http://www.google.com............................................................................................................. 11 R. Põldmäe ,,3 laulupidu".......................................................................................................... 11 2 Eellugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak......................................................................................................................................... 6 Laulu algus..........................
Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suur-Jaani pole viiva maantee juures. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkon
.......................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 3 Sissejuhatus Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, mille põhiesinejad on täiskasvanud. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates 1896. aastast toimub põhilaulupidu Tallinnas. Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine üldlaulupidu pealkirjaga "ÜhesHingamine" toimub 2009. aastal. Üldlaulupidude vahel toimuvad ka iga viie aasta tagant noorte laulu- ja tantsupeod, kus põhiesinejad on koolinoored. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 4
Üldlaulupidude ajalugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal Tartus. 19. sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste
Nähtavasti kaldusis köstrid ja koolmeistrid, kes olid laulukooridega seotud, rohkem peotoimkonna poole. Opositsiooni kavatseti hoopiski lämmatada. Detsembri keskel saatis ,,Lootuse" selts peotoimkonna presidendile Wistinghausenile kirja, milles palus valvata peotoimkonna üle, et seal kõik aus oleks ning pidu rikutud ei saaks. Peokomitee omakorda loobus auvõõraste kutsumisest ja pani selle ülesande ,,Lootusele". Opositsioonilised ringkonnad ei pidanud Tallinna üldlaulupidu ikka veel vajalikuks ja propageerisid maakondlikke pidusid. Tallinna toimkonna enesekindel tegutsemine tekitas Tartu komitees aktiivse opositsiooni. Jakobson pidas Tallinna komitee tegevust kahjulikuks ja sellele pidi täie jõuga vastu hakkama. Jakobson tahtis pidupresidendi kohale panna M. Veske ja soovitas tal oma komitee jaanuaris Tartusse kutsuda ja uued otsused teha. Tartu komitee võttis Jakobsoni seisukohad endale juhtnööriks ja hakkas vastavalt tegutsema. Korraldati
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................1 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 ELULUGU.......................................................................................................................2 LOOMING.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. ELULUGU Lydia Koid
ja parim saavutus Hermanni kooriloomingus on aga 1880. aastal kirjutatud laul "Isamaa mälestus" . Kreutzwaldi "Kalevipoja" sissejuhatusest võetud tekst on tulvil muistse vabadusvõitluse romantikat ja isamaa-armastuse paatost, mida Hermann on muusikaliselt suutnud väga sugestiivselt väljendada. Laul on hea dramaturgilise ülesehitusega, selles on meeleolude vaheldust ning muusikaliste kujundite kontrastsust. 10. Koosta ülevaade Eesti esimestest laulupidudest . I üldlaulupidu II üldlaulupidu III üldlaulupidu aasta, koht, 1869, tartu 1879, tartu 1880, tallinn korraldav selts Vanemuine Vanemuine Lootus mitu päeva 3 3 3 Kooride arv 51 64 48 Lauljate arv 878 1272 782
Kõik kommentaarid