Külma sõja põhjalik kokkuvõte (1)

1. Külma sõja kujunemine
Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda - ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid , massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. Paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a.  USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill , kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie.
2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan
Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo’d, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht.Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: “Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine.” Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene sõlmiti septembris 1947. a. Rio de Janeiros (Brasiilia) Ladina-Ameerika riikidega. Nn Rio de Janeiro paktiga kohustuti ühiselt võitlema agressiooniga.
Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm (European Recovery Program) oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset (reeglina pole kommunism populaarne kõrge elatustasemega riikides). Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA too-nase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Ajavahemikus 1948-1952 andis USA 17 Marshalli plaani vastu võtnud riigile 17 miljardit $ eest majanduslikku ja tehnilist abi. Marshalli plaanist keeldusid NSV Liit ja tema mõjualused Ida-Euroopa riigid ning Soome. Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%.
3.Nimeta ida-ja lääneploki maujanduslikud ja sõjalised ühendused.
NATO -Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon SEATO-Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon WEU- Lääne-Euroopa Liit VLO-Varssavi Lepingu Organisatsiooni
4.BERLIINI BLOKAAD 1948-1949.a
Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia , Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid . Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonides rahareformi. Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha . Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkab käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee, mida NSV Liit ilmselt sõja kartuses takistada ei julgenud . Ühendusteede sulgemise hetkel jätkus Lääne-Berliinis toiduaineid 36 päevaks
5.Nelja D poliitika ja Potsdamikonverents
Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki - USA, Nõukogude Liit ja Suurbritannia, Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla. Otsustati Saksamaa Desarmeerimida, demilitarieerimida, denatsifitseerimida ja demokraatia kehtestada. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks. Saksamaa jagati 4-okupatsioonitsooniks. Osa ida- Preisimaad ja Köningsbergi läksin NSV liidu kontrolli alla.
6.Saksa demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik.
Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik. Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon . USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik, mida nimetati ka Lääne-Saksamaaks.
7.Korea sõda ja Hiina kodusõda.Mao Zedong .
Korea sõda oli relvastatud konflikti Põhja- ja Lõuna-Korea vahel 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953, milles osalesid Korea Vabariigi poolel USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid Hiina ja Nõukogude Liidu üksused. Lääneblokki huvi oli ka Aasias. Pidasid halvaks seda. Et Hiinas tuli võimule kommunistid , juht Mao Zedong. Hiina kõrval oli olulisels riigiks Korea,kus käis kodusõda vasaku ja paremate vahel. Lõuna- Koeras läks nii kaua halvasti kuni appi tulid USA väed. 1953.aastal suri Stalin, siis ka intensiivne abi lakkas Põhja-Koerale. Sõda lõppes lõhenemisega. 1946.a. puhkes Hiinas avalik kodusõda: kommunistide (keda juhtis Mao Zedong ning kes said NSVL -ilt sõjalist ja majanduslikku abi) ning Guomindangi (Rahvuslik Rahvapartei) vahel (keda toetas USA). Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis seejärel riigi lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates 1949.a. sügisest võimutsema kommunistid, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi. Guomindangi vägede riismed põgenesid Taivani saarele USA mereväe kaitse alla, kus jäi püsima Hiina Vabariik. Selline lõhestatus püsib kahe Hiina vahel tänaseni.
8.Suessi kriis oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt, mis algas 29. oktoober 1956. Rünnak järgnes Egiptuse otsusele 26. juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks. Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga , kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks . SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad . NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne- Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani.
Kuuba kriis ehk Kariibi mere kriis
1959 .a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform , millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust , riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hruštšov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget.
9.Millal ,miks ja kuidas peeti Vietnami sõda.
Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA- meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi  tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.
10.Millal, miks ja kuidas toimus sotsialismivastane streik Ungaris.
Ungari ülestõus 1956.a. sügisel  algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I. Nagy , kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud.
11.Pingelõdvenduspoliitika. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine 1975 Helsingis. Saksamaade leppimised ja Halsteini donktriinist loobumine. NSV Liidu ja USA suhted 70ndatel.
Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971 .a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesid SLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. 1972 külastas Nixon NSVL, sõlmiti“NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused”, mille järgi pidid üliriikide liidri korrapäraselt kohtuma hakkama. Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika-, kultuurialaseid kokkuleppeid. Strateegilise relvastuse piiramise lepingud:1972 NL ja USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi; 1972 SRP1 – NL ja USA ei ehita juurde järgneva viie aasta jooksul ühtegi tuumarelva kandur ; 1973 algasid läbirääkimised tuumarelva kandurite vähendamiseks, kuid lepingut ei sõlmitud. Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07-01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada . Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963.aastal oli sõlmitud tuumarelvastuse katsetamise osalise keelustamise leping.Tuumarelvastumise vähendamise üle hakati läbirääkimisi pidama 1973.a. Viinis. Sellekohane lepe valmis 1979.a. ja sai tuntuks SRP-2 nime all. Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu.
12.Tähesõjad USA-s Raegani ajal. EUROraketid. ST USA paigutas Euroopasse oma raketid , et oleks võimalik NSV Liitu rahulikuna hoida.
Suur osa USA enda eksperte pidas projekti utoopiliseks, kuid NSVL oli sunnitud tunnistama oma mahajäämust võidurelvastumises. Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumisel Islandil 1986. a. sügisel oli tähesõdade programm Gorbatšovi initsiatiivil üheks põhiküsimuseks. Tähesõdade programm oli üks NSVL majandusliku kokkuvarisemise kiirendajaid. 1983. algab eurorakettide paigaldamine
13.Sotsialistlik maailmasüsteem. Ida-Euroopa satelliitriigid-Poola, Rumeenia, Bulgaaria , SDV,Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia . Kuni 50nda aastani nimetati neid rahvademokraatia riikideks. Pärast 50ndat on sotsialistlikud riigid. Sotsialistliku maailmasüsteemi moodustumine. Sotsialismifilosoofia rajajad rõhutasid solidaarsust ja koostööd ning omandi ühiskasutamist, mis võimaldaks kindlustada kõikidele inimestele inimväärse eksistentsi, harmoniseeriks inimeste, rahvaste ja riikide vahelised suhted ning kõrvaldaks sotsiaalsed konfliktid ja sõjad.
14.Sotsialismileer-idaeuroopa riigid. Sotsialistlik sõprusühendus.
Nõukogude väed aitavad Saksa väed välja lüüa ; Kommunistlik partei allutatakse Moskvale; Kommunistide ja sotsiaaldemokraatide liit aidatakse valitsusse; Kommunistide kätte võtmepositsioonid (siseminister); Mõõdukad reformid ; Opositsiooni likvideerimine; Üheparteisüsteemi kehtestamine; Radikaalsed reformid sotsialistlik sõprusühendus – sotsriikide ühendus peale NSVL konflikti Hiina Rahvavabariigiga. Siia ei kuulu Albaania, Jugoslaavia ja Hiina Rahvavabariik.
15.PAragrahv 29 Eluolu 50ndatel aastatel.
Kaardisüsteem kehtis sõjajärgseil aastail ka võitnud riikides. Lisaks ehitusbuumidel tabas läänemaailma ja selle naaberalasid beebibuum -sündimuse järsk tõus. Algava heaolu üheks sümboliks kujunes volkswageni põrnikas. Hoogsalt hakkas arenema televisioon . 1953. aastal saadeti USA-s eetrisse esimesed värvilised telesaated. Uued hooned ehitati vabaplaneeringu järgi, mis seisid eraldi, moodustamata tänavata ja need olid kastikujulised. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, mis meenutas vormikuube. Kuid peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia . Christian Dior Pariisi moekunstnik kerkis esile 1947. Arenes tuumafüüsika, just tuumapommide tegemine. Arendati lennundust, tekkis kosmonautika ja arvutite loomine. DNA struktuuris jõuti selgusele aastal 1953. Ideeks oli tol ajal eksistentsialism , mille eesotsas oli Jean-Paul Sartre . Omandas lausa provehti maine. Oli NSV Liidu tegude poolt. Leidus ka intelluktuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid, Neist kuulsaim on G. Orwell .