Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid (0)

Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus
1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel.
Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda , riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL , kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.
2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus.
Olemus – Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises ( NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes ).
Eesmärgid – Nõukogude liidu eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism , saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimsas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk neil kahel: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel.
Põhjused – Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nende vahelised suhted.
Algus - Sotsialistlike riikides loetakse Külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta siis rääkis esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisi vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ning kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi.
3. Raudne eesriie . Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaardi tundmine .
Raudne eesriie on NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.

4. Idablokk (kommunismileer), sinna kuulunud riigid, selle riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustava jooned
Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia , Rumeenia , SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria , Albaania , Hiina, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik allusid Moskva diktaadile v.a Jugoslaavia.
Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned:
- võim riigis oli koondatud ühe kommunistlik partei kätte
- kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused
- kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis – kontrolliti riigiaparaati, ühiskondlike organisatsioone, kõrgemaid ametnikke, kultuurielu jne.
- võim oli julgeolekuorganil; võim püsis terrori ja hirmu abil.
- majandus, tööstus, kaubandus olid riigistatud. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud; kehtis käsumajandus
- suured kulutused riigikaitsele, seetõttu oli ka elanike elatustase madal
5.Marshalli plaan (1947)
Marshalli plaani oli USA (1947) algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Abi sai 17 Euroopa riiki, 13 miljardi dollari väärtuses nii majanduslikku kui ka tehnilist. Marshalli plaani eesmärgid USA seisukohalt: maailmamajanduse taastamine: ühiskondlike ning poliitiliste suhete loomine e demokraatia kaitsmine. NSVL seisukohalt: Euroopa maade demokratiseerimise pidurdamine; Euroopa lõhestamine; allutada Euroopa majanduslikule ning poliitilisele kontrollile .
Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Ühendriigid pakkusid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas
6.Trumani doktriin
Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu ( peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). USA eesmärk oli riikidele abu osutamine, aga NSVL silmis oli see USA ettekääne, et riike majanduslikult ning poliitiliselt oma võimule allutada. Ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht.
7.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949)
Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle asutas NSVL (1949) koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Liikmed: Bulgaaria, Kuuba , Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa (SDV), Tšehhoslovakkia, Ungari, Vietnam.
8.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).(1949)
Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949. Aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad : USA, Kanada , Belgia, Holland , Island, Itaalia, Luksemburg , Norra, Portugal , Prantsusmaa, Suurbritannia , Taani.
9.Pariisi kokkulepped (vt okupatsioonirežiimi lõpetamine Saksa LVs ja SLV liitumine NATOga).
- 1952. Aastal asutasid Prantsusmaa ja Saksamaa Euroopa Söe- ja Terasühenduse.
- 1954. Aastal allkirjastas SLV lepingu NATOga (1955 jõustus)
- SLVs kaotati okupatsioonirežiim ja võeti NATO liikmeks
- SLV oli NATO kontrolli all
10.Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO)
Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk VLO ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistliku riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Ajendiks oli SLV liitumine NATOga. Liikmed: Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia , SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari.
11.Berliini kriis ja Saksamaa lõhenemine (SDV, SLV).
Saksamaa jagunes kaheks: SDV ja SLV. SDVd kontrollisid lääneriigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) ning SDVd kontrollis NSVL. Olukord Saksamaal oli pingeline , sest NSVL ei meeldinud, et lääneriikide väed paiknesid Lääne-Berliinis. See ei meeldinud NSVL, sest ta tahtis SDVd ja SLVd liita oma võimu alla, aga lääneriikide väed takistasid seda. SLV ei tunnustanud idaosa eraldamist ning SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks oli Hallsteini doktriin – Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDV-ga käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasuguseid suhteid. Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine ’’kommunistlikust paradiisist’’ Lääne-Saksamaale. Selle takistamiseks ehitati (1961, 13.aug) Berliini müüri, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel.

12.Võidurelvastumine
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi , millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. NSVL kuulus ülekaal tavarelvastuses ( tankid , kahurid, lennukid jms), USAl oli tollase maailma kõige võimsam relv – tuumapomm . NSVL luurel õnnestus varastada tuumapommiga seotud salajased dokumendid , 1949 valmis ka NSVL esimene tuumapomm. 1952. Aastal katsetas USA võimsamat relva – vesinik - ehk termotuumapomm , seda sama katsetas ka NSVL. Algselt mõeldi tuumapomme kohale toimetada lennukitega, kuid hiljem hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvadega likvideeris NSVL oma mahajäämise tuumarelvastuses, USA jäi kunagisest edumaast ilma. Tuumarelvade olemasolu seadis maailma hävimiseohtu, aga samas hoidis nende olemasolu ära kolmanda maailmasõja puhkemise.
13.Kriisid külma sõja ajal

• Berliini blokaad (24.juuni 1948 – 12.mai 1949)
  Läänes usuti , et Stalinit on võimalik rahustada. Nende silmad avad, aga Stalini katse hõivata Lääne-Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform . , NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. 1948. Aastal alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmas (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes sedasi linna enda võimu alla saada. Lääne- Berliin , aga ei alistunud. USA suutis õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaad lõpetada. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhestamise: kolmes läänetsoonis kuulutati SLV, idatsoonides SDV.
  
• Korea sõda ( 1950-1953)
  Sõjaline kokkupõrge Korea poolsaarel. 1950. Aastal tungis kommunistlik Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO sekkumist. ÜRO vägedel anti käsk agressioon peatada. Väed viidi Põhja-Korea tagalasse, lõigates sügavale Lõuna-Koreassetunginud vastase väed tagalast ära. See risk tasus enda ära, sest Põhja-Korea väed taganesid. Põhja-Korea ja Lõuna-Korea kokkuvarisemine tähendaks aga kommunistliku Hiina sekkumist. 1950. Aasta lõpul tungisid NSVL relvadega varustatud Hiina üksuse URO vägedele kallale, ÜRO oli sunnitud taanduma, kuid 1951. aastal pandi raskes lahingus hiinlaste edasitund seisma. 1953. aastal sõlmiti vaherahu . Suurimaks kaotajaks oli NSVL, kelle autoriteet Aasias kui ka Euroopas kahanes.
  
• Suessi kriis (1956. Aastal)
  Suessi kriisi ajendiks võib lugeda Egiptuse kuninga kukutamist ja ohvitseride võimule tulekut, mille tõttu hakkas Egiptus lähenema NSVLe ja teistele sotsialistlikele riikidele, sest sai sealt sõjalist ja majanduslikku abi, mis aga omakorda põhjustas suhete teravnemist lääneriikidega. Kaasa ei aidanud ka Suessi kanali natsionaliseerimine. 1956. aasta lõpu poole ründas Egiptust Iisreal (inglaste mahitusel), sõtta astusid Iisraeli poolel ka Suurbritannia ja Prantsusmaa, sest loodeti taastada kontroll Suessi kanali üle. ÜRO, USA ning NSV Liit sundisid sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas ning suurenes NSV Liidu mõju Lähis-Idas.
  
• Ungari ülestõus (1956.aastal)
  1956. Aasta oktoobris toimus Budapestis meeleavaldus , mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Nõukogude tankid ei suutnud vastuhakku maha suruda, samal ajal tuli ametisse Imre Nagy , kes lubas üles ehitada demokraatia ning suutis sõlmida kokkuleppe NSVL relvajõudude väljaviimseks Budapestist. Toimuv äratas vastukaja ka teistes maades ning tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu. Kuna lääneriigid olid Suessi kriisiga hõivatud, siis NSVL tekkis võimalus ülestõus Ungaris maha suruda. Ungarlased osutasid vastupanu ja pöördusid abipalvega ÜRO poole. Vastupanu suruti maha 7 nov 1956.
  
• Berliini kriis (1958-1961)
  NSVL oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. SLV ning kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast SDVd. Lääs ei suutnud päästa idatsiooni ning NSVL ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. NSVL ei meeldinud see, et idasakslased põgenesid Lääne-Berliini kaudu läände. 1961. Aastal rahas Hruštšov Berliini müüri. Kui inimesed üritasid üle müüri saada, siis lasti nad hoiatamata maha. Müür oli külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halvasti.
  
• Kariibi ehk Kuuba kriis (1962.aastal)
  1959 . Aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro . Castro tahtis kehtestada omaenda diktatuuri. Korraldati erinevaid reforme, mis teravdasid suhteid USAga ning lähendasid suhteid NSVL. Hruštšov paigutas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks hävitada enamus USAst, Hruštšov ise kinnitas, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased said sellest teada ning teavitasid sellest kogu maailma ning kuulutasid välja kontrolljoone merel. Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist ning kui seda ei täideta, siis USA ründab ning lõpuks andis Moskva järele. NSVL tunnustas kontrolljoont ning likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et nad ei ründa Kuubat. Castro režiim jäi siiski püsima.
  
• Praha kevad - 1968.aastal
  Tšehhoslovakkias olid rahulolematused presidendi Antonin Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma , partei uus juhtkond , mille eesotsas seisis Alexander Dubeck, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise paika Dubecki reformikava sisendas lootust,. Sotsialismi alustalad jäid, lisati aga näiteks väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ning ideoloogiline järelevalve. Moskva otsustas aga Tšehhoslovakkia eksperimendid jõuga lõpetada. NSV Liidule ei meeldinud see, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Leonid Brežnev, et NSV Liidu on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal, see avaldus läks ajalukku kui Brežnevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid. Tsehhid asetasid tangirorudesse lilli, lootes, et hea sõna võidab võõra väe ning et maailm tüdineb sõjast ja vihkamisest. Lahkuma sunniti reformimeelne juhtkond. Nõukogude diktaadi järgi seati ametisse uued liidrid . Praha kevade kuulsusetu lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub mõistlikumaks.
  
• Vietnami sõda
  Vietnami sõda osutus USA jaoks kõige suuremaks läbikukkumiseks külma sõja jooksul. 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Lõuna-Vietnami režiim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide mõju kasvu riiigis. 1957. Aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnam. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964.aastal. Põhja-Vietnami pommitati, kui vägedega sisse ei tungitud. USAl oli hirm, et kui lubada kommunistid võimule Lõuna-Vietnamis , siis tekib ahelreaktsioon ning Mõskva mõju alla langeb kogu Ida- Aasia . Sõda oliväga verine ja ulatus kaugele, selle käigus demoraliseerisid ka USA sõdurid, kes tapsid külades naisi, lapsi ja vanureid. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping , mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Ameeriklased lahusid, kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa ning sealt kehtestati jäik kommunistlik režiim. 1976.aastal Vietnami kaks poolt ühendati.
  

• Lähis-Ida kriis
  

Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga. Iisrael tagastas küll osa maid Egpitusele tagasi, kui see ei muutnud araablaste suhtumist juutidesse. 1964. Aastal moodustasid osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO), mis seadis Iisraeli ’’merrepühkimise’’ ja selle asemel Palestiina riigi loomise. Kasutati ka terrorirünnakuid, ka Iisrael pidas seda samuti terroriorganisatsiooniks, maailmas hakati seda tunnustama palestiina rahvaesidajana. 1967. Aastal alustasid Süüria ja Egiptus ettevalmistama sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava löögi, millele järgnes nn kuupäevane sõda. Iisrael purustas Egiptuse sõjaväe, tungis Suessi kanalini ja andis hoopi Süüriale ja Jordaaniale . Sõja tulemusel okupeeris Iisrael mõned alad. 1973.aastal juutide usupühal jom kippur ’il ehk lepituspäeval alustasid Süüria ja Egiptus ootamatut pealetungi . Esialgu saatis araablasi edu, kuid lõpuks suutis Iisrael end koguda ning vastupealetungile asuda . Sõjategevus peatati aga ÜRO nõudel, kehtima hakkas vaherahu. Jom Kippur’i sõda oleks araabia maailma ning lääneriikide suhted peaaegu katkestanud. Araabia naftamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikie vastu naftaembargo ning tõstsid nafta hinda, mis oli läänemaailma tõsiselt vapustanud energiakriis. Sõda oli kurnav ning väsitav, uus president Anvar Sadat ei soovinud enam olla NSVL sõltlane ning alustati demokraatlike reformidega. USA vahendusel asusid Egiptuse ja Iisrael korrastama omavahelisi suhteid. 1979. Aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu, teistele araabia maadele see ei meeldinud.

• Ungari ja Tšehhoslovakkia kriiside võrdlus: põhjused/nõudmised, käik, tulemused/tagajärjed.
  Mõlemas riigis hakkasid juba kõrgemad tegelased rahvaste olukorda leevendama, režiim muudeti demokraatlikumaks. Mõlemas riigis olid inimesed rahulolematud ning korraldasid meeleavaldusi. Tšehhoslovakkia lootis sõadega võita võõra väe, kuid seda ei jutunud, nii Ungari kui ka Tšehhoslovakkia kriisid lõppesid NSV Liiduga. Mõlemal riigil sunniti eelnevad juhid lahkuma, Ungaris poodi isegi üles.
  

14.Brežnevi doktriin. Selle mõju.
Brežnevi doktriini all tuntakse Leoneid Brežnevi avaldust, kes kuulutas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus. Brežnevi doktriin oli masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub mõistlikumaks. Pettumuse avaldamiseks oli dissidentluse tugevnemine.
15.Pingelõdvendus
1970.aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnadega oli kommunismi levikule ägedalt vastu seistud, tegelikult ei suudetud aga kommunismi levikut peatada. Lääneriikides levis seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb leppida sellega koos eksisteerima . Lääs oli saanud mitmeid tagasilööke, majanduslik olukord oli halb. NSVL tundus aga tugevnevat. Pandi algus pingelõdvendusele ehk suhted NSVL ja lääneriikide vahel hakkasid paranema. Esimestana asusid NSVL ja teiste sotsialismiamaadega suhteid parandama Euroopa riigid. Esimesena PRantsusmaa, kes astus välja ka NATOst. Prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. NSVL ja Prantsusmaa vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö. Paranesid ka NSV Liidu suhted Lääne-Saksamaaga, kus oli võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus, 1970. Aastal sõlmis Lääne-Saksamaa NSV Liidu ja Poolaga idalepingud , tunnustades Saksamaa (SDV) idapiirina Oder - NEISSe jõge. Lääne-Saksamaa hakkas tunnustama SDVd. Uus USA president Richard Nixon hakkas häid suhteid looma NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga, selle tulemusel lahkusid USA väed Vietnamist, normaliseeriti suhted Pekingiga. SEoses USA ja NSVL suhete parandamisele, korraldati strateegilise relvastuse piiramise lepinguid: 1972. NL ja USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi;1972 NL ja USA ei ehita juurde ( 5 aastat) ühtegi tuumarelvakandurit. Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. 1. Augustil 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ‘’Rahu,julgeoleku ja koostöö nimel’’. Lõppdokument koosnes kolmest osast: Esimeseks oli Euroopa julgeoleku ja selles kinnitati Euroopa riikide piiride vääramatust. Teine oli pühendatud majandus-,teadus-,tehnika- ja keskkonnaalasele koostööle. Kolmas oli koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas. Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ehk OSCE
Pingelõdvenduse tulemused:*tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel – turism , tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine *õõnestas idablokki seest poolt – ebaotstarbekad laenud viisid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme.