Vanad tegijad (2)
Ivo Linna
Urmas Alender
Anne Veski
Toomas Kõrvits
Gunnar Graps
Ivo Linna
Ivo Linna (sündinud 12. Juunil 1979 Kuressaares ) on eesti laulja.
Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat.
Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid
ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees
sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 19731974 oli
Ivo Linna laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 19751980
kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on Rock Hotelis.
Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega
jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani",
"Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne.
Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu:
·1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu
"See meeletu maailm" eest;
·1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn-
80";
·valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel;
·samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt;
·Albumid:
"Ivo Linna '93" (1993)
"Ivo Linna" (2001)
"Enne ja pärast päeva" (2001)
"Üksi, iseendas üksi..." (2006)
Urmas Alender
Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli
Ruja omapärase solistina.Temalt on ulmunud rohkesti heliplaate ja kassette, seal hulgas ,,Ruja" , ,,Üle
müüri" , ,,Kivi veereb" jne. Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud
ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud
Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008).
Kõige kuulsam bänd mille solist ta oli on Ruja.Ruja loomise põhiprintsiibid olid :
Rahvuslik ("oma") originaalmuusika
2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst
3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud
4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele
Ruja koosseid on ajaga palju muutunud.Meile kõige tuntumad on Urmas Alender (vokaal), Jaanus
Nõgisto (kitarr) ja Rein Rannap (klahvpillid).Ruja oli tolleaegne menubänd ja tal oli palju
kuulajaid.Kuid U.Alendre suri 1994.aastal ,,Estonial". Ta oli sinna laulma läinud.Ta suri lauldes.Enne
oma surma kirjutas ta laulu ,,Teisel pool vett".Selle sõnad läksid täpselt teemasse nagu ta oleks oma
surma ette tajunud. Eestit tabas suur kaotus tema surmaga.Me jäime ilma väga suurepärasest lauljast ja
heliloojast.
Tema kuulsamad laulud on : ,,Teisiel pool vett" , ,,Kui mind enam ei ole" , ,,Nii vaikseks kõik on
jäänud" , ,,Vaiki kui võid" jpt.
Anne Veski
Anne Veski sündis 27. veebruaril 1956 Raplas . Ta on saavutanud suurt populaarsust ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel.
Anne on pärit täiesti tavalisest eesti perest, kus mindi hommikul tööle ja õhtul ehitati maja. Kellelgi ei olnud aega lastega nunnutada ega neile laulda. Peamiselt
valvas Annet temast kolm ja pool aastat vanem vend Mati, kelle sõnul olnud (ja on siiani!) õde igavene juurikas. Venna toel algas ka Anne muusikukarjäär, kui
tüdruk koolipoiste bändi klahvpillimängijaks võeti. Klaverit õppis Anne mängima kohalikus muusikakoolis ja tegi seda ennekõike ema pärast. . Lohutust sai Anne
isalt, kui tarvis, aga ema oli kange eesti naine.
Keskkooliajal olid õde-venda Anne ja Mati Vaarmann Raplas kohaliku perekonnaseisuameti tähtsamaid tegelasi: Mati klaveril ja Anne elektriorelil.
Ja siis, ühel mälestusväärsel kontserdil lubasid Omega bändi poisid eesotsas Vanemuise teatri praeguse näitleja Aivar Tommingasega Annekesel teist häält kaasa
piiksuda.Sealt see laulujorutamine pihta hakkas,arvab Anne ise, kellele laulmist kui kunsti on õpetanud elu ise.
1984. aastal saatis kodumaa Anne Veski Sopoti lauluvõistlusele ja lauljatar naasis sealt kahe esimese preemiaga. Nii kõrgele kohale polnud Nõukogude Liidu
lauljatest pääsenud veel keegi. Anne, kellel just poolakeelne laul enda arvates iseäranis hästi õnnestus, oli nördinud, et talle ei antud peapreemiat.
1978. aastal lõpetas Anne Tallinna Polütehnilise Instituudi, aga peale laulmise pole ta elus midagi teinud. Ja vähemalt esialgu põrutab lauljatar täiskäigul edasi:
venelased armastavad teda hullupööra ja eestlaste armastus on viimastel aastatel uuesti lõkkele läinud. Kui talle vahepeal heidetigi Moskva-meelsust ette, siis nüüd
hakkab Kremli-paranoia ka kodueestlaste hulgas taanduma ja professionaalsus pääseb võidule.
Moskvas käib Anne iga paari nädala tagant, vahel ka sagedamini. Annab kontserte, esineb teleshowdes ja isegi ühes telesarjas, kus mängib põhimõtteliselt
iseennast: noore, staariks pürgiva laulja ema sõbrannat. Ööbimiskoht on lauljannal varnast võtta, sest Moskvas asuva Eesti suursaatkonna peakonsul on Anne tütar
Kerli Veski (27).
Ta on üks väheseid Eesti soliste, kes suudab live' is laulda neli korda 45 minutit jäjest ning tema hääl ei kao ega kähise. Anne Veski rekord on kuus soolokontserti
päevas - üheksa tundi puhast laulmist Viiburi linnas! Sellise koormuse puhul tuleb muidugi pidevalt külastada arsti, kes kurgust lima välja puhastab ja häälepaelu
turgutab. Nendel juhtudel seisab Anne abikaasa Benno Beltshikov (59) kontsertsaali ukse ees autoga, et staar õigeaegselt tohtri juurde viia ja nõnda tema vintsutusi
vähendada.
Toomas Kõrvits
Kunstiülikooli üliõpilaste moodustatud folkansambli esimene avalik esinemine oli 01.aprillil 1972.aastal Eesti
Reklaamfilmi telesaates. Sellest ajast on esinetud nii Eesti kui muu maailma lavadel nii üksi kui eesti tuntud
lauljate ja tantsurühmadega, esitatud rahvalaule, kantrimuusikat (eriti bluegrass- ja Cajun-stiili), rockabilly't
ja omaloomingut, võidetud auhindu festivalidel, uuritud läbi rahvamuusika arhiivid ja lindistatud laulikute
laule kõikjal Eestis. Salvestatud on mitusada laulu ja pillilugu, välja antud 8 LP plaati ja CD-d, osa neist
topeltalbumid, palju kassette ja ühisplaate teiste artistidega.
Ansambli liikmed momendil:
Toomas Kõrvits laul, kitarr
Ike Volkov laul, bass
Arne Haasma laul, akordion
Heiki Vahar viiul
Toomas Kõrvits (sündinud 24.Novembril 1945 Tallinnas) on eestimööblikunstnik ja laulja.
Kõrvits lõpetas 1956. aastal Tallinna 22. Keskkooli (praeguse Tallinna Westholmi Gümnaasiumi) ja 1975. aastal ERKI
ruumi- ja mööblikujunduse erialal.
Pärast keskkooli lõpetamist töötas Toomas Kõrvits aastatel 19651970 Eesti Projektis; pärast ERKI lõpetamist sai
temast mööblivabriku Standardmööblikunstnik. Alates 186. aastast on ta vabakutseline sisearhitekt.
Toomas Kõrvits on paljude omal ajal kõrgelt hinnatud mööblikomplektideautor (näiteks kontorimööbel "Forte", tool
"Gamma", puhkemööbel "Retro"). Tema tööd olid esil paljudel näitustel ja messidel.
Toomas Kõrvits on Kukerpillide laulja ja kitarristalates ansambli loomisest 1972. aastal
Valgetähe V klassi teenemärk
Gunnar Graps
Gunnar Graps oli populaarne eesti muusik, kes mängis mitmeid erinevaid muusikastiile, põhiliselt siiski rokki ja
bluusi.
Muusikaga hakkas Graps tegelema kuue aastaselt, kui alustas tselloõpingud. Oma esimeses bändis Satelliidid liitus
ta 14- aastaselt soolokitarristina. 1967. aasta sügisel liitus ta bändiga Mikronid, kuhu ta 6. aastaks mängima jäi. 1960
ndel aastatel oli Grapsi iidoliks Mick Jagger ning ansambel The Rolling Stones.
Peale seda, kui ta oli lahkunud ansamblist Mikronid, liitus ta 1973. aastal ansambliga Ornament, millest sai üks
hard rocki pioneere Eestis. 1976. aastal pani Graps kokku Magnetic Bandi ja vahetas muusikalist suunda, hakates
mängima dzassrocki, milles oli viiteid ka reggae'le ja funk-soul'le. Hiljem hakkas ta Magnetic Bandi nime all
mängima metal-rocki. Magnetic Band oli Nõukogude Liidu populaarsemaid raskemuusika bände. 1970.ndad olid
Grapsile kuldaastad.
1980-ndad olid tema publikamenu tipp-periood. 1983. aasta sai Magnetic Band esinemiskeelu, mis pani Grapsi
moodustama bändi GGG. Selle bändiga esines ta menukalt aastakümnete lõpuni nii Nõukogude Liidus ja Eestis.
1989. aasta kolis Graps Ameerika Ühendriikidesse.
Pärast Eesti taasiseseisvumist tuli Graps Eestisse tagasi. 1993. aastal jäi ta Stockholmis vahele anaboolsete
steroididega ning ta sattus kaheks kuuks Rootsi vanglasse. Peale vanglast välja tulekut töötas ta erinevates
raadiojaamades ja mängis DJ-na mitmel pool.
1995. ilmus Grapsi album ,,Tühjad pihud" ja samal aastal tuli taas kokku ka GGG.
2002. aastal ilmus Gunnar Grapsi 3CD kogumik ,,Eesti Kullafond". Hoolimata sellest, et tal oli tervis kehv, ei
tahtnud ta alla anda ning andis 2003. aastal välja bluusihõngulise albumi ,,Rajalt maha". See jäi talle kahjuks
viimaseks, kuna Graps suri 2004 aastal südamerabandusse. Enne oma surma lubas Graps minna kontserttuurile
Venemaale , kus senini on inimesed, kes tema muusikat kõrgelt hindavad.
Lõpp
Tegijad:
Ivo Linna - Keijo
Urmas Alender - Birgit
Anne Veski - Reelika
Toomas Kõrvits Katja
Gunnar Graps - - Merle
Tänud!!
Powerpoit esitlus eesti vanadest tegiatest:
Ivo Linna
Urmas Alender
Anne Veski
Toomas Kõrvits
Gunnar Graps
Sarnased õppematerjalid
4
txt
Eesti popmuusika 60-80ndad
EESTI MUUSIKA 60-ndad -
80ndad aastatel.
Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli
eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja
platsil
asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika.
Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt
restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks.
1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja
Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata
eesti
levimuusika ajaarvamist.
Prdumatu jlje jttis kultuuri ja muusikasse II Maailmasda ja Eesti olek
Nukogude Liidu koosseisus.
1954 aastal Bill Haley oma palaga Rock Around the Clock andis stardipaugu
rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord.
Rahvusvahelised
suhted avaldasid otsest mju ka kultuuripoliitikale. Peale sda olid Nukogude
Liidu
suhte
30
doc
Eesti levimuusika 80ndatel
Peamine muusika autor oli taas Rannap, sõnade koha
pealt oli abiks Ott Arder, kes oskas noortepäraseid, lihtsaid ja vaimukaid värsse kirjutada.
Lihtsuse poole liikus ka nende muusika, põhinedes nüüd valdavalt poprütmidel. Ansamblil
kujunes enda, peamiselt koolinoortest koosnev, kuulajaskond. Samas oli repertuaaris ka
tõsisemaid, sõnumiga laule. Kolmanda perioodi kokkuvõtteks sai LP, millel basskitarri mängib
Tiit Haagma, löökpille Jaan Karp ning teised tegijad olid samad. (ibid: 142-143)
Neljas periood oli aastatel 1984-1988. Tunnusteks muusikas olid uusromantiline tundetasand,
väljendusjulgus ning püsiväärtusega teemade eelistamine. Kõik läbi käinud muusikud on Ruja
loomingulisust mõjutanud. Urmas Alenderi siiras ja sügav lüürika ei jäta kedagi külmaks.
Endiselt on ta ansamblis sõnumivahendaja, aga ka paljude tekstide ja laulude autor. Nõgisto
8
docx
Eesti interpreedid
Rakke Gümnaasium
Eesti interpreedid
Liisi Remmet
Liisi Remmet
Rakkes 2008
Sisukord
Sisukord 3
Maarja-Liis Ilus 4
Eda-Ines Etti 5
Neeme Järvi 6
Urmas Alender 7
Olav Ehala 8
Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9
Lisad 10
Kasutatud materjal 11
3
Maarja-Liis Ilus
Maarja-Liis Ilus (artistinimi
16
doc
Ansambel "Ruja"
ANSAMBEL ,, RUJA"
1971-1988.a
KOOSTAJA:IVAR TURJA
07.03.2009.a
SISSEJUHATUS
Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka
varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja
repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea
kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult
vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika
veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole
selged.
ESIMENE PERIOOD (1971-1975) -
VARANE RUJA
Koosseis
· Urmas Alender (vokaal)
· Jaanus Nõgisto (kitarr)
· Tiit Haagma (basskitarr)
· Rein Rannap (klahvpillid)
· Andrus Vaht (trummid)
· Toomas Veenre (kitarr)
· Andres Põldroo (kitarr)
1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade
rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna
"ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septem
11
doc
Urmas Alender
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS
Toitlustusteenindus
Carmen Kutan
URMAS ALENDER
Referaat
Koolipoolne juhendaja: Marika Paulus
Tartu 2009
SISUKORD
SISUKORD................................................................................................................................. 2
SISSEJUHATUS........................................................................................................................3
Urmas Alender............................................................................................................................4
Ruja............................................................................................................................................. 7
Kokkuvõte..................................................................................................................................10
Kasutatud ALLIKMAterjalid...........................................
32
pdf
Levimuusika
Levimuusika ajalugu 1
LEVIMUUSIKA
AJALUGU
MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE
ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM
KOIDU ILMJÄRV
Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06
Koidu Ilmjärv
Levimuusika ajalugu 2
SISUKORD
1. Mis on levimuusika. lk. 3
2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5
3. Folkmuusika. lk. 6
4. County ja western. lk. 7
5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9
6. Muusika ja äri. lk. 11
7. Rhythm and blues. lk. 12
8. R ock’n’roll. lk. 14
9. 50-ndate aastate
19
doc
Olav Ehala elulugu
Tallinna Kristiine Gümnaasium
Olav Ehala
Uurimistöö
Koostja: Erki Reinsalu 10b klass
Juhendaja: Kai Rei
Tallinn 2008
SISSEJUHATUS.................................................................................................3
1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD
1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4
1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5
2. LOOMING
2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7
3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID
3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9
3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12
3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
TALLINNA ÜLIKOOL
HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID
TIIT LAUK
Džäss Eestis 1918–1945
DOKTORIVÄITEKIRI
Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00
Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13,
Tallinn, Eesti.
Tallinn 2008
2
TALLINNA ÜLIKOOL
HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID
TIIT LAUK
Džäss Eestis 1918–1945
Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti.
Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril
2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt.
Juhendajad: Ea Jansen, PhD
Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent
Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Meedia
Kommentaarid (2)
Kõik kommentaarid