Üld laulupidu 2009 (2)

21
Abja Gümnaasium
Eesti laulupidu 2009
REFERAAT
Juhendaja :Siirius Sikka
Koostas: Helari Sosi
Abja-Paluoja
2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Kasutatud kirjandus 21

Sissejuhatus

Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, mille põhiesinejad on täiskasvanud.
Esimene eesti üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates 1896. aastast toimub põhilaulupidu Tallinnas.
Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine üldlaulupidu pealkirjaga "ÜhesHingamine" toimub 2009. aastal. Üldlaulupidude vahel toimuvad ka iga viie aasta tagant noorte laulu- ja tantsupeod, kus põhiesinejad on koolinoored. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus .
Koit Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars
Laul ise on üdini tuttav, sellel laulul on ka punkteeritud sõnad, mis on meie rahvusele väga omapärane. Kõik on väga järksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar sõna punkteerimata. Laulu algus peaks olema nagu „ plahvatus “ sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja piisavalt võimas.
Mihkel Lüdig
Oma muusikalise hariduse omandas Lüdig Peterburis õppides seal orelit , kompositsiooni ja klaverit . Kooli lõpetas Lüdig 1904 . aastal. Oreli õppimisega tegeles Lüdig ka varasemalt, astudes juba 16 aastaselt Moskva konservatooriumi oreliklassi. 1908. aastal korraldas ta Peterburis esimese eesti heliteostest koosneva sümfooniakontserdi. 1918-1924 aastal töötas ta Kaarli kiriku organistina.
Mihkel Lüdig
Lüdig tegeles ka heliloominguga, tema tuntuimaks teoseks on aga kindlasti koorilaul "Koit" (sõnad Friedrich Kuhlbars), mis kanti 1969. aasta juubelilaulupeol ette, ning ilma milleta ei möödu tänapäeval enam kindlasti ükski laulupidu.
Mihkel Lüdig
Friedrich Kuhlbars
Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüümid Villi Andi, Mangu Sild, Fritz Klüse; 17. august 1841 Uniküla Laatre vald Sangaste kihelkond Tartumaa – 28. jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister.
Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises.
1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35-aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil : «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...»
Friedrich Kuhlbars
Maailma avastamine (tellimusteos) Aare Kruusimäe / Jaan Kross
On kirjutatud hästi rahvalaululikult, kuid peaaegu kogu muusika vältel on ahelhingamine. Juurde liikumine siletalt. Esimene hingamine on alles 17 lõpus, sõna võimaldab hingata ja läheb edasi.
Jaan Kross
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas – 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat.
Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938–45) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG -i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks .
Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.
Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit.
Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.
Jaan Kross
Kaunimad laulud Friedrich Saebelmann / Peeter Ruubel
Väga pingsalt tuleks jälgida koodat, et seal ei pea punkteerima nii palju. Ei ole lüüriline laul vaid energiat tootev laul. minek maha millest kasu ei ole. Pikad noodid peaksid elastikut saama, et jõuda hingematva toreda kõlani.
Friedrich Saebelmann
Friedrich August Saebelmann (26.09. 1851 Karksi - 07.03.1911 Paistu)
Helilooja , koorijuht , kirikuorganist ja pedagoog.
Friedrich Saebelmann sündis Karksis köster- organisti perekonnas. Isa juhendamisel hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Saebelmann Valga seminari . Kuna talle sobivat töökohta polnud, otsustas suunduda koos venna Aleksander Saebelmann-Kunileiuga Peterburi. Esialgu satuti majanduslikesse raskustesse. Tänu heale saksa keele oskusele sai Friedrich tööd õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874 . aastal astus Friedrich Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi (C. van Arcki klaveriklassi). Seal õppis ta siiski vaid ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana.
Friedrich Saebelmann
Tuljak Miina Härma / Karl Ferdinand Karlson
Hästi palju keerutusi, nii sopranil kui ka aldil. Alguses on madal noot, mida tuleb hästi jälgida. Sõna tuhande öeldakse valesti. Teise salmi lõpus tahetakse h-tähte lõppu öelda. Sopran hakkab vahepeal rütmist maha jääma. A-sid tuleb pikemaks venitada. Mehed peavad lõpuosas sõnad hästi selgelt välja hääldama.
Miina Härma
Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann ; 9. veebruar 1864 Kõrveküla Raadi vald – 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina Härma on maetud Raadi kalmistule.
Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse.
Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perenimele, ei olnud nad sugulussidemetes).
Aastatel 1883–1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894. aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias.
Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida.
Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni.
Gümnaasiumi ees on tema monument .
Miina Härma
Karl Ferdinand Karlson
KARLSON, Karl Ferdinand (16.03.1875 Laeva v., Tartumaa-14.11.1941 Verhoturje, Sverdlovski obl., Venemaa), õigusteadlane, kirjanik ja sporditegelane. Õppis Laeva vallakoolis, 1887-95 H. Treffneri gümnaasiumis (lõpueksamid sooritas Riias Aleksandri gümnaasiumis), lõpetas 1899 TÜ õigusteaduskonna. Toimetas 1893 ajalehte "Eesti Postimees ". 1901-14 advokaat Tallinnas, 1920-41 vandeadvokaat Tartus. Osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Oli Vabadussõja ajal Eesti sõjaringkonnakohtu esimees. Osales aktiivselt seltside (Tartu Jalgrattasõitjateselts "Kalev ja Linda " ning "Tuljak" (teksti aluseks on Andres Alveri luuletus "Tõnni ja Manni kosja- ja pulmalugu" 1898 ilmunud kogust "Võhumõõgad"). Koostas koos J. V. Veskiga "Õigusteaduse sõnastiku" (1934). Harrastas kurnimängu, sai tuntuks suplus- ja kehakarastushuvilise ning tervislike eluviiside propageerijana
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen
Mu õnn ja rõõm tuleb hooga laulda . Tuleb laulda ilmekalt , eriti viimane salm, kuna see on kurva sisuga. Tuleb jõuda ilusti kõrgetesse nootidesse. Sõnadel alati ja surmani tuleb esimesel silbil toetuda,l siis on ilusam. Sõna kaitseja lõpp tuleks võtta vaiksemalt. Kolmanada salmi alguses tuleb laulda vaikselt , kuid lõpus tuleks laulda valjult .
Fredrik Pacius
Fredrik Pacius [fr'eedrik p'aatsius] (ka Friedrich Pacius) (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu helilooja ja dirigent, kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks.
Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi.
Fredrik Pacius on Soome (Maamme) ja Eesti ("Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") hümni viisi autor.
Fredrik Pacius
Johann Voldemar Jannsen
Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 – 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik ". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud.
Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo -Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks
Johann Voldemar Jannsen
Väike maa Urmas Lattikas / Leelo Tungal
Teksti tuleb selgelt välja laulda. Laulupeo jaoks on see laul tehtud natuke ümber, dirigendid peavad oma koorid ümber õpetama. Väga tihe laul. Hingata võib peale igat neljandat takti. 43. lehekülje alguses tuleb laulda laulvalt ja suure legaatoga tuleks laulda talve päike. Sõnaga taas võiks alata väikene dividuendo ja väike ritenuto esimese salmi lõpus. Suur tähelepanu häälestusele, eriti meestel. Kindlasti rõhutada teksti, rõõme, muresid ja valusid väga selge tekst. Lõpus poistel avar ümin ja gressendo. Viimased kolm sõna mezzo fortes . Palju ta- i- ti rütme. Meid ei mõistaks, sõna mõistaks ks tuleb laulda väga pehmelt .
Urmas Lattikas
Urmas Lattikas (sünd. 17. augustil 1960 Tapal) on eesti helilooja ja džässpianist. EHL liige aastast 2000. Lõpetas 1974 Tapa MK klaveri erialal ja 1986 Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal. Täiendas end 1990 Bostonis, Berklee Muusikakolledžis/ Berklee College Of Music, kompositsiooni ja džässklaveri erialal.
Urmas Lattikas
Leelo Tungal
Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik.
Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.
Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal.
Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.
Leelo Tungal
Laulu algus Veljo Tormis / Hando Runnel
Laulu alguses tuleb selgelt öelda k-täht sõnal kuulata. Seal kus algab sajandi kaugusel, Eestimaa randadel, algas ... peab olema piano . Öelda ilusti l-tähte ja m-tähte. Kontrastid võimalikult suurelt . V-täht korralikult sõnadele ette öelda. Naishääled peavad laulma hästi kõlavalt.
Veljo Tormis
Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas . Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.
1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga . Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis.
Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Šebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi.
Veljo Tormis
Hando Runnel
Hando Runnel omandas alghariduse kodukandi algkoolides, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata.
Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse " Ilmamaa ".
Hando Runnel
Ta lendab mesipuu poole Peep Sarapik / Juhan Liiv
Alguses tuleb korraga hingata. Teksti peab selgelt välja ütlema. Veerandnoot on väljapidamatu. Sõnal tuhanded d-täht lõppu. H-tähte tugevalt öelda. Hingata õigetes kohtades. Koguaeg peab korralikult dirigenti jälgima.
Peep Sarapik
Peep Sarapik (19. september 1949 – 12. detsember 1994) oli eesti helilooja ja koorijuht.
Vaikselt ja omaette tegeles ta heliloominguga, mille kõrvalt juhtis Tallinna Kunstiinstituudi kammerkoori. Samuti oli ta konservatooriumis kontsertmeister, ning viimastel eluaastatel juhatas Eesti Õpetajate Meeskoori.
Enamik tema laule on kirjutatud kooridele. Neist tuntuim ja armastatuim on "Ta lendab mesipuu poole" Juhan Liivi sõnadele. See kaunis laul kõlab laulupidudel alates 1999. aastast.
Juhan Liivi sõnadele on Peep Sarapik kirjutanud veel mitmeid väga häid koorilaule. Tuntumad neist on "Ma lillesideme võtaks" ja "Rukkivihud rehe all".
Paljud Sarapiku laulud said populaarseks laulva revolutsiooni ajal.
Peep Sarapiku viimaseks teoseks jäi "Kellamissa" kammerkoorile ja kelladele, mille ta lõpetas vaid paar nädalat enne oma surma. Selle esiettekanne oli Pariisis.
Peep Sarapik suri 12. detsembril 1994 kiire kuluga raskesse haigusse ning on maetud Rahumäe kalmistule
Juhan Liiv
Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi – 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik .
Töötas " Virulase ", "Sakala" ja " Oleviku " toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad !", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke.
Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial
Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi.
Juhan Liiv
Mu isamaa on minu arm Gustav Ernesaks / Lydia Koidula
Mõned punkteerimised ja mittepunkteerimised kipuvad ikka ilensist edasi minema. See oht võib olla näiteks esimeses tekstis ’’Sul laulan ma’’. Kõik teksti emotsioon töötab sees aga see võiks kanduda ka muusika emotsiooni edasi, et mitte ainult kolmandas salmis vaid ka teistes. Et ta ei muutuks kurvaks. Tuleks kindlamalt laulda.
Gustav Ernesaks
Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931 . aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal ( professor Artur Kapi klass). Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna.
Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor , praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks.
Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa " on ka korduvalt lavastatud.
Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".
Gustav Ernesaks
Lydia Koidula
Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson , kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi.
21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps – Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar – Anna.
Koidula suri 1886 . aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule.
Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum.
Lydia Koidula

Kasutatud kirjandus

Koit
http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_L%C3%BCdig
http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Kuhlbars
Maailma avastamine
http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross
Kaunimad laulud
http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/saebelmann/elu.ht m
Tuljak
http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
http://et.wikipedia.org/wiki/Miina_H%C3%A4rma
http://rotary.tartu.ee/liikmed/liikmed_1932/karlson_f.ht m
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
http://et.wikipedia.org/wiki/Fredrik_Pacius
http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen
Väike maa
http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
http://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Lattikas
http://et.wikipedia.org/wiki/Leelo_Tungal
Laulu algus
http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis
http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel
Ta lendab mesipuu poole
http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
http://et.wikipedia.org/wiki/Peep_Sarapik
http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv
Mu isamaa on minu arm
http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/
http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Ernesaks
http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula