Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KÜLMA SÕJA KRIISID (0)

1 Hindamata
Punktid
KÜLM SÕDA
VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE
 Lääneri gid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks 
demokraatia taastamine.
  NSVL  – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate 
levitamine Ida-Euroopas.
 Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal:
J. Stalin – veebruaris
W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis

 Esimene samm NSVL poolt –  Moskva -meelsete 
nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa 
ri kides (repressioonid, võltsimised, demokraatia 
likvideerimine).
KÜLMA SÕJA MÕISTE
 Termin võeti kasutusele 1947.a.
 NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike 
lääneri kidega (otsese sõjategevuse puudumine).
 Avaldusvormid:
vastastikune propaganda,
vastastikune ideoloogia,
vastastikune  luure ,
vastandlikud  sõjalised  li dud ( NATO , VLO),
võidurelvastumine .
 Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus 
(Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa 
taasühinemine)
BIPOLAARNE  MAAILM -  IDABLOKK  
NSVL
IDA-EUROOPA
AASIA
AMEERIKA
POOLA
MONGOOLIA
KUUBA
SAKSA DV
PÕHJA-KOREA
TŠEHHOSLOVAKKIA
PÕHJA-VIETNAM
UNGARI
HIINA RV
RUMEENIA
JUGOSLAAVIA
ALBAANIA
IDABLOKI  ÜHISJOONED  
 Diktatuur
 Kommunistlik partei
 Sotsialistlik demokraatia
 Totaalne kontroll
 Natsionaliseerimine
 Kollektiviseerimine 
 Plaanimajandus 
 Sõjatööstus 
BIPOLAARNE MAAILM -  LÄÄNERIIGID  
 USA
  SUURBRITANNIA
 PRANTSUSMAA
 SAKSAMAA LV
LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED 
 Demokraatia
 Mitmeparteilisus 
 Õiguste ja vabaduste tagamine
  Turumajandus
 Sotsialismi tõrjumine
TRUMANI  DOKTRIIN , 1947 
President  Harry  Truman
(1945-1953) lubas anda 
majanduslikku ja sõjalist abi 
neile ri kidele, keda ähvardab
NSV Liidu poolne
ekspansioonioht. 
http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_S._Truman
MARSHALLI PLAAN, 1948-1952
USA jagas Euroopa 
riikidele laiaulatuslikku 
majanduslikku abi 
(16 riigile 13 miljardit $).
Eesmärk - Euroopa 
majanduse kiire taastamine, 
sest kehvad majandusolud 
oleksid võinud olla heaks 
pinnaseks kommunistlike 
ideede levikule.  
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Marshall_Plan.svg
NATO
 1948 loodi Lääne-Euroopa
    ri kide poolt  Brüsseli pakt 
    
(e Lääneliit).
  1949 april is loodi Põhja-
    Atlandi Lepingu 
     Organisatsioon  
(NATO).
 Eesmärk – vastu seista NSVL sõjalisele 
ekspansioonile.
 Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi ri gid, 
Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, 
Portugal, Taani, Norra, Island,  Kanada  ja USA. 
H. TRUMAN KIRJUTAB ALLA NATO LEPINGULE
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Truman_signing_North_Atlantic_Treaty.jpg
VASTASTIKUSE MAJANDUSABI NÕUKOGU
 VMN loodi Ida-Euroopa 
   sotsialistlike riikide 
   poolt 1949.
 Eesmärgiks oli li kmesriikide 
   majanduse integreerimine ja vastastikuse 
koostöö suurendamine. 
 Moskva kontroll li kmesriikide üle.
 VMN varises kokku 1980.aastate II poolel. 
VLO
 Varssavi Lepingu 
    Organisatsioon
 rajati 
   1955. aastal.
 NSV Liitu ja Ida-Euroopa 
   sotsialistlikke ri ke ühendav 
   sõjalis-poliitiline  blokk .
 NSV Liit on endale saanud
   vajalikke sõjalisi li tlasi 
   tasakaalu säilitamiseks 
   Euroopas. 
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Warsaw_Pact_Logo.svg
NATO JA VLO 1973.AASTAL
- NATO
- VLO
http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg
NATO LAIENEMINE
http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg
KÜLMA SÕJA KRIISID
 Berliini  blokaad  ja Saksamaa lõhenemine
 Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine
 Korea sõda
 Suessi kriis
 Ungari ülestõus
 Berliini kriis
 Kuuba kriis
 Tsehhoslovakkia kriis
 Vietnami sõda
BERLIINI BLOKAAD 1948-49
 Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal 
jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi 
(USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel 
okupatsioonitsoonideks
 Berli ni blokaadi ajendiks oli rahareformi 
läbiviimine Saksamaa ja Berli ni läänesektorites. 
 Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik 
juurdepääsud Berliini läänesektoritele.
BERLIINI SEKTORID
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Berlin_Blockade-map.svg
ÕHUSILLAD
http://en.wikipedia.org/wiki/File:BerlinerBlockadeLuftwege.png
SAKSAMAA LÕHENEMINE
1949 mais kuulutati 
läänetsoonides välja Saksamaa 
Liitvabariik 
(SLV), li dukantsler 
– Konrad  Adenauer .  
1949 oktoobris kuulutati 
Saksamaa idaosas välja 
sotsialistlik Saksa 
Demokraatlik Vabariik 
(SDV).
http://en.wikipedia.org/wiki/Konrad_Adenauer
BERLIINI ELANIKUD JÄLGIVAD C-5 MAANDUMIST 
http://en.wikipedia.org/wiki/File:C-54landingattemplehof.jpg
http://en.wikipedia.org/wiki/File:C-47s_at_Tempelhof_Airport_Berlin_1948.jpg
HIINA KODUSÕDA 1946-1949
 1920.-tel kujunes välja tugev Kommunistlik 
Partei (sai sõjalist ja maj. abi NSVLiidult), juht 
Mao  Zedong .
 Hiina valitsusväed (Guomindang e Rahvuslik 
Rahvapartei) said abi USA-lt.
 Kommunistide võit, ri gi lõhenemine.
 Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik (KP)
  Taiwan  – Hiina vabariik (Guomindang)
Mao Zedong
KOREA SÕDA 1950-1953
 1910-1945 Korea Jaapani võimu al .
 Pärast II MS põhi – NSVL, lõuna – USA.
 1948 – Põhja- Koreas  Korea Rahvademokraatlik 
Vabariik (KP)
 1948 – Lõuna-Koreas Korea Vabariik (demokr, turumaj)
 1950.a tungisid Põhja-Korea (juht – Kim II  Sung ) väed 
Korea Vabariiki. 
 Põhja-Korea abi: NSVL, Kom.Hi na “vabatahtlikud”.
 Lõuna-Korea abi:  ÜRO  abi, USA väeüksused.
 1953.a – sõlmiti vaheru, Korea p-saar ja rahvas jäi 
jagatuks.
Kim Il Sung
http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/2461623176/
SUESSI KRIIS - 1956
 1952 - võimule tuli NL-meelne valitsus eesotsas Gamal 
Abdel Nasser`iga. 
 1956 - Suessi kanali natsionaliseerimine Egiptuse 
poolt. 
 Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, 
viisid inglased ja prantslased oma väed Põhja-
Egiptusesse. 
 Lääneri kide prestiiži vähenemine, NSVL mõju (Araabia 
riigid) ja USA mõju (Iisrael) kasv suurenemine antud 
pi rkonnas.
 ÜRO sekkumine, võõrvägede väljaviimine.
  Kanal  sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse 
omandiks. 
Eisenhoweri doktriin 
 1957
 Lubati anda sõjalist ja 
majanduslikku abi 
kõigile Lähis- ja 
Kesk-Ida ri kidele, 
keda ohustab mõni 
kommunistliku 
orientatsiooniga riik. 
http://en.wikipedia.org/wiki/Dwight_D._Eisenhower
UNGARI ÜLESTÕUS - 1956
 1940.a II p – kommunistliku diktatuuri kehtestamine.
 1953 sai Ungari peaministriks  Imre   Nagy  (1896-1958), 
kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist.
 Algas võimuvõitlus Moskva-meelsetega.
 1955 - I.Nagy tagandamine.
 1956 oktoober -  rahvaülestõus Moskva-meelse 
valitsuse vastu.
 Nagy sai taas peaministriks ja Ungari teatas oma osaluse 
lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks. 
 NL viis VLO väed Ungarisse sisse, ülestõus suruti maha 
ja võim anti taas Moskva-meelsetele.
Imre Nagy
Nõukogude tank
http://en.wikipedia.org/wiki/Imre_Nagy
BERLIINI KRIIS - 1961
 NSV Li t polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega 
Lääne-Berli nis. 
 Hallsteini doktriin - kõiki riike, kes sõlmisid 
diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitleti SLV poolt 
vaenulikena ja nendega katkestati igasugused suhted. 
 13.augustil 1961 alustas SDV ümber Lääne-Berli ni 
müüri (Berliini müüri) ehitamist, mil ega üritati peatada 
edasist idasakslaste põgenemist.
 Berli ni  müür , kui osa „raudsest eesri dest”, murti läbi 
1989 seoses kommunistliku reži mi kokkuvarisemisega 
SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. 
KUUBA KRIIS - 1962
  1959  – võimule tuli Fidel  Castro .
 USA suurettevõtete natsionaliseerimine. 
 Li tlaste otsimine – NL-le  lähenemine  (NL huvi: 
sots.ideede levik, tugipunkt Ameerika mandril, Kuuba 
huvi: sõjal. ja maj. abi).
  Kuubal  kehtestati kommunistlik diktatuur.
 1962 – USA luure avastas Kuubal NSV Li du keskmaa 
tuumaraketid.
 USA president John F.  Kennedy  kehtestas Kuuba 
saarele mereblokaadi. 
 Kompromiss: Moskva tõi Kuubast raketid ära, USA lõpetas Kuuba 
blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega ning 
USA ja NSV Liidu vahel loodi nn kuum li n 
FIDEL CASTRO
J.F. KENNEDY
N. HRUŠTŠOV
TŠEHHOSLOVAKKIA KRIIS - 1968
 1960.a keskpaik – Praha  
kevad” - Tšehhoslovakkia KP 
li der Alexander Dubček alustas 
liberaliseerimisprotsessi.
 Eesmärk - nn inimnäolise 
sotsialismi ülesehitamine 
(kultuuri-,  ajakirjandus - ja 
isikuvabaduste kehtestamine). 
 NSVL ja teiste VLO riikide vägede 
sissetung  Tšehhoslovakkiasse.
 Dubček asendati 1969 
vanameelse G.Husákiga.
http://thevieweast.wordpress.com/2012/06/27/dubceks-failings-the-1968-warsaw-pact-invasion-of-czechoslovakia/
BREŽNEVI DOKTRIIN
 NSV Li t deklareeris, et juhul kui 
mõnes Ida-Euroopa riigis on 
sotsialistlik süsteem hädaohus, 
siis on Nõukogude Li du püha 
kohus sekkuda ja seal kord 
taastada. 
 märk, et NSV Liiduga 
kooskõlastamata  reformid  
lämmatatakse kasvõi 
relvajõul.
VIETNAMI SÕDA 1964-1973 / 1975
 1945 -  kommunistid  kuulutasid Põhja-Vietnamis välja 
Vietnami Demokraatliku Vabariigi.
 Prantsusmaa Vietnami DV ei tunnustanud. 
 Indo-Hiina sõda (1946-1954)
 Vietnami DV abi:  kommunistlikud  Hi na RV ja NSVL 
 Prantsusmaa abi: USA (kaotas)
 Vietnami jagamine kaheks: 
    1) kommunistlik Vietnami DV Põhja-Vietnamis (pealinn 
Hanoi)
    2) lääneri kidele orienteeritud Vietnami Vabariik (pealinn 
Saigon). 
VIETNAMI SÕDA 1964-1973 / 1975
 Vietnami DV ei nõustunud riigi jagamisega ja toetas 
kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-
Vietnamis. 
 USA sõjalise kohaloleku suurenemiseni Lõuna-
Vietnamis.
 Põhjus – doominoteooria - kartus, et kommunism levib 
riigist ri ki edasi, kui õigel ajal sel ele pi ri ei pane. 
 1973 jõudsid sõdivad pooled uue rahulepingu 
sõlmimiseni. 
 1975 val utasid kommunistlikud väed Lõuna-Vietnami 
ning need alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga. 
Lähiajaloo sõnavara II
 sotsiaalne turumajandus – vabaturumajanduse ja tugeva 
sotsiaalpoliitika  ühendamine. Lääne-Saksamaal 1950.-1960. aastatel. 
(социальная рыночная экономика)
 võidurelvastumine – riikide püüe edestada teisi riike relvastuse ja 
sõjaväe alal. (гонка вооружений)
  rahvademokraatia  – kommunistlik  riigikord näiliselt demokraatlikes  ja 
iseseisvates riikides, mis tegelikult olid Nõukogude Liidu kontrolli all. 
(народная демократия)
 Varssavi Lepingu Organistasioon (= VLO) – kommunistliku idabloki 
sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991. (Организация Варшавского 
договора, ОВД)

 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (=VMN) – sotsialistlike riikide 
majanduskoostöö  organisatsioon aastatel 1949-1991. (Совет 
экономической взаимопомощи, СЭВ)

 inimnäoline  sotsialism  – Tšehhi kommunisti Aleksandr Dubčeki idee 
ühendada sotsialism ja lääne demokraatlikud vabadused. Praha kevade 
üks juhtmõtteid.

Document Outline

  • KÜLM SÕDA
  • VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE
  • KÜLMA SÕJA MÕISTE
  • BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK
  • IDABLOKI ÜHISJOONED
  • BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID
  • LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED
  • TRUMANI DOKTRIIN, 1947
  • MARSHALLI PLAAN, 1948-1952
  • NATO
  • H. TRUMAN KIRJUTAB ALLA NATO LEPINGULE
  • VASTASTIKUSE MAJANDUSABI NÕUKOGU
  • VLO
  • NATO JA VLO 1973.AASTAL
  • NATO LAIENEMINE
  • KÜLMA SÕJA KRIISID
  • BERLIINI BLOKAAD 1948-49
  • BERLIINI SEKTORID
  • ÕHUSILLAD
  • SAKSAMAA LÕHENEMINE
  • BERLIINI ELANIKUD JÄLGIVAD C-5 MAANDUMIST
  • HIINA KODUSÕDA 1946-1949
  • Mao Zedong
  • KOREA SÕDA 1950-1953
  • Kim Il Sung
  • SUESSI KRIIS - 1956
  • Eisenhoweri doktriin
  • UNGARI ÜLESTÕUS - 1956
  • Imre Nagy
  • BERLIINI KRIIS - 1961
  • KUUBA KRIIS - 1962
  • FIDEL CASTRO
  • TŠEHHOSLOVAKKIA KRIIS - 1968
  • BREŽNEVI DOKTRIIN
  • VIETNAMI SÕDA 1964-1973 / 1975
  • Slide 36
  • Lähiajaloo sõnavara II
Vasakule Paremale
KÜLMA SÕJA KRIISID #1 KÜLMA SÕJA KRIISID #2 KÜLMA SÕJA KRIISID #3 KÜLMA SÕJA KRIISID #4 KÜLMA SÕJA KRIISID #5 KÜLMA SÕJA KRIISID #6 KÜLMA SÕJA KRIISID #7 KÜLMA SÕJA KRIISID #8 KÜLMA SÕJA KRIISID #9 KÜLMA SÕJA KRIISID #10 KÜLMA SÕJA KRIISID #11 KÜLMA SÕJA KRIISID #12 KÜLMA SÕJA KRIISID #13 KÜLMA SÕJA KRIISID #14 KÜLMA SÕJA KRIISID #15 KÜLMA SÕJA KRIISID #16 KÜLMA SÕJA KRIISID #17 KÜLMA SÕJA KRIISID #18 KÜLMA SÕJA KRIISID #19 KÜLMA SÕJA KRIISID #20 KÜLMA SÕJA KRIISID #21 KÜLMA SÕJA KRIISID #22 KÜLMA SÕJA KRIISID #23 KÜLMA SÕJA KRIISID #24 KÜLMA SÕJA KRIISID #25 KÜLMA SÕJA KRIISID #26 KÜLMA SÕJA KRIISID #27 KÜLMA SÕJA KRIISID #28 KÜLMA SÕJA KRIISID #29 KÜLMA SÕJA KRIISID #30 KÜLMA SÕJA KRIISID #31 KÜLMA SÕJA KRIISID #32 KÜLMA SÕJA KRIISID #33 KÜLMA SÕJA KRIISID #34 KÜLMA SÕJA KRIISID #35 KÜLMA SÕJA KRIISID #36 KÜLMA SÕJA KRIISID #37
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gre Õppematerjali autor
Nõukogude Liid
Külma sõja kujunemine
Ungari ülestõus
Berliini kriis
Vietnami sõda
Pingelõdvendus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Külm sõda
15
docx

Külm sõda

1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus.

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). NL eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi.

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja.  Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.  Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)  Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled:  Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte,

Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed

Ajalugu
Külm Sõda
11
doc

Külm Sõda

VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W

Ajalugu
Ajalugu KT külm sõda
8
docx

Ajalugu KT külm sõda

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu
Ajalugu KT KS
8
docx

Ajalugu KT KS

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu
Külm sõda
60
pptx

Külm sõda

Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun