Eesti popmuusika 60-80ndad (0)

EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks v�ib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestv�tmisel loodud ansambel �The Murphy Band � m�ngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika . Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, k�lades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist k�ratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad l��klaulud Boris K�rver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest v�ib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. P��rdumatu j�lje j�ttis kultuuri ja muusikasse II Maailmas�da ja Eesti olek N� ukogude Liidu koosseisus . 1954 aastal Bill Haley oma palaga �Rock Around the Clock � andis stardipaugu rock�n�roll�ile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest m�ju ka kultuuripoliitikale. Peale s�da olid N�ukogude Liidu suhted Ameerikaga k� llaltki soojad . Eesti kinodes n�idati ameerika filme ja muusikud j�rgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleid- orkestreid- � Kuldne 7� , �R�tmikud�, �Mikid �. M�rkimisv��rne oli �R�tmikute� koosseis, sest k�ik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo , Valter Ojak��r, Gennadi Podelski, Erich K�lar, Vallo J�rvi- on hiljem �hel v�i teisel viisil m� jutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse t�i 1949 aasta, mil algas nn. K�lm s�da N�ukogude Liidu ja l��nemaailma vahel. K�ik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli m�ngida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati v�lja k�ik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-�. p� randa all. Paljud noored jazzihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Club�i. Tingimustes, kus juba jazz oli p�lu all, m uutus rock�n�roll�i tulek E estisse m�eldamatuks. Kontaktid v�lismaailmaga 1950-ndate aastate keskel peaaegu puudusid. Seep �rast on m�istetav, miks rock�n�roll�i esim ene t�usulaine USA -s m��dus eesti popmuusikast sinna j�lgi j�tmata. M�rgatavat m�ju hakkasid avaldama alles 60- ndate aastate briti biitansamblid. �ht-teist muutus 1950-ndate aastate l�pul. Moskvas korraldati �lemaailmne noorsoofestival. Et sinna saabus hulgaliselt nii v�lisesinejaid kui ka k�lalisi, k�las j�lle keelu all olnud jazz. Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel � Metronoom � ning hilisemad tuntud solistid Heli L��ts ja Kalmer Tennosaar . Vahel�liks varasemate jazzorkestrite ja 60- ndatel aastatel loodud kitarriansamblite vahel oli Emil Laansoo, kes virtuoosse pillimehe ja eksperimentaatorina katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealem�ngu. Ansambel m�ngis v�ga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kes hiljem endile solistina nime tegid. 60- ndate aastate popmuusikavoolud v�ib jagada: jazz- , biit - ja estraadimuusikaks. Jazzmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. Seda tulekut v�ib v�rrelda rock�n�roll�i l�bimurdega mujal. �The Beatles � jt. eeskujul tekkis ka meil poisiohtu asjaarmastajatest hulk kitarriansambleid. L�puks olid teismelised leidnud oma musikaalse v� ljundi . Eesti popmuusikute uus p�lvkond koosneski p�hiliselt keskkooli�pilastest, kes meisterdasid endale ise pille ja neil m� ngides omandasid ka muusikalised teadmised. Repertuaari hangiti v�lismaistest raadiojaamadest. �Juuniorid � (kogunesid 1963 s� gisel ) � pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai laval esineda ka nooruke T�nis M�gi. 1964. aastal alustasid Tallinna 2 Keskkooli � Real � ning Raplas � Omega � - viimasega sai lavaristsed Anne Veski . 1965 � � Virmalised �, �R�tmikud �, �Optimistid �, �Toonika�, � Peoleo �. �Virmalised� olid 60-ndate aastate populaarsemaid. Seal olid vennad Toivo ja �lo Kurmet . 68.Aastal liitus nendega bassi m�ngima Jaak Joala . �Optimistides� alustasid muusikuteed Toomas, Harry ja Tiit K�rvits, Heigo Mirka, Vello Salumets . Ansambel oli esimene, kes esines ka kodust kaugemal. �R�tmikute� solistiks oli �Juuniorites� alustanud T�nis M�gi, trummarina Paap K�lar. �Peoleo� panid kokku Kunstiinstituudis Taivo Linna, Eino M�elt, Henno K�o. Neid v�ib pidada kantriansamblite eelk�ijaks Eestis. 1966- �Andromeeda� - asutati 7 keskkooli poiste poolt eesotsas Peeter Randmaga. Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul j�udis ansamblis kaasa teha �le 40 muusiku- Peep Mandre, Urmas Alender , Priit Pedajas, Paul M�gi, Jaak J�risson. Tallinna 16 Keskkooli ansamblina alustasid � Mikronid �. Sellesse b�ndi kuulus Gunnar Graps. Tallinna 42 Keskkooli ansambli �Toomapojad� repertuaaris oli palju meloodilisi laule, mist�ttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas. � Kristallid � - selles ansamblis j� udsid osaleda Marju Kuut , Olav Ehala , Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika - laia kuulajaskonna hulgas k�ige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). T�nu loomup�rasele andele v�is ta laulda nii ooperit, kui estraadi . 1960 aastatel j�tkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop , Kalmer Tennosaar, Heli L��ts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma , Tiiu Varik , Heidy Tamme. Omaette huvitav n� htus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa , Arved Haug , Eri Klas . Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile j�rgnes �Collage�. 1960 aastate l�pupoole sai �lipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari � Horoskoop �.Selle kaudu said televaatajad hinnata ka v�lismaise estraadi uuemaid laule meie parimate stuudiomuusikute ja lauljate esituses. T�htis koht 60- ndate aastate eesti estraadimuusikas oli v�istluskontsertidel. Idee p�rineb Arne Oidilt. 1970- ndatel sai biitmuusikast rockmuusika. Koolib�ndides alustanud pillimehed tahtsid teha midagi muud kui kopeerida l��ne ansamblite lugusid. Peale oli kasvanud uus p�lvkond kuulajaid, kes leidsid , et uute ansamblite muusika sobib ka lihtsalt kuulamiseks. Paranes ka instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse j�udis viimane popmuusika moer��gatus- s�ntesaator. Elektroonilise rocki alustalaks sai ansambel �Mess� (Sven Gr� nberg ). � Ruja � - kuna ansambli klahvpilli m�ngijate (Rein Rannap, Margus Kappel ) sulest ilmus enamik originaal loomingut, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati m�rgatavad stiilimuutused. Ansambli hingeks oli laulja Urmas Alender. Heavy - rocki tuntumatest esindajatest �Magnetic Band � ja �GGG�. Tartu popgruppe esindas �Fix�, seal osalesid teatud aegadel lauljad Silvi Vrait, Novella Hanson , Priit ja Tarmo Pihlap, Vello Toomemets. Jazzrocki ja fusion�i harrastajatest ansambel � Psycho �. Nemad said kuulsaks m�ngides instrumentaalmuusikat. Sellest ansamblist kasvas v�lja ansambel � Radar �. 1974 aastal asutatud ansambel � Apelsin � saavutas kiiresti populaarsuse- lisaks muusikalisele professionaalsusele ka efektne lavashow. (T�nu Aare , Ants Nuut , Ivo Linna, Mati Nuude, Jaan Arder , Gunnar Griik.) 1978-� Vitamiin �-Raul Sepper , Mait Maltis, Joel Steinfeldt, Anne Veski, Marju L�nik, Siiri Sisask, Mikk Targo, Peeter V�hi. Iseloomulik joon eesti 1970- ndate aastate popmuusikas oli kantriansamblite esilet�us. Ansambel �Kukerpillid� tuli kokku aastal 1972 koosseisus Taivo Linna, Toomas K�rvits, Toomas Veenre , Vello Salumets, hiljem Tiit K�rvits, Ike Volkov . Selle ansambli muusika toetub eesti rahvaliku laulu traditsioonile kui ka ameerika kantristiilile. 1970- �Palderjan�, kelle koosseisus laulis Tarmo Pihlap, j�rgmisena alustas ansambel � Justament �, eesotsas Toomas Lunge ja Jaan Elgulaga. 1980 aastad- eesti ansamblite vallutusretk itta. Jaak Joala, T�nis M�gi, Anne Veski, Marju L�nik olid lausa superstaarid, kelle vene heliloojad pakkusid laulmiseks omi laule. 80- ndatel toimunud Tartu muusikap� evad t�id palju uut muusikat. Esile kerkisid mitmed uue p�lvkonna noored heliloojad- enamasti klassikalise koolitusega, mis kajastus nende loomingus- Rein Rannap, Erkki-Sven T��r, Igor Gar�nek , Alo Mattiisen . Menukas oli Peeter Volkonski . Endale varem erinevates ansamblites nime teinud muusikud (Heigo Mirka- �Psycho �, Harri K�rvits - �Radar�, Margus Kappel - �Ruja�, Ivo Linna- �Apelsin�, Andres P�ldroo � � Ornament � l�id 1970 l�pul ansambli �Rock Hotel �. M�ngiti rock�n�roll�i ja sellele stiililt l�hedast muusikat. �Karavan� - solist Karl Madis. Selle ansambli repertuaaris oli palju professionaalselt seatud l��ne ansamblite lugusid. Punkmuusikat esitlesid Eestis esmakordselt vanemad muusikud. Ain Varts, Riho Sibul , Priit Kuulberg, Peeter Volkonski moodustasid ansambli � Propeller �. Kui 1987 hakkasid eesti sisepoliitilises elus toimuma muudatused, algas vabadusliikumine , puudutas see otseselt ka muusikat. 1988 kirjutas Alo Mattiisen �Viis �rkamisaegset laulu�, mis jaatasid varjamatult meie rahvuslikku enesev��rikust. 80-ndate aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed heavy- rocki m�ngivad ansamblid. �Metallisti� liidriks oli kitarrist Mihkel Raud, kes hiljem k�ll oma ansambliga �Mr. Lawrence � heavy�st eemaldus. � Singer - Vingeri� v�iks paigutada heavy- ja punk- rocki vahepeale, ansambli lauljaks ja liidriks oli Hardi Volmer. 90- ndate aastate esimene pool n�itas, et eesti popmuusikas on ring t�is saanud- j�lle sai tooniandvaks eesk�tt tantsumuusika (disko, techno , hip- hop, v�i lihtsalt t�mps). Oluliseks on olnud nii laulukirjutajatele, kui lauljatele osalemine Eurovisiooni lauluv�istlusel. Iga aastak �mme on toonud eesti muusikaase midagi uut, iga k�mnendi muusikal on oma iseloomulik, kordumatu n�gu.