Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid. (0)

I rida. Eesti rahvalaul , rahvalaulu vanimad liigid.
1)Vanem ja uuem rahvalaul (värss, rütm , teemad, esitajad VÕRDLUSES VANA JA UUS).
V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor ( folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ning esitati pillisaadetel, lisaks on uuemal rahvalaulul lõppriim ja salmid. Uuema rahvalauluga hakkasid tegelema ka mehed, mistõttu muutus sisu laieldasemaks ja vanamoodne keel asendus uuemaga. Laulude viisid muutusid pikemaks ja keerulisemaks, rütmipilt mitmekesistus.
2)Rahvalaulude levikualad, erinevused piirkonniti. Vanimad ülestähendused.
Vanimaks rahvalaulu vormiks on regilaul , kus üldiselt oli viisi kordus ühehäälne ja monotoonne, erandiks olles setude regilaulud, kus koor laulis mitmehäälselt- komme arvatavasti idanaabritelt. Regilaul on ainult Eestile omane.
Koorikultuur hakkas pihta väikestest kihelkondadest.
Vanimad ülestäheldused- loitsud, joigud, itkud
3)Rahvalaulude kogumine, Jakob Hurt , Oskar Kallas, kes muusikutest kaasati aktsiooni? (Peterburgi Konservatooriumi tudengid, nimed…)
Jakob Hurt (1839–1907) ja tema suur kogumisaktsioon.
Üleskutsed ajakirjanduses (alates 1871, kuulsaim “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” 1888).
Ligi 1400 kaastöölist kogu maalt, üle 120 tuhande lehekülje üleskirjutusi.
Väljaandmine: Monumenta Estoniae antiquae kavandamine, kaks köidet “Vana kannelt” (I Põlva laulud 1875– 1886 , II Kolga-Jaani laulud 1884–1886), “Setukeste laulud” (I–III, 1904 –1907).
Pärast Hurda surma viidi kogu Helsingisse SKS rahvaluulearhiivi hoiule.
Oskar Kallas (1868–1946) alustas 1904. aastal eesti rahvaviiside süstemaatilist kogumist EÜS (Eesti Üliõpilaste Selts ) raames. Kasutas soomlaste kogemusi.
Tehti korjandusi, pidusid jms. üritusi, et kogumist finantseerida.
Kogujateks otsiti haritud inimesi, neid juhendati, neile maksti sõidu- ja elamisraha.
Püüti saata laule üles kirjutama kaks inimest, kellest üks oleks muusikalise haridusega ja kirjutaks viise, teine kirjutas sõnu.
Paljud kogujad olid Peterburi Konservatooriumi üliõpilased:
August Topman 1904–1905, 19 viisi
Samuel Lindpere 1904–1905, 131 viisi
Juhan Aavik 1904 ja 1906, 219 viisi
Mart Saar 1904 ja 1907, 127 viisi
Peeter Penna 1904–1905, 1909–1911, 759 viisi
Peeter Süda 1905–1907, 1909, 1911–1912, 443 viisi
Johannes Kärt (Jaak Karis) 1911, 58 viisi
Cyrillus Kreek 1911–1914, 234 viisi
Johannes Muda 1914, 46 viisi
EÜS-i kogu sisaldab 10 683 noodistust.
4)Rahvapillid ( kirjeldus või joonis) , millest valmistati, kuidas mängiti. www.ema.edu.ee/oppematerjalid/rahva… Laulupidude traditsiooni sünd. sa. laulupidu .ee/ laulupeod -1869-2009/
V: Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu , mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “ Vanemuine ” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arum" ning "Sind surmani".
Hiiu kannel on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk. Seda tüüpi pillide keeled on valmistatud hobuse sabajõhvidest.
Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga.
Torupill koosneb neljast põhiosast: Nahast õhukott, õhupuhumistoru, sõrmiline, bassitorud e. burdoonid
Vilepill on torujas huuliku ja sõrmeaukudega puidust, metallist, savist või plastist valmistatud muusikariist.
(Teppo) Lõõtspill - ühte nuppu vajutades heliseb vastavalt kaks või kolm keelt ja lõõtsa lahti tõmmates ja kokku lükates annab üks nupp vastavalt erineva noodi
5)Mis eelnes I üldlaulupeole? Baltisakslaste kultuuriüritused, piirkondlikud laulupeod, helil.
6)Emil Hörschelmann. I, II, III üldlaulupidu ja nende korraldamisega seonduv (lõhe korraldustoimkonnas).
7)Pidulised (kooriliigid), dirigendid, heliloojad , kelle laulud kavas olid. ÕP. lk. 42-53.
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli eestlaste kultuurielu hingeks, kes musikaalse inimesega oli varasemalt juhatanud ka koore Vändras ja Pärnus ning kaasa löönud Pärnu saksa lauluseltsis. Jannsen tegi kogumikud “Sioni-Laulo-Kannel” ning “Eesti Laulik ”, mis said rahva seas väga populaarseks ning aitas kaasa eestlaste seas lauluharrastuse arengule. Jannsen rajas ka meeslauluseltsi Vanemuine (Tartus, 1865) ning paar aastat enne seda oli loodud juba esimene lauluselts Revalia.
Laulupeo (1869a.) kavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu, millest suurem osa pärines saksa heliloojatelt (kuid eesti keeles). Ettekandele tuli ka F.Paciuse “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ” ning K.Collani “Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa”. Eesti muusikat esindasid veel kaks eesti laulu - A.Kunileid “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani”. Samuti esitati laulupeol vene riigihümn. Ühendrkoorid olid juhatatud J.V. Jannseni ning A.Saebelmanni poolt, puhkpillid D.O.Wirkhaus poolt. Koore tuli üle eesti (Tallinna Estonia seltsi meeskoor , Kursi, Tartu, Jõhvi, Peetri, Tarvastu jne). Laulupeo kõnedest on meelde jäänud J. Hurt, kes rõhutas õppimist ning suunas inimesi asju tõsisemalt võtma. Laulupeoks saadi luba aga kahe aastaga ning laulukogumin läks trükki alles mõni kuu enne pidu.
Tänu headele suhetele Soomega sattusid siia läbi Koidula, Jannseni ja Jakobsoni soomlaste laulukogusi. Koos saksa heliloojate kirjutatud lauludega toimusid mõjutused esimese laulupeo repertuaaris .
8)Venestamisajajärgu laulupeod IV – VI. Kuidas saadi luba taolisi üritusi korraldada?
II rida laulupidu.tartu.ee/ muuseum / Viimane tsaariaegne laulupidu kui märk rahvuskultuurilise iseseisvuse sünnist.
1)Millised muutused olid toimunud 41. aasta jooksul Eesti muusikakultuuris. ÕP. lk. 90.
Pärast lahingumöllu kaugenemist Tallinnast 1941. aasta septembris jätkus kontserdija teatrielu. Estonia oli esimene teater, mis alustas Saksa okupatsiooni tingimustes tööd. Juba 13. septembril, mil Tallinna langemisest sakslaste kät te oli möödunud kõigest kaks nädalat, toimus Estonia kontserdi saalis esimene sümfooniakontsert. Nagu teada, natsionaliseeriti Eesti Vabariigi ajal Estonia Seltsile kuulunud ja riigilt toetust saanud teater 1941. aastal Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. Ehkki Saksa ajal oli majaomanik jälle Estonia Selts, polnud viimasel teatri tegemistes sõnagi kaasa rääkida, sest ametlikult korraldas Litzmann teatri üleandmise Tallinna linnale . Linnale kuulumise vastu seisis aga teatri direktsioon, sest sellega suurenes korralduste jagajate arv. Esialgse plaani kohaselt tahtsid võimud Estoniaga ühendada Eesti Draamateatri, ent viimane võis siiski jätkata iseseisvat tegevust tingimusel, et hakkab oma jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”.
2)Heliloojad; Aleksander Kunileid, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Karl August Hermann , Johannes Kappel , Rudolf Tobias , Mihkel Lüdig . ÕPIK lk. 54-96 Kirjutan lühidalt kõigi nende elust ja loomingust ( õpingud, loomingul tegevus, tähtsamad laulud) .
Alexander Saebelmann -Kunileid (1845-1875)– helilooja , organist ja koolmeister. Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”. Kunileiu teosed teeb eriliseks veel see, et tema neljahäälsed rahvaviisiseaded on värvikama harmooniaga kui teised tolleaegsed katsetused.
Miina Härma (1864-1941) – sündis muusikute perre, mistõttu alustas juba muusika tegelemisega noorelt. 1883.a. suundus Miina Peterburi konservatooriumi orelit õppima ning peale lõpetamist reisis mööda Euroopat. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust Eestist kaugemalt. Tema esinemised Eestis tutvustasid kohalikele klassikalist muusikat (nt Bach, Mendelssohn-Bartholdy teoseid). Inimesena oli ta väga seltskondlik ning aktiivne, tegi oma koori (Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor ) ning juhatas koore maakondade laulupidude raames. Samuti aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema teostes on kolm “suurt haru”  - isamaalaulud (muusikalise dramaturgiaga, nt “Meeste laul”), lüürilised laulud (nt “Ei saa mitte vaiki olla”) ja rahvaviisiseaded (mitmehäälsed, saksa mõjutustega, nt “Tuljak”).
Konstantin Türnpu (1865-1927) – helilooja, organist ja koorijuht . Muusikaga alustas varakult – 8-aastaselt mängis külakooli hommikupalvustel koraale. Asutas suhteliselt noorelt segakoori “Salme” ning 1916.a. sai temast Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht. 1892.a. sai Türnpu organistikoha saksa kogudusega Niguliste kirikus. Esines viiendal ja kuuendal üldlaulupeol üldjuhina. 1921.a. pani ta ka aluse Eesti Lauljate Liidule. Tegi ligi 60 koorilaulu ning lisaks sellele veel 7 soololaulu. Suurema osa lauludest kirjutas meeskoorivariandis, hiljem tehti neist ka segakooriseadeid. Enamasti olid Türnpu hilisema perioodi teosed liiga keerukad, mistõttu olid need jõukohased enamasti kontsertkooridele. Tema teoste teemad olid seotud isamaaga (eriti kajastub teoses “Priiuse hommikul ”). Helikeeles kasutab julgeid kontraste, huvitavaid nüansse ning olulisel kohal olid polüfoonilised võtted ja julge harmoonia.
Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist.  Tema loodud polüfooniad oli Euroopas kuulsuselt teised, Bachi järel. Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster. 6-aastaselt õppis ära pillimängu ja 9.aastaselt komponeerimise. 1885.a kolis Kullamaale. Õppis Haapsalu Kreiskoolis. sai koduõpetajakutse. Tänu sellele sattus tööle Tln toomkiriku organisti Reinicke’i perre, kes õpetas teda väga palju muusikaalaliselt. Sai innustust ja läks 20-aastaselt Ptrb õppima. 4aastat oli Korsakovi kompositsiooni klassis.  Ta jäi sinna tööle - Jaani kiriku organistiks kuni 1904 aastani. Pärast seda tuli Eestisse ja oli Tartus aktiivne  kultuurlane. Ta avas Vanemuise. Organiseeris HTG keelpillikvarteti tegevust. Heino Eller oli seal esiviiuldaja. Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt „Joonas”) ja kantaadid (nt „Johannes Damaskusest”). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. „Kontsertpala” klaverile ,„Julius Caesar ”pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna „Ööpala”. Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( „Largo”, „ Varas ”).
Johannes Kappel ( Rapla 1855 –Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5  ja 6  laulupidu. Tal on umbes 50  koorilaulu. Lisaks 3  koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik . Looming: koorilaulude kogumik “ Järvamaa ööbik” 1881, “12  laulu segakoorile” 1885, “10  laulu meeskoorile” 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut . Koorilaule ; “ Kevade” , “ Ööbik” , “ Oleksin laululind” , “ Ma teretan sind hommik” , “ Armukese ootel”. Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus.
Mihkel Lüdig (1880-1958) -Tallinna muusikaelu organisaator. Peale Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama.
1918.a. Tallinna - tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana.
1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest (NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) Temast sai kooli 1. direktor! Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras.
Looming : 1) Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse. “Koit”, “Kiigelaul”, “Põlismetsa järv” jt; 2) Avamäng - fantaasia nr.l (1906 Vanemuise avamiseks); 3) Süit “Lembitu”;
4) Sümfooniline pilt “Jaaniöö” NB! Sümfoonilised teosed võrreldes Kapi ja Tobiasega nii sisult kui helikeelelt palju lihtsamad! ( Lüürilist laadija laulvad).
3)Eesti Vabariigi aegsed laulupeod ÕPIK lk. 143-147 (kooride kunstilise taseme tõus). Heliloojad, dirigendid, korraldajad (ELL), Lauljaskonna kasv, repertuaar , laulupeo raames toimunud kontserdid, vabaõhuüritused. Ringhäälingu kaasamine laulupeo korraldamisse.
Eesti Vabariigi aegsete laulupidude organiseerijaks ja koorilaulu-harrastuse edendajaks oli 1921. aastal loodud Eesti Lauljate Liit, alates VIII üldlaulupeost 1923. a. otsustati suurejoonelisi ühislaulmisi korraldada iga 5 aasta tagant.
4)Uue isamaalise repertuaari saamiseks korraldatud konkursid.
5)XI Üldlaulupidu ja sellega kaasnenud suurüritused.
Teisel päeval pandi Estonia teatri nurgakivi
6)Miks ei toimunud 1943 a. – XII Tänu Üldlaulupidu (mis seda asendas), kuigi noodid olid juba osalt trükitud?.
V: Iseseisvumisajal sisse viidud süsteemi järgi oleks pidanud laulupidu toimuma 1943. aastal, kuid kuigi noodivihikudki olid juba trükitud, jäi see ära. Seda mitte niivõrd sõja ja Saksa okupatsiooni tõttu, kuivõrd suurest hirmust muutuda Nõukogude sõjaväe lennukitele liiga kergeks sihtmärgiks. Jätkas tol ajal ainult laulupäevade traditsioon.
III rida Laulupeod nõuk. okupatsiooni ajal ÕPIK lk. 167-173 (Stalini, Hrustšovi, Brežnevi ajal toimunud muudatused peo korralduses ning repertuaaris:.
1) Repressioonid dirigentide seas, - milles võidi neid süüdistada, miks pääses süüdistustest näit. Ernesaks (tegevus dirigendi , heliloojana). Ernesaks oli mobiliseeritud punaarmeesse. teisi dirigente süüdistati Sakslastega koostöötamast,formalismis, riigi reetmises. Nad üritasid Eesti kultuurielu jätkata, mida venemaa luges riigi reetmiseks. Nad küüditati Siberisse. G. Ernesaks dirigendi ja heliloojana: .Ta on kuulus nii helilooja kui ka koorijuhina.Ta oli ka Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) asutaja ja peadirigent, laulupidude väsimatu organiseerija ja üldjuht. Gustav Ernesaks oli 1947. aastal uue laululava ehitamise eestvedaja. Tema loomingus on palju koori- ja soololaule ning oopereid.Tema loomingu iseloomulik joon on rahvalikkus. Tema loodud laulud on näiteks Eesti NSV hümn , Lydia Koidula sõnadele loodud “Mu isamaa on minu arm” ja “Hakkame mehed minema” ning ka mõned lastelaulud.Ta on loonud viis ooperit, “Tormide randa” on korduvalt lavastatud.Gustav Ernesaks on kirjutanud ka raamatuid.
2)Nõukogude okupatsiooni ajal laulupidudest osavõtjad, dirigendid, heliloojad.
Nõukogude okupatsiooni ajal võtsid laulupidudest osa vene koorid enamasti, sõdurite koorid. Nendega laulupidu väga ei õnnestunud, sealt midagi väga head välja ei tulnud, kuna koorid polnud väga proffessionaalsed siis see ei kõlanud hästi
3)Masendavalt ideologiseeritud XIII ja XIV laulupidu (repertuaari poliitika).
1950. aasta laulupidu on Moskva diktaadi järgi tehtud ja peoks ei saa seda õieti nimetada - oli masendav . Selleks ajaks oli vangistatud ja küüditatud kolm alles hiljuti laulupeo juhtideks kinnitatud dirigenti - Tuudur Vettik , Riho Päts ja Alfred Karindi. Osavõtjate arv valetati ennelematult suureks. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Toimus sundkollektiviseerimine, aasta enne laulu- ja tantsupidu toimus märtsiküüditamine.lisati juurde laule Stalinist ja venekeelseid laule, otsustati kaasata peole kaevurite ja Nõukogude Armee koori esinemine.Kava koostamist selleks, et võimalikult suurejooneliselt tähistada Eesti NSV 10. aastapäeva.
4)Suhteliselt rahvuslikud XII ja XVII Üldlaulupidu. Miks loeti neid tolleaegsete EKP juhtkonna poolt poliitiliselt viljatuteks?
V: 1947 a. toimus okupatsiooniaegne esimene pidu. Dirigendid: A. Karindi, Riho Päts, tuudur Vettik ja Gustav Ernesaks. See pidu oli väga eestimeelne ja kõik lauldud laulud kõlasid eesti keeles. Selles kavas kõlas esimest korda ka G. Ernesaksu ‘’Mu isamaa on minu arm’’, T. Vettiki juhatusel, mis võitis kõigi südamed. 1969. aastal toimub juubelilaulupidu(100 aastat), aga järgmised kolm pidu on oma ajastu nägu nagu seisak enne tormi. Kuid oluline on just järjepidevus, mis kinnitab, et me oleme olemas.
5)Miks jäi 1969 aasta laulupeo film „Leelo” selle algsel kujul riiulile tolmuma ( kirjelda filmis kujutatut).
Seda ei saanud avaldada, kuna oli väga rahvuslik ja punalippe oli näiteks filmil väga vähe näha. Filmiti rohkem rahvast, nende riideid ja tegemisi.
6)Laulupeo kantaadid ja nende loojad näit. tandem Runnel- Tormis.
Mu isamaa on minu arm- Gustav Ernesaks/Lydia Koidula
Meie kolhoosis on pulmad- Gustav Ernesaks
Leelo; Laulik- Mart Saar
Laul, ava tiivad- Gustav Ernesaks
Laul Rõõmule- Aleksander Läte
Meie aiaäärne tänavas- Konstantin Türnpu
7)Laulupeod Välis-Eestis alates Saksamaa põgenikelaagritest ja tähtsamad dirigendid, heliloojad paguluses, ESTO päevad, Roman Toi, et.wikipedia.org/wiki/Roman_ToiJuhan Aavik, Eduard Tubin.
*Tähtsamad heliloojad dirigendid-
*Esimene ESTO toimus 1972.aastal Torontos. Nimetatakse Eesti päevadeks, mis on väliseestlaste algatatud ülemaailme eestlaste kogunemine iga nelja aasta tagant. Kavas on Eesti kultuuriüritused ja programmid ning nendes on esinenud ka Eesti esinejad nt. RAM'i poistekoor ja Ivo Linna.
*Roman Toi- Aastatel 1932-36 ja 41-44 õppis Toi Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimist, orelit, kompositsiooni ja dirigeerimist.1944. aastal põgenes ta kodumaalt Saksamaale, kus ta juhatas põgenikelaagrites koore, korraldas kontserte ja väiksemaid laulupidusid. 1949. aastal siirdus Roman Toi Saksamaalt Kanadasse, kus oli Välis-Eesti kooriliikumise hing, Toronto Konservatooriumi õppejõud ning mitmete Välis-Eesti kooride juht. Roman Toi tõi sümboolselt laulupeo traditsiooni nõukogude okupatsiooni ahelaist vabasse Eestisse juhatades 1994. aastal taasiseseisvunud Eestis toimunud esimesel üldlaulupeol järjekorranumbriga 22 avaühendkooride esimese teosena koraali „Isamaa kogudus, astu“. Peo teisel päeval juhatas ta segakooride esituses enda kirjutatud teost „Laulu mõju“.
*Juhan Aavik- Lõpetan 1907 trompetieriala ning 1911 kompositsioonierialal. Töötas 1911-1914 Vanemuise teatri muusikajuhina, juhatas segakoore ja sümfooniakontserte. Oli IX, X ja XI üldlaulupeol üldjuhte. Põgenes 1944 Rootsi, tegutses seal noodikirjutajana.
*Eduard Tubin-
8)Taasiseseisvumise aegsed ja järgsed laulupeod. Repertuaar, heliloojad, dirigendid, korraldus (EKÜ, EMLS). Koolinoorte laulupeod, „Ilmapuu“, „Ühishingamine“, „Aja puudutus“. Paralleelid omariikluse aegsete pidudega.
9)Laulupidude rollist rahvusliku identiteedi hoidmisel.
10)Laulupidude UNESCO maailma kultuuripärandisse kuulumine – mida see tähendab?
7. novembril 2003 kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal liideti see traditsioon koos teiste meistriteostega inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.