Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Veljo Tormis (2)

4 HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Veljo Tormis #1 Veljo Tormis #2 Veljo Tormis #3 Veljo Tormis #4 Veljo Tormis #5 Veljo Tormis #6 Veljo Tormis #7 Veljo Tormis #8 Veljo Tormis #9 Veljo Tormis #10 Veljo Tormis #11 Veljo Tormis #12 Veljo Tormis #13 Veljo Tormis #14 Veljo Tormis #15 Veljo Tormis #16 Veljo Tormis #17 Veljo Tormis #18 Veljo Tormis #19 Veljo Tormis #20 Veljo Tormis #21 Veljo Tormis #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marielleke Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Veljo Tormis

Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 1942­1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950­ 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 1951­1956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.1955­1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 1956­1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974­1989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja

Muusika
thumbnail
6
docx

Veljo Tormis

Keila Kool Referaat Veljo Tormis Koostas :Jaana Põllu 12 D klass 2010 Sisukord · Elulugu · Looming · Tunnustused · Tsüklid · Kasutatud materjal Veljo Tormis Elulugu Veljo Tormis (sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) .Helilooja,peamiselt koorikomponist,kogu maailmas üks huvitamaid koorimuusika loojaid 20.sajandi II poolel. . Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule .Kasutanud palju nii eesti kui teiste,peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori.Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas.Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu

Muusika
thumbnail
6
doc

Veljo Tormis

Veljo Tormis Referaat Sisukord Elulugu 3 Looming 5 Kasutatud kirjandus 6 2 Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud 7.08.1930. aastal Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948

Muusika
thumbnail
2
doc

Veljo Tormis

VELJO TORMIS Veljo Tormis on sündinud 07.08.1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule ja osati hinnata uudset rahvuslikku kooriloomingut (Mart Saar). Muusikuteed alustas Tormis oreliõpingutega, see- järel õppis heliloomingut algul Tallinna hiljem Moskva Konservatooriumis. Töötas mõnda aega Tallinna Muusikakoolis õpetajana. Alates 1969 on Tormis olnud vabakutseline helilooja. Tormise loomingus on esikohal koorimuusika. Aastakümneid on ta olnud Eesti muusika selle zanri liider. Pikka aega oli tema teoste põhiesitajaks RAM (praegu Eesti Rahvus-meeskoor), edaspidi aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Viimastel aastakümnetel on Tormisest saanud üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Loomingu algusaastatel katsetas Tormis uute kompositsioonivõtetega nagu teisedki tema

Muusikaajalugu
thumbnail
7
pptx

Veljo Tormis

Aru külas, Kuusalu lähedal Harjumaal. · Eesti helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20.sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui ka teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. · Aastatel 1942­1943 võttis ta August Topmanilt orelitunde · 1943­1944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. · Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli üks esimestest lõpetajatest. · 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp. · 1951­1956 õppis Tormis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi.

Muusika
thumbnail
5
docx

Veljo Tormis

VELJO TORMIS Referaat 2012 SISSEJUHATUS Veljo Tormis on üks Eesti suuremaid heliloojaid. Ta on meie silmapaistvamaid ja omalaadsemaid koorikomponiste. Eesti muusikasse tõi uue ajajärgu 1930. aastatel sündinud põlvkond (Eino Tamberg, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Jaan Koha, Veljo Tormis jt). Eelkõige tähendas uus eemaldumist sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ja pöördumist muusikamaailmas juba levinud suundade poole. ELULUGU Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930 Kuusalu vallas ja üles kasvanus Vana- Vigalas. 1942. aastal alustas Tormis Tallinna konservatooriumis August Toppmani klassis oreli õppimist. 1950. aastal hakkas Tormis õppima Villem Kapi juures kompositsiooni. 1951. aastast tudeeris helilooja Moskva Konservatooriumis

Muusika
thumbnail
2
doc

Veljo Tormis

Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulud'' -hiidtsükkel ''Eesti

Muusika
thumbnail
3
docx

Veljo Tormis

· 1950. aastal hakkas ta õppima heliloomingut, esmalt Tallinna Konsernatooriumis , kus õpetas teda Villem Kapp ja järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. · Paljug heliteosed olid keelatud, samas aga olid noodid raamatukogus saadaval ning ebasobivaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. · Tormise kompositsiooniõpetaja oli Vissarion Sebalin. · Ta nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt käituda. · Tormis hakkas juba Tallinnas rahvaviise uurima ja kodust eemal olles suurenes see huvi veelgi. · Veljo eeskujuks oli Ester Mägi, kes temaga samal ajal õppis Moskvas. · Moskvast naastes asus ta tööle Tallinna Muusikakoolis, kus ta töötas aastatel 1956-1960. · Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti tutvuda uuema muusikaga, mis kontserdisaalist ning õppekavast puudus. · Tormis sattus 1958

Muusika



Lisainfo

Referaat

Meedia

Kommentaarid (2)

Silvia profiilipilt
Silvia: Teoste nimesid oli sul mingi 7 lehte v? Seega 1/3 kogu tööst on ainult teoste nimed, aga referaat ise oli väga hea...
16:08 03-02-2011
Liisiremmet profiilipilt
Liisiremmet: väga põhjalik.
12:44 16-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun