Arne Merilai Tragöödia · (Aischylos), u 524456 eKr · (Sophokles), u 496406 eKr · (Euripides), u 484406 eKr · Proloog, parodos, episood, stasimon, kommos, eksodos, deus ex machina; koor, näitlejad, teadustaja. Komöödia · (Aristophanes), u 446385 eKr · (Menandros), u 343291 eKr Sophokles. Kuningas Oidipus. Tlk. Ain Kaalep, Ülo Torpats. Komment. A. Kaalep, Anne Lill. (1998, 2003, 2006) Anne Lill. Inimene ja maailm kreeka tragöödias (2008) Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris (2004) (u 496406 eKr) Aias Trahhislannad Elektra Philoktetes (409) Antigone (442) Kuningas Oidipus Oidipus Kolonoses (401) (Jälitavad saatürid) Kokku 123 teost Teada 110 pealkirja Kuningas Oidipus Teeba kuninga Laiose ja Iokaste poeg viidi mägedesse surema. Oraakel ennustas, et temast saa...
Arne Oit (3. detsember 1928 28. november 1975) oli eesti helilooja ja akordionist. Muusikaõpinguid alustas Tallinna Muusikakooli teooriaosakonnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professori Mart Saare ja professori Heino Elleri juures ning lõpetas 1956. aastal. Omal käel õppis ta mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis «Du Nord» (1947). Aastatel 19471949 kuulus ansamblisse "Rütmikud", mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist dzässi, 19511955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse, 1955-1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblisse, olles eesti parimaid dzässiimprovisaatoreid akordionil. Peale konservatooriumi lõpetamist töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, kus 1959. aastal pani aluse võistluskontsertite sarjale, mis 1976. aastast hakkas kandma nimetust Arne Oidi nimeline lauluvõistlus. 1960. aastast töötas ta ka eelpool nimetat...
Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Abielust Reet Linnaga on tal tütar Hanna-Stina ja poeg. Reet Linnaga oli ta abielus 1973 1995. 1999. aasta juunis abiellus ta raamatupidaja Imbi Aderiga Tunnustused · 1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest · 1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Arne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn-80" · valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel · samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt · 2000. aastal anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korralavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmuse toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline...
· "Saaremaa valss" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Sinilind" · "Su silmist näen ma igal öösel und" · "Suveöö serenaad" · "Suudle mind" · "Tartu marss" · "Tsebarkul" · "Tiiu, Tiiu" · "Unelmate tänav" · "Vaid sina, Niina" · "Vaid sulle kuulub mu süda" · "Veel viivuks jää" · "Viimne valss" · "Viljandi serenaad" · "Õige valik" Arne Oit Arne Oit oli eesti helilooja ja akordionist. Arne Oidi laulud olid rahva hulgas väga populaarsed ning said premeeritud paljude züriide poolt. Esimesel võistluskontserdil 1959. aastal sai laul "Meie Mall" esimese preemia. Hiljem auhinnatud lauludeks on "Tsirkus", "Nii kaugel kõik", "Vana meloodia", "Suveöö", "Tuhaväljade tuul", "Lõke Preerias", "Unustuste jõel" jt. Arne Oit on kirjutanud ka instrumentaalmuusikat, operette ja muusikale. Eriti suure poolehoiu on võitnud tema lastemuusikalid
Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Rütmikutes mängisid – Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vello Järvi. Kõik need muusikud on hiljem ühel või teisel moel eesti popmuusika arengut mõjutanud. 5. Kirjuta, mis iseloomustab 1960. aastate muusikat. Nimeta erinevaid žanreid. Olulisel kohal 1960. a Eesti muusikas oli estraadimuusika. Alguse sai Arne Oidi nimeline lauluvõistlus, mis toimus 1959–1987. a. Läbiviiaks oli Eesti Riiklik Filharmoonia. Lauluvõistluse mõtte väljakäija oli Arne Oit. 6. 1970. aastad Eesti muusikas. Too välja olulisemad punktid kümnendi muusikas. Kümnendit iseloomustab ansamblite aeg, biitmuusika arenes rock-muusikaks ning Eesti paremaid gruppe ei otsitud enam tantsupõrandalt, vaid kontserdilavadelt. Teine osa 7. Nimeta 1980. aastate tuntumaid esitajaid ja ansambleid
Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu. 1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest. 1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn-80". Ta on valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel ja samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt. Tiit Kõrvits Tiit Kõrvits (sündinud 3. oktoobril 1951 Tallinnas) on eesti muusik, arhitekt ja õpetaja. Ta on üks Eesti hinnatumaid kitarriste. Margus Kappel Margus Kappel (sündinud 7. septembril 1956) on eesti klahvpillimängija. Ta lõpetas 1980. aastal Eesti Riikliku Konservatooriumi klaveri erialal
Aastatel 19471949 kuulus ansamblisse "Rütmikud", mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist dzässi, 19511955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse, 1955-1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblisse, olles eesti parimaid dzässiimprovisaatoreid akordionil. Peale konservatooriumi lõpetamist töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, kus 1959. aastal pani aluse võistluskontsertite sarjale, mis 1976. aastast hakkas kandma nimetust Arne Oidi nimeline lauluvõistlus. 1960. aastast töötas ta ka eelpool nimetatud osakonna inspektorina. Arne Oit koostas ka mitmeid kogumikke, akordionipalade kogumikke «Tantsurütmis» ja «Kutse tantsule», samuti laulukogumikke "Laulge kaasa!" (1967-1975). Valter Ojakäär Valter Ojakäär sündis 10.03.1923 Pärnus. Ta on eesti helilooja ja publitsist. Ta on mänginud klarnetit ja saksofoni mitmes orkestris ja ansamblis. 19451970 Eesti Televisiooni ja Eesti
Toimuvad dzässfestivalid võitsid autoriteedi liidus ja kaugemalgi ning kulmineerusid suurejoonelise ,,Tallinn 1967" nimelise festivaliga. Välismaiste eeskujude eeskujul hakkasid tekkima kitarriansamblid, mis esialgu tõesti küll jäljendamisest kaugemale ei jõudnud. (ibid: 10-11) 1.7. Seitsmekümnendad aastad Esimesel poolel jätkus laululoomise õitseng. Filharmoonia lauluvõistluse kõrvale tekkis ka Eesti Raadio mitmevooruline lauluvõistlus ,,Tippmeloodia". Arne Oidi surm 1975 ja ansamblimuusika kasvav mõju vähendasid klassikalise lauluzanri osatähtsust. Dzässmuusika festivalide ärakeelamise ja orkestripalade vähese tellimise tõttu jäi ka instrumentaalmuusika tagasihoidlikuks. Uut põlvkonda huvitas kõige enam just rokkmuusika. Kasvas ka interpretatsiooni meisterlikkus selles zanris. Kujunema hakkas eesti muusika oma nägu. Oli
Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu: ·1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest; ·1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn- 80"; ·valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel; ·samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli Ruja omapärase solistina
Vahest käisid vanemad ka koolis. Tavaliselt oli selleks põhjuseks ikka lastevanemate koosolek. Aga vahest kutsuti vanemaid ka eraldi kooli, aga selleks põhjuseks olid juba halvad hinded. Õnneks neid viimaseid põhjuseid oli vähe, ainult mõni kord. Ja kurjajuureks oli vene keel, eriti kirjutamine. Mõnikord käisid õpetajad ka kodus, eriti klassijuhataja aga vahest ka saksa keele õpetaja. Klassijuhataja oidi kord aastas ikka kõikide laste kodusid külastama, aga saksa keele õpetaja astus vahest niisama läbi, sest tema klassiõde elas samas majas. Ema muidugi kasutas juhust ja küsis õpetajalt alati nõu õppimises, siis ei pidanud ju peale tunde jääma kui asjast aru ei saanud. 4.Kooliolme. Kool, kus ema käis, oli suur neljakordne U kujuline hoone. Koolil oli ka oma aed ja tiik, ning korvpalliväljak. Staadionit kooli juures ei olnud, oli veidi kaugemal.
1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt keskendutakse lasteluulele kuna see hõlmab ka
8.11. Aeglustus- ja kiirenduskõveriku klotoidide parameetrid Rambi projektkiirus, km/h 40 50 60 70 80 Põhiraja Ram bi vähim r aadius, m projektkiirus, km/h 5080 80120 120170 170230 230300 Klot oidi para meeter, A 70 50 80 50 65 90 65 65 85 100 80 80 85 110 110 100 100 100 110 120 115 115 120 130 130 130 130
8.11. Aeglustus- ja kiirenduskõveriku klotoidide parameetrid Rambi projektkiirus, km/h 40 50 60 70 80 Põhiraja Ram bi vähim r aadius, m projektkiirus, km/h 5080 80120 120170 170230 230300 Klot oidi para meeter, A 70 50 80 50 65 90 65 65 85 100 80 80 85 110 110 100 100 100 110 120 115 115 120 130 130 130 130
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
