Meie aasta Siberis Klaudia Sarah Kaar 8.a Siberi iseloomustus Kliima Asukoht Igikelts Vissarioni kogukond Vissarion Päikeselinn Maailmalõpp Ühiskond Mida nägin saates? Vissarionlaste toitumine Tuuli Roosma pere toitumine Pildid ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri e tase Kolmas tase Teine tase Neljas tase Kolmas tase Viies tase Neljas tase Viies tase Kasutatud materjal Kanal 2 "Meie aasta Siberis"24.10.2012 http://et.wikipedia.org/wiki/Vissarion www.ekspress.ee www.maaleht.e...
noorelt. Seega, oli Jossif ainuke laps nende peres. Tema isa Vissarion oli kingalappija, tal oli oma väike pood, kuid see läks pankroti, mis sundis tal Tiflisesse, kingavabrikusse tööle minema. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Tema sõbrad ütlesid, et nad ei ole Jossifit kunagi nutmas näinud. Stalini ema oli ühele perele koduabiline, ta pes pesu ja tegi muid majapidamistöid. Mõnikord võttis oma poja kaasa, kes teda aitas. Kodu peremees aga andis Jossifile mõnikord raha või raamatuid lugemiseks ning julgustas teda tagant, et poiss ikka õpiks ja niisama looderdajaks ei kasvaks. Lapsepõlve ajal, huvitus väike Stalin muinasjutte
Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis
1. Täisnimi: Jossif Vissarionovits Dzugasvili (Stalin) 2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige
kirjutatud meeskoorile. · Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Veljo Tormis · Sündinud 7. augustil 1930 Aru külas, Harjumaal · Hakkas muusikaga tegelema kodus, õppides orelit · Hetkel on Tormis Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia professor Elulugu · Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik · Õppis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni · 1956-1960 oli ta Tallinna muusikakooli õpetaja ning aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja Looming · Suurima osatähtsusega tema loomingust on koorimuusika ning see seondub ka rahvalauludega · Tuntumad teosed on loits ''Raua needmine'' ning tsüklid ''Eesti kalendrilaulud'' ja ''Unustatud rahvad'' · Ta lõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele · Ta on loonud ka mitmeid instrumentaalteoseid
VELJO TORMIS(1930) · koorihelilooja, rahvalaulud · Tormise kingitus tulevastele põlvkondadele- äratas ellu vana rahvalaulu traditsiooni HARIDUS: · Õppis orelit ja koorijuhtimist · Kompositsiooniõpinguid alustas Tallinas ning jätkas Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini käe all( lõpetas 1956) · Vabakutseline helilooja LOOMING: · põhineb soome-ugri rahvalauludel · kirjutanud 1 ooperi Luigelend- Eesti parimate hulka arvatud kammerooper. Käsitleb inimese ja looduse suhet, eneseotsinguga seostatud. · kantaat-ballett Eesti ballaadid- rahvalauluainelise loomingu kroon, ühendatud regilaul ja tants. · koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud,
Jossif Stalin Aidi Majas Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 9a kl Stalin sündis Gori linnas Tbilisi kubermangus kingsepp Vissarion Dzugasvili perekonda poeg Jossif. On levinud arvamus, et tegelik sünniaasta erineb ametlikust - tõenäolisemate variantidena on pakutud aastaid 1870 ja 1878, täielik kindlus puudub ka sünnikuupäeva osas. Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus ta sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17
Konservatooriumis. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli esimestest lõpetajatest 1949 hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist, see talle ei sobinud ning ta vahetas järgmisel aastal eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp BIOGRAAFIA 1951-1956 õppis Tormis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni, Šebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi 1956-1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas olid ka Kuldar Sink ja temast vaid viis aastat noorem Arvo Pärt 1956-1969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974- 1989 samas esimene asetäitja Aastast 1969 oli ta vabakutseline helilooja Veljo Tormis oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1956
· Ta proovis ka koorijuhi ametit, aga see talle ei sobinud. · 1950. aastal hakkas ta õppima heliloomingut, esmalt Tallinna Konsernatooriumis , kus õpetas teda Villem Kapp ja järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. · Paljug heliteosed olid keelatud, samas aga olid noodid raamatukogus saadaval ning ebasobivaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. · Tormise kompositsiooniõpetaja oli Vissarion Sebalin. · Ta nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt käituda. · Tormis hakkas juba Tallinnas rahvaviise uurima ja kodust eemal olles suurenes see huvi veelgi. · Veljo eeskujuks oli Ester Mägi, kes temaga samal ajal õppis Moskvas. · Moskvast naastes asus ta tööle Tallinna Muusikakoolis, kus ta töötas aastatel 1956-1960. · Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti tutvuda
Kadi Parve 12c Kuidas jõuda kodanikuühiskonda Inimene ja ühiskond on tegurid, mis üksteisest suurel määral sõltuvad. ,,Loodus loob inimese, kuid arendab ja kujundab teda ühiskond," on öelnud Vissarion Belinski, vene kriitik, publitsisti ja filosoof. Belinski väite võib ka teise nurga alt avada: inimene mõjutab omakorda ühiskonda. Ühiskond on pidevas progressis, vahel areneb aeglasemalt, siis jälle intensiivsemalt. Üheks suureks ühiskonna arengu eesmärgiks tänapäeval on jõudmine kodanikuühiskonda. Paratamatult tekib siinkohal küsimus: kuidas on see võimalik, kui inimesi ning erinevaid vaateid on nii palju
koju ostetud klaver, hakkas Ester Mägi nende õpitut iseseisvalt järgi mängima. Süstemaatilised klaveriõpingud algasid alles 16-aastaselt. Tallinna konservatooriumis oli tema klaveriõpetajate hulgas ka Artur Lemba. Kuid hilja alustanuna tegi ta oma kätele liiga ning 1946. aastal tuli tal klaveriõpinguist loobuda. Uueks erialaks sai kompositsioon, õpetajaks Mart Saar. Tallinna konservatooriumi lõpetas ta 1951. aastal, seejärel jätkas professor Vissarion Sebalini juures Moskva konservatooriumi aspirantuuris. Aastail 1954-1984 oli Ester Mägi Tallinna konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõud. 1999. aastal valiti Ester Mägi Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks.Ester Mägi peenekoelist muusikat on Eestis imetletud ja armastatud juba pool sajandit. Teistes Balti riikides ja Venemaal hakati teda märkama ja hindama 1960. aastate keskpaiku. 1980.
üldine. Eelistus on isiklik, see kujuneb läbi seoste. Inimeste mõistus on täis erinevaid võrdkujusid, mis joonistavad tema enda elutee ja selle kvaliteedi. Üksteise mõtteid on kasulik teada, see arendab isiklikku maailmakäsitlust, kuid ei tohi unustada, et iga inimese sümbolid on isiklikud ehk tema enese tunnetuslikud. Ainult vältides sellist pettumist on võimalik areneda terve elu. Kartus eksida on suurim viga. Nagu on öelnud Vissarion Belinski: ,,Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad."
· 19431944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. · Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli üks esimestest lõpetajatest. · 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp. · 19511956 õppis Tormis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. · 19561960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas oli Kuldar Sink ja Tormisest vaid viis aastat noorem Arvo Pärt. · 19561969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline Helilooming
Jossif Stalin Jossif Stalin sündis 1879. aastal 9. detsembril Gruusia linnas nimega Gori. Tema õige nimi on Dzugasvili, mille ta pärast ära vahetas varjunimeks Stalin. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Ta lõpetas klassi kõige paremate õpitulemustega ja 14-aastaselt sai ta stipendiumi. Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega, kus ta ühines bolsevikega. Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit. Stalini esimesi suuremaid tegusid oli märgata tema võimuletulekul 1927. aastal
STALIN LÄHIVAATES. Stalin, sünnijärgse nimega Jossif Vissarionovits Dzugasvili, sündis 21.detsembril 1879 aastal (teistel andmetel 18.12.1878) Goris Gruusias, rahvuselt oli ta gruusialane. Isa Vissarion oli kingsepp ja ema teenis raha preestri juures majapidamistöid tehes. Perekond Dzugasvili elas väikeses puidust ning savi ja õlgede segust ehitatud maja. Noor Jossif lõpetas 1894.a Gori vaimuliku kooli ja astus Tbilisi vaimulikku seminari, kuid heideti sealt marksismi propageerimise pärast 1899. a välja. 1898. aastal astus ta kommunistlikku parteisse ja oli 1901. aastast elukutseline revolutsionäär. 1906 aasta juunis abiellus Stalin gruusia iluduse Jekaterina Svanidzega. 1907
Jossif Stalin Koostas: Daire Toova TKoG 2008 Jossif Vissarionovits Stalin(Dzugasvili) Sündis Gori linnas, Gruusias Sündinud ametlikult 1879. aastal 21 detsember(vana kalendri järgi 9. detsembril) Tegelikult 1878. aastal vana kalendri järgi 6. dets. Stalini isa oli Gori talupoeg Vissarion Ivanovits Dzugasvili. Vägivaldne ja alkohoolik. Ema aga Jekaterina Georgievna, väga usklik. Stalini Gruusiapärane nimi: Soso 1888. aastal astus Soso vaimulikku kooli ning lõpetas selle 1894. aastal hiilgavalt. Asus õppima Tiflisi vaimulikku seminari Paljud vene revolutsionäärid, kellel oli keelatud elada pealinnas, valisid elupaigaks mõnusa Tiflisi. Noored seminaristid puutusid nendega tihti kokku. Ka Soso. Marksism vallutas kiiresti Tiflisi
Tema õpetamismeetod, mis oli üsna aeglane ja põhjalik, meeldis Esterile ning tänu sellele hakkas talle loominguline töö meeldima. Saar juhtis esmakorselt tema tähelepanu rahvamuusikale ja üldse rahvuslikkusele ning rääkis oma rahvaviiside kogumise ekspeditsioonidest, millest Ester Mägi inspiratsiooni sai ja käis viise ka ise kogumas. 1951. aastal lõpetas Ester Mägi konservatooriumi ja läks kolmeks aastaks Moskvasse aspirantuuri, kus täiendas oma haridust ja haritust professor Vissarion Sebarini käe all. 1954. aastal naasis ta Eestisse ning 1984. aastani oli Ester Mägi Tallinna Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõud. 1980. aastal pälvis Ester Mägi Eesti NSV muusika aastapreemia, 1999. aastal valiti Eesti Muusikaadadeemia audoktoriks ning 2001. aastal sai ta eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Looming Ester Mägi looming on arvukas, zanridelt ja koosseisudelt mitmekesine. Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väljenduslaad
ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus.
talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis Villem Kapi juures, aasta hiljem aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus.
1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus.
aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Seoses õppeasutuse reorganiseerimisega jätkas Tormis 1944. aastal oreliõpinguid Salme Krulli juhendamisel Tallinna Muusikakoolis, mille lõpetas 1947. aastal. Edasi õppis Tormis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist ja aastail 19501951 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Villem Kapi kompositsiooniklassis. Heliloojadiplomi omandas Tormis Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini õpilasena aastatel 19511956. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 1955. aastast töötas Tormis Tallinna Muusikakoolis teoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetajana lausa viis aastat. Tema õpilaste hulka kuulusid ka Arvo Pärt ja Kuldar Sink. Aastail 19561969 oli Tormis ENSV Heliloojate Liidu konsultant ja 1974 1989 esimehe asetäitja. Alates aastast 1969 oli Tormis vabakutseline helilooja
1950.aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut ,esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures),järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950.aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve.Paljud heliteosed olid keelatud,samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval nind ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes.Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid.Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis,et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada.Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima,kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi.Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi.Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis.Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi,kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga,mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus.Jätkus ka
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Andero Mardo Jossif Stalin Referaat Tallinn 2005 1 Elukäik Jossif Stalin sündis 9. detsembril 1879. a. Gruusias Gori linnakeses vaese kingsepa Vissarion Dzugasvili perekonnas. Stalini õige nimi on Dzugasvili, mille ta hiljem vahetas välja varjunime STALIN vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli "eksamitele mitteilmumine". 1888-1894.a. õppis ta Gori kirikukoolis, seejärel Tbilisi vaimulikus seminaris, kust visati 1899. a. välja revolutsioonilise meelsuse pärast. Kooliharidust Goba pärast seda enam ei saanud. 1899. a. ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jossif Stalin Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Jossif Stalin........................................................................................................ 1 2 Sissejuhatus Olles mitmed aastad ajalugu õppinud ja paljudest mineviku sündmustest ülevaate saanud, pean tõdema, et nii minevikus kui ka tänapäeval jääb palju silma-kõrva meie suur ja võimas idanaaber Venemaa. See suurriik on Eestit kaua ja suurelt mõjutanud läbi oma enamjaolt diktaatorlike riigijuhtide. On siiani mõistmatu, miks Venemaal endiselt puudub demokraatia, nii nagu enamjaolt mujal maailmas. On väljakutse uurida üht neist mõjuvõimsatest juhtidest lähemalt - käesolev referaat keskendub kurikuulsale NSV Liidu riigijuhile Jossif Sta...
Nooruspõlv Jossif Stalin sündis 21. detsembril 1879. a. Gruusias Gori linnakeses. Stalini sünnijärgne nimi oli Jossif Vissarionovits Dzugasvili. Hiljem otsustas vahetada välja oma perekonna nime Dzugasvili varjunime ,,Stalin" vastu. Stalini ema töötas preestri juures, tehes erinevaid majapidamistöid, isa oli kingsepp Vissarion Dzugasvili. Nad elasid väikeses puidust ning savist- ja õlgedesegust ehitatud majas. Vanemate soov oli, et Stalinist saaks õigeusu preester. Stalini koolitee algas 1888. aastal, kui ta asus õppima Gori kirikukooli. Sealsed õpingud kestsid kuus aastat- 1894. aastani. Tema haridustee jätkus Tbilsi vaimulikus seminaris, kust ta 1899. aastal välja visati. Väljaviskamise põhjuseid on mitmeid, ühe versiooni
.. Nikolailt tuli ka üks kiri ta arvab samuti nagu mina. (Noor naine liipab nuuksudes majja tagasi.) VARENKA: Kas Nikolai tahab, et ma oma abikaasa maha jätaksin? MIHHAIL: Tule järgmine kord minuga Moskvasse kaasa, Ljubov. Sa meeldid talle tõesti. LJUBOV: Kas ta ütles seda? (Aleksander tuleb läbi veranda aeda koos Belinski ja Aleksandraga.) TATJANA: Vissarion! Kas te saite mõne kala? MIHHAIL: Loomulikult sai. Ja mis sa arvad, mis ta seekord kala kõhust leidis? VARENKA: Mitte midagi. Karpkala haldjas ei korda ennast. (Varvara tuleb läbi aia tagasi, rõivaese käes.) VARVARA: Rumal tüdruk. No vaadake seda! Ta riputas mu seeliku niimoodi kuivama, et kits pääses jaole ja näris selle nööbid ära.
Sünniaeg. Ametlikult oli teada, et Stalin sündis 21.dets 1879.a. Just 21. dets tähistati suure pidulikkusega tema 50. 60. ja 70. juubelit. Nüüd on leitud üles kiriku meetrikaraamatud, kus on kirjas sünniajana 6. dets 1878. Miks oli Stalin ennast rohkem kui aasta võrra nooremaks teinud, polegi selge. Isa oli grusiin või osseet, ema grusiinlanna. Isa oli kingsepp, jõi oma palga maha, pummeldas. Kui Jossif oli 5-a viskas ema oma mehe Vissarioni majast välja. Umbes 5 a hiljem suri Vissarion mingis joomakakluses. Ema kutsus Jossifit Sosoks. Unistas, et Jossifist saab vaimulik. Pani ta Gori vaimulikku seminari õppima. Noor Stalin oli andekas, töökas, laulis kirikukooris. Armastas kakelda, oli poistekamba juhiks. Eriti meeldis talle poks. 11- või 6-aastaselt oli ta jäänud ühe sõiduki alla ja seepärast oli ta vasak käsi jäik, ei paindunud korralikult. Ta oli hea sõber nendele kaaslastele, kes allusid talle jäägitult. Tõeliselt armastas ta vaid oma ema
esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles
Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus Stalini sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad Gori linna elanikud talumees Vissarion Dzugasvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa Gori linna elanik talumees Tsihitatrisvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul. Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Dzugasvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin 1920. aastal omakäeliselt on täitnud. Seal on sünniajaks 1878.
sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 15 Veljo Tormis Hando Runnel Hando Runnel omandas alghariduse kodukandi algkoolides, keskhariduse Tartu 1.
1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguses valitses Moskva konservatooriumis tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, kuid noodid nendest olid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus.
Dostojevski sai leitnantiks 1842 ja ta lahkus akadeemiast järgmisel aastal. 1834. aastal ta tõlkis vene keelde Balzac´i romaani ,,Eugenie Grandet", kuid sellega ei saavutanud ta üldse tähelepanu. Oma enda teoseid hakkas ta kirjutama 1844 aasta lõpus pärast sõjaväest lahkumist. 1845 avaldati tema esimene lühiromaan ühes perioodilises ajakirjas ja see sai väga palju positiivset vastukaja. Kirjandusekriitik Vissarion Belinski ja paljud tema järgijad pidasid juba selle teose põhjal Dostojevskit üheks Venemaa parimaks kirjanikuks. Järgneva aasta alguses trükitigi lühiromaan ka raamatuvormis ja Dostojevskist oli saanud kuulsus juba 24 aastaselt. Kuid Dostojevski järgmised kirjatükid said kriitikutelt palju negatiivset vastukaja ja tema kuulsus hakkas hajuma. Paljud arvasid isegi, et Belinski oli oma väites Dostojevski kohta eksinud. Dostojevski arreteeriti 23
aastal jälle oma endisesse polku. Lermontov saabus 1838. aastal Peterburi tagasi juba kirjanikuna, kes oli esinenud mitme ajakirja veergudel. Järgnesid kõige viljakamad loomisaastad, hoolimata päevakava alatasa tükeldavaist seltskondlikest ja teenistuskohustustest. Luuletajal tekkis uusi tutvusi kirjandusinimeste seas, laienes tutvusringkond. Tal olid väga sõbralikud suhted ühe tuntuma noore kriitiku Vissarion Belinskiga. Kuid oma kontaktides oli Lermontov Puskinist märksa suletum ja valivam. Ta suhtus üsna põlglikult seltskonna tühimeelsesse koorekihti ning too aristokraatlik koorekiht heitis Lermontovile nagu Puskinilegi oma vaenukinda. Ühel ballil tekkis Lermontovil tüli Prantsuse saadiku Barante'i pojaga. Selle põhjused pole tänini selgunud, kuid arvatakse, et Barante flirtis daamiga, kellesse Lermontov oli armunud ja kellele ta pühendas oma parimad lembeluuletused
tunnustuse. Võin lisada, et kui hiljem V.Tormise tööd esitati riikliku preemia saamiseks, oli jällegi Sostakovits see, kes tema kandidatuuri palavalt toetas."2 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka 1 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm 2 Ernesaks, G. 1977 Nii ajaratas ringi käib, Tallinn, Eesti Raamat, lk 199 3 samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi
1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus.
Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. 2.1 Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus ta sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad Gori linna elanikud talumees Vissarion Dzugasvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa Gori linna elanik talumees Tsihitatrisvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul. Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Dzugasvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin 1920. aastal omakäeliselt on täitnud. Seal on sünniajaks 1878.
1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus.
stories and novels, and novelist Ivan Goncharov. Leo Tolstoy and Fyodor Dostoyevsky soon became internationally renowned to the point that many scholars such as F. R. Leavis have described one or the other as the greatest novelist ever. In the second half of the century Anton Chekhov excelled in writing short stories and became perhaps the leading dramatist internationally of his period. Other important 19th-century developments included the fabulist Ivan Krylov; non-fiction writers such as Vissarion Belinsky and Alexander Herzen; playwrights such as Aleksandr Griboyedov, Aleksandr Ostrovsky and the satirist Kozma Prutkov. The 20th century (Silver age) The beginning of the 20th century ranks as the Silver Age of Russian poetry. Well-known poets of the period include: Alexander Blok, Sergei Yesenin, Valery Bryusov, Konstantin Balmont, Mikhail Kuzmin, Igor Severyanin, Sasha Chorny, Nikolay Gumilyov, Maximilian Voloshin, Innokenty Annensky, Zinaida Gippius
Ta kasvas üles rangelt patriarhaalses ja religioosses atmosfääris. 1836. aastal suri ema. Aastatel 1838-1842 õppis ta Peterburi sõjaväeinseneride koolis. Õpingute ajal tapsid talupojad tema isa. 1842. aastal ülendati Dostojevski leitnandiks ja järgmisel aastal, pärast kooli edukat lõpetamist alustas ta teenistust sõjaministeeriumis. 1844. aastal lahkus ta töölt, et hakata kirjanikuks. Ta kirjutas juba kooliõpilasena näidendeid, mis jäid aga enamikus lõpetamata. Kriitik Vissarion Belinski toetas tema esikteose, kiriromaani "Vaesed inimesed" ilmumist, millel oli 1846. aastal suur menu. Samal aastal avaldati romaan "Teisik", millele järgnesid jutustused "Valged ööd" (1848). Belinski äratas Dostojevskis huvi ka sotsialismi vastu. Ta ühines utopistlike sotsialistide ringiga, mistõttu ta 1849. aastal vahistati ja mõisteti õõnestustegevuse eest surma. Dostojevski oli juba tapalaval, aga siis teatati armuandmisest ja surmanuhtluse asendamisest Siberisse saatmisega
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
