas 5.08.1968 mees Suvi Kaljukits Maret Riisalu 30.10.1961 naine Sügis Kaljukits Mihhail Randrüüt 1.09.1953 mees Sügis Kaljukits Veiko Karo 10.07.1972 mees Suvi Kaljukits Virve Roosimägi 15.02.1970 naine Talv Kaljukits Sigrid Tosso 18.08.1969 naine Suvi Kaljukits Merle Karu 12.03.1973 naine Kevad Kaljukits Marina Jürimägi 21.04.1969 naine Kevad Kaljukits Gert Siirak 28.07.1982 mees Suvi Kaljukits Elisabeth Siirak 7.08.1982 naine Suvi Kaljukits Henn Laasik 23.04.1978 mees Kevad Kaljukits Jako Ots 23.02.1971 mees Talv Kaljukits Natalja Kasemaa 4.10.1982 naine Sügis Kaljukits Sirli Kukk 22.07.1952 naine Suvi Kaljukits Erkki Kivima 18.08.1984 mees Suvi Kaljukits Krista Tosso 26.11.1966 naine Sügis Kaljukits
Hea tervis on hea äri. Töötaja vaimne seisund on väga tähtis. Uuringud aga näitavad, et ülepingeid on liiga palju. Siit aga tuleb see, et inimene, kellel on pingeline vaimne seisund, stress, ei tee oma tööd hästi ja tihti teeb vigu. Kui töötaja tunneb end komfortselt, siis on tema tööviljakus ka suurem. Räägin oma loengutes tööandjatele, et investeering töötaja komforti on investeering kasumisse. (Virve Siirak) Ma analüüsisin eesti ettevõtete näiteid, kus investeering heasse töökeskkonda on toonud ettevõttele majanduslikku kasu. Juhendamine on Rimi töötajate heaolu tagamise aluseks. See on väga hea, et töötajate ohutuse ja heaolu tagamiseks on Rimi Eesti Food AS asetanud rõhu põhjalikule juhendamisele ja koolitamisele. Nagu näha, mida rohkem inimene teab, seda rohkem ta tunneb ise töökeskonna vastu huvi
Sigrid Tosso 18.08.1969 naine Suvi 18.08.2020 Kui valemid ei õnnestunud, kasutage järgmistes ülesannetes võrdluseks 2 toodud õige Merle Karu 12.03.1973 naine Kevad 12.03.2020 4 Marina Jürimägi 21.04.1969 naine Kevad 3. Arendatud filtrid (Advanced Filter) 21.04.2020 2 Gert Siirak Loogemees 28.07.1982 uus tööleht, millele kirjutage filtrite Suvi kriteeriumid ja väljastage2filtreerimise tu 28.07.2020 Elisabeth Siirak Filter 1: 7.08.1982 väljastada naine kevadel ja suvel sündinud
........................................ 10 "Kolmteist ballaadi". LR 1963, nr. 10............................................................................... 10 ,,Uneretk" (valik luuletusi kogudest "Sädemed tuhas" ja "Ääremail"). LR 1968, nr. 13..10 5 ,,Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984....................................................................................................................................11 [Luuletused]. Sari Väike luuleraamat. Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 ............................................................................................................................................11 ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail"
Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk. "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958, 280 lk. "Kolmteist ballaadi". LR 1963, nr. 10 ,,Uneretk" (valik luuletusi kogudest "Sädemed tuhas" ja "Ääremail"). LR 1968, nr. 13 ,,Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984 8 [Luuletused]. Sari Väike luuleraamat. Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998 ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai
Kabinetis ei viibi peale minu ühtegi teist töötajat.. Minu tööruumis ei ole eriti lilli, lubatud oli juhi poolt ainult 1 eluslill. Samuti puuduvad lilled juhi toast, seal on vaid üks kunstlille kompositsioon. Peale selle on mul väga mugav reguleeritav tool ja üldiselt on minu töökoha kujundamisel järgitud kindlakskujunenud tavasid. Kliendilaud Kasutatud materjal: · Sihver L., Kontoriergonoomika käsiraamat. Tallinn, Teabekirjanduse, 2009. · Siirak V., Ergonoomilised soovitused. Tallinn, TTÜ Kirjastus, 2008 · Vabariigi Valitsuse määrus "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" · Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1 Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362 · http://www.rmp.ee/too/ohutus/604?HL=kusti · Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=72421
International University Audentes Õigusteaduskond Siim Siirak Hiina ja Tiibet Juhendaja: H. Koitel Tallinn 2008 Sissejuhatus Tiibet, millel on kümmekond sajandit pikk ajalugu, religioon ja kultuuripagas, oli aastatel 1913-1949 de facto iseseisev, rahumeelne ja budistlik riik, mis omas sõltumatut keskvalitsust, raha, maksusüsteemi ja sõjaväge. Peale seda kui Mao Zedongi juhitud kommunistid pääsesid võidule Hiina kodusõjas ja loodi Hiina Rahvavabariik (HRV) marssisid Hiina
International University Audentes Õigusteaduskond Siim Siirak Niccoló Machiavelli ,,Valitseja" Juhendaja: T. Varrak Tallinn 2007 Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on väga palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Arvatavasti
9) (1977) Mõtterännkuid III 10) (1975) Luulerännakuid 11) (1976) Luulerännakuid II 12) (1978) Mälestused LOOMING 1) ,,Pierrot" 2) ,,Jäljed liival" 3) ,,Maa ja mereveersed rytmid" 4) ,, Hiina kett" 5) ,,Ellinor" ja ,,Sillatalad" 6) ,, Armukadedus" Kasutatud materjal: 1) ,,Eesti kirjanduse ajalugu, V köide" Eesti nõukogude kirjandus 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Semper 3) ,,Johannes Semper" Eesti kirjamehi, Erna Siirak 4) http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?137 5) http://www.kirmus.ee/erni/autor/semp_b.html 6) http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU2/luule/marinetti_semper.html
kannab ka teisi väga selgeid oma ajastu mõjutusi (vrdl juugend ja dekadents). Ühtlasi lõpetab "Varjundid" Tammsaare n.ö flirdi Noor-Eestiga ja impressionismist mõjutatud loominguperioodi. Teise pikema jutustusega "Kärbes" lõpetab Tammsaare ka üliõpilastemaatika oma loomingus, kuigi tõstab esile teema, mille juurde ta aina tagasi pöördub see on naiselikkus naises (vt E. Siirak "Kogutud teosed" 3 köite järelsõna). Naiselikkus ja igavene naiselikkus pakub võrdlemisainet ka Dostojevski ja vene religioonifilosoofiaga seoses. "Kärbes" kannab endas väga olulisi märksõnu, mis põhjalikumat käsitlemist leiavad juba Tammsaare romaanides. "Kärbes" novellist on tehtud ka nukufilm "Kevadine kärbes" . Lõppenud periood ( sel ajal elas Tammsaare peale Kaukaasiast tulekut 1912. aastal oma
Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk. · "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958, 280 lk. · "Kolmteist ballaadi". LR 1963, nr. 10 · ,,Uneretk" (valik luuletusi kogudest "Sädemed tuhas" ja "Ääremail"). LR 1968, nr. 13 · ,,Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984 · [Luuletused]. Sari Väike luuleraamat. Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 · ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998 · ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003
(ibid: 8) 1.3. Kolmekümnendad aastad Huvi dzässi ja lööklaulude vastu kasvas jõudsasti. Populaarseks said Kurt Strobeli ja John Pori orkestrid, kelle kontserte edastati ringhäälingust iga nädal. Kümnendi keskel lisandusid neile veel ,,Merry Pipers" ja kümnendi lõpul ka ,,Kuldne 7", mida peeti oma aja parimaks ning stiilseimaks dzässorkestriks. Laulusolistide arv küündis juba kahekümneni. Laululoojatest said tuntuks Paul Tammekivi, Arnold Siirak ja Priit Veebel. Nad hakkasid ka juba rahvalaule ja -viise kasutama, salvestades sellega end ka rahva mällu. Algust tegid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre, kellest on saanud innustust mitmed põlvkonnad heliloojaid nende järel. (ibid: 8) 1.4. Neljakümnendad aastad Eesti Nõukogude Liiduga liitmine andis muusikakultuurile uue hoo ja suuna. Mõjutajatest lisandusid nõukogude estraadimuusika ja popkultuur. Populaarsust kogus dzäss. Aktiivselt
tee 3-235 620 4122 Triin Ploompuu Akad.tee 3-134 620 3949 Üllas Ehrlich Akad.tee 3-259 620 4040 Urve Venesaar Akad.tee 3-359 620 3951 Vaiva Kiaupaite-Grušninene Akad.tee 3-383 620 4005 Valdek Putkemaa Akad.tee 3-250 620 3635 Valdur Parašin Akad.tee 3- 232 620 4123 Veikko Kapsta Akad.tee 3-483 620 4057 Virve Siirak Akad.tee 3-353 620 3969 Virve Siirde Akad.tee 3-364 620 3963 Vladimir Sergejev Akad.tee 3-263 Matemaatika-loodusteaduskond Agne Velthut Akad.tee 15 Aili Hirvesoo IV 208 620 2995 Aime Miilberg V 413 620 3050 Aime Pärl Akad.tee 15 - 115 620 2800 Aini Vaarmann Akad.tee 15 - 313 620 2803
Toomas Varrak Akad.tee 3-235 620 4122 Triin Ploompuu Akad.tee 3-134 620 3949 Üllas Ehrlich Akad.tee 3-259 620 4040 Urve Venesaar Akad.tee 3-359 620 3951 Vaiva Kiaupaite-Grusninene Akad.tee 3-383 620 4005 Valdek Putkemaa Akad.tee 3-250 620 3635 Valdur Parasin Akad.tee 3- 232 620 4123 Veikko Kapsta Akad.tee 3-483 620 4057 Virve Siirak Akad.tee 3-353 620 3969 Virve Siirde Akad.tee 3-364 620 3963 Vladimir Sergejev Akad.tee 3-263 Matemaatika-loodusteaduskond Agne Velthut Akad.tee 15 Aili Hirvesoo IV 208 620 2995 Aime Miilberg V 413 620 3050 Aime Pärl Akad.tee 15 - 115 620 2800 Aini Vaarmann Akad.tee 15 - 313 620 2803
See teeb otstarbekaks alustada otsingut mingi otsingumootori (Altavista), aadressi (OSHA Occupational Safety and Health Administration, NIOSH National Institute for Occupational Safety and Health) või täiendava tarkvara (Copernic 2000, Copernic 2000 Plus) abil. Kui ei leia vajalikke andmeid, tuleks otsida metainformatsiooni nt märksõnade Internet Resources for Ergonomics või Search Engine abil. Käesoleval ajal on mõned Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud (V. Siirak) hakanud kirjutama ergonoomikaalase info otsimiseks õppevahendeid. 10. Enesehindamise meetodid Ergonoomikas kasutatakse väga erinevaid uurimismeetodeid. Paljud on võetud teistest teadustest: psühholoogiast, tööfüsioloogiast, matemaatikast vm. Viiakse läbi eksperimente, küsitlusi, tehakse kronometraazi, mõõdetakse informatsiooni töötlemise kiirust, kasutatavate mehhaaniliste jõudude
("Tuudaimimarjad") või inimnahkadega kaubitsejast ("Nahakaupleja Pontus"). Underi viimaseid luulekogusid varjutab sõja- ja põgenikutraagika. "Mureliku suuga" (1942) on vastuhakk vägivallale ja hävingule; "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963) on kantud sünnimaa kaotuse valust, kojuigatsusest ja mälestustest. Nende kogude luuletusi iseloomustab lihtsus, vahenditus ning sisemine pingestatus. Marie Underi luule uurija Erna Siirak on kirjutanud: "Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele." Pilet 14 Eepika olemus ja romaan ning selle liigid Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega
kaubitsejast ("Nahakaupleja Pontus"). Underi viimaseid luulekogusid varjutab sõja- ja põgenikutraagika. "Mureliku suuga" (1942) on vastuhakk vägivallale ja hävingule; "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963) on kantud sünnimaa kaotuse valust, kojuigatsusest ja mälestustest. Nende kogude luuletusi iseloomustab lihtsus, vahenditus ning sisemine pingestatus. Marie Underi luule uurija Erna Siirak on kirjutanud: "Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele." 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori
ka kohe lõppemas. Nii Padva kui Compe propageerisid eesti rahvalaulude kasutamist omamaise tantsu- muusika loomiseks, olles selles pioneerid ka rahvusvahelises mastaabis. Compe on tuntud ka rahvalaulude kogujana ja rahvaliku repertuaari arranžeerijana. Katsetajaid oli teisigi, Rahvalehe artiklis mainitakse Leo Taubet ja (Theofil) Maistet. 1930. aastatel lisandusid veel P. Tammeveski (“Üksainus õis”, “Paula, sul on poisipea”), A. Siirak (“Mürtsub trumm ja pillid hüüavad”), P. Veebel (“Kalevite kants” jt). Esimese Eesti džässipala “Jazzimeeste heliredel” kirjutaski P. Veebel. Antud kontekstis võiks mainida ka asjaarmastajast muusiku ja helilooja Mihkel Paiste nime, kelle palad “Tule, tantsi”, “Neiuke väike”, “Kadunud mõrsja” ja “Meremehe polka” on Ants Eskola plaadistanud His Master’s Voice’ile. M
annaabi.ee 
