...............................................Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem 8......................Olümpiahümn, Olümpiaprogramm, Olümpiaküla, Olümpiatuli 9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistlusi korraldati Vana-Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. 4-aastane ajavahemik mooduistas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse,
pentatloni aladest. Oda oli metallotsaga puitoda, mille pikkus ei olnud tavaliselt suurem kui 2m. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Viskamisel pani rihm oda pöörlema, tänu millele see suutis kaugemale ja ühtlasemalt lennata. Esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel, mis toimusid 1896, 1900 ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega. Algusess odaviske rekordeid maailmarekorditesse ei registreeritud. Esimeseks maailmakuulsaks odaviskajaks osutus kogukas rootslane Eric Lemming, aastal 1903 oli tema rekord 53.79m tugevama käega. Soomlased algul ei uskunud seda rekordit, arvestades rekordiks oma mehe Hannes Kivistö 53,09m. Juba odaviskeajaloo alguses, enne Londoni olümpiamänge, hakati leiutama erinevaid nippe, et tulemust suurendada. Selliseks näiteks olid
Olümpiamängud Vana-Kreekas Sarah & Kärol Olümpia - Vana-Kreekas Peloponnose poolsaare lääneosas Elise maakonnas asunud püha paik mille juures peeti iga 4 aasta järel pidulikke spordivõistlusi. Kelle auks Olümpias spordivõistlusi peeti? Olümpiamänge peeti Vana-Kreeka kõige võimsama jumala Zeusi auks. Olümpiamängude ajaline üevaade Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr. Aasta 776 eKr. oli kreeklastel ajaarvamise alguseks. Olümpiamänge peeti seal 1169 aasta väitel iga 4 aasta tagant - kokku 291 korda. Oma suureima õitsengu saavutasid olümpiamängud Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgul 500-440 eKr.-kõige pidulikumad olid 475 eKr. Toimunud 75.
Sport kas kultuur või äri? Sport on läbi aegade ühel või teisel määral inimeste meeli köitnud. Vana-Roomas toimunud gladiaatorite võitlused lõvidega ning duellid teineteise vastu olid ühelt poolt suurepärane osa meelelahutusest, teisalt oli tegu aga spordiga tema kõige ehedamal kujul. Kindel on see, et inimesed on viimasega tegelenud antiikajast alates ning paljud peavad esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas maailma spordiloo alguseks. Tollal peeti neid Zeusi auks ning tegu oli omamoodi kultuuriüritusega. Kuhu oleme aga jõudnud tänaseks? Ajalehti sirvides hakkavad tihti silma Eesti ,,kollaste" sporditoimetajate fantastilised, teineteist üle trumpavad, jalust rabavad pealkirjad järjekordsest skandaalist atleetidemaailmas. Muidugi pole Eesti erand ning taolisi artikleid dopingupatustest ning kokkuleppemängudest
Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti
võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks 1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond [1] Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Väljak Võrkpalliväljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kahekskeskjoon, millel on 9,5–10 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja
AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Esimesed Olümpiamängud: Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid
kitoon. Külmaga kanti ka paksemat ülertiiet - Himationi. Pükse ei kantud - see olevat barbarite komme). Söödi põhiliselt puuvilju ja kala (harva ka liha) ja joodi veini, mida segati suures veinisegamisnõus - kraatris. Ilusat keha hinnati kreekas sama palju, kui edukust poliitikas või vaimuelus. Kreeklased sportisid gümnaasionis - spordiväljak ja riietusruumid - ja alasti. Spordi juurde kuulus ka võistlemine. Spordipidustuste seas kõige tähtsamad olid olümpiamängud. Olümpiamänge peeti Zeusi auks. Olümpiamänge vaatama võisid tulla mehed igalt poolt, kuid neis osalesid vaid hellenid. Naised ei tohtinud pidustustel olla. Võisteldi paljudel aladel: jooksud, maadlus, rusikavõitlus, kettaheide, võidusõit kaarikutel. Kõige prestiizemaks peeti staadionijooksu (192m). 5ndal saj. Hakati märkima üles olümpiavõitjaid. Aristokraatide hulgas : Kreekas puudus naistel iseseisvus ja kodanikuõigused. Mees oli abielus selgelt domineeriv pool
Kindlasti oli oma süü siin ka Tonya kangekaelsusel ja otsekohesusel. Tema uueks treeneriks sai Dody Teachmann. Koos hakkati valmistuma järgmiseks võistlusteks, kus püstitati eesmärk esimese ameeriklasena kolmikaksel sooritada, mis ka õnnestus. Pärast seda sai Tonya palju tähelepanu. Järgmine eesmärk kolmikaskel sooritada oli 1992. aasta taliolümpiamängudel. Kahjuks, see seekord ei õnnestunud ning nii tuli leppida 4. kohaga. Pärast olümpiamänge tuli teha palju tööd, et raha teenida ning samas leida ka aega trennide jaoks. Ühel tööpäeval tuli tema juurde endine treener Diane, kes teatas, et järgmised olümpiamängud on kahe aasta pärast. Edaspidi hakati jälle koos usinasti treenima. Muidugi oli peale kolmikaskli ebaõnnestumist oli motivatsioon langenud ja treeneri ülesanne oli muuhulgas teda uuesti motiveerima. 1993. aastal, toimunud meistrivõistluste ajal sai Tonya tapmisähvarduse, mistõttu otsustas ta mitte võistelda
Antiikolümpiamängud Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreekas religioossed pidustused Olümpias. 776. aastat eKr kuni 393. aastani pKr. Antiikolümpiamängude raames peeti ka mitmeid spordivõistlusi. Mänge peeti aga jumala Zeusi auks, nagu ka olümpiatule süütamine oli tema auks. Olümpiamängud saidki oma nime toimumiskoha järgi. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta. Kuna pole päris kindel, miks ja millal täpselt hakati olümpiamänge pidama, siis on mitmeid müüte selle kohta. Üks müüt oli selline, et mängude alustaja oli Idaiose Herakles ja tema vennad. Nii kaua, kuni poisid olid alaealised teenisid nad Zeusi. Saades täisealisteks lahkusid nad Kreeta saarelt ja läksid Olümpiasse. Seal tegid nad tublit tööd ja selle tähistamiseks korraldati iga viie aasta tagant võidujookse. Teine müüt räägib aga räägib sellest,et olümpiamängude mõttele olevat tulnud Herakles, kes oli pooljumal
eurotsooni. 01.01.2002 võeti vastu Kreekas euro. Toimus suur vastuvõtt akropolijalamil. Kreeka tundis nüüd kergendust, et neid oli punti võetud ja lasi ennast vabaks, millest kaasneski kõige suurem probleem. Inimesed võtsid laene ja raiskasid raha autodele, laevadele, riietele kõigele millele võimalik, euro tundus ohutu raha. Kreekas kahekordistusid avaliku sektori palgad, see oli absurdne, seda ei saaks mitte ükski riik lubada endale. 2004 läks Kreekas hästi igal alal. Korraldati olümpiamänge, tervet riiki valdas magus võidujoovastus. Prantsusmaa rahandusminister oli hämmingus, kuna Prantsusmaal oli juba raske finantseerida Pariisi olümpiamänge kui raske see siis võis olla Kreekal. Prantsusmaa ei julgenud seda Brüsselile öelda jättis pigem ütlemata. Euroopa pangal ei tulnud pähe ka, et Kreeka võis oma numbreid võltsida või sobimatuid võtteid kasutada. Eurotsooniga liitumiseks ilutses Kreeka oma arve pidamist, selle avastustööni viis eurostat
Tänavusel olümpial püstitatakse kindlasti palju uusi maailmarekordeid, kõige rohkem erinevates hüppealades. Põhjus seisneb Veenuse gravitatsioonjõus. See on võrreldes planeet Maaga väiksem. Maa külgetõmbejõud on 1 ja Veenusel 0,903. Sellega seoses teostaksid inimesed uusi rekordeid nii kaugushüppes kui ka kõrgushüppes. Jooksualades ei ole oodata uusi rekordeid, sest seal toimub kerge lendlus tänu nõrgemale gravitatsioonjõule kui Maal. Mulle meeldiks selliseid olümpiamänge minna vaatama. Esiteks saaks võimaluse lennata teisele planeedile. Ilmselt on 2300. aastal normaalne külastada teisi planeete - kosmosereisid kuuluvad igapäevaelu tegevuste hulka. Mõned alad on küll totaalsed surmamõistjad, sest nendest pääsemine on võimalik aga ala ise on ohtlik. Ma tunnen kaasa sportlastele, kes võtavad osa riskantsetest võistlustest. Osavõtjad peavad juba enne olema ka valmis sellega, et ei pruugi eluga pääseda
Kasuta inimeseõpetuse õpikut ning täida antud tööleht. Meie keskel elab inimesi, kel on mingi puue. Puue võib olla ...................... ........................ või tekkinud ............................. tagajärjel. Ka nende inimeste elu on ................................, paljud neist tegelevad ......................... ........................................................................................................................ Puuetega inimestele mõeldud olümpiamänge nimetatakse .......................... ............................... Neid peetakse iga .............. aasta tagant. Esimesed mängud toimusid ............... aastat tagasi. Õnnetusjuhtumi korral on vaja kiirest ja ....................... anda ..................... Õnnetusjuhtumist peab teatama telefonil ............... . Haava ei tohi pesta veega ega puhastada ........................ kätega. Haavale tuleb peale puhas- tamist asetada ............................................ .
toimusid algselt samal aastal mis suveolümpiamängudki, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust on sätestatud, et suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelisele medali- ja punktiarvestustele on olümpamängude võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlase, mitte riikide vahel. Olümpiamänge sümboliseerib olümpialipp (vt.joon.1). Olümpialipp on valge, ilma äärsituseta põhjaga plague, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esmakordselt heisati olümpialipp 5.aprillil 1914.aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu
Võisteldimaadluses,poksis,erinevatesrusikavõitlustes. Olümpiamängudekavasolikaviievõistlus.Seekoosneskaugushüppest,kettaheitest, odaviskest,jooksustjamaadlusest. Alatesneljandastsajandiste.Kr.esinesidolümpiamängudelkaluuletajad,kõnemehed, moosekandidjanäitlejad. Kõikidealadevõitjaidautasustativiimasepäevalõpus.Olümpiavõitjaileantiroheline õlipuuoks.Neidaustatijaimetleti.Esimeseksolümpiavõitjaksolikokk. Olümpiamänge peeti peajumal Zeusi auks. Kuna need olid väga tähtsad ja suurejoonelisedpidustused,siiskatkestatiolümpiamängudeajaksKreekaskasõjad. Olümpiamängudeajalviidiläbipidulikkerituaalejaohvritalitusi. 1 OlümpiamängepeetiOlümpias,kusasuspühahiis.Võistlusedtoimusidstaadionilja hipodroomilningneidsaikorragajälgidakuni45000pealtvaatajat.
.................................................................................. 5 Spordialad........................................................................................................ 5 Olümpiarahu.................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Aastal 776 eKr peeti esimest korda olümpiamänge, pannes sellega aluse traditsioonile, mis kestis peaaegu 12 sajandit, kuni imperaator Theodosius I keelas sellised “paganlikud kultused”. Olümpiamängud ei olnud vaid spordiüritused - tähtsal kohal olid ka usulised riitused. Mänge peeti peajumal Zeusi auks ning võitjatele langes suur au süüdata ohvrituli Zeusi altaril. Olümpiamängud olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest).
Ühiskond vähekihistunud Arhailine periood (800-500 eKr) Valitses aristokraatia Kujunesid linnriigid, polised Tähtsamad linnriigid Sparta ja Athena Tsivilisatsioon oli arenenud Kreeklased võtsid kasutusele Foiniiklaste tähestiku/kirja suulise pärimuse kirjapanek, Homeruse “Ilias” ja “Odysseia” Kutsutakse ka Homeruse ajajärguks Peajumal Zeusi auks hakati korraldama Olümpiamänge 1. Olümpiamängudest arvestati aega (776 a eKr) Hakkab vaikselt levima demokratia Tihenesid välissuhted Idamaaga Eriti tuli Kreeklastel suhelda tol ajal kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastena Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Valitses demokraatia Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg Kreeka-Pärsia sõjad Poliste õitseaeg
ÕLÜMIPAMÄNGUD SISUKORD Lisa 1 Olümpiarõngad Lisa 2 Eesti medalitabel · ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavus võistlusi korraldati Vana- Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaailmsed pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumala Zeusi auks. 4- aastane vahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel
Vaasimaalidelt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Võtsin vaatluse alla mustafiguurilise kreeka vaasi. Valgel taustal on kujutatud kahte inimest, kellest üks on kettaheitja ja teine pika sauaga seisev mees, minu arvates kohtunik. Inimkeha anatoomiat on kujutatud väga realistlikult ning valge joonega on välja toodud ka väikesed detailid. Pilti on kujutatud tasapinnaliselt, mitte ruumiliselt. Arvatavasti kujutatakse vaasil olümpiamänge või mingeid muid spordivõistlusi, kus on üheks alaks kettaheide. Vaasil kujutatud kettaheitjal on ketas paremas käes ja ta valmitub heiteks. Arvatavasti oli kettaheide Vanas Kreekas üks armastatumaid spordialasid, kuna seda kujutati isegi vaasimaalidel. Vaasil on ka huvitavad mustrid, mis on asetatud ribadena. Muster asetseb peamiselt nõu kaelal kus on kujutatud lille mustrit, vaasi alumisel osal on kaunistused lihtsamad. Kettaheitja. Panateena amfora.
Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on
Antiikaja olümpiamängud Mitmesuguseid jõu ja osavusvõistlusi korraldati VanaKreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e. m. a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid VanaKreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi
4. Milliseid usupidustusi peeti vana Kreekas? Kuidas on need mõjutanud tänapäeva kultuuri? too 2 näidet. Vana-Kreekas peeti näiteks pidustusi veinijumal Dionysose auks. Nendest pidustustest arenes välja teater, millel oli algselt religioossne eesmärk, hiljem meelelahutuslik ja kasvatav eesmärk. Ka tänapäeva teater sai alguse Vana Kreekast. Tänapäeval on sellel vaid meelelahutuslik eesmärk. Vana kreekas korraldati peajumal Zeusi auks olümpiamänge. Nende järgi arvestati ka aega. Olümpiavõitja oli ühiskonnas väga austatud isik. olümpiam. olid esimesed suured sportmängud nind neid peetakse tänapäevani 5. millistes valdkondades põimusid hellenismiperioodil kreekapärased ja idamaised jooned. Too näiteid.Põimusid jooned nt valitsemises-võeti kasutusele uus valitsemisvõim, monarhia. selline valitsemisvorm kus on ainuvalitseja on iseloomulik just idamaadele. Varasemalt sõltumatud ja isemajandavad polised polnud enam sõltumatud
näitlevad nii naised kui ka mehed ja nende arv pole piiratud. 3) Vana-Kreekas kestsid etendused 3 päeva hommikust õhtuni, tänapäeval kestavad etendused u 2 tundi. 8. Millega on tuntuks saanud : 1) Sokrates- sai tuntuks Platoni dialoogi vormis kirjutatud teostes. 2) Platon- on tuntuks saanud teosega „Sokratese apoloogia“. 3) Aristoteles- oli mõjukaim lääne filosoof ning pani aluse paljudele uutele teadusharudele. 9. Võrrelge antiikseid ja tänapäeva olümpiamänge, leia 3 sarnasust ja 3 erisust! Sarnasused:1) Vana-Kreekas kanti võitjate nimed nimekirja, tänapäeval samuti. 2) Mõlemal ajastul olümpiamängud iga nelja aasta tagant. 3) Mõlemal ajastusel olümpiamängude ajal suured pidustused. Erinevused:1) Vana kreeklased pidasid olümpiamänge jumalate auks, tänapäeval peetakse meelelahutuseks. 2) Vana-Kreekas kehtestati olümpiamängude ajaks ülekreekaline vaherahu, tänapäeval selliseid muudatusi ei tehta
Teame tipp-, harrastus- ja nn "tugitoolisportlasi", kes eelistavad jääda publiku sekka, ent teevad seda samasuguse fanatismiga nagu tippsportlased tegelevad väljavalitud spordialaga. Traditsioonilises mõttes sport on aga väike osa suurest kultuuripärandist, mille oleme saanud antiiksest Kreekast. Paljud nüüdse aja inimese jaoks nii tavalised spordialad on alguse saanud nimelt Antiik-Kreeka olümpiamängudelt. Ent Kreekas austati sporti juba enne olümpiamänge. Kreeklased pidasid ülimalt oluliseks keha ja vaimu harmooniat ning tegid selle nimel tööd. Ideaalsel inimesel olid head proportsioonid, sümmeetrilised näojooned, treenitud, tugev ja lihaseline keha ning vahe mõistus. Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistlusi korraldati varemgi. Erinevad Kreeka linnriigid paistsid silma erinevate eelistustega: Ateenas rõhuti esteetilisusele, tugevusele, osavusele atleet pidi pakkuma silmailu, vaataja pidi saama esteetilise naudingu
Kergejõustiku ajalugu Tallinn 2009 Selle referaadi eesmärk ja põhiidee on tutvustada ühe vanima ja harrastatavama spordiala ajalugu ja teket. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge. Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr (esimeste Olümpiamängude ajal) võisteldi ainult staadionijooksus, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik
NIMI: Martin Liivamägi RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16. koht 100m kompleksujumises ja 18. koht 200m kompleksujumises · 4. koht Pekingi eelolümpial ,,Swimming China Open" 200m kompleksujumises · 2007. a Tallinna meistrivõi...
noorte EM-il kulla ja 1983. juunioride MM hõbeda. Eesti meistriliigast on meistritiitlid ette näidata aastast 1984, 1985 TPI ning 1992 Kalevi meeskonna koosseisus. TIIT SOKK Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikkad mängijad). TIIT SOKK Enne 1988 aasta Souli olümpiamänge osales N. Liidu koondis USA-s McDonald`si turniiril, kus kohtuti NBA klubidega, mis oli suurepäraseks kogemuseks Ameeriklastega mängimisel. TIIT SOKK Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures.
noorte EM-il kulla ja 1983. juunioride MM hõbeda. Eesti meistriliigast on meistritiitlid ette näidata aastast 1984, 1985 TPI ning 1992 Kalevi meeskonna koosseisus. TIIT SOKK Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikkad mängijad). TIIT SOKK Enne 1988 aasta Souli olümpiamänge osales N. Liidu koondis USA-s McDonald`si turniiril, kus kohtuti NBA klubidega, mis oli suurepäraseks kogemuseks Ameeriklastega mängimisel. TIIT SOKK Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures.
Berliini olümpiamängud 1936 Annabel Roots 9.B TDK Olümpialinna valik · Berliin valiti olümpialinnaks 13.mail 1931 · Berliini poolt anti 43 häält · Berliin võõrustas olümpiamänge ka 1916. aastal. Adolf Hitleri roll · Hitler tahtis algselt olümpiamängud tühistada. · Olümpiamängud siiski toimusid , kuna nii sai Hitler uhkeldada oma``Uue Saksamaaga``. · Olümpiamängud läksid Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal. Avatseremoonia
tsivilisatsioon, mille tähtsamask keskuseks kujunes Knossos. Tume ajajärk u 1100-800a eKr- Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud ja Kreeka arenenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Arhailine periood u 800-500 aastat eKr.- umbes 800 a eKr võeti uuesti kasutusele foiniiklaste vahetustel kiri.776eKr hakati pärimuse järgi iga nelja aasta tagant pidama olümpiamänge. Klassikaline periood u 500-338 a eKr- Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. 338a eKr sai Kreeka liiduvägi chaironesia lahingus hävitavalt lüüa.490a eKr korraldas Pärsia kuningas Dareios sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Hellenismi periood 338-330a eKr- aastatel 334-326 eKr vallutas Makedoonia kuningas Philippos II oma vägedega Pärsia riigi ja jõudis Indiani. Egiptuse pealinnaks sai Aleksandria.30
Vana-Kreeka olümpiamängud, teater ja kunst 1. Olümpiamängud. a) Millal ja kus toimusid esimesed olümpiamängud? b) Kelle auks ja mitme aasta tagant peeti olümpiamänge? c) Millised alad olid olümpiamängude kavas? d) Millised reeglid kehtisid olümpiamängudel? e) Kuidas autasustati olümpiavõitjaid? 2. Kreeka teater. a) Kelle auks etendasid kreeklased näitemänge ja korraldasid näidendite võistlusi? b) Kes võisid olla näitlejateks? Kui palju näitlejaid oli? c) Milleks oli vajalik koor? d) Millised olid Kreeka teatri osad. Osata joonistada. Teade erinevate osade otstarvet. e) Milline oli Ateena riigimeeste suhtumine teatrisse? Põhjenda oma vastust.
Kuidas kajastub muistete kreeklaste maailmapilt olümpiamängude pidamises? Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis.
Kerberosel on kolm pead, mille kohutavate lõugade vahelt tilgub mürki, ja draakoni saba ning mõnikord kasvavad tema seljas maod. Charon oli vanakreeka mütoloogias paadimees, kes viis surnud Hadese üle Acheroni jõe Achilleus oli müütiline vanakreeka kangelane, kes osales Trooja sõjas. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel. See oli Kreeka mütoloogias 12 peajumala elukoht. Olümpia oli Peloponnesosel asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisi olümpiamänge. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nümfid olid kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Saatürid olid olendid, kellele enamasti omistati mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Titaanid on kreeka mütoloogias Gaia ja Uranose liidust sündinud jumalasugu. Kükloobid hiiglased, kelle ainus silm asus otsaesisel. Tartaros oli vanakreeka mütoloogias allmaailm. Algselt valitses seda Kronos, pärst Hades.
Avalikud pidustused Spordivõistlused, lüürika ja teater Gerda Rentel 10B klass Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale aristokraatide meelisharrastusi. Gümnastika oli kreeklaste hariduses tähtsal kohal. Võistlusi peeti igas linnriigis,hiljem kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas ka olümpiamängud. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid ja naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Olümpiamängud olid pidustused peajumala Zeusi auks. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks- staadionijooks, peagi lisandusid ka pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõistlus, kombineeritud võistlus, viievõitlus ja hobukaarikutega võidusõidud. Lüürika Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid paljude
ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud. Olümpiamängudel võistlesid täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Nagu minagi kes olin pealtvaataja pidin olema vallaline et neid mänge vaadata. Aga kes olid abielus ning kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Erand oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.
1. Iseloomusta olukorda NSV Liidus 1970ndatel aastatel. NSV majandusmudel oli end ammendanud. Majanduskrahhist päästis suurte nafatvarude leidmine ja müük. Süvenes stagnatsioon ehk seisak, oli puudus tarbekaupadest. Kriitikat tegid teisitimõtlejad (Aleksander Solzenitsõv ja Andrei Sahharov). 2. Milliste probleemidega puutus kokku NSV Liidu välispoliitika? 27.detsembril 1979 tungis NSVL Afganistani, vastuseks boikoteerisid lääneriigid Moskva olümpiamänge. Afgaanid hakkasid koostööd tegema ja unustasid omavahelised tülid. 1978. aastal sai paavstiks Karol Wojtyla (Johannes Paulus II). Augustis 1980 algas Gdanski laevatehases streik, mida asus juhtima Lech Walesa. 3. Millised uuendused iseloomustasid Ronald Reagani poliitikat? 1)Võitlus kommunismi vastu kogu maailmas. 2)Piirata NSV Liidu tulusid nafta ja gaasi müügist ning relvakaubandusest. 3)Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine. 4. Kas see poliitika oli edukas? Oli edukas
CAR L L EW I S ISIKLIKKU · FREDERICK CARLTON LEWIS · SÜNDINUD 1. JUULIL 1961 ALABAMA OSARIIGIS · OLI USA KERGEJÕUSTIKLANE. · TULNUD 9 KORDA OLÜMPIAVÕITJAKS JA VÕITNUD 10 OLÜMPIAMEDALIT. · HÜÜDNIMI: KING CARL Kuld 1984 100 m jooks Kuld 1984 200 m jooks 4x100 m Kuld 1984 teatejooks Kuld 1984 kaugushüpe Kuld 1988 100 m jooks Kuld 1988 kaugushüpe 4x100 m Kuld 1992 teatejooks Kuld 1992 kaugushüpe Kuld 1996 kaugushüpe Hõbe 1988 200 m jooks USA KATSEVÕISTLUSED INDIANAPOLISES 2K ENNE SOULI OLÜMPIAMÄNGE · LEWIS ANNAB KOLMEL PÄEVAL URIINIPROOVI. KÕIK PROOVID SISALDAVAD KOLME KEELATUD AINET PSEUDOEFEDRIINI, EFEDRIINI JA FENÜÜLPROPANOLAMIINI. · 1988. AASTAL USOCI TEGEVDIREKTORINA TÖÖTANUD BAARON PITTENGERI SÕNUL OTSUSTATI PÄRAST LEWISE ORGANISMIST AVASTATUD AINETE UURIMIST: NENDE, ERITI EFEDRIINI KOGUS OLI NII TÜHINE, ET SEE EI PARANDAN...
teose „Historia“. Viimast kirjameest loetakse isegi ajaloo isaks. Eelnevale tuginedes võib väita, et nii roomlaste „Aeneisi“, „Rooma ajaloo linna rajamisest alates“, soomlaste „Kalevala“ kui ka eestlaste „Kalevipoja“ ideeline lähtekoht on just Kreekamaa. Vana-Kreeka on olümpiamängude sünnimaa. Esimesed olümpiamänud toimusid Peloponnesose poolsaarel Elise maakonnas Olümpia külas 776. aastal eKr. Lugedes Kreeka ajaarvamise alguseks esimesi olümpiamänge ning korraldades neid just peajumala Zeusi auks, võib järeldada, et kreeka ühiskonnas peeti kogu olümpiamängude ideed – sportimist, samuti rahupüüdlikkust (olümpiamängude ajal ei tohtinud olla sõjategevust) – ääretult oluliseks. Kuna sport oli ühiskonnas au sees, andis see omakorda tõuke ka haridus- ja spordikeskuste rajamiseks. Olümpiamängud toimusid iga nelja aasta tagant ja sellest võisid võtta osa vabad hellenid
ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka usulised pidustused Olümpias. Neid peeti austusest jumalate vastu. Olümpiamängude ajal korraldati ka spordi võistlusi. Mänge peeti peajumal Zeusi auks. Nendest on hakatud pidama ka kaasaegseid olümpiamänge. Peajumal Zeus Olümpiamängude algus Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode nimetati olümpiaadideks. Sellel põhines vanakreeka ajaarvamine. Zeusi tempel Olümpiamängude ajal on rahu Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Müüdi järgi olevat nii, et oma rahva päästmiseks sõjast, hakati korraldma mänge jumalate auks.
Esimestel olümpiamängudel oli saavutas Jüri hea 8. koha ajaga 7.35,9 ühepaadil. Teistel olümpiamängudel saavutas Jüri 5. koha ajaga 7.12,92. Kuigi Jürilt oodati sel olümpia aastal rohkem, sest ta oli ikkagi valitsev maailmameister. Kolmandatel olümpiamängudel sai Jüri 18. koha. Neljandatel olümpiamängudel saavutas Jüri 6. koha ajaga 6.59,15. Viiendatel olümpiamängudel sai ta lõpuks oma olümpiamedali kätte. See medal oli hõbedane. Pärast olümpiamänge ütles Jaanson, et nüüd võtab aasta korraga ja, et kui ta järgmistel olümpiamängudel Pekingis osaleb, siis kindlasti mitte ühepaadis enam. Kuuendatel olümpiamängudel saavutasid Jaanson ja Endrekson paarisaerulisel kahepaadil 2. koha ajaga 6.29,05. See oli Jürile teiseks järjetikuseks hõbemedaliks olümpiamängudel. 4) Jüri Jaanson on edukalt esinenud ka maailmameistrivõistlustel. Maailmameistri tiitel tuli 1990-ndal aastal. Seegi oli ühepaadil.
oludele. Teatri ehitus meenutas kreeka teatrit, kuid oli ka palju erinevusi. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter . Erinevalt kreeka teatris ei kasutatud maske. Tragöödiate asemel eelistasid roomlased kergeid komöödiaid. Näitlejateks olid kreeklased, orjad või vabakslastud. Roomlasi tõmbas gladiaatorite verine võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised. Olümpiamänge Kreekas hakati pidama alates 776. aastast eKr. Mänge peeti iga nelja aasta tagant ning Zeusi auks. Võisteldi erinevatelt spordialadel osaleda said kõik kodanikud erinevatel spordialadel. Erinevalt kreeklastest ei pidanud roomlased spordist lugu. Nagu eelnevalt mainitud huivitusid nad glatdiaatorite võistlustest, neile meeldis vaadata, kuidas teised näevad vaeva ning tegeutsevad, selle asemel, et teha ise midagi.
Pidustused,-sport,-lüürika ja teater,- Filosoofia,-Hellenismiperiood,- Sport Sport oli üks aristrokraatide lemmikharrastusi.kreeklased sportisid alasti. Gümnaasiumites tegeldi spordiga aga ka vaimuharidusega. 776 e.m.a toimusid esimesed olümpiamängud ning seda aastat peetakse kreeklaste ajaarvamise aluseks. Olümpiamänge peeti olümpias zeusi auks. Neid peeti iga nelja aasta järel. Võistlejaid ja pealtvaatajaid oli kõikjalt kreekast. Naistele olid need keelatud. Alad, milles võisteldi: staadionijooks, maadlus, rusikavõistlus, odavise, kettaheide, hobukaarikute võidusõidud. Lüürika ehk luule: lüüra saatel luule esitamine. Pindaros. Võisteldi ka luules. Teater Teater saab alguse dionysose auks peetud pidustustest.mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril
Kuna aristokraatide seas oli pidev konkurents, siis treeniti selleks palju ning parimaid premeeriti. Lisaks spordipidustustele toimusid ka teatripidustused. Neid korraldati sagedamini, veinijumal Dionysose auks. Pidustused kestsid mitu päeva ning võisteldi teatrilaval, kust võtsid ka osa vaid mehed. Näitlejad kasutasid kirevaid maske ja kostüüme. Tekkisid komöödia ja tragöödia zanrid. Tänapäeval korraldatakse endiselt olümpiamänge, kus võistlevad lisaks meestele ka naised. Spordialasid on kümneid kordi rohkem kui tollal. 21. sajandil ei loe inimese seisus, vaid sportlikud tulemused. Kui sportlane on ette antud normi täitnud, siis on tal pilet olümpiale lunastatud. Spordis liiguvad kõrged summad. Kindlustatakse mõne tipus oldud aastaga oma tulevik. Parimaks näiteks on Aafrikast pärit pikamaajooksjad, kes elavad muidu vaesuses. Neid motiveerib kõva treening, kuldmedal ja muretu pensionipõlv
Olümpia treeninguväljakute varemedAntiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana- Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Päritolu Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal
KERGEJÕUSTIK KERGEJÕUSTIKUST ÜLDISELT Kergejõustik on üks laiemalt levinud spordialasid, mille alla kuulub üle 40 erineva ala mitmesugused jooksud, sportlik käimine, hüpped, heited ja mitmevõistlused. Kergejõustikuga tegeletakse enamasti staadionil või spordiväljakul, pikamajooksud toimuvad sagedamini tänavatel ja maanteedel, krossivõistlused aga metsas või parkides. KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Kergejõustiku alguseks loetakse esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas, kus tegeleti vaid staadionijooksuga, millele hiljem lisandusid veel pikemad jooksud, viievõistlus ning relvisjooks. Kaasaegne kergejõustik pärineb Briti saartelt, 19. sajandi keskpaigast, kui alustati sellega tegelemisega sealsetes õppeasutustes. Esimese rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomisega alustati 1912. aastal Stockholmis suveolümpiamängudel. 1934. aastal Torinos toimusid esimesed kergejõustiku Euroopa
lahing. Ateenas-orjanduslik demokraatia Sparta-aristokraatlik riik Klassikaline ajajärk Kreeka kultuuri kõrgaeg.Kasvab Ateena tätsus. Ateena tugevnemine viib vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) · Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. · Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid
Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. Linnriikide suhted olid tihtipeale vaenulikud. Klassikaline periood (u 500-338 a. eKr) · toimusid Kreeka-Pärsia sõjad. · Kreeka hiilgaeg · Peloponnesose sõda · Sparta ülevõim · Makedoonia tõus Hellenismiperiood (u 338-30 a e.Kr) Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Pärast Aleksander Suure
komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Olümpiamängud Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Olümpiamängude kavas oli jooks, maadlus, rusikavõistlus, ratsutamine ja kaarikuvõidusõit. Enne olümpiamänge ohverdati Zeusile metssiga ning atleedid vandusid, et nad on vabad kreeklased ja võistlevad ausalt. Naiste võistlused olid pühendatud Zeusi abikaasale Herale ning toimusid iga nelja aasta järel. Võitjale kingiti villased lindid, 3
Ateenas-orjanduslik demokraatia Sparta-aristokraatlik riik Klassikaline ajajärk Kreeka kultuuri kõrgaeg.Kasvab Ateena tätsus. Ateena tugevnemine viib vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid
G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks 1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond . Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Mängu reeglid: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele.
annaabi.ee 
