Üldlaulupeo referaat (0)

abja Gümnaasium
laulupidu
referaat
Töö koostaja : mirell põllumäe
ABJA 2009

Sisukord

Laulupeo ajalugu

Esimene ülemaine üldlaulu pidu peeti 1896 aastal Tartus. Idee sai alguse "Vanemuise" seltsist eesotsas Johann Voldemar Jannseniga . Esimesest üldlaulu peost võttis osa 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit. Seitsme esimese laulupeo ajal mil eesti kuulus Venemaa kooseisu tuli selleks taotleda luba mille saamine oli keeruline ja aeganõudev . Alates neljandast laulupeost aastal 1891 liitusid meeskoori ja puhkpilliorkestriga veel segakoorid ja alates kuuendast peaost aastal 1896 peeti üldlaulupidusid Tallinnas mitte Tartus. 1928 aastal , mil pärast Vabadussõda hakkas laulupidusid korraldama Eesti Lauljate Liit, hakkasid laulupeod toimuma Kadriorus. Naiskoorid lisandusid aastal 1933. Laste koorid lisati aastal 1947 ja poistekoorid aastal 1940 .1969. aastal tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva.
Pärast eesti taasiseseisvumist on laulupidudes palju uusi asju. Tavaks on saanud üldlaulupeo ajal tule süütamine Tartus ja selle kandmine Eesti Meestelaulu Seltsi poolt läbi Eesti Tallinnasse. Läbi ajaloo on seniseks toimunud 24 üldlaulupidu

Laulupeo ühendkoori laulud

Koit

Muusika : Mihkel Lüdig sündis 9. mai 1880 ja suri 7. mai 1958. Ta oli eesti helilooja , koorijuht ja organist.
Sõnad: Friedrich Kuhlbars ( Friedrich Karl Johann Kuhlbars ) sündis 17. august 1841 ja suri 28.jaanuar 1924. Ta oli eesti kirjanik ja koolmeister.
Sõnum videost :
Laulu algus on suure energiaga. Kogu rütm on punkteeritud väga erksalt. Lõpus sõna "Lootus" on jäetud punkteerimata. Alguses on vaja nn plahvatust , et laul algaks õigesti. Uhke karakter peab püsima koguaeg mitte ainult alguses. Rahvuslikult omapärane laul.
Laulu seletas lahti dirigent Ants Soots .
Minu arvamus:
Laul algab tõesti võimsalt ja see võimsus püsib kuni laulu lõpuni. Laulu sõnadest ma kahjuks videos aru ei saa seega ei oska laulu sõnumi kohta mitte midagi öelda. Aga ma avan et laulu sõnumiks on see , et inimesed hoiaksid oma isamaad ja teaksid kui palju valu ja vaeva on meie Isamaa eest nähtud. See laul räägib laulupeo tule süütamisest.

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

Muusika: Fredrik Pacius sündis 19. märts 1809 ja suri 8.jaanuar 1891. Ta oli saksa päritolu helilooja ja dirigent.
Sõnad: Johann Voldemar Jannsen sündis 16.mai 1819 ja suri 13.juuli 1890 . Ta oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.
Sõnum videost:
Laul peab käima hoogsalt. "Mu Isamaa ,Mu Õnn Ja Rõõm" pärast mu isamaad on koma ja siis hakkab hääl tugevnema koos punkteerimisega. Alati ja Surmani sõnade juures tuleb küsida esimeste nootide juures toetust. Muutus lõpus võiks olla väga reljeefne.
Laulu seletas lahti dirigent Aarne Saluveer.
Minu Arvamus:
Tegemist on siiski Eesti hümniga ja meie kõikide jaoks on selles laulus sügav tähendus. Laul räägib sellest, kui kallis on meile ikkagi meie Isamaa ja , et see on meile kõige ilusam, tähtsam ja armsam igavesti . Me oleme siin sündinud ja võitleme oma kodumaa pärast kuni surmani, oleme truud. Me soovime oma Isamaale alati kõige paremat nii heas kui ka halvas .
Mina ise austan seda laulu väga.
Info mujalt :
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn , mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius . Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen . Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol , mis toimus 18.-20. juunil. aastal 1969. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis sai 19. sajandi lõpul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algselt üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia , mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks, Soomes riigihümnina Maamme-laul. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920.
Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid , kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn.

Laulu algus

Muusika: Veljo Tormis sündis 7.augustil 1930 . Ta on eesti helilooja
Sõnad: Hando Runnel sündis 24.novemberil 1938. Ta on eesti kirjastaja ja luuletaja.
Sõnum videost:
Sõna "kuulata" peab olema nii võimas et tõesti kõik kuuleksid ja kuulatama jääksid. Sõna laul tuleb hääldada korralikult lõpuni välja. Teksti peab arusaadavalt välja ütlema. Laul peab olema kõlav. " Leelo ,Leelo" koha peal tuleb laulda kaks takti koos. Tuleb julgelt välja öelda : " Tahan olla , laulda , oma laulu selle maa keeles kus ma elan . " Osad kohad lauldakse vaiksemalt.
Laulu seletas lahti dirigent Hirvo Surva
Minu arvamus :
Laul räägib sellest kuidas laul sai alguse kuskil tillukeses majas ja puges kõigi südametesse. Laul levis kõikjale. Inimesed laulavad , nad tahavad laulda oma emakeeles.

Maailma avastamine

Muusika: Aare Kruusimäe sündis 27.juuni 1972. Ta on eesti helilooja.
Sõnad: Jaan Kross sündis 19.veebruaril 1920 ja suri 27.detsember 2007. Ta oli eesti teenekaim kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna kanditaat.
Sõnum videost:
Ta on kirjutatud hästi rahvalaululikult. Peaaegu kogu muusika vältel on ahelhingamine. toimub hääle juurde liitumine mitte sisse astumine. Tuleb laulda energiliselt. Teha võimalikult vähe pause. Kõla ei tohi katkeda. Sõnad tuleb öelda hästi selgelt välja ,et sõnum inimesteni jõuaks.
Laulu seletas lahti dirigent Ants Soots.
Minu arvamus: Maailma avastamine on rahvalaul . Laul on hästi energiline ja lõbus. Kui aus olla siis mulle see laul ei meeldi . Selles laulus on midagi mis mulle vastu hakkab.

Kaunimad laulud

Muusika: Friedrich Saebelmann sündis 29.septembril 1851 ja suri 7.mail 1911. Ta oli eesti helilooja, koorijuht, kirikuorganist ja pedagoog .
Sõnad: Peeter Ruubel sündis 1859 . aastal ja suri 1929. aastal. Ta oli advokaat .
Sõnum videost:
Laulus on väga hästi punkteeritud rütmid. Väga pingsalt peaks jälgima koodat ,sest seal ei
pea nii palju rütme punkteerima kui enne seda. Laul ei ole lüüriline vaid just väga energiline . Lause lõppe ei tohiks pikaks venitada. Kahe taktilises rütmis rõhutada esimest takti. Laulda mahuliselt, sügava kõlaga.
Laulu seletas lahti dirigent Vaike Uibopuu
Minu arvamus:
Laul räägib sellest, et eestlastel on võimas hääl ja nad laulavad kogu oma südamega oma isamaale kauneimaid laule. Kuna meil tuksub me süda sees armastame ja austame me ikka oma kodumaad . Mitte mini takistuse ees ei anna me alla.

Väike maa

Muusika: Urmas Lattikas sündis 17. augustil 1960. Ta on eesti helilooja ja džässpianist.
Sõnad: Leelo Tungal sündis 22.juulil 1947. Ta on eesti kirjanik.
Videole kaasa lisatud fail:
Väga oluline on tihe legato ja laulvus kogu laulus, teksti selge artikulatsioon.
Hingamine on iga nelja takti järel.
4. ja 8. taktis sõnades „all” ja „hall” L - teisel löögil.
Alates 9. taktist ühtlane cresc. takt 18 kulminatsioonini. 20. taktist dim. Osa lõpus väike rit. 24. takti mõlemad akordid fermaadiga.
25 takt (n.ö. II salm ) intensiivsem kõla, väga hea teksti artikulatsioon, eriti alates taktist 29. Kulminatsioon taktis 34 ja dim. 36. taktis. Kindlasti peab sõnas “verd” välja laulma ka R-hääliku.
III salm (takt 38) naiskooril selge tekst, meeskooril cresc.-ga vokaliis.
Taktis 42. esimese löögi järel rahulik hingamine ja järgnev fraas laulda suure aeglustuse ja cresc-ga. Kõik sõnad hääldada kulminatsioonis väga selgelt välja. Viimased 3 takti mf.
Kõik kolm salmi võiksid tempoliselt pisut erineda (iga salm siis pisut väljapeetumalt), kuid mitte väga palju, sest liikumine ei tohi laulust kaduda.
Sõnum videost :
Laul on laulupeo jaoks originaalist ümber tehtud. Rõhutada sõnu : " Rõõme, muresid ja valusid. " Tekst peab olema väga selge. R - peab olema väga selgelt välja hääldatud.
Dirigent räägib ka selle ära mis on kaasa lisatud failis .
Laulu seletas lahti dirigent Heli Jürgenson
Minu arvamus: Ei oska selle laulu kohta midagi öelda kuna ei ole näinud sõnu ja heli järgi ei saa ma sõnadest aru. Viisilt on hea laul.

Tuljak

Muusika: Miina Härma sündis 9. veebruaril 1864 ja suri 16.novembril 1941. Ta oli eesti helilooja, koorijuht ja organist.
Sõnad: Karl Ferdinand Karlson
Sõnum videost:
Laulus on rohkesti keerutusi mis on aegade jooksul sirgeks aetud. "Viru vanem kaasagagi palutud!" - seal on üks madalam noot millele tuleb tähelepanu pöörata . "Kaasa" - A võimalikult nii hääldada , et oleks aru saada kahest A- st. Sõnas " tuhande " tuleb laula kahe U mitte ühega. "Hõissa ja traalala" sopranid ja tenorid laulavad erinevatel kohtadel sama viisi, seda tuleb väga julgelt välja hüüda. "Taati-memme lastega" - jällegi A hästi välja hääldada.
Laulu seletas lahti dirigent Ants Üleoja.
Minu arvamus:
Laul on kiire ja väga kaasakiskuv. Laulu sõnades on juttu kosimisest ja pulmadest. Laul on kirjutatud varasemate aegade põhjal.

Ta lendab mesipuu poole

Muusika: Peep Sarapik sündis 19.september 1949 ja suri 12.detsember 1994. Ta oli eesti helilooja ja koorijuht.
Sõnad: Juhan Liiv sündis 30.aprill 1864 ja suri 1.detsember 1913. Ta oli eesti luuletaja ja proosakirjanik .
Sõnum videost :
Et laulu algus oleks vägev tuleb koos hingata . Terve laulu ajal tuleb jälgida dirigenti. Veerand- noot on alati välja pidamatu. "Kõue" - K korralikult välja hääldata. L - selgelt. " Tuhanded" - turtsuga hääldada, et kõlaks õigesti. Lauldes tuleb mõelda millest sa laulad ja lauldes seda väljendada. "Hing" - NG selgelt.
Laulu seletas lahti dirigent Tiia- Ester Loitme.
Minu arvamus:
Mesilaste all on mõeldud inimesi kes võitlevad oma isamaa eest. Sõjas surevad paljud ja ka koju jõuavad paljud. Sel ajal on inimestel raske. Tuntakse muret kas see kus nad elavad on ikka nende isamaa või juba neile võõras. Ükskõik mis võib juhtuda aga oma isamaa pärast ollakse kõigeks valmis.

Mu isamaa on minu arm

Muusika: Gustav Ernesaks sündis 12.detsember 1908 ja suri 24.jaanuar 1993. Ta oli eesti helilooja ja koorijuht.
Sõnad: Lydia Koidula ( Lydia Emilie Florentine Jannsen ) sündis 24.detsmber 1843 ja suri 11.august 1886 . Ta oli eesti kirjanik.
Sõnum videost:
Tuleks tähelepanu suunata sõnadele : " Sul laulan ma ; südames mul keeb ; ta pärast surema." Mitte punkteerida "Kas laimab võõra kadedus " ." sa siiski elad südames " - laulda võrdselt ja III salmis on ohud eriti lõpus (kõik on võrdsed silbid). II salm peab hakkama hästi kindlalt peale. " südames " - inertsiga .Lõpus peab olema koguaeg tõus.
Laulu seletas lahti dirigent Ants Soots
Minu arvamus: See laul on väga ilus ja väga isamaaline. Räägib jällegi armastusest isamaa vastu.

KASUTATUD KIRJANDUS

www.laulupidu.ee

http://www.lap.ttu.ee/~muhw/lyrics.php

www.youtube.com

http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_L%C3%BCdig

http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Kuhlbars

http://et.wikipedia.org/wiki/Fredrik_Pacius

http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen

http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis

http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_h%C3%BCmn

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross

http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/saebelmann/elu.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Lattikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Leelo_Tungal

http://et.wikipedia.org/wiki/Miina_H%C3%A4rma

http://et.wikipedia.org/wiki/Peep_Sarapik

http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv

http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Ernesaks

http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula

http://et.wikipedia.org/wiki/Mu_isamaa_on_minu_ar m

LISAD

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm sõnad:

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!

Kaunimad laulud sõnad

Kaunimad laulud pühendan sull'
vanematest armastatud kallis kodumaa!
Võimsasti tuksub süda siis mul,
kui sulle laulan, mu isamaa!
Taevasse tõuseb tugev lauluhääl
südame põhjast vaimustuse väel.
Pühamaks paigaks oled mul ikka,
kuni veel süda tuksub mul sees.
Võimsasti kõla siis ühine laul:
õitsegu, kasvagu kodumaa!
Priiuse päike paistab me maal,
rusujatest vabastatud Kalevite ra'al!
Orjuse kütked purustud maas ,
muistene priius meil jälle käes!
Särama löönud kodupinnal koit ,
Eestimaa taevas vabaduse loit.
Paremad päevad paistma meil jäävad,
kaunimad ajad ootavad ees.
Võimsasti kõla siis ühine laul:
õitsegu, kasvagu kodumaa!

Tuljak sõnad

Terve vald oli kokku aetud,
Kihelkond kokku kutsutud,
Külalisi igat seltsi -
Viru vanem kaasagagi palutud!
Tõnni, parajam peiu,
Kosind Mannikese endale,
Manni , nobedam neiu ,
Läheb Tõnnile mehele
Pulmad , jah pulmad!
Viina viiskümmend vaati,
Pulma kraami kokku toodi
Nõnda palju, kui saadi.
Parte, hanesid praeti
Vist üle tuhande ära,
Terve trobikond püssisid
Pulma auks teeb kära.
Kas vahest kuu
Meil kumab ju,
Või näen tähti, päikest säramas?
See on ju Tõnn,
Seal ka ta Mann -
Kahekesi lähevad nad käsikäes.
Teeb nalja Mann,
Siis naerab Tõnn,
Nii, et vesi veereb palgel tal.
Neil särab silm,
Neil ilus ilm,
Jõuaks nemad elust nõnda läbi ka!
Vennad, veeretage viru valssi,
Meie tahaks minna tantsima.
Tublist' helistage tuljaku tantsu,
See paneb vere kihama,
Pill sütitab meeli, tants keerutab pead,
Poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed,
Kuid miks värised , hüppad nõnda, südameke, sees,
Kui kaenlasse vajutab sind mehine mees.
"Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid!
Meie võime ju omal ajal kosida teid.
Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka,
Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma."
" Kuule armas languke!"
"Mis tahad , Tõnni taadike?"
Tants on tubli , lõbus pilliviis!"
"Eks läheme ka tants'ma siis!"
Hõissa!
Tõnni taat viis Manni memme tantsima!
Taati-memme lastega
Laskem elada!

Ta lendab mesipuu poole sõnad

Ta lendab lillest lillesse,
ja lendab mesipuu poole;
ja tõuseb kõuepilv ülesse -
ta lendab mesipuu poole.
Ja langevad teele tuhanded;
veel koju jõuavad tuhanded
ja viivad vaeva ja hoole
ja lendavad mesipuu poole!
Nii hing, oh hing, sa raskel a'al -
kuis õhkad sa isamaa poole;
kas kodu sa, kas võõral maal -
kuis ihkad sa isamaa poole!
Ja puhugu vastu sull' surmatuul
ja lennaku vastu sull' surmakuul:
sa unustad surma ja hoole
ning tõttad isamaa poole!
Nii hing, oh hing, sa raskel a'al -
kuis õhkad sa isamaa poole;
kas kodu sa, kas võõral maal -
kuis ihkad sa isamaa poole!
kuis ihkad sa isamaa poole!
REFERAADI KIRJUTAMISEKS

Mu isamaa on minu arm .Laulu on tehtud ümber luuletusest. Algne luuletus:

Mo isamaa on minu arm!
Mo isamaa on minu arm,
kel südant annud ma,
sull' laulan ma, mo ülem õnn,
mo õitsev Eestimaa!
So valu südames mul keeb,
so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
mo isamaa!
Mo isamaa on minu arm,
ei teda jäta ma,
ja peaks sada surma ma
seepärast surema!
Kas laimab võera kadedus,
sa siiski elad südames,
mo isamaa!
Mo isamaa on minu arm
ja tahan puhkada,
so rüppe heidan unele,mo püha Eestimaa!
So linnud und mull' laulavad,
mo põrmust lilled õitsetad,
mo isamaa!

Mu isamaa on minu arm sõnad

Mu isamaa on minu arm,
kell' südant annud ma,
:,: sull' laulan ma, mu ülem õnn,
mu õitsev Eestimaa. :,:
Su valu südames mul keeb,
:,: su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, :,:
mu isamaa, mu isamaa.
Mu isamaa on minu arm,
ei teda jäta ma,
:,: ja peaksin sada surma ma
ta pärast surema. :,:
Kas laimab võõra kadedus,
:,: sa siiski elad südames, :,:
mu isamaa, mu isamaa.
Mu isamaa on minu arm,
ja tahan puhata,
:,: su rüppe heidan unele,
mu püha Eestimaa. :,:
Su linnud und mull' laulavad,
:,: mu põrmust lilli õitsetad, :,:
mu isamaa, mu isamaa.