Eesti laulupidu 2009 (0)

ABJA GÜMNAASIUM
2009 AASTA LAULUPIDU
Referaat
Koostaja : Karl Puidet
8a klass
Juhendaja : Siirius Sikka
Abja- Paluoja 2009
Sisukord
Koit 3
Kaunimad laulud 3
Väike maa 4
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm 4
Tuljak 5
Laulu algus 5
Mu isamaa on minu arm 6
Ta lendab mesipuu poole 6
Kasutatud kirjandus 7
Laulud 7
Heliloojad 8
Sõnade autorid 9
Lisad 10
Laulupeo pildid 10
Heliloojad 10
Sõnade autorid 20
Laulude sõnad 29

Koit

Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars
Laul ise on väga tuttav, sellel laulul on ka punkteeritud rütmid, mis on meie rahvusele väga omapärane. Kõik on väga erksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar rütmi punkteerimata. Laulu algus peaks olema nagu „ plahvatus “ sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja võimas.
Laul ise sündis nii, et ühel õhtul palusid „Koidu“ mehed Lüdigul neile lipulaul luua ja Lüdig nõustus, kui ta saab kohase teksti. Laulu teine autor Kuhlbars asus kohe kirjutama ja sõnad olid 10 minutiga valmis. Lüdig ei tahtnud Kuhlbarsist maha jääda ja asus siis viisi kirjutama. Kuid siis keegi nõudis, et oleks rohkem hääli kui neli, sest mulgid ei pidavat leppima tavalise koorilauluga. Lüdig vastas, et tal ükskõik ja kirjutas 15 minutiga valmis 7 häälse viisi. Laul oli valmis ja pealkirjaks sai Kuhlbarsi mõeldud „Koit“.
Endale see laul meeldib väga, kuna see on väga ilusa ja kõlava meloodiaga.

Kaunimad laulud

Friedrich Saebelmann / Peeter Ruubel
Selles laulus on ka punkteeritud rütmid, kuid siin ei pea neid väga palju välja hääldama. Laul ei ole just lüüriline, vaid pigem energiat tootev. Tuleks rõhutada takti esimest osa. Pala peaks laulma mahulise ja sügava tooniga, et oleks väge algusest peale. Lugu algab väga võimsalt, siis jääb veidi vaiksemaks ja tempo muutub ka natuke kiiremaks. Edaspidi muutub uuesti võimsamaks ja lõpp on aeglane. Laul räägib sellest kuidas Eesti saab orjusest vabaks.
See pala on kõige lemmikum nende seast, mille kohta pidi tegema referaadi ja see on ka kõige võimsam.

Väike maa

Urmas Lattikas / Leelo Tungal
Selle laulu kaks märksõna võiksid olla legato ja väga selge teksti artikulatsioon. Esimese salmi partiid on küllalt keerukad , suurt tähelepanu tuleks pöörata häälestusele just seal. Teksti tuleks rõhutada ja tekst peaks olema selge. Laulus on väga palju ta-i-ti rütmi. Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo -ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane. Laul räägib Eestist endast.
Laul meeldib mulle, olenemata sellest, et ma ei kuula tavaliselt sellist muusikat. Laul on väga ilus ja meloodiline ning tekitab hea tunde.

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen
Laulu viisi looja on Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad laulule kirjutas Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia , mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920.
Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn.
See laul on siiamaani ka Eesti Vabariigi hümn. Laul iseenesest on väga võimas ja tekitab hea tunde, kui kuulda laulu oma isamaast. Laulu viimase salmi lõpu muutus võiks olla väga reljeefne. Ja lõpus on aeglustus nagu enamustel lauludel. Laul räägib kui kallis on meile meie isamaa, kui kaunis see on ja et see on kõige ilusam ja armsaim.
See laul lihtsalt peab olema eestlastele meele järgi, kuna see on meie riigi hümn ja seda peab austama. Laul meeldib mulle väga.

Tuljak

Miina Härma / Karl Ferdinand Karlson
Kui vaadata nooti, siis on näha, et Miina Härma on kirjutanud rohkesti igasuguseid keerutusi, mis on aegade jooksul väga sirgeks läinud. Lauljatel esineb üks tüüpiline viga 14 real , kus on sõnad „ Vist üle tuhande ära,“ et lauldakse tuhande, kuigi tuleks laulda tu-hande. Ja enne kolmandat osa kindlasti laulda ritenuto -s.
Laul on kiire ning väga kõrge meloodiaga. See on ka üks minu lemmikutest ning selle laulu energilisus ja kiirus teeb mul tuju rõõmsaks.

Laulu algus

Veljo Tormis / Hando Runnel
Laul põhineb enamasti ühel noodil. Ja vahepeal on osad, mis on võimsamad. Kontrastid peaksid olema nii suured kui võimalik.
Pala on suhteliselt aeglane. Eriti see laul mulle ei meeldi, kuna ei saa eriti sõnadest aru ja üldse on see heliteos minuarust segane.

Mu isamaa on minu arm

Gustav Ernesaks / Lydia Koidula
Laul on kirjutatud sõja ajal seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga. Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Laul on väga lüüriline ja meeldiva kõlaga. Ja laul on väga võimas, lausa nii võimas et tekitab külmavärinad. Laul räägib jällegi isamaast nagu paljud teised laulud.
Laul on aeglane, kuid tekitab rahuliku tunde ja see laul meeldib mulle.

Ta lendab mesipuu poole

Peep Sarapik / Juhan Liiv
„Ta lendab mesipuu poole“ on omaette refräänisõna nagu ka näiteks kaasike, kaanike, kaske või midagi taolist. Üks eluaegne viga on see, et veerandnoot on alati väljapidamatu. Nagu ka paljud eelmised laulud räägib see isamaast. Väga meloodiline ja võimas laul.
Laul pole väga aeglane, aga meeldub väga, kuna on võimas ja tekitab väga hea tunde ning see on ka mul üks lemmikumatest.

Kasutatud kirjandus

Laulud

„Koit“:
Autorid + looming - http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/ludig/looming.ht m
Sõnad - http://www.hot.ee/arminius/ad_laulik.rtf
„Kaunimad laulud“:
Autorid - http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
Sõnad - http://www.hot.ee/arminius/ad_laulik.rtf
„Väike maa“:
Autorid - http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“:
Autorid - http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
Loomgingust + sõnad - http://et.wikipedia.org/wiki/Mu_isamaa,_mu_õnn_ja_rõõ m
„Tuljak“:
Autorid - http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
Sõnad - http://www.cfe.ee/cantus-book?code=484&l=25&a=426
„Laulu algus“:
Autorid - http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
„Mu isamaa on minu arm“:
Autorid - http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
Sõnad - http://et.wikipedia.org/wiki/Mu_isamaa_on_minu_arm#Laulu_tekst
„Ta lendab mesipuu poole“:
Autorid - http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
Sõnad - http://www.hot.ee/arminius/ad_laulik.rtf

Heliloojad

Mihkel Lüdig - http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/ludig/elu.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/ludig/looming.ht m
Friedrich August Saebelmann - http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/saebelmann/elu.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/saebelmann/looming.ht m
Urmas Lattikas - http://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Lattikas
Fredrik Pacius - http://et.wikipedia.org/wiki/Fredrik_Pacius
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/harma/elu.ht m
Miina Härma - http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/harma/elu.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/harma/looming.ht m
Veljo Tormis - http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming.ht m
Gustav Ernesaks - http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/ernesaks/elu.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/ernesaks/looming.ht m
Peep Sarapik - http://et.wikipedia.org/wiki/Peep_Sarapik

Sõnade autorid

Friedrich Kuhlbars - http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Karl_Johann_Kuhlbars
Leelo Tungal - http://et.wikipedia.org/wiki/Leelo_Tungal
Johann Voldemar Jannsen - http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen
Hando Runnel - http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel
Lydia Koidula - http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
Juhan Liiv - http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv

Lisad

Laulupeo pildid

Laulupidu Tallinnas 1928 Laulupidu Tallinnas 2007 – Ilmapuu lävel

Heliloojad

Mihkel Lüdig (09.05.1880 Reiu vald - 07.05.1958 Vändra)
Helilooja, organist ja koorijuht . Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule.
Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid.
Lüdig nimetas heliloomingut tagasihoidlikult oma kõrvalharrastuseks. Tema pärandis leidub äärmiselt erineva väärtusega teoseid, kuid nende paremik kuulub kindlalt eesti muusika varasalve. Teoste arv ei ole suur. Kõige rohkem - umbes poolsada - on koorilaule ja need on ka tema kõige olulisemad tööd.
Arvukalt on tal lüürilisi loodus- ning armastusteemalisi laule, tekstideks eesti kaasaegsete luule (tema isikupäraga sobisid eriti A. Haava, J. Liiv ja K. E. Sööt). Parimates lüürilistes lauludes ("Nõmm", "Mänd") kujutab helilooja kodumaa looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid. Samas on tema teostes ka väga jõulist, dramaatilist tundeväljendust: "Ühest vaiksest pühast hiiest", "Mets", "Põlismetsa järv". Lüdig jälgib neis lauludes detailselt teksti ning loob muusikaga tugevaid kontraste ja dramaatilist pinget.
Sageli pöördus ta ka rahvaluuletekstide poole ning populaarses "Kiigelaulus", "Vaeslapselaulus" jm kasutab ta ka rahvalaulude viisikäände ning vormivõtteid.
Lüdigi muusika on meloodiline ja lihtsa harmooniaga. Ta oli tuttav Tobiase ja Kapi loominguga ning taotles samuti oma muusika rahvuslikkust, kuid tegi seda väga lihtsate vahenditega. Lüdigi laulud kõlavad hästi, on jõukohased ka väiksematele ning tagasihoidlikumate võimetega kooridele ning levisid omal ajal nii Peterburi kui eesti kooride seas.
Friedrich August Saebelmann (26.09. 1851 Karksi - 07.03.1911 Paistu)
Helilooja, koorijuht, kirikuorganist ja pedagoog.
Friedrich Saebelmann sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Isa juhendamisel hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Saebelmann Valga seminari . Kuna talle sobivat töökohta polnud, otsustas suunduda koos venna Aleksander Saebelmann-Kunileiuga Peterburi. Esialgu satuti majanduslikesse raskustesse. Tänu heale saksa keele oskusele sai Friedrich tööd õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874 . aastal astus Friedrich Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi (C. van Arcki klaveriklassi). Seal õppis ta siiski vaid ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana.
1880. aastast töötas Saebelmann Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. Vaatamata vaid lühiajalisele õppimisele muusikakõrgkoolis oli ta ilmselt saanud oma õpetajalt küllaltki häid teadmisi. Saebelmanni õpilased on meenutanud, et ta mänginud muljetavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta tšellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane.
Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllaltki erinev: kuiAleksander Saebelmann-Kunileid tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. Aleksandri looming on tõsisem, Friedrichi oma rõõmsam, muretum, ehk ka pealiskaudsem. 19. sajandi lõpukümnenditel lõid koorilaule paljud koolmeistrid, organistid ja köstrid. Friedrich Saebelmanni laulud paistsid nende hulgas silma oma värske helikeele ja erksa rütmiga. Lihtsa harmoonia tõttu olid nad mõnusad laulda ja võitsid omaaegsete kooride repertuaaris suure populaarsuse. Tema loomingusse kuulub mitmeid tänini palju lauldavaid laule: "Kaunimad laulud" (mis on olnud palju kordi laulupidude kavas), kauni viisiga ja südamlik "Ema süda", rõõmus kevadelaul "Ellerhein", erksarütmiline "Jahilaul", pea kõigil matustel kõlav " Palve " jt.
Friedrich Saebelmann oli ka esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule.
Urmas Lattikas (sündinud 17. augustil 1960 Tapal) on eesti helilooja, arranžeerija, džässpianist ja ansamblijuht.
EHL liige aastast 2000.
Lõpetas 1974 Tapa Muusikakooli klaveri erialal ja 1986 Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal,  Eino Tambergi õpilasena. Täiendas end 1990 Bostonis, Berklee Muusikakolledžis (Berklee College Of Music) kompositsiooni ja džässklaveri erialal.
1983. aastal asutas omanimelise džässkvinteti.
Kahekordne U. Naissoo nimelise loomingukonkursi laureaat 1984 ja 1985 ning "Levi Jaagup "'i laureaat 1990.
Fredrik Pacius (ka Friedrich Pacius) (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar  1891 Helsingi) oli saksa päritolu helilooja ja dirigent , kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks.
Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi.
Fredrik Pacius on Soome (Maamme) ja Eesti ("Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") hümni viisi autor.
Miina Härma (aastani 1935 Hermann ) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu)
Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina.
Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus , eelkõige Jannsen, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit . Tütrele õpetas ta orelit . Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis.
Hermanni  soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes , oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis.
Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud : neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari. Koori- ja soololaulude kõrval on ta kirjutanud laululoo (kantaadi) "Kalev ja Linda" ning esimese eesti muusikalise lavateose - laulumängu " Murueide tütar". Pisut on ta loonud ka puhkpillimuusikat. Härma looming jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi - esimene kuni Kroonlinna asumiseni ning teine pärast Kroonlinnast naasmist. Kroonlinnas ta muusikat ei kirjutanud.
Veljo Tormis (7.08.1930  Kuusalu)
Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori.
Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas . Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.
1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma . Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis.
Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja  Vissarion Šebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima , kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud  Ester Mägi.
Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus.
Jätkus ka Tormise folkloorihuvi . Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks.
Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas.
1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksajuhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste  juhitud  Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad.
Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja . Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid " (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm.
Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi žanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid  ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid.
Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt.
Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski , 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, " Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed (" Pikse litaania", 1974). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964-69, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid").
Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn)
Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks.
Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931 . a. muusikapedagoogika erialal ( professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis).
Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud  Konstantin Türnpu.
Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid , koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt).
1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt  Dmitri Šostakovitš). RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu.
Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast.
Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo , Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas  ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu.
Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis , üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele.
Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga). Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval.
Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad koos laulva meloodiaga, nagu lauludes "Mu isamaa on minu arm", "Päike vajus pärnapuule", "Õhtu rannas ", "Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik. Silmatorkavalt palju on tal loodusteemalisi laule, neist suurele osale oli ta ise ka teksti autor. Ta oli erakordselt tekstitundlik helilooja, kelle muusikaline kujund kasvas välja sõnast, nagu näiteks lausa piltlikult tormist merd kujutavas laulus "Laine tõuseb".
Samas oli Ernesaksale omane ka muhe rahvalik huumor. Seda on tunda eriti sõjajärgse perioodi loomingus, naljalauludes nagu "Näärisokk", "Mind kutsuti pulma" jt. Kui Ernesaks on kasutanud rahvaviisi, on ta ikka eelistanud uuemaid laule ja pillilugusid - nii ka viimati nimetatud lauludes.
Ernesaksa helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga. Tema laulud on väga suupärased laulda, ka seetõttu, et autor tundis hästi eri kooriliikide võimalusi. Heaks näiteks on lihtne, aga suurepäraselt kõlav laul " Muusikale " (Byroni tekstile). Eesti muusikas 1950. aastate II poolest alanud helikeele uuenemine teda esialgu kuigivõrd ei puudutanud. Alles 1970. aasta paiku ilmus tema lauludesse uudseid võtteid ("Külm", "Tartu valgel ööl" jne).
Lühemate laulude kõrval on ta kirjutanud ka ulatuslikumaid kooriteoseid - kantaate ja süite. Tähelepanuväärseim neist on meeskoorisüit "Kuidas kalamehed elavad" (1953, Juhan Smuuli tekst). Teose üheksas osas kajastub meremaalingute taustal kaluriküla olustik . Süidi kulminatsiooniks on V osa, meisterlik "Laine tõuseb".
Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand " (1949), mida on korduvalt lavastatud. Tema ooperite nõrkuseks on nõukogude aja skeemide järgi valminud mustvalged, lihtsustatud karakterite ja inimsuhetega libretod. Muusikaliselt sisaldavad need siiski mõningaid eredaid üksiknumbreid, aariaid ja värvikaid kooristseene. Populaarseim neist on kindlasti kõrtsistseen "Tormide rannas".
Koorilaulude kõrval on Ernesaks loonud ka soololaule. Tuntumad neist on helilooja enda tekstile loodud "Hämardunud rannal " (1932), "Alla valgete kaskede" (1933) ja "Pää kohal toomeke" (1933). 
Peep Sarapik (19. september 1949 – 12. detsember 1994) oli eesti helilooja ja koorijuht.
Vaikselt ja omaette tegeles ta heliloominguga, mille kõrvalt juhtis Tallinna Kunstiinstituudi kammerkoori. Samuti oli ta konservatooriumis kontsertmeister, ning viimastel eluaastatel juhatas Eesti Õpetajate Meeskoori.
Enamik tema laule on kirjutatud kooridele. Neist tuntuim ja armastatuim on "Ta lendab mesipuu poole" Juhan Liivi sõnadele. See kaunis laul kõlab laulupidudel alates 1999. aastast.
Juhan Liivi sõnadele on Peep Sarapik kirjutanud veel mitmeid väga häid koorilaule. Tuntumad neist on "Ma lillesideme võtaks" ja "Rukkivihud rehe all".
Paljud Sarapiku laulud said populaarseks laulva revolutsiooni ajal.
Peep Sarapiku viimaseks teoseks jäi "Kellamissa" kammerkoorile ja kelladele, mille ta lõpetas vaid paar nädalat enne oma surma. Selle esiettekanne oli Pariisis.
Peep Sarapik suri 12. detsembril 1994 kiire kuluga raskesse haigusse ning on maetud Rahumäe kalmistule.

Sõnade autorid

Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüümid Villi Andi, Mangu Sild,  Fritz Klüse; 17. august  1841  Uniküla  Laatre vald  Sangaste kihelkond  Tartumaa – 28. jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister.
Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli  Viljandis  koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli  liikumises.
Elulugu
Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris ( 1859 –1861)
Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars 1861-1962 parun Wolffi koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel,  1862 , asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars  1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba literaat , kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist ) ning luuletuste kirjutamisega.
Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus " Vanemuine ", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal…" (1869).
1904 . aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35-aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...»
Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi – Muinaseesti maakonna Ugandi järgi.
Kuhlbarsi esimene raamat oli murdekeelne "Wastse laulo ja kannel" (1863), millele järgnes lauluõpik lastele " Laulik koolis ja kodus". Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatudki koorilaulude tekstideks. Kuhlbars on tuntud ka lasteluuletajana, eriti teksti "Teele, teele kurekesed!" autorina. Elu lõpul koostas ta "Villi Andi luuletused" (I-III, 1923-1924).
Friedrich Kuhlbars suri 1924. aastal Viljandis ning maetud on ta Viljandi Riia mnt kalmistule.
Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik.
Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.
Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa , viisi kirjutas Andres Valkonen  ja sõnad Leelo Tungal.
Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine"  Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi  Ivar Must.
Tunnustused

• Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind 1993 ("Ainus kangelastegu on naeratus")
  
• Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005
  
• Harjumaa Kultuuripärl 2008
  
• Julius Oro nimeline kirjanduspreemia 2006
  

Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 – 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud.
1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (originaalis " Perno Postimees ehk Näddalileht"), mis ilmus Pärnus aastatel 1857– 1886 . Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 – 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise " maarahva " asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule.
Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist.
1863. aastal asus Jannsen elama  Tartusse , kus hakkas välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees", mille sisu oli sarnane "Perno Postimehega". Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale.
Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo -Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks.
Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" – esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula.
Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist.
1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus.
19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes  "Eesti Postimees" kirjutaks sakslastele meelepärast juttu , leidis hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller  leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta "Eesti Postimehele". Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud.
Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II Maailmasõjas, kuid säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm".
Hando Runnel (sündis 24. novembril 1938 Järvamaal) on eesti luuletaja ja kirjastaja.
Elulugu
Hando Runnel omandas alghariduse kodukandi algkoolides, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias  agronoomiat, mis jäi lõpetamata.
Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse " Ilmamaa ".
Teosed

• "Maa lapsed" (1965)
  
• "Laulud tüdrukuga" (1967)
  
• "Avalikud laulud" (1970)
  
• "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972)
  
• "Miks ja miks" ( luuleraamat lastele, 1973)
  
• "Mõru ning mööduja" (1976)
  
• "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977)
  
• "Kodu-käija" (valikkogu, 1978)
  
• "Punaste õhtute purpur " (1982)
  
• "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982)
  
• "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984)
  
• " Juturaamat " (proosaraamat lastele, 1986)
  
• "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
  
• "Mõõk ja peegel " (esseed, 1988)
  
• "Aja lugu" (laulukava, 1988)
  
• "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989)
  
• "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991)
  
• "Oli kevad, oli suvi" (1992)
  
• "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993)
  
• "Üle Alpide " (1997)
  
• "Haruldused" (1998)
  
• "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998)
  
• "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998)
  
• "Mõistatused" (2000)
  
• "Omad" (2002)
  
• "Õpetussõnad" (2003)
  
• "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme " (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004)
  
• "Sinamu" (2005)
  
• "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006)
  
• "Armukahi" (2008)
  

Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja

• "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik)
  
• "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik ."
  
• "Eesti kirjanduslugu . Gustav Suits."
  
• "Minu elu. Konstantin Päts."
  

Kirjandus

• "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999
  

• 1986 Eesti NSV teeneline kirjanik
  

Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra – 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.
Elulugu
Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson , kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi.
21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps – Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal  Viinis  tuli ilmale teine tütar – Anna.
Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule.
Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum.
Looming
Koidula oli oma aja luule suurkuju , romantiline isamaalaulik ( luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule.
"Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg ", "Säärane mulk ") lavastades pani ta aluse eesti teatrile.
Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse .
Teosed
Raamatud

• 1866 "Vaino-lilled"
  
• 1867 "Emajõe ööbik" ( terviktekst )
  

avaldatud postuumselt

• 1925 "Kogutud luuletused"
  
• 1934 "Valitud laulud"
  
• 1943 "Valitud luuletused"
  
• 1948 "Valik luulet"
  
• 1949 "Valitud luuletused"
  
• 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid
  
• 1967 "Väike luuleraamat"
  
• 1969 "Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne)
  
• 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm"
  
• 2005 "Löö, süda, õitsele!"
  

Luuletusi

• "Mu isamaa on minu arm"
  
• "Kodu"
  
• "Emasüda"
  

Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864  Alatskivi  – 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik .
Töötas " Virulase ", "Sakala" ja " Oleviku " toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad !", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke.
Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi.
Juhan Liivi vend oli Jakob Liiv.
Raamatud

• "Kümme lugu" (1893)
  
• "Vari" (1894)
  
• "Luuletused" (1909, 1910 , 1919, 1926)
  
• "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935)
  
• "Valitud luuletused" (1949)
  
• "Teosed" (1954, 1956)
  
• "Rukkivihud rehe all" (1964)
  
• "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964)
  
• "Väike luuleraamat" (1969)
  
• "Sinuga ja sinuta" (1989)
  
• "Tuulehoog lõi vetesse"(2007) koost .J. Talvet
  
• "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better"(TÜ,2007) koost .J.Talvet
  
• "Ööl on üheksa poega "(1996)
  
• "Mu kallis Liisi"(2000)
  

Laulude sõnad

Koit
Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal,
:,: Vägevail voogudel üle me maa. :,:
Ilu see edeneb õuede õlal,
Isamaa pind ärkab õitsema.
Mägede harjadel kumamas koit;
:,: Taevasse tõusku me lootuse loit! :,:
Kaunimad laulud
Kaunimad laulud pühendan sull’, vanematest armastatud kallis kodumaa!
Võimsasti tuksub süda siis mul, kui sulle laulan, mu isamaa!
Taevasse tõuseb tugev laulu hääl südame põhjast vaimustuse väel.
Pühamaks paigaks oled mull’ ikka, kuni veel süda tuksub mul sees.
Võimsasti kõla siis, ühine laul õitsegu, kasvagu kodumaa!
Priiuse päike paistab me maal, rusujatest vabastatud Kalevite ra’al!
Orjuse kütked purustatud maas , muistne priius meil jälle käes!
Särama löönud kodupinnal koit, Eestimaa taevas vabaduse loit.
Paremad päevad paistma meil jäävad, kaunimad ajad ootamas ees.
võimsasti kõla siis ühine laul: õitsegu, kasvagu, kodumaa!
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
Tuljak
Terve vald oli kokku aetud,
Kihelkond kokku kutsutud;
Külalisi igat seltsi -
Mõisahärra prouagagi palutud!
Tõnni, parajam peiu,
Kosind Mannikese endale,
Manni , nobedam neiu,
Läheb Tõnnile mehele
Pulmad , jah pulmad!
Viina viiskümmend vaati,
Pulma kraami kokku toodi
Nõnda palju, kui saadi.
Parte, hanesid praeti
Vist üle tuhande ära,
Terve trobikond püssisid
Pulma auks teeb kära.
Kas vahest kuu kumab,
Või näen ma tähti, päikest särama?
Oh elu,
Oh ilu!
Näe Tõnni
Ja Manni,
Nad lähevad kahekesi käsi-käes.
Teeb nalja Mann ,
Siis naerab peig Tõnn, vesi palgil tal.
Oh elu,
Oh ilu!
Neil särab
Ilm ilus.
Oh jõuaks nõnda elust läbi ka.
Vennad, veeretage viru valssi,
Meie tahaks minna tantsima.
Tublist helistage tuljaku tantsi,
See paneb vere kihama,
Pill sütitab meeli, tants keerutab pead,
Poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed,
Kuid miks värised , hüppad, südameke, sees,
Kui kaenlasse vajutab meid mehine mees.
"Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid!
Meie võime ju omal ajal kosida teid.
Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka,
Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma."
:,: Hõissa ja trallalla!... :,:
" Kuule armas languke!"
"Mis tahad Tõnni taadike?"
Hõissa ja trallalla!
Tants on tubli , lõbus pilliviis!"
"Eks lähme ka tantsima siis!"
Hõissa!
Tõnni taat viis Manni memme tantsima,
Taati memmega
Laskem elada.
Mu isama on minu arm
Mu isamaa on minu arm,
kel südant annud ma.
Sull' laulan ma, mu ülem õnn,
mu õitsev Eestimaa!
Su valu südames mul keeb ,
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
mu isamaa, mu isamaa!
Mu isamaa on minu arm,
ei teda jäta ma,
ja peaksin sada surma ma
see pärast surema!
Kas laimab võõra kadedus,
sa siiski elad südames,
mu isamaa, mu isamaa!
Mu isamaa on minu arm,
ja tahan puhata ,
su rüppe heidan unele,
mu püha Eestimaa!
Su linnud und mull' laulavad ,
mu põrmust lilled õitsetad,
mu isamaa, mu isamaa!
Ta lendab mesipuu poole
Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole
ja tõuseb kõuepilv ülesse, ta lendab mesipuu poole.
Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded
ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole.
Hing, oh hing, sa raskel aal, kuis ihkad isamaa poole.
Kas kodu sa, kas võõral maal, kuis ihkad isamaa poole.
Ja puhugu vastu sul surmatuul ja lennaku vastu sul surmakuul,
sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole!
Hing, oh hing …
33