Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti muusikaajalugu 18-20 sajand. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest allikatest pärinevad varasemad teated Eesti alade muusikast?
  • Millal nad tegutsesid ja miks neid nimetatakse asjaarmastajateks"?
  • Millist Miina Härma teost peetakse eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks?
  • Mis aastal ja kelle poolt asutati EESTI ESIMENE SÜMFOONIAORKESTER?
  • Kes sinna kuulusid?
  • Mis aastal need asutati ja kumb oli esimene?
  • Millistes anrites oli Rudolf Tobias eesti esimene?
  • Kes on kirjutanud eesti esimese sümfoonia?
  • Millise tuntud helilooja majamuuseum asub Viljandimaal Hüpassaares?
  • Millistes anrites kirjutas Mart Saar?
  • Miks nimetatakse Saart eesti esimeseks modernistiks?
  • Milline oli C Kreeki panus eesti muusikasse?
  • Kellega ja miks?
  • Millist H Elleri teost on nimetatud Eesti visiitkaardiks"?
  • Mis juhtus Eesti kultuurielus peale II Maailmasõda?
Muusikaajalugu
  • Millistest allikatest pärinevad varasemad teated Eesti alade muusikast? Mis on kirmes ?
    Suuline pärimusmuusika. Esimesi vihjeid eestlaste endi laulmise kohta võib lugeda Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast „ Gesta Danorum“ (1172).
    Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuste järel ilmalikke pidustusi, nn kirmeseid
  • Kes olid hernhuutlased, ehk Vennastekoguduslased . Milline oli nende roll eestlaste muusikalisel harimisel? Too välja nii positiivsed kui ka negatiivsed jooned.
    Hernhutlased ehk vennaskoguduslased on käsitöölised-jutlustajad. Oma õpetust levitades kandsid nad hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama ning levitasid tarvilikku kirjandust.
    Vennaskogudes oli suur roll laulmisel. Laulud olid rahvale meelepärassed ja arusaadavamad võrreldes koraaliga. Koguduse elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi mis soodustas mitmehäälsete laulukooride teket. Hiljem hakati laule ka pillidel saatma.
    Samas materdasid nad maha rahvaloomingu- vana rahvalaul ja pilimäng hakkasid taanduma. 
  • Kirjelda muusikaelu elavnemist 18 saj. linnades, mõisates, kodudes.
    Aadringkondades- nii linnades kui mõisates- elavnes muusikaharrastus. Korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikuid palgati ka kodustele kontserditele. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, et nad saaksid mängida härrasrahva pidustustel. 18. Saj levis üha enam muusikaõpetus (nt. ajalehtedes). Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. 
  • Millised tegevused 19. saj. I poolel väljendasid eestlaste soovi säilitada oma kultuurilist iseseisvust ja rahvuslikku identiteeti?
    Rahvuslikust ärkamisest ja eestlaste kultuurilise eneseteaduse kasvust annavad tunnistust Õpetatud Eesti Selts, ajalehe Perno Postimees , „Kalevipoja“ Ilmumine , „Viru lauliku laulud“, Koidula isamaluuletused, Hurda rahvaluulekogumise ürtused, Jakobsoni „Kolm isamaa kõnet“, Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded, Johann Köleri kunstnikutegevus ning mitmed muud ettevõtmised. 
    5. I Laulupidu .
    • Aasta, koht, millele pühendatud 1869,  Tartu, „50aastase priiuse puhul“
    • Ametlik korraldaja (selts, eestvedaja) meeslauluselts „ Vanemuine
    • Millised kollektiiviliigid osalesid. Miks ei osalenud segakoorid (kus olid ka naised) esimesel kolmel laulupeol ?  Esinesid peamiselt meeskoorid, kuna pastorid ei lubanud naistel esineda kartes mässu naiste ja meeste vahel.
    • Iseloomusta repertuaari. Milles seisnesid Jannseni ja Jakobsoni erimeelsused repertuaari osas? Repertuaaris oli  15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Esitati Soome rahvaviise koos saksa heiloojate kirjutatud lugudega (sõnad eesti keelsed). Jannsenile heideti ette saksameelsust.


    6. Milline tähtsus on laulupidude ajaloos järgmistel lauludel:
    • Mihkel Lüdig / Fr. Kuhlbars    „Koit“
    • Aleksander Kunileid / L. Koidula  „Mu isamaa on minu arm
    • __ ,, __    „Sind surmani“
    • Gustav Ernesaks / L. Koidula „Mu isamaa on minu arm“
     
    Millal ja miks kirjutas G. Ernesaks laulu „Mu isamaa on minu arm“ 
    7. Eesti vabariigi hümni autorid ja SÕNAD (tuleb lünktekstina)
    "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
    muusika Fredrik Pacius
    sõnadJohann Voldemar Jannsen
    Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, 
    kui kaunis oled sa! 
    Ei leia mina iial teal 
    see suure, laia ilma peal, 
    mis mul nii armas oleks ka, 
    kui sa, mu isamaa! 
     
    Sa oled mind ju sünnitand 
    ja üles kasvatand; 
    sind tänan mina alati 
    ja jään sull' truuiks surmani, 
    mul kõige armsam oled sa, 
    mu kallis isamaa! 
     
    Su üle Jumal valvaku, 
    mu armas isamaa! 
    Ta olgu sinu kaitseja 
    ja võtku rohkest õnnista, 
    mis iial ette võtad sa,
    mu kallis isamaa! 
     
    8. K.A. Hermanni tähtsus eesti kultuuriloos:
    • keelemehena, koostas esimesena „Eesti keele grammatika“ ja „ Eesti keele lauluõpetus“
    • muusikakirjastajana, koorilaulukogumik „Eesti Kannel “, „Koori ja Kooli kannel“, „Kodumaa laulja“, „Laulu- kaja “ , „Eesti Rahvalaulud
    • heliloojana. „Mingem üle mägedele“, „Oh laula ja hõiska“, „Kungla rahvas“. Loomingut iseloomustavad muretus , optimism, lõbusus, meeleolu, aga ka naiivne ilutsemine.
     
     
    Too välja tähtsamad saavutused (väh. 3, võib ka rohkem)
    • Eesti rahvaviiside kogumise algatajaid
    • Töötas eesti keele lektorina
    • Andis välja ajakirja „ Laulu ja mängu leht“, mille osaks oli ka eestlaste muusikaalane harimine.
     
    9. Nimeta esimesed „asjaarmastajad“ heliloojad Eestis. (väh. 4)
         Millal nad tegutsesid ja miks neid nimetatakse „asjaarmastajateks“?
     
    10. Miks oli saj. vahetusel Peterburg eestlastele sobivaks paigaks ning miks eestlased läksid sinna muusikat õppima? Millisel erialal said hariduse eesti esimesed kutselised muusikud ?
    Kuna Vene Taaririik hakkas Eestis läbi viima venestamispoliitikat ja luhtusid paljud ärkamisaegsed ettevõtmised siis läksid mõned muusikud Peterpuri konservatooriumisse muusikat õppima. Paljud kasvandikud õppisid konseravooriumis oreli erialal. 
    11. Nimeta 4 eesti esimest kutselist muusikut? Kes oli kõige esimene haritud muusik Eestis?
    Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudol Tobias . Esimene kutseline kontsertlaulja oli Rudolf   Tobias. 
    12. Millist Miina Härma teost peetakse eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks?
    Esimeseks muusikaliseks lavateoseks eesti muusikas võib pidada 1902 . Aastal esitatud laulumängu „ Murueide tütar“ 
    13. Mis aastal ja kelle poolt asutati EESTI ESIMENE SÜMFOONIAORKESTER?
    Kes sinna kuulusid?
    1900. aastal moodustas Aleksander Läte  kooliõpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest esimese eesti sümfooniaorkestri. 
    14. Nimeta 2 Eesti esimest kutselist teatrit. Mis aastal need asutati ja kumb oli esimene?
    • Vanemuise uus hoone, 1906 teatritrupp Karl Menningu juhtimisel
    • Estonia, 1906 teatritrupp

    15. Millistes źanrites oli Rudolf Tobias eesti esimene? Miks tema oratooriumit „ JOONASE LÄHETAMINE“ ei olnud terviklikult võimalik ette kanda helilooja eluajal? Millal toimus teose terviklik ettekanne esmakordselt. Miks mitte varem(kasuta loogikat)?
    Tobias oli esimene komponistidiplomiga eesti helilooja, eesti sümfoonilise muusika esikteose, esimese keelpillikvarteti, esimese klaverikontserdi looja.
    Kuna heliloojat vaevasid rahamured ja oratooriumi maht oli tohutult suur, ei õnnestunud tal teost terviklikult ette kanda. Tervik ettekanne toimus esmakordselt 1989. Aastal Tallinnas. 
    16. Kes on kirjutanud eesti esimese sümfoonia?
    Artul Lemba 1908. Aastal „Armatuse poeem “ 
    17. Millise tuntud helilooja majamuuseum asub Viljandimaal Hüpassaares?
    Mart Saar (1882-1963) 
    18. millistes źanrites kirjutas Mart Saar?
    Saare varasemas loomingus on rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke sugemeid, helikeele moderniseerimise taotlusi.  
    19. Miks nimetatakse Saart eesti esimeseks modernistiks? Kas tema lauluparemik on modernistliku või rahvusliku helikeelega?
    Tema teostes oli helikeele moderniseerimise  taotlusi (kromatismi- ja dissonantsirohke harmonia, keerukas fraktsioonikäsitlus, kõlavärviotsingud) Seega võib Saart nimetada esimeseks modernistiks eesti muusikas. 
    20. Milline oli C. Kreek ´i panus eesti muusikasse?
    Kreegi suurim teene on ilmselt meie vaimuliku rahvalaulu päästmine jäljetust hääbumisest. 
    21. Heino Ellerit on võrreldud kahe Põhjamaa heliloojaga? Kellega ja miks?
    Elleni looming on saanud eestlaste rahvuslikkuse sümboliks, teda on võrreldud Soome ja Norra heliloojate Jean Sibeliuse ning Edvard Griegiga.  
    22. Millist H. Elleri teost on nimetatud Eesti „visiitkaardiks“? (algselt oli see loodud klaverile)
    Kodumaine viis“ 
    23. Nimeta olulisemaid muusikasündmusi ja –ettevõtmisi Eesti Vabariigi päevil?
    • 1919- Tallinna Korgem Muusikakkool asutamine (hilisem Tallinna Konservatoorium , praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia)
    • 1921- Eeti Lauljate Liidu (ELL) asutamine
    • 1934- Muusikamuuseumi avamine Tallinnas
     
    24. Kirjelda olukorda, mis juhtus Eesti kultuurielus peale II Maailmasõda?
    1948. aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu puhastuslaine. „Sotsialistliku realismi eest võideldes“ tehti maatasa rahvusliku heliloomingu senised saavutused. Vallandati konservatoorumist 16 õppejõudu, nn. Puhastustöö toimus ka Heliloojate Liidus. 
    LISA 
    Kes on eesti esimese ooperi ja balleti autorid, pealkirjad.

  • Eesti muusikaajalugu 18-20 sajand #1 Eesti muusikaajalugu 18-20 sajand #2 Eesti muusikaajalugu 18-20 sajand #3 Eesti muusikaajalugu 18-20 sajand #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaevur2 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti rahvuslikust ärkamisajast Teise maailmasõjani
    10
    pdf

    Eesti rahvuslikust ärkamisajast Teise maailmasõjani

    (kes seisid vastu, miks?) - Milline oli laulupeo kava? (millised laulud, millist päritolu laulud, kõned, kaua kestis) - Kes juhatasid koore? Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid. 18.6 - 20.6 1869.a Tartus, Iseseisvuspäeva puhul Johann Voldemar Jannsen, valitsuselt oli vaja luba aga sellega läks u 3.a aega ning siis jäi ainult 4 kuud ettevalmistusteks. Paljudes ringkondades walitses peo wastu umbusaldus, arwati et pidu ei kujune täiesti Eesti omaks, teised ringkonnad püüdsid aga teha takistusi, et eestlased endid üldse iseseiswalt ei saaks awaldada. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. kestis 3 päeva 2. Teine üldlaulupidu - millal toimus? kus? Kes juhatas koore? ​20.-22. juuni 1879 Tartus, Karl August

    Ajalugu
    Eesti muusika
    5
    docx

    Eesti muusika

    viimastel silpidel), kahe koori lõõtspill), tekstid levivad algul vaheldumisi laulmine, lauldakse pilli käsikirjaliselt, hiljem trükitud saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17

    Muusika
    Eesti muusika
    12
    doc

    Eesti muusika

    Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................

    Muusika
    Muusika arvestus - Impressionism Neoklassitsism Hilisromantism Ekspressionism
    10
    pdf

    Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

    Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos

    Kategoriseerimata
    Eesti rahvalaul-rahvalaulu vanimad liigid
    16
    docx

    Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

    I rida. Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid. 1)Vanem ja uuem rahvalaul (värss, rütm, teemad, esitajad VÕRDLUSES VANA JA UUS). V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor (folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks

    Muusika
    Eesti laulupidu 2009
    34
    doc

    Eesti laulupidu 2009

    Friedrich Saebelmann / Peeter Ruubel Selles laulus on ka punkteeritud rütmid, kuid siin ei pea neid väga palju välja hääldama. Laul ei ole just lüüriline, vaid pigem energiat tootev. Tuleks rõhutada takti esimest osa. Pala peaks laulma mahulise ja sügava tooniga, et oleks väge algusest peale. Lugu algab väga võimsalt, siis jääb veidi vaiksemaks ja tempo muutub ka natuke kiiremaks. Edaspidi muutub uuesti võimsamaks ja lõpp on aeglane. Laul räägib sellest kuidas Eesti saab orjusest vabaks. See pala on kõige lemmikum nende seast, mille kohta pidi tegema referaadi ja see on ka kõige võimsam. 4 Väike maa Urmas Lattikas / Leelo Tungal Selle laulu kaks märksõna võiksid olla legato ja väga selge teksti artikulatsioon. Esimese salmi partiid on küllalt keerukad, suurt tähelepanu tuleks pöörata häälestusele just seal. Teksti tuleks rõhutada ja tekst peaks olema selge

    Muusika
    Eesti kultuurielu elavnemine 20 sajandil
    16
    doc

    Eesti kultuurielu elavnemine 20.sajandil

    Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel

    Muusika
    Muusika arvestus
    8
    doc

    Muusika arvestus

    1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud ­ tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)

    Muusika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun