Sandra Sillamaa Sandra Sillamaa on 1985. aastal sündind Eesti tegus torupilli- ning teiste rahvapäraste puhkpillide mängija. Sandra on mänginud torupilli alates 13. eluaastast ning hiljem hakkas ta õppima juurde erinevad vilesid, parmupille ning sopransaksofoni. Praeguseks on temast kujunenud oma põlvkonna silmapaistvamaid torupillimängija. Pärimusmuusika pisiku sai Sandra külge osaledes pärimusmuusika laagrites Eestis, Rootsis, Norras, Sloveenias ja Belgias. Ta mängib ansamblites Paabel, Ro:toro
Tallina Südalinna Kool Brittany Krijer Desiree Kontserti Ülevaade Tallinn 2017 Osatäitjad: Isikud kes kujundasid ajalugu: Bernadine Eugenie Desiree Clary - Getter Jaani Jean Baptiste Bernadotte - Bert Pringi Oskar I - Kaarel Orumägi Oskar noorukina - Joonas Segaert Oskar lapsena - Ralf Oliver Purje Napoleon Bonaparte e Napoleon - Artur Rassmann Josephine de Beuharnais - Janika Sillamaa Letizia Bonaparte - Reet Paavel Marie-Louise de Hasburg - Karoliina Lepik Muud Clary`d: Madam Clary - Merike Tammik Julie Clary - Hille Savi Etienne Clary - Franck Reisner Suzanne Clary - Karita-Liis Grassmann Teenijaskond: Marie - Anete Salu Fernand - Andre Luurmann La Flotte - Johanna Kits Yvette - Laura Kohava MarianPerkmann, Sherilyn Ugard, Carmen Suurkivi, Carmel IIris Teikari, Eke Maru Grossschmidt, Anders Patrick Takkis, Asko-Robert Meole Josephine`i de Beuharnais` perekond:
Paabel XX Viljandi pärimusmuusika festivalil Retsensioon 26.-29. juulil toimus kahekümnendat korda Viljandi pärimusmuusika festival. Ürituse raames esines 26. juulil kell 22.00 Kultrahoovis ansambel Paabel. Ansambli koosseisu kuuluvad Sandra Sillamaa (eesti torupill, sopransaksofon, eestlaul), Arno Tamm (eestlaul, akustiline kitarr), Erko Niit (elektri-, akustiline- ja klassikaline kitarr), Tõnu Tubli (trummid, löökpillid), Tanel Kadalipp (kontrabass) ja helikujundaja Rainer Koik. Paabeli liikmetest neli on õppinud jazzmuusikat ja üks Sandra Sillamaa pärimusmuusikat. Antud koosseis sündis 2007. aasta kevadel just nimetatud pärimusmuusiku algatusel. Projekt
Hämmastav hullus Viljandi aidas Käisin Kadri Voorand Trio kontsertil ,,Sina ja mina", mis leidis aset 4. jaanuaril Viljandi Pärimusmuusika aidas. Ansambel, koosseisus Virgo Sillamaa kitarril, Taavo Remmel kontrabassil ja Kadri Voorand häälepaeltel, esitas muusikute koostööl heliteosteks saanud erisugust eesti luulet. Omavahelist klappi selgitasid nad just eesti luule armastamise ja reeglite eiramise sooviga. Kadri Voorand on õppinud dzässlaulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Improviseerinud on Voorand terve oma elu, juba noorena rahvamuusikaansamblis oli tema ülesandeks viiulil mängides meloodia esitamise asemel
Tantsujuhiksks oli Jüri Nael. Koreograafiliselt oli muusikal ka suhteliselt laitmatu, sest just need tantsustseenid muutsid etenduse meeldivamaks. Võib-olla võiks ainult seda mainida, et võitlusstseenid olid natukene naljakad nad et tundunud nii reaalsed, aga ega vist ei saakski neid tõelisemaks muuta, sest näitlejad ei saaks ju päriselt üksteist klobima hakata. Teose peaosalisteks olid Koit Toome (Tony), Hanna-Liina Võsa (Maria) Jaanika Sillamaa (Anita), Lauri Liiv (Riff) ja Riho Kütsar (Bernardo). Nagu ma juba eespool kinnitasin oli minu arvates näitlejate valik suhteliselt hea. Laulmine tuli neil kõigil muidugi hästi välja samuti ka näitlemine. Nad justkui sulasid oma rollidesse, mängisid justkui iseennast ilma mingisuguse pingutuseta. Välimuse poolest oli näitlejate valik samuti õnnestunud. Minule tundus, et kõige paremini sai oma rolli täitmisega hakkama Jaanika Sillamaa. Ta laulis väga oskuslikult ning jõuliselt
Esialgu mängisid seal põhiliselt muusikakooli õpetajad ja õpilased. Tõnu Sepp juhatas linnakapelli kuni 1989. aastani. Tõnu Sepp Ansambli tutvustus Viljandi Linnakapell on viljelenud muusikat keskajast kuni varabarokini. Lisaks Eestile on esinetud ka välismaal. Programmid koosnevad keskaja lauludest ja pillilugudest. Parimad näited kuuluvad rüütlilaulu zanrisse. Liikmed Helika Gustavson Margus Kubo Cätlin Jaago Toivo Sõmer Sandra Sillamaa Marge Loik Anu Taul Anti Einpaul Neeme Punder Arno Anton Siiri Kärt Peep Heinaste Saale Uusma kunstiline juht - Neeme Punder Kasutatavad pillid Torupillid Lehmakellad Flöödid Kellamäng Trummid Hiidpasun Tamburiinid Karjapasun Plokkflöödid
kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi. Koosseis Jaan Pehk - laul Liisi Koikson - laul Eeva Talsi - viiul, laul , hiiu kannel Karoliina Kreintaal - viiul, laul Cätlin Mägi - torupill, laul Sandra Sillamaa - torupill, laul Marko Mägi - saksofonid Marek Talts - elektrikitarr Silver Sepp - kausipillid, laul Ajalugu Pärimusmuusikute jaoks on Torupilli Juss kuningas aga hoopis põhjusel, et tema tulevikku suunatud mõtteviisi tulemusena salvestas ta 1921. aastal ligi nelikümmend endamängitud torupillilugu. Just need lood võlusid tänapäeva muusikuid oma rütmilise mängutehnika ja mitmekülgse repertuaari poolest niivõrd, et andsid
Kontserdi teemaks oli muusikal, samuti nimega ,,Chess", mis rääkis maletajatest ja nende lavatagustest juhtumistest. Mängiti mitmesugust muusikat erinevatelt artistidelt. Muusikat esitasid Vanemuise Sümfooniaorkester, ooperikoor, popkoor ja bänd. Muusikali tegi eriliseks see, et seal mängiti samanimelist muusikali ja vaatajatel oli huvitav vaadata muusikalitegelasi peale etendust. Seal esinesid paljud tuntud nimed näiteks Gerli Padar, Koit Toome, Lauri Liiv, Janika Sillamaa jpt. Mu lemmikpalaks oli laul, mis kandis nime ,,Hymn to Chess". Esituse tase oli suhteliselt kõrge, suuri apsakaid ei tehtud. See lugu tekitas energilise tunde, kuna sisaldas kiireid rütme, sellepoolest see mulle juba alguses meelde jäigi. Võrreldes teiste lugudega polnud see midagi nii hea, kui mulle siiski meeldis, kuna see sobis sinna konteksti. Võrreldes teiste kontserditega oli see mu jaoks tunduvamalt igavam, kuna
New Yorgis Broadwayl 7. septembril 1982 aastal. Muusikali ,,Cats'i" aluseks on Thomas Stearns Elioti 1939. aastal ilmunud luulekogu lastele ,,Old Possum's Books of Practical Cats", mis on olnud Webberi lapsepõlve lemmikraamat. Üheks selle teose eripäraks on see, et kasse iseloomustavas muusikalis puudub igasugune läbiv süzee. Selle muusikaliga väljendatakse kasside meeleolusid ja tundeid muusika, laulu ja tantsu abil. Näitlejatest mängisid muusikalis Maarja-Liis Ilus, Janika Sillamaa, Julia Botvina, Nele-Liis Vaiksoo, Koit Toome jpt, muusikaline juht ja dirigent Tarmo Leinatamm. Muusikaliga ,,Cats" ma üldiselt rahule ei jääks, kuigi see on üks enim mängituid ja kiidetumaid muusikale, siiski ma usun, et originaal lavastus võib parem olla, kui see mis Eestis esitati. Olen ise katkendeid näinud inglise ,,Cats'i" muusikalist ja selle kõrval tundub Eesti oma olevat tunduvalt algelisem, eriti just kostüümide osast. Samuti minu joaks jättis
24. jaanuaril 2014 aastal käisin Väravatornis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Kontserdi sisu seletas meile Andres Mustonen, kes on ansambli juht. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Kontserdi teemaks on renessanss. Lisaks muusikale oli kuulda ka natuke selle ajastu ajalugu. Kava oligi üles ehitatud nii, et igale loole eelnes lühike tutvustus, mis seletas lahti loo sisu. Kuulda oli nende igapäeva eludest ja muusikute seljas oli ka mõned riietusesemete näited. Muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusika-aed. Selle asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Kooseisu kuulub 10 pillimeest. Ansambli
aastal Tartu Levimuusikapäevadel grand prixi. Sama aasta suvel osales Kare Kauks edukalt ka Nõukogude Liidu Vokaalkonkursil Jurmalas, kus saavutas esikoha lauluga ,,Mägede hääl". Tema üheks tunnuseks lava peal 1980. aastatel sai peapael. Kare Kauks abiellus diplomaat Indrek Oravaga ning peale abiellumist jäi lavategevusest suhteliselt eemale. Ta õpetas 8 õppeaastat Georg Otsa nimelises Muusikakoolis pop- jazzlaulu osakonnas. Tema käe all on õppinud laulmist ka Koit Toome, Janika Sillamaa, Evelin Samuel, Lauri Liiv jpt. Kare Kauks salvestas 1990. aastatel üksikuid laule ning osales Heini Vaikmaa-Madis Trossi rokkooperis ,,Hing ja Iha". Kare Kauks naasis lavale 2001. aastal Georg Malviuse lavastatud muusikalis ,,Les Miserables" ehk ,,Hüljatud" ning mängis seal Fantine`i. Sellest muusikalist pärit laul ,,Unelm vaid" (orig. ,,I Dreamed a Dream") püsis pikka aega mitmete raadiote tabelites ning ETV edetabelisaates ,,7 Vaprat". Paljud kriitikud hindasid tema esitust väga
ruumist teise oli sujuv ning dekoratsioonid peaaegu, et puudusid. Osatäitjate kostüümid olid kunstipärased, kohati ka naljakad. Muusikalugudest olid mulle tuntud hitid näiteks ,,Someone Else's Story", "I Know Him So Well" ja "One Night in Bangkok". See on muusikal, mida peab nägema, eelkõige suurepäraste oskustega nii näitlemises kui muusikas, mille vaieldamatuteks lemmikuteks olid muidugi Gerli Padar ja Koit Toome, kuid ka teised tuntud tegelased, nagu Janika Sillamaa, Lauri Liiv, Lauri Pihlap, Aivar Tommingas, Mikk Saar, Susan Lilleväli jne. Kaasa tegid Vanemuise teatri sümfooniaorkester, solistid, ooperikoor, balletitrupp ja rockbänd. Väga meeldis ka see, et kui tegemist on võitlusega hea ja kurja vahel, millest tihitipeale väljub võitjana headus ja armastus, siis seekord oma impulsiivse iseloomuga ameeriklane kaotab enesevalitsemise ja kogu matsi. Näitlejaid teeb huvitavamaks ja paeluvamaks see,
Saladin ja Lõvisüda Seitsmeteistkümnendal veebruaril külastasin ma Otsakooli ja K. Sillamaa Noorteteatri ühistööl valminud etenust. Algas õhtul kell seitse ning toimus Salme Kultuurikeskuses. Peamiseks külastamis põhjuseks oli see, et klassiõde Julia lõi seal kaasa ning kutsus. Kohale jõudes asusin ma piletit ostma. Tänu sellele, et eelnevalt ennem mind ostsid kaks noormeest pileteid, kuulsin ma nende juttu. Tänu sellele, et nende tuttav osales etenduses, siis saadi ka soodustust. Kui järg jõudis minuni, siis ütlesin, et ka minul
jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja.Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naases Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal
poolfinaalist edasi. Maarja on välja andnud 6 albumit. Esimene eesikeelne diskoalbum ilmus aastal 1996 ja sisaldas põhiliselt kavereid ja Raul RinkiKaari Sillamaa kirjutatud lugusid. Teine, rahvusvaheliselt ilmunud album "First In Line", ilmus aastal 1997. Selle järgnesid "Kaua veel" ja teine rahvusvaheliselt müüdud plaat "City Life" (2001). 2004. aasta algusest tegutses
Sumeralt ja teistelt. ● Andres Mustonen koos Hortus Musicusega on jõudnud salvestada üle 30 heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt. Kollektiiv Andres Mustonen – ansambli kunstiline juht, viiul Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid Imre Eenma – violone Valter Jürgenson – tromboonid Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid Riho Ridbeck – bass, löökpillid Ivo Sillamaa – klavessiin, orel Anto Õnnis – tenor, löökpillid Taavo Remmel – kontrabass Robert Staak – vanemtoimetaja Laine Lillepruun – vanemadministraator Allikas Andres Mustonen ● Andres Mustonen oli Nõukogude Liidus varajase muusika pioneere, olles eeskujuks paljude vanamuusikaansamblite loomisele. ● Ta on esmaesitanud Eestis paljude tuntud heliloojate teoseid, talle on
juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996), alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule. Eurolaul 1993 konkursi vitis laul "Muretut meelt ja sdametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 konkursi vitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Snad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must. Leelo Tungal on laste sber, muhe ja lahke lastekirjanik. Ta on aastate jooksul kirjutanud tiesti tsiseltvetavat tiskasvanuluulet. Leelo Tungal kasutab rtmilis-riimist lahendust. "Tegu on harukordse poeetilise keeletajuga, mida viks nimetada kirjutuseks. "
ja orelimängijaks. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid; Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei, krummhornid, rauschpfeiff; Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba; Valter Jürgenson tromboonid; Peeter Klaas - gambad, tsello; Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff; Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin. Solistideks on Jaan Arder bariton ja Joosep Vahermägi tenor. Kontserdi tegi eriliseks juba see koht, kus see toimus - Väravatorn. Ja muidugi ka see, et nad olid riietunud vastavalt sellele, mis aegset muusikat nad esitasid. Seekord kandsid nad renessanssi ja baroki aegseid riideid. Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Widmanni teos Musicalischer Tugendtspiegel. See kuulub renessanss muusika hulka. Renessanss muusika on lihtne ja laulev
Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal ansambli juht Andres Mustonen. Ansamblis on kokku 10 liiget, kõik mängivad erinevaid pille ning kolm nendest laulavad veel lisaks. Andres Mustonen, kes on ansamblijuht, mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid. Imre Eenma mängib violonet, kontrabassi ning gambat. Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessiini. Jaan Arder laulab baritoni, Joosep Vahermägi on tenor ning Riho Ridbeck laulab bassi, kuid peale laulmise mängib ta ka löökpille. Ansambli repertuaaris kõlab muusika, mis hõlmab 8.-20. sajandi Euroopat. Enamasti ikkagi keskaja ja renessansi muusikat: organumid, liturgilised draamad, gregooriuse koraalid, hümnid ja motetid. Esitatakse ka 20.sajandi heliloojate muusikat, mis on
Retsensioon Raivo Tafenau - Siim Aimla Quintet Vaatasin 27. aprillil 2013. aastal ETV arhiivist jazzkontserti. Kontsert ise salvestati 26. aprillil 2011. aastalVene Kultuurikeskuses. Raivo Tafenau ja Siim Aimla (saksofon), Jürmo Eespere (klaver), Virgo Sillamaa (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) ja Eno Kollom (trummid). Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab neid peale suure armastuse dzässi ja saksofoni vastu veel see, et nad mõlemad on Elioni suure dzässipreemia laureaadid. Raivo Tafenau (sündinud 20. novembril 1963 Mustlas) on eesti dzäss-saksofonist. Ta on
Ürituse teema on seotud folgiga ja Viljandis peetava folkfestivaliga. Ausalt öeldes ei olnud ma varem kokkupuutunud folkmuusikaga, aga kuna otsin pidevalt uusi muusikapalasi mida kuulata, siis see kontsert oli kuldne võimalus teha algust minu jaoks uut sorti muusikaga. Esimesena astusid üles Paabel ja Meestevägi. Meesteväe koosseisu kuulus 6 meest: Meelis Hainsoo, Sakarias Leppik, Konstantin Tsõbulevski, Taavi Paomets, Aare Külama ja Arno Jürjens. Paabeli koosseisu kuulus Sandra Sillamaa (torupill, soprasaksofon, viled ja parmupill), Arno Tamm (akustiline kitarr), Erko Niit (elektrikitarrid), Tõnu Tubli (löökpillid), Tanel Kadalipp (kontrabass).Nagu olin eeldanud, pakkus mulle suurt lõbu nende esitus, olin lummatud nii nende kaunitest lugudest kui ka laval käitumisest. Minu lemmik lugu oli,,Tilluke Naine", mis on lugu, mida võib kuulata igapäevaselt, sest sisu oli lihtne, kuid tabav. Lauljate hääled kõlasid väga kaunilt koos.Ei olnud hetke, kui
oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema oli Saksmaa orelimängija ja helilooja. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, plokkflöödid, viiola; Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkföödid, oboe, krummhornid; Imre Eenma – violone, gamba, kontrabass; Valter Jürgenson – tromboonid; Tõnis Kuurme– dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid; Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid; Riho Ridbeck – bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa – klavessiin, orel, klaver; Anto Õnnis – tenor, löökpillid; Taavo Remmel – kontrabass. Solistideks on Tõnis Kaumann – bariton ja Riho Ridbeck – bass. Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Wildmanni teos Musicalischer Tugendspiegel. See kuulub renessans muusika hulka. Lugu on kirjutatud jazz ja rock/pop stiilis. Esitus oli üldiselt puhas, esinesid üksikud vead kõrgetel nootidel, lugu oli muidu kaasahaarav ja põnev.
jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Karjäär Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal
Kontserti analüüs Mina käisin 16.novembril 2017 kuulamas kontserti Tallinnas, Vaba laval. Seal esinesid Sandra ja Jalmar Vabarna. Kontsert toimus sealses suures saalis ning publikus oli umbes 100 inimest. Sandra ja Jalmar Vabarna on tänases Eestis ühed tuntuimad pärimusmuusika edendajad. Sandra Vabarna, neiupõlvenimega Sandra Sillamaa, on sündinud 1985. aastal ja on eesti torupillimuusik ning folkansamblite Ro:toro, Trad.Attack! ja Paabel liige. Jalmar Vabarna on sündinud 1987. aastal ja on eesti muusik ning ansamblite Zetod, Trad.Attack!, Gjangsta, Klapp, Viljandi Guitar Trio, Curly Strings, ja Vallatud Vestid liige. Lisaks on ta Eesti Pärimusmuusika Keskuse produtsent. Paar abiellus 2016. aastal. Mõlemad neist on kasvanud üles pärimusmuusika keskel, õppinud seda
Kui Alla oli rääkinud, astus lavale Hortus Musicus. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansamblisse kuulavad Andres Mustonen, kes mängib viiulit, vioolat, plokk, krummhorne, plokkflööti ning on ka ühtlasi ansambli juht. Olev Ainomäe, kes mängib pommerit, oboed, plokkflööti, šalmeid, krummhorni, rauschpfeiffi. Tõnis Kaumann laulab baritoni ja mängib löökpille. Klahvpillidel – orel, klaver, klaversiin on Ivo Sillamaa. Valter Jürgenson tromboonidel. Violone, kontrabassi ning gambat mängib Imre Eenma. Ansamblisse kuuluvad veel ka Tõnis Kuurme, kes mängib dultsianit, pommerit, fagotti, plokkflööte, krummhorne, rauschpfeiffi ja Riho Ridbeck, kes mängib löökpille ja bassi. Väravatorn oli kontserti esitamiseks just ideaalne koht. Saali seinad olid üleni kivist, seintel rippusid erinevad vanaaegsed maalid, valgustus oli üsna hämar ning see kõik kokku andis renessansi ajastu hõngu
koha. Sofia Rubina on osalenud ka rahvusvaheliselt tuntud Pori Jazz Festivalil Soomes. Sofia Rubina hakkas esinema 9-aastaselt, professionaalina aastast 2001 ehk 16- aastaselt. Sofia Rubina on õppinud muusikakoolis klaveri erialal. Sofia Rubina on dzässlaulu õppinud nii Sotsis (Venemaa), Gottbusi Konservatooriumis (Saksamaa) kui ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Eestis võib teda kuulda esinemas erinevates koosseisudes. Tihti esineb ta koos Tanel Rubeni, Virgo Sillamaa ja Peedu Kassiga. Viimasel ajal on Rubina teinud tihedat koostööd ka saksofonist Villu Veski ansambliga. SR on esinenud koos Sergey Manukjani, Marian Petreseni, Ted Cursoni ja Zhenia Gimeriga. 2008. aasta juulikuus lindistas Sofia Rubina house-i lood ,,Game" ja ,, Set Me Free" koos Jaapani kohaliku artisti YUmaga. Need lood jõudsid ka Jaapani muusikaedetabelite tippu. Vähemalt korra kuus käib Sofia Rubina Lätis, Leedus või mujal Euroopas dzässiklubides ja kontserdisaalides esinemas.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM HORTUS MUSICUS Retsensioon Hanna Kata Norma 10. a Siiri Veskimäe Tallinn 2013 KONTSERDI RETSENSIOON Kontsert toimus 25. jaanuaril 2013. aastal Väravatornis. Sel kontserdil olid meie ees 8 pillimeest: Andres Mustonen(viiul), Taavo Remmel(kontrabass), Ivo Sillamaa(klavessiin), Valter Jürgenson(tromboonid), Imre Eenma(violone), Olev Ainomäe(pommer, plokkflöödid, duduk), Tõnis Kuurme(dulzian, rauschpfeiff, plokkflöödid) ja Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nad on esinenud
Ansambli repertuaaris on enamasti keskaja ja renessansi muusika ning sinna kuuluvad järgmised liikmed: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid), Olev Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid), Ivo Sillamaa (orel, klaver, klavessiin), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass). Spetsiaalselt meie kooli kümnendikele korraldatud kontserdi toimumiskoht oli väga eriline, sest saal, kus see toimus, oli väga väikene, mahutades vaid umbes 70 külastajat. Juba uksest sisenedes oli õhkkond märgatavalt teistsugune kui väljas, saal oli väga väike aga kõrge, ruumi esimene osa oli valgustatud ja seal seisid erinevad pillid. See aitas palju kaasa ürituse üldmulje kujunemisele.
laulu ,,Sinuni" esitas ta klaveril, kuid ilma Lennata. Kuid Lenna asemel üritas publik kaasa laulda ning üheskoos tuli see üsnagi hästi välja, sest tundus, et Oti laulud on rahval juba pähe õpitud. Nii Toome kui Lepland oskavad mängida klaverit ning nad näitasid meile ka oma oskusi. Nad astusid lavale ka koos, kus Ott laulis Koidu laule koos solistiga. Lubati üllatusesinejat ja selleks oli Code One, kelle solistiks on Sirli Hiius. Nas esitasid Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi, näiteks "On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas". Nende koos esinemist ma nautisin, sest Code One on mulle alati meeldinud. Õhtu lemmikuks võin siiski lugeda Ott Leplandi ja tema lugusid. Mulle meeeldib Oti häälekõla, laulude sõnad ning muusika üldiselt ning plusspunkte teenisid muidugi mehed tänu sellele, et nad oskavad mängida klahvpilli. Meelsasti läheksin
Renessansiaja muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Tema seletas meile kontserdi sisu. Ta tutvustas lühidalt igat lugu, mida nad esitasid ning seletas lahti loo sisu, et me lauludest aru saaksime, kuna need olid kõik ladina keelsed. Lisaks sellele rääkis ta veel ajaloost ja renessansiajastust üldiselt. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka
5. Novembril 2006 algusega kell 17.00 käisin koos Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilastega Kadrioru lossis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Meie nägime enda ees selliseid esinejaid nagu Andres Mustonen(viiul, vioola), Jaan Arder(tenor), Joosep Vahermägi(tenor), Riho Ridebeck(bass, löökpillid), Olev Ainomäe(pommerid, salmei, plokkflöödid), Valter Jürgenson(tromboonid), Tõnis Kuurme(dultsian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Imre Eenma(violone) ja Ivo Sillamaa(klavessiin), kuid tegelikult kuulub Hortuse koosseisu veel Neeme Punder(põikflöödid, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Peeter Klaas(viola da gambad, tsello) ja Joosep Vahermägi(tenor), keda meil kahjuks ei õnnestunud kuulata. Hortus Musicus(ladina keeles "muusikaaed") asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni poolt 1972. aastal ning 1976. aastal sai ansambel kutselise staatuse Eesti Riikliku Filharmoonia juures
muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht. Lisaks temale musitseerivad ansamblis veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Ansamblit on aitamas ka vanemtoimetaja Robert Staak ning vanemadministraator Laine Lillepruun. Kõik mehed valdavad mitut instrumenti ja ka kontserdil toimus neil omavahel pidev pillide vahetus, mis muutis selle veelgi huvitavamaks ja teistsuguseks. Pillidest tundsin ära mitmeid renessansiajastu instrumente. Näiteks nagu plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhornid, tromboonid ja viola da gamba, kuid need on kontserdil mängitud instrumentidest vaid
Rikkust leidub ka tema nimes – rüütli- ja aadlitiitliga on ta elanud vastavalt aastatest 1992 ja 1997. Muusikalist rääkides on suur roll peaosatäitjatel. Koit Toome Ooperifantoomi, Maria Listra Christine ja Kalle Sepp Raoulina oli täiesti loogiline valik osatäitjatena arvestades nende eelnevat muusikalist tausta ja sobivust rolli välimuse poolest. Nimekamate osatäitjate seast leiab ka Lauri Liivi (Monsieur Firmini) ja Janika Sillamaa. Dirigent oli Martin Sildos, koreograaf Georg Malvius (Rootsi) ja eesti keelsed sõnad on Leelo Tunglalt. “Ei muud Sult soovi ma”, esitatud Koit Toome ja Maria Listra poolt, oli varasemalt tuttav pala, mis viis hetkeks nostalgia lainetele. Koidu ja Maria duett oli ka üks minu lemmikumaid hetki etendusest. Tuttav oli ka üks muusikaliga samanimeline pala, mille esimesed noodid olid Pink Floydi laulust „Echoes“ maha tehtud, nagu hiljem järele uurides selgus.
valmistamisega, panid nad aluse haritud maailmale. Rahvas hakkas arenema ja õppima , maailm ja temas suhtlemine muutus aina lihtsamaks ning meie mõistes hummaansemaks. Inimestel oli vajadus sotsiaalse keskkonna järele ja selle nad just läbi kunsti viljelemise saavutasidki. Mitmed kunstiteosed on loodud sellejaoks, et meile midagi edasi anda ja õpetada. Suurel määral üritatakse inimesi mõtlema panna näiteks teatrikunsti kaudu. Näiteks võin tuua Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide kooli lavastused ja filmid, millest mitteükski ei jäta südant külmaks ega hinge tühjaks. Märgiksin ära filmi ``Tütarlaste kooli juhtum``. Filmi sisu käsitleb narkootiumite ning AIDSI, kooli ja koduvägivallaga seotud probleeme. See on dramaatiline lugu, mis paneb noored tehtud tegude tagajärgede üle pikemalt mõtlema. Ma usun, et paljud filmi vaadanud inimestest mõtlevad sügavalt oma elu üle järele ja see juba teebki kogu ümbritseva natukene kenamaks kohaks.
*,,Su hing on siin" muusikalist ,,Miss Saigon", heliloojad Claude-Michel Schönberg (prantsuse), Alain Boublil (tuneesia), Richard Maltby Jnr. (ameerika), Villu Kangur ja Kirke Kangro (eesti) *,,Joonistatud mees", helilooja Lauri Saatpalu (eesti) *,,Buenos Aires" muusikalist ,,Evita", heliloojad (briti)- Andrew lloyd Webber, Tim Rice *,,Milles küll on mu süü?" muusikalist ,,Hull sinu järele", heliloojad - George ja Ira Greshwin (ameerika), Kaari Sillamaa (eesti) *,,Tuulevaiksel ööl", helilooja - Jaan Tätte (eesti) Dirigendid: Edmar Tuul ja Rasmus Puur Solistid: Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman Orkestrisse kuuluvad: Anna-Maria Rannamägi, Merike Heldelberg, Liina Relson, Merlin Porkma, Kristel Olivia Tamm, Siiri Pappel, Kristine Järvan, Ann Mäekivi, Merili Merendi, Andrei Stin, Enno Lepnurm, Ann Kuut, Aike Randmann, Kristin Kuldkepp, Varvara Mikhaylova, Maili
Koit Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Lapsena on ta laulnud ka Eesti poistekooris. Laiema avalikkusse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega ( Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ( n. ,,On küll hilja", ,,Sellest saab meie suvi", ,,Vikerkaar" ja ,,Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Oma soolokarjääri Toome alustas pärast gruppi lagunemist 1998. aastal
Jaak Joala (Melodija, 1986) Las jääda kõik, mis hea, volume 1 (1996) Las jääda kõik, mis hea, volume 2 (1996) Jaak Joala laulude Galakontsert (2008) Tuntumad lood "Naer" "Suveöö" "Suvi" "Öö Chicagos" "Besame Mucho" "Üksinda" "Maria-Louisa" "Unistuste jõel" "Naerata" "Mu südames sa elad" Pedagoogina 90-ndate alguses asus Joala Eestis õpetama noori lauljaid, kolme-nelja aasta jooksul jõudsid tema juures tudeerida Tanja Izotova, Evelin Samuel, Janika Sillamaa, Ivo Vanem ja teised. Tema sõna maksab ka oluliselt nii Koit Toome kui Tanel Padari, Kadi Toomi, Lea Teemetsa ja Maiann Kärmase repertuaarivalikul. Jaak Joala "Suveöö" https://www.youtube.com/watch?v=sr5hyBlh1dM
cromorni. o Olev Ainomäe mängib shawmi, oboed, plokkflööti, shalmey´d, kromorni ja rauschpfeiffi. o Valter Jürgenson mängib trombooni. o Tõnis Kuurme mängib curtalit, shawmi, fagotti, plokkflööti, cromorni ja rauschpfeiffi. o Peeter Klaas mängib vioolat ja tsellot. o Imre Eenma mängib violoonet, vioolat ja kontrabassi. o Ivo Sillamaa mängib klavessiini, klaverit ja orelit. o Joosep Vahermägi on tenor. o Jaan Arder on bariton. o Riho Ridbeck on bass ning mängib löökpille. Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun. 3 Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus
Regina Kaasik 10. a klass Käisin 13. jaanuaril kuulamas Eesti vanamuusikaansamblit Hortus Musicus. Kontsert toimus Tallinnas, Väravatornis. Ansambel koosneb kümnest esinejast, kelleks on Oliver Ainumäe, Jaan Arder, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Peeter Klaas, Tõnis Kaumann, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Joosep Vahermägi ning Andres Mustonen, kes on samuti ka ansamblit juhtiv liige. Juba enam kui 40 aasta jooksul tegutsev Hortus on uurinud ja esitanud 8. kuni 20. sajandi keskaja ja renessansi muusikat. Ansambel laulab ja mängib küll vanat keskaegset muusikat, kuid seda oma isikupärasel moel. Nad on lood, mida esitavad, kujundanud enda ansamblile veidi sobivamaks. Kontserdil esines Inglise kõrgrenessansi, lugusi Pranstsusmaalt,
Aastal 2007, mängis ja laulas Hortus Musicuses 10 muusikut: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei, krummhornid, rauschpfeiff Jaan Arder bariton Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba Valter Jürgenson - tromboonid Peeter Klaas - gambad, tsello Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid. Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin Joosep Vahermägi tenor Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun ning kostumeerija Lembi Arder Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester", solistlikumates, soolo- ja triosonaatidest koosnevates kavades on koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on
Zeke Baylor Karel Tallermaa Jason Kristo Ukanis Taibud Gabriella Montez Mari Ronimois Taylor McKessie Teele Viire või Marilyn Jurman Martha Cox Carine Jessica Kostla Kratnoff Siim Kornel Rulatajad Ripper Oliver Timmusk Mongo Sandra Mirka Jack Scott Norman Salumäe Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid: Julia Artamonova Mai-Liis Riimaa Helena Hanni Xenia Rudakova Sergei Kondrasev Ringo Sillamaa Saile Johanna Langsepp Monika Tomingas Olga Lans Üüve-Lydia Toompere Maria Mokretsova Indrek Tamm Heili Parras Viivika Vahi Merilin Rebane Kaspar Vaik Janne Reha Näitering Sharpay Evans Getter Jaani või Jekaterina Nikolajeva Ryan Evans Taavi Tõnisson Kelsi Neilson Agnes Aaliste või Lee Trei James Norman Salumäe Susan Kristiina-Sandra Saumann William Kristiin Räägel Cathy Kerttu Veske
Eurovisiooni lauluvõistlusel Düsseldorfis lauluga "Rockefeller Street". Jaani lugu pääses finaali, kus tuli leppida 24. kohaga. Jaani lohutas ennast sellega, et vähemalt ületas Eesti need riigid, kes üldse finaali ei pääsenud. Getter lõpetas Tallinna Kristiine Gümnaasiumis 9. klassi, pärast mida asus õppima Tallinna Tööstushariduskeskuses rätsep-stilisti eriala.. Getter Jaani käib ka Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis. Koit Toome on sündinud 3. jaanuaril 1979. On eesti poplaulja ja muusikalinäitleja.Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti Poistekooris. Ott Lepland on sündinud 17. mail 1987 Tallinnas. On eesti laulja, telesaate "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võitja
Eurovisiooni lauluvõistlusel Düsseldorfis lauluga "Rockefeller Street". Jaani lugu pääses finaali, kus tuli leppida 24. kohaga. Jaani lohutas ennast sellega, et vähemalt ületas Eesti need riigid, kes üldse finaali ei pääsenud. Getter lõpetas Tallinna Kristiine Gümnaasiumis 9. klassi, pärast mida asus õppima Tallinna Tööstushariduskeskuses rätsep-stilisti eriala.. Getter Jaani käib ka Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis. Koit Toome on sündinud 3. jaanuaril 1979. On eesti poplaulja ja muusikalinäitleja.Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti Poistekooris. Ott Lepland on sündinud 17. mail 1987 Tallinnas. On eesti laulja, telesaate "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võitja
jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal. Tema
- 0,0136 Corr = 0,128 * 0,12 = -0,8854 Standardhälve: p = W12 * 12 +W22 * 22 + 2W1 * W2 * p1, 2 * 1 * 2 Valem sobib ainult siis, kui on kaks omavahel seotud väärtpaberit W1 = portfellis oleva esimese väärtpaberi osakaal 13 P = korrelatsiooni kordaja; 1 ja 2 väärtpaberi vaheline korrelatsioon = väärtpaberi kordaja p = 0,25 2 * 164 + 0,25 2 * 144 + 2 * 0,25 * 0,25 * ( -0,8854) * 12,8 * 12 =1,5% (Sillamaa, Aino, lk 44-47) 14 KOKKUVÕTE Ainetöös käsitlesin riski, töö käigus selgus, et majandusriski koguriski moodustavad väiksemead allikad, mis iseseisvalt on väga olulised osad majandusele kui tervikule. Sõna ,,risk" täpset ja ühtivad definitsiooni oli raske leida, seda mõistet kasutataks erinevalt, lähtudes olukorrast. Enamasti tõlgendati seda kui ohtu, mis tekitab kahju. Kahju omakorda
RAIT DAUB 59 ****** MARTIN AUN 63 ****** MIHKEL AAVIK 56 ****** TIIT RANDNA 51 ***** ROMAN JAAKSON 68 ******* EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ ERKI 4464 64 ****** GERT KIV 53 ***** ALEKSANDRA SILLAMAA 53 ***** KAUR PLDMAA 52 ***** KADRI KAIS 71 ******* MARTIN ONOHHOV 48 ***** INDREK LEIST 53 ***** VELLO TELVAR 73 ******* OTT KILP 60 ****** ANDRES TAUR 63 ****** KERT ERDMANN 53 ***** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM
Termodünaamika II printsiip Rakke Gümnaasium X klass Katre Pohlak, Alari Uudla, Keijo Tomiste, Siim Kruustok, Toomas Sillamaa Aprill 2011 Mis on termodünaamika üldiselt? Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. Termodünaamikas on kesksel kohal soojusnähtused ja nendega seonduvad mõisted (soojushulk, temperatuur, entroopia, soojusmahtuvus jne). Termodünaamika II seadus Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal
2012 finaalkontserdile, millest "Kuula" väljus võitjana. Laulu poolt hääletas superfinaalis 67% inimestest. Laul esindas Eestit mais toimuval 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Bakuus.[23] ürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalist ka finaalkontserdile. Finaalis saavutati 6. koht 120 punktiga. Etteasted 2008. aastal mängis Lepland Richard Lõvisüdame rolli Kaari Sillamaa Noorte Muusikateatri ja Otsakooli ühislavastuses "Saladin ja Lõvisüda". Lisaks olnud 2006. aastal linastunud muusikali "Fame" taustavokaal. 2010. aastal osales Ott "Keskkoolimuusikalis" ("HighSchoolMusical") peaosas TroyBoltonina 2011. aasta sügisel osales Ott saates "Laulupealinn", kus ta esindas Kärdlat. 2012. aasta 17. veebruaril linastus Eesti kinodes film "Vasaku jala reede". Tegu on kriminaalkomöödiaga, kus ühte peaosalistest mängis ka Lepland.
2012 finaalkontserdile, millest "Kuula" väljus võitjana. Laulu poolt hääletas superfinaalis 67% inimestest. Laul esindas Eestit mais toimuval 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Bakuus.[23] ürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalist ka finaalkontserdile. Finaalis saavutati 6. koht 120 punktiga. Etteasted 2008. aastal mängis Lepland Richard Lõvisüdame rolli Kaari Sillamaa Noorte Muusikateatri ja Otsakooli ühislavastuses "Saladin ja Lõvisüda". Lisaks olnud 2006. aastal linastunud muusikali "Fame" taustavokaal. 2010. aastal osales Ott "Keskkoolimuusikalis" ("High School Musical") peaosas Troy Boltonina 2011. aasta sügisel osales Ott saates "Laulupealinn", kus ta esindas Kärdlat. 2012. aasta 17. veebruaril linastus Eesti kinodes film "Vasaku jala reede". Tegu on kriminaalkomöödiaga, kus ühte peaosalistest mängis ka Lepland.
annaabi.ee 
