8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E.Laansoo katsetas mitmekordset pealemängu, mis parandas oluliselt helikvaliteeti. 9) Iseloomusta 1960.te jazzi ja nimeta muusikuid Jazz hakkas eemalduma svingist, muutudes keerukamaks. Tallina jazzfestival tõi palju inimesi kuulama/vaatama tuntuid ansambleid. Tõnu Naissoo; Tiit Paulus; Lembit Saarsalu; Arvo Pilliroog 10) Kuidas väljendus 60.datel biitmuusika vaimustus? Teismelised leidsid oma muusikalise väljundi; pikad juuksed, isetehtud pillid jms. 11) Nimeta biitmuusika bände & liikmeid Juuniorid Toomas Kõrvits; Tõnis Mägi Virmalised Toivo Kurmet; Ülo Kurmet; Paavo Soots; Kalju Oppi 12) Milliseid stiile hõlmas 60.date estraadimuusika Kõike peale jazz ja biitmuusika 13) Nimeta ETV populaarne telesaade & selle roll estraadimuusikas Horoskoop. Televaatajad said hinnata uuemaid välismaalisi laule Eesti esituses
Varasematel aastatael poplaaren olunud jazz-muusika hakkas eemalduma svingistiilist, muutes helikeelt üha keerulisemaks. Iga aastased Tallina jazz-festivalid tõid endiselt suured massid kokku aga selle põhjuseks olid tunutd välismaa ansamblid. Sellelt festivalilt said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid: Tõnu Naissoo, Tiit Palus, Lembit Saarsalu, Arvo Pilliroog jt. Positsioon, millelt jazz oli sunnitud taganema hõivas biitmuusika. Tekkis palju kitarriansambleid. 1963. aastal kogunes ansambel Juuniorid oli esimene Biitansambel. Nendega koos esines esimest korda Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli kõige populaarsem. See hõlmas peaaegu kõike peale jazz- ja piitmuusika. Juba 1950 aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kellest silmapaistavim oli Georg Ots(1920- 1975) 1960. aastatel jätkasid oma edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennossar ja Heli Lääts.
70ndad Biitmuusika rockmuusikaks Viimane moeröögatus süntesaator Sven Grünberg Sven Grünberg Eesti helilooja ja klahvpillimängija Ansamblid Ornament, Mess Filmimuusika kirjutaja Ruja Andres Valkonen (Väntorel) ja Rein Rannap Tegutsemisaeg Koosseis Apelsin Apelsin loodi 1974. aastal Populaarsem ansambel Ivo Linna, Mati Nuude Vitamiin Vitamiin loodi 1978. aastal Üks kirevamaid ansambleid Marju Länik, Anne Veski Kukerpillid Loodi 1972. aastal Eesti folkansambel Repertuaari kuulub... Laule http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M http://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE http://www.youtube.com/watch?v=k8buNFCXW1s http://www.youtube.com/watch?v=99HYdgvGq4E http://www.youtube.com/watch?v=tOTshuMiq-4 Aitäh kuulamast!
Laansoo festivalid (tuntud välismaa ansamblid) O 1950. katsetas juba Tekkis uus põlvkond noori mitmekordset (Tõnu Naisoo, Tiit pealemängu Paulus, Lembit Saarsalu, O Vahelüli jazz-orkestrite Arvo Pilliroog jt) ja 1960. aastate Jazz oli sunnitud taganema, kitarriansamblite ilmus uus ajastus biitmuusika vahel Uus põlvkond O 1963. a kogenud Juuniorid oli 1. biitansambel (nendega sai laval üles astuda nooruk Tõnis Mägi) O Lisandusid mitmed ansamblid: Virmalised, Toonika, Pealeo, Andromeeda, Kristallid, Mikronid O Estraadimuusika ( hõlmas kõike peale jazz-ja biitmuusika) – laia kuulaskonna hulgas kõige populaarsem O 1960. a algul oli ER meeskvartett, kes pani aluse vokaalansamblite traditsioonile Noorhärrad 60ndatest Tõnis Mägi Georg Ots
Jazz-muusika hakkas eemalduma tantsumuusikas domineerinud svingistiilist. Iga-aastased Tallinna jazz-festivalid tõid endiselt massiliselt rahvast kokku, kuid selle peapõhjukseks olid heal tasemel rahvusvaheliselt tuntud välismaa ansamblid. Tänu neile festivalidele said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid (Tõnu Naissoo, Tiit Paulus jt). Positsioonid, millelt jazz oli sunnitud taganema, hõivas biitmuusika. Selliste ansamblite nagu The Beatles eeskujul tekkis ka Eestis hulk kitarriansambleid. 1963. aastal kogunenud ansambel Juuniorid pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai esimest korda laval esineda ka Tõnis Mägi. Neile lisandusid veel mitmed ansamblid, kus astusid üles eesti popmuusikas hiljem olulist rolli mänginud muusikud: Virmalised, Toonika ja Peoleo, Andromeeda, Mikronid, Kristallid.
50ndad Mängiti suuremalt osalt jazzi Tuntumad ansamblid: Rütmikud (Oit, Naissoo, Ojakäär, Järvi ) Mikid Kuldne 7 ´´Külma sõja´´ algusel (1949) hakkasid Eesti muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaarsem 70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika Paranes heli ja instrumentide kvaliteet Uus ja populaarne asi oli süntesaator Populaarsemad bändid olid näiteks Ruja Apelsin Kukerpillid Jne Kes alustasid 60ndatel olid nüüd tõelised tegijad 80ndad Eesti muusika oli NSVL tipus Põhilised muusikastiilid olid Rock Jazz Punk Populaarsemad artistid: Rein Rannap Alo Mattisen jne 90ndad
Bändi loomine 1971. aastal ilmus nädalalehes Sirp ja Vasar ettepanek hakata kasutama sõna ,,fantaasia" asemel sõna ruja. Sama aasta septembrikuus tuli Rein Rannapil mõte panna kokku ansambel just selle sama uudissõnaga. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: · 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika · 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst · 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud · 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja".
1960.aastad. Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. 1963- 64 oli ,,raudne eesriie" hõredam ja tekkisid kitarriansamblid. Tuntud olid: Juuniorid,1964.a. A. Veski, Virmalised(kooseisus Toivo ja Ülo Kurmet vokalistid, ), J. Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis),
virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht Emil Laansoo, kes katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Tema ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kellest hiljem said tuntud solistid. 1960. aastad Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920- 1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat
popmuusika arengut mõjutanud. 5. Kirjuta, mis iseloomustab 1960. aastate muusikat. Nimeta erinevaid žanreid. Olulisel kohal 1960. a Eesti muusikas oli estraadimuusika. Alguse sai Arne Oidi nimeline lauluvõistlus, mis toimus 1959–1987. a. Läbiviiaks oli Eesti Riiklik Filharmoonia. Lauluvõistluse mõtte väljakäija oli Arne Oit. 6. 1970. aastad Eesti muusikas. Too välja olulisemad punktid kümnendi muusikas. Kümnendit iseloomustab ansamblite aeg, biitmuusika arenes rock-muusikaks ning Eesti paremaid gruppe ei otsitud enam tantsupõrandalt, vaid kontserdilavadelt. Teine osa 7. Nimeta 1980. aastate tuntumaid esitajaid ja ansambleid. Põhjenda, miks just neid nimetasid. Jaak Joala, Anne Veski, Tõnis Mägi, Marju Länik. Siiani kõik väga tuntud ja armastatud lauljad. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt
kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja". TEINE PERIOOD (1976-1979) - PROGE-RUJA
MUUSIKA 60.ndad-70.ndad Kristiine Kõiv 12AÕ Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2009 1 Muusika 1960ndatel 2 BRITI BIITMUUSIKA a) Merseybeat b) Briti Blues MUST POPMUUSIKA (USA) a) Soul-muusika 1) Motown sound (Detroit) 2) Memphis sound 3) Atlantic sound b) Funk-muusika PSÜHHEEDELIA a) Hard Rock 3 Popkümnendi üldiseloomustus: Optimistlikkümnend Payola skandaal, altkäemaksud raadiotes (1960), näitab muusikatööstuse ebaausat palet. Rockmuusika teke, selle vastandumine popmuusikale. Varem suhteliselt ühtne
müüri" , ,,Kivi veereb" jne. Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Kõige kuulsam bänd mille solist ta oli on Ruja.Ruja loomise põhiprintsiibid olid : Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Ruja koosseid on ajaga palju muutunud.Meile kõige tuntumad on Urmas Alender (vokaal), Jaanus Nõgisto (kitarr) ja Rein Rannap (klahvpillid).Ruja oli tolleaegne menubänd ja tal oli palju kuulajaid.Kuid U.Alendre suri 1994.aastal ,,Estonial". Ta oli sinna laulma läinud.Ta suri lauldes.Enne oma surma kirjutas ta laulu ,,Teisel pool vett".Selle sõnad läksid täpselt teemasse nagu ta oleks oma surma ette tajunud. Eestit tabas suur kaotus tema surmaga
uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kokku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel olid: rahvuslik ("oma") originaalmuusika, kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst, tugevad (proffessionaalsed) muusikud ja viia biitmuusika kunstilisele tasemele. 3 Esimene periood varajane ruja(1971-1975) Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka
rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: · 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika · 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst · 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud · 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja". Esinemisloast: Ernst Enno tekstile tegi Rannap paar lugu - "Nii vaikseks kõik on
töökultuse vastu. Rock'n'roll'ist alates on popmuusika olnud noorte üks olulisemaid kultuurilisi huvisid. Nõukogude võin suhtus rock'n'roll'i kui antinõukogulikku muusikasse, pidades seda ühtlasi räpaseks lääne propagandaks, mille sihtmärgiks olid noored. Muusika tarbimise kõrval hakkasid noored aktiivselt ka ise muusikat tegema. 1963. aastast alates tekkis Eestis kitarristide ansambleid ning sarnaselt läänemaailmaga muutus biitmuusika siingi noorsoo üheks eneseväljendusvahendiks (Viires 1998). 9 4. KIRIK 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul võeti Moskvas vastu mitu kõrgetasemelist parteilist otsust, millega kohustati vabariiklikke parteiorganisatsioone rakendama mitmekesiseid meetmeid ateistliku propaganda tõhustamiseks ja religiooni väljajuurimiseks
hinge, luua tugevaid karaktereid. Tõnis Mägi ei ole lihtsalt laulja vaid ka loovmuusik ja instrumentalist. (ibid:72) 3.1.2. Jaak Joala Sündinud 1950. aastal. Tema muusikaalne erudeeritus sai alguse kodust- ema muusikateadlane ning isa laulja, kes kuulasid kodus heliplaatidelt sümfooniaid, oopereid, romansse. Kõigepealt saigi talle tuttavaks just klassikaline muusika. Noorukieas oli tal soov saada flöödimängijaks, kuid muusikaõpingute ajal sattus ta biitmuusika lummusesse. Esimene 13 ansambel, kus Joala laulis oli Kristallid, mille kavas olid Olav Ehala esimeste laulude kõrval ka esimesed rhythm and blues'i lood. Esmakordselt televisioonis esines ta 16-aastaselt. Kustas Kikerpuu, kes tollal televisiooni ansamblit juhatas, oskas noore solisti annet hinnata ja kutsus
sobitamine traditsioonilise linnakeskkonnaga lõpeb läbikukkumisega isegi arhitektuu Koidula sõnadele. Samal ajal jätkas raudse liste ja teiselt poolt noorte muusika ehk est eesriide taga viljakat loometegevust üks eesti raadi ja biitmuusika vahel. Eestis nagu ka muusika suurkujusid Eduard Tubin. läänemaailmas tekkis hulgaliselt kitarristide 1950. aastate keskpaigani oldi sümfoo ansambleid (“Optimistid”, “Peoleo” jpt.). Lavale nilises muusikas helikeele osas suhteliselt astusid noored lauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna,
annaabi.ee 
