Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üld laulupidu 2009 (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

21
Abja Gümnaasium
Eesti laulupidu 2009
REFERAAT
Juhendaja :Siirius
Sikka

Koostas: Helari Sosi
Abja-Paluoja
2009


Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Kasutatud kirjandus 21




Sissejuhatus


Üldlaulupidu on üleriigiline
laulupidu, mille põhiesinejad on täiskasvanud.
Esimene eesti üldlaulupidu toimus
1869. aastal Tartus. Alates 1896. aastast toimub põhilaulupidu
Tallinnas.
Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod
viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine
üldlaulupidu pealkirjaga "ÜhesHingamine" toimub 2009.
aastal. Üldlaulupidude vahel toimuvad ka iga viie aasta tagant
noorte laulu- ja tantsupeod, kus põhiesinejad on koolinoored. Laulu-
ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus .
Koit
Mihkel
Lüdig / Friedrich Kuhlbars
Laul ise on üdini tuttav, sellel
laulul on ka punkteeritud sõnad, mis on meie rahvusele väga
omapärane. Kõik on väga järksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei
räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar sõna
punkteerimata. Laulu algus peaks olema nagu „ plahvatus
sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt
aeglane ja piisavalt võimas.
Mihkel
Lüdig
Oma muusikalise hariduse omandas Lüdig
Peterburis õppides seal orelit , kompositsiooni ja klaverit .
Kooli lõpetas Lüdig 1904 . aastal. Oreli õppimisega tegeles Lüdig
ka varasemalt, astudes juba 16 aastaselt Moskva konservatooriumi
Vasakule Paremale
Üld laulupidu 2009 #1 Üld laulupidu 2009 #2 Üld laulupidu 2009 #3 Üld laulupidu 2009 #4 Üld laulupidu 2009 #5 Üld laulupidu 2009 #6 Üld laulupidu 2009 #7 Üld laulupidu 2009 #8 Üld laulupidu 2009 #9 Üld laulupidu 2009 #10 Üld laulupidu 2009 #11 Üld laulupidu 2009 #12 Üld laulupidu 2009 #13 Üld laulupidu 2009 #14 Üld laulupidu 2009 #15 Üld laulupidu 2009 #16 Üld laulupidu 2009 #17 Üld laulupidu 2009 #18 Üld laulupidu 2009 #19 Üld laulupidu 2009 #20 Üld laulupidu 2009 #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helari Sosi Õppematerjali autor
Eesti laulupidu 2009

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
doc

Eesti laulupidu 2009

ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm...................

Muusika
thumbnail
15
rtf

Üldlaulupeo referaat

ABJA GÜMNAASIUM LAULUPIDU REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... Laulupeo ajalugu.............................................................................................................. Laulupeo ühendkoori laulud............................................................................................ Koit.........................................................................................................

Muusika
thumbnail
16
docx

Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

Hurt, kes rõhutas õppimist ning suunas inimesi asju tõsisemalt võtma. Laulupeoks saadi luba aga kahe aastaga ning laulukogumin läks trükki alles mõni kuu enne pidu. Tänu headele suhetele Soomega sattusid siia läbi Koidula, Jannseni ja Jakobsoni soomlaste laulukogusi. Koos saksa heliloojate kirjutatud lauludega toimusid mõjutused esimese laulupeo repertuaaris. 8)Venestamisajajärgu laulupeod IV – VI. Kuidas saadi luba taolisi üritusi korraldada? II rida laulupidu.tartu.ee/muuseum/ Viimane tsaariaegne laulupidu kui märk rahvuskultuurilise iseseisvuse sünnist. 1)Millised muutused olid toimunud 41. aasta jooksul Eesti muusikakultuuris. ÕP. lk. 90. Pärast lahingumöllu kaugenemist Tallinnast 1941. aasta septembris jätkus kontserdija teatrielu. Estonia oli esimene teater, mis alustas Saksa okupatsiooni tingimustes tööd. Juba 13. septembril, mil Tallinna langemisest sakslaste kät te oli möödunud kõigest

Muusika
thumbnail
8
docx

Eesti muusikaajalugu

1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pillide kasutamise levik maara

Muusika ajalugu
thumbnail
5
docx

Eesti muusika

RAHVUSLIK ÄRKAMINE JA LAULUPÄEVAD · Rahvuslikust ärkamisest annab tunnistust Johann Voldemar Jannseni toimetanud eesti keele ajaleht Perno Postimees (1857) · Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu · 1864. a hakkas ilmuma Eesti Postimees (leheveergudel propageeriti ka mitmehäälset laulu, avaldati sõnumeid muusikasündmustest jne.) · Jannseni eesmärgiks sai korraldada beltisakslaste eeskujul Eesti oma laulupidu · 1865. A asutas meestelauluseltsi Vanemuine, Tartus · Seltsi eesmärgiks oli laulupeo korraldamine ,,50" aastase priiuse puhul ­Liivimaa talurahva pärisorjuse vabastamise 50. Aastapäev · 1867. A tutvustab Jannsen ülemaalise laulupeo korraldamise kavast Eesti Postimehes · 1867 a. kevadel läkitati võimude palvel lubada korraldada 1869 a. juunis pärisorjuse kaotamise 50. Aastapäeva puhul Eesti laulupidu · Luba saadi 1769 a. veebruaris REPERTUAAR

Muusika
thumbnail
6
doc

Esimesed eesti heliloojad

Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perenimele, ei olnud nad sugulussidemetes). Aastatel 1883­1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894. aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo

Muusika
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

1.hernhuutlus ­ protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südame

Muusika
thumbnail
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma. Johann August Hagen (1786 ­ 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. 19. sajandil asustati väga palju mitmehäälseid koore. Georg Julius Schuls-Betram oli baltisaksa ajaloolane, kes töötas Peterburis tsensorina, oli eesti kultuurist väga vaimustatud ja huvitatud. 1857 toimus Tallinnas I Baltisaksa Laulupidu. Asutama hakati pillikoore, tormas oli selle eestvedajaks Adam Jakobson. Otto David Wirkhaus õpetas sisuliselt pool Eestit pilli puhuma. Levis liedertaffellik koorilaul (lihtne, sentimentaalne, isamaaline). Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti

Muusika




Meedia

Kommentaarid (2)

Helarii profiilipilt
Helari Sosi: Gerry sul on kade meel, et ma ennem tehtud sain kui sina :D!



PS! Ma ütlen õpetajale ka nüüd ära ;D!
01:25 27-05-2009
gerry55 profiilipilt
gerry55: Venna sa oled vänt
20:52 10-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun