BREZNEV JA STAGNATSIOON (1964-1982) NLKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai L. Breznev, kes püsis oma ametipostil 18 aastat. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- LEONID ILJITS BREZNEV (1906-1982). Rahvuselt venelane, sündinud samuti Ukrainas. Lõpetas metallurgiainstituudi ja siirdus peagi parteitööle. Sõja ajal oli poliittöötaja, tõustes sõja lõpuks kindralmajori auastmesse. 1960-1964 oli Breznev NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, seejärel Keskkomitee teine sekretär Hrustsovi järel. Kui viimane tagandati, tõusis Breznev peasekretäriks. Võimuka ja enesekindla Hrustsovi järel näis ta paljudele sobiva kandidaadina sellele ametikohale. Breznev oli väliselt pehme iseloomu ja kaaslasi arvestava käitumisega, kes oma võimuambitsioone kunagi avalikult ei rõhutanud. Ta toimis alati ...
1. vladimir lenin 1917-1922, jossif stalin 1922-1953, nikita hurtov 1953- 1964, leonid brenev 1964-1982, juri andropov 1982-1984, konstantin ternenko 1984-1985, mihail gorbatov 1985-1991 2. Hurtov - nsvl liikus tsiviilhiskonna poole rohkem kui kunagi varem. Stalin - seadis eesmrgiks sotsialistliku hiskorra kehtestamist le kogu maailma. iseloom. 3. Hurtov kuulutas stalini ebajumala kohalt tugatuks ning alustas ta ksilaste paljastamist ja koonduslaagrisse paigutatud inimeste vabastamist. oluline tegevus 1956 4. 3KGB, 1NKVD, 2NFSV. salapol. 5
1956 Suessi kriis, mille reguleerimiseks Hrutov osales ÜRO Peassamblee istungil. kariibi kriis NL paigutas oma keskmaaraketid Kuubale. Seati sisse Kremli ja Valge Maja vaheline otse telefoniliin. Esimene NL riigijuht, kes hakkas tegema välisvisiite. 1959 visiit Kennedyle, mille tagajärjeks oli NL maisikasvatamise buum. 1964. tekib NL omamoodi interreegnum. 1964-1967 selge liider puudub. Hrutovi parteilise ametikoha sai L. Brenev, kes pandi sellele ametikohale parema puudumisel. Põhjuseks oli see, et temast ei saa meest, kes ohustaks, sest ta on nii rumal. Ministrite nõukogu esimeheks sai A. Kossõgin. 1965. alustas Kossõgin majandusreformi, mille eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvust ja välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtte edukust hakati hindama mitte ainult toodangu mahu järgi vaid realiseeritud toodangu ja rentaabluse alusel
Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IM...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
