Võrtsjärve veetaseme muutustest (0)

Rõngu Keskkool

Võrtsjärve veetaseme muutustest

Koostaja : Jüri Väljaots
9.a klass
Juhendaja : Õp. Merike Luik
Rõngu 2009

Sisukord

Sissejuhatus

Ma elasin Võrtsjärve ääres. Eelmisel suvel langes veetase järves palju. Ujuma minekuks tuli kõndida hulk maad madalas vees enne kui vesi rinnuni ulatus. Kohati jäid isegi paadid põhja kinni ja mootorpaatide mootoreid ummistasid sõidu ajal vetikad. Ma otsustasin täpsemalt uurida, kui suures ulatuses Võrtsjärve veetase kõigub, missugust mõju see avaldab kaladele, kuidas saaks veetaset hoida ühtlasel tasemel ning veel huvitas meid, kuidas Rõngus ja Viljandis sadanud vihm ja lumi avalduvad ka Võrtsjärve veetasemes.
Võrtsjärve iseloomustus
Asukoht
Võrtsjärv asub Eesti keskosas, Viljandimaa , Tartumaa ja Valgamaa piiril (joonis 1 ja 2).
Võrtsjärve toovad vett paljud jõed. Suurim neist on Väike-Emajõgi. Lisaks Emajõele suubuvad järve veel idast Rõngu, läänest Õhne, Tarvastu, Tännasilma jõgi ja veel mitmed kraavid ja ojad (tabel 1). Võrtsjärv kogub vett enda pindalast 12 korda suuremalt alalt. Vesi vahetub keskmiselt korra aasta jooksul (Mäemets 2001).

Joonis 1. Jõe suudmeala Võrtsjärves (Foto EPL)

Joonis 2. Võrtsjärve alamvesikond
Tabel 1. Võrtsjärve suubuvad vooluveekogud
Nimi
Pikkus, km
Valgala , km2
Väike Emajōgi
83.6
1273
Õhne jõgi
94.0
573
Tänassilma jõgi
34.0
454
Rōngu jõgi
25.6
109
Tarvastu jõgi
22.0
108
Purtsi jõgi
30.6
107
Konguta pkr.
19.0
97
Leie pkr.
17.3
58
Meleski oja
11.0
41
Väluste oja
10.0
33
Oiu pkr.
9.3
22
Pühaste oja
8.4
21
S-E
R
Suurus
Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Järve ulatus põhjast lõunasse on 34,8 km ja suurim laius 14,8 km. Euroopa normide järgi kuulub ta suurjärvede hulka. Pindalalt on ta suurem kui teised Eesti järved kokku, arvestamata Peipsit. Võrtsjärv on madal järv. Keskmine sügavus on 2,8 m ja suurim sügavus ulatub 6 meetrini. Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Suhteliselt väheliigestatud kaldajoone pikkus on 96 km. Järves on vähe saari , enamus neist järve lõunaosas.
Lainetus
Vähene sügavus määrab ära lainete iseloomu. Laine on lühike 3 -5 meetrit ja murdub juba paarikümne sentimeetri kõrgusena. Suure tuulega võib lainete kõrgus küündida meetrini. Sel juhul segab lainetus vee põhjani. Seetõttu on järve vesi sogane ja väikese läbipaistvusega.
Elustik (kalad, plankton , taimed)
Jõed toovad rohkesti mineraal - ja toitaineid ja teevad järve rohketoiduliseks. Reostavad väetisained lämmastik ja fosfor - pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest. Eutrofeerumise selgeks märgiks on roostike kiire laienemine ja elustiku liigilise mitmekesisuse vähenemine viimastel aastakümnetel
Võrtsjärve kalafaunasse kuulub 35 liiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas , latikas ja haug . Palju on ahvenat, särge. Viie- ja kuuekümnendail aastail oli Võrtsjärvel kiisajärve kurvavõitu kuulsus, sest valdava osa kalasaagist andis väheväärtuslik prügikala. Tänu limnoloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakaitse tõhustamine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad. Angerja üliväikest looduslikku populatsiooni Võrtsjärves on alates 1956.a. üsna pidevalt täiendatud. Tema rekordsaagid on ulatunud 100 tonnini aastas. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas. Hea toidukala osakaal moodustab üldkogusest 60-70%. Kalasaagi väärtus on varasemaga võrreldes tõusnud 6-8 korda. (Võrtsjärv, www.vortsjarv.ee)
Kaldad ja põhi
Järve kaldad on enamasti madalad (joonis 3)- lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda lasub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini.
Joonis 3. Võrtsjärve kaldad on enamasti madalad (foto: erakogu)
Veetaseme kõikumine
Kuidas mõõdetakse veetaset
Veetaseme kõikumine on päevakorras olnud eriti viimasel aastakümnel. Võrtsjärve veetaset mõõdetakse Rannu -Jõesuu vaatlusposti järgi (joonis 4). Veetaset arvestatakse sealt väljavoolavas Emajões Rannu-Jõesuu vaatlusposti järgi, mis asub järve lähedal autosilla juures. Emajõgi on väikese languga (3,8cm/km) ja seetõttu on järve ja Emajõe veetaseme muutus ühesuguse iseloomuga . Merepinnast arvestatult on keskmine veetaseme kõrgus 33,07m, mis vastab siis Rannu –Jõesuu vaatlusposti nullile. Pikaajalinekeskmine veetase on 56cm üle graafiku nulli ehk siis 33,63 m üle merepinna.
Regulaarne veetaseme muutumine
Võrtsjärve veerežiimi iseloomustavad järgmised põhijooned: pikaajaline, kuude kaupa kestev kevadine suurvesi ; suvine ja talvine madalvesi ning märgatav sügisene veetõus. Kevadine suurvesi algab tavaliselt märtsi lõpul, kusjuures üksikuil aastail (väga soojadel talvedel ) võib ta alata juba veebruaris või ka (külmadel ja pikkadel talvedel) alles aprillis . Veetõus kestab umbes kuu aega. Vesi tõuseb 90-100 cm. Veetõusu intensiivsus on keskmiselt 3 cm ööpäevas, mõnedel päevadel aga üle 10 cm. Pikaldase kevadega ja veevaestel aastatel on kevadine veetõus kokku ainult 40–60 cm. Kevadise suurvee kõrgseis saabub aprilli lõpul või mai algul ja püsib tavaliselt paar päeva, mille järel algab veetaseme aeglane langus. Kevadise suurveeperioodi langusfaas kestab ligi 2.5 korda kauem kui tõusufaas Joonis 4 Veetaseme mõõtmistoru (foto: Sakala)
Suvine veetaseme langus kestab keskmiselt kuni septembrini. Juulis langeb veetase paljuaastase keskmise tasemeni, selleks ajaks lõpeb ka kallaste üleujutus. Sujuv veetaseme langus võib suvekuudel vahelduda lühiajaliste veetõusudega, mis on tingitud ohtratest sademetest järve vesikonnas. Septembris algab sügis-talvine veetõus, mis kestab detsembrini ja ületab suvise madala veeseisu tavaliselt 20–30 cm võrra. Jaanuaris, pärast püsiva jääkatte kujunemist, algab veetaseme aeglane langus, mis kestab kevadise suurvee alguseni. Jää lõplik sulamine toimub kõige sagedamini aprillikuu lõpunädalal, kuid võib esineda ka teistsuguseid olukordi kui külmadel kevadetel on jäänähtuste lõpp nihkunud mai I dekaadi.
Madalaim veetase esineb Võrtsjärvel kahel perioodil:
a) suve-sügise madalvesi;
b) talvine madalvesi.
Olulisem ja veerežiimi pikemaajaliselt mõjutav on suve-sügise madalvesi. Talvine madalvesi on kõrgem suve-sügise madalveest ja tema kestvus on oluliselt lühem. Sel juhul järve veerežiimi reguleerimisel võib arvestusest välja jätta lühiajalised (kuni üks nädal) madalveeperioodid, kuid nende perioodide päevade koguarv on veidi alla 10% (Järvet, 2002).
Võrtsjärve veetaseme suhtelist suurt kõikumist läbi aastakümnete on näha ka joonisel 5.
Joonis 5 Veetase Võrtsjärves
Normist kõrvalekalded
221 cm — absoluutne maksimum 1923. aasta 26. novembril.
179 cm — jaanuari rekord 1929. aasta 1. jaanuaril.
174 cm —2005.a.jaanuari maksimum.
-92 cm — absoluutne miinimum 1996. aasta 6. septembril. Tuule mõju arvestades on miinimumrekord 121 sentimeetrit sama aasta 16. septembrist. (Järvet, 2002, Saar, 2005)
Madal veetase ja selle tagajärjed
Võrtsjärve kalastikku mõjutavatest looduslikest tingimustest on üks olulisemaid veetase. Erakordselt suured muutused veetasemes (keskmine amplituud 137 cm, absoluutne 314 cm) mõjutavad kalade arvukust kudemis- ja talvitumistingimuste ning toidubaasi kaudu. Kõige enam sõltuvad Võrtsjärves aasta keskmisest veetasemest haugisaagid. Kõrgema veeseisuga aastatel on reeglina latikasaak suurem kui madala veega Kõrgveeperioodidel suurenevad ka põhjapoolse päritoluga ja jahedamat vett eelistavate lutsu ja peipsi tindi arvukus. Koha kudemine õnnestub sagedamini madalaveelistel aastatel. Tindi ja samasuvise koha põlvkonna arvukus on esimesel eluaastal väga tugevas pöördvõrdelises sõltuvuses Koha rännet Väikesse Emajõkke pidurdab madala veeseisu ajal kõrgema veetaimestiku massiline levik.
1996.aastal kirjutasid ajalehed palju Võrtsjärve vee madalast tasemest:
„Vaatlusposti eilse hommiku andmete põhjal on Võrtsjärves nüüd kõigi aegade madalaim veetase alates 1922. aastast, mil vastavad mõõtmised seal alguse said. Järve lõunapoolses osas on vee sügavus praegu kohati vaid meetri ringis. Vaatlusposti järgi oli veeseis 72 sentimeetrit alla nullpunkti — seega üks sentimeeter madalamal, kui senine rekord 1964. aasta 9. novembrist. Võrtsjärv oli löönud ühe rekordi ka juba sel suvel, kui veetase langes suveperioodi kõige madalamale tasemele alates mõõtmistööde algusest 74 aastat tagasi” (Aotäht,1996).
„Vesi Võrtsjärves on langenud siiski nõnda madalale, et järve lõunapoolses osas võib tavalise pikkusega inimene mööda põhja ringi jalutada ning vesi ulatub vaid nabani, kui sedagi . Võrtsjärve hariliku veeseisu juures (60—65 cm üle nullpunkti) on järve keskmine sügavus 2,8 meetrit ja kõige sügavam kuus meetrit. Praegu jääb keskmine veeseis alla kahe meetri ja sügavaim koht on viis meetrit. Võrtsjärve lõunaosas laiub aga suur ala, kus vee sügavus jääb kõigest ühe meetri ringi. Eelmine ökokatastroofieelne seisund Võrtsjärvel oli talvel 1995/96, kui madala veetaseme, põhjani jäätumise ja hapnikupuuduse tõttu hukkus Järvalti hinnangul umbes 20 tonni angerjat“ (Aotäht, 1996).
Väga madala veeseisu ja karmi talve kokkulangemisel nagu 1995/1996, võib hapnikusisaldus Võrtsjärve vees langeda alla 1 mg/l (põhjalähedases vees võib O2 kohati täiesti puududa ), mida peetakse kaladele, eriti kohale juba ohtlikuks. Siiski jäi enamus kalu sel talvel ellu. Angerjas on hapnikutingimuste suhtes väga vastupidav, aga vaatamata sellele hukkus 1995/1996 aasta talvel ligi 20 tonni angerjat järve madala lõuna- ja edelaosa järve peaaegu põhjani külmumise tõttu kalastikule saatuslikuks saada. Nii hukkus suhteliselt madala veetasemega 1987. aasta kevadtalvel ligi 50 t koha
2005.aasta teisel poolel hakkas veetase järves langema , sest 2005.aasta oli sademetevaene. Langus jätkus 2006.aastal, sest sademeid tuli 2006.aasta suvel ka väga vähe.
2006. aastal ilmus ajalehtedes jälle hulgaliselt artikleid Võrtsjärvest:
”Eile voolas Emajõgi tasemel -8 sentimeetrit nullpunktist ehk 88 sentimeetrit madalamal kui mullu samal päeval ja 75 sentimeetrit madalamal, kui on paljude aastatega kujunenud selle kuupäeva keskmiseks. Emajõe sõjajärgne augusti miinimumrekord on -16 sentimeetrit ja see pärineb 1964. aasta 31. augustist. Möödunud nädalavahetusel oli Emajõgi sellele kõige lähemal: -12 sentimeetrit. Emajõe absoluutne miinimum püsib 1939. aasta 13. novembrist ja see on -47 sentimeetrit Tartu vaatlusposti nullpunktist” (Aotäht, 2006)
Joonis 6. Võrtsjärve rannik 04.08.2006 (Foto: PM)
”“Võrtsjärve veetase on pikaajalisest keskmisest 93 cm madalam, niigi madala järve kohta on see enne talve üsnagi kurjakuulutav,” muretses Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadur , Võrtsjärve seirekoordinaator Lea Tuvikene. Kui pikaaegsete vaatluste põhjal on Võrtsjärves jäänähtude keskmine algus 14. novembril ja jäätumise algus 28. novembril, siis 2006.a. tekkis jääkaas juba novembri esimese nädalavahetuse paiku. Kui see jää peakski jääma ning lähipäevade soe ilm ja tuuled seda ei purusta, hakkab järvevee hapnik juba varakult jääalustes protsessides vähenema. Õnneks oli üleeilseks jääkaane all veel vaid järve madalam lõunapoolsem ots, suurem osa järvest aga jäävaba. Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnul ei suutnud veevaegust leevendada ka sügisesed vihmad . Maapind oli suvest saati sedavõrd kuiv, et sajuveed kadusid pinnasesse ega toitnud jõgesid ja kraave , mis vett järve toonuks.” (Raudvere, 2006)
Kõrge veetase ja selle tagajärjed
On olnud ka vastupidiseid näiteid veetaseme kohta:
“Võrtsjärve kaldale on kuhjunud mitme meetri kõrgused jäähunnikud, sest hiljutine torm pani järvel jää liikuma. Lisaks varajasele jääminekule on Võrtsjärve veetase jaanuari kohta äärmiselt kõrge, kirjutab Postimees . "Oleme valmis varsti Tartu üle ujutama," ütles naljaga pooleks Rannu vallavanem Uno Rootsmaa . "Näete, Jõesuu on juba täiesti vee all - paadisillast paistavad vaid postide otsad ." Võrtsjärve ääres asuva Eesti põllumajandusülikooli zooloogia ja botaanika instituudi limnoloogiajaama juhataja Ain Järvalt lisas , et Võrtsjärv on praegu väga kõrge. "Ma ei oska isegi öelda, kui kõrgele vesi on tõusnud, meie algeline mõõdulatt on täitsa vee alla kadunud," märkis ta. Järve veetase tõuseb kindlasti: jõgedest ja ojadest voolab Võrtsjärve vett vulinal juurde. Emajõe alguses Jõesuus oli eile vee kõrgus 173 sentimeetrit - läbi aegade kõrgeim seal 17. jaanuaril mõõdetud veetase. "Nii madala järve kohta on see väga kõrge vesi," kinnitas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi hüdroloogia osakonna peaspetsialist Ene Randpuu. (Saar, 2005)
”Tavaliselt on jaanuaris Jõesuus vee kõrgus 52 sentimeetrit. Kõrgeim veetase, 219 sentimeetrit, mõõdeti seal 21. novembril 1923”. ( Liiklus .ee. 18.01.05)
Võrtsjärve maksimaalset veetaset on käsitletud vähe, sest madalvesi on järve ökoloogiliste tingimuste põhjustajana suurema osatähtsusega. Võrreldes katastroofiliselt madala veetasemega (alla 32.60) on katastroofiliselt kõrge suurvee (üle 35.00) esinemine lühiajaline: 0.7% pikaajalise perioodi päevade arvust. Üle 34.50 veetasemega päevade arv ulatub aga juba 14.2%-ni.
”Reede hommikul 245 sentimeetrit üle Tartu nulli olnud vesi kerkis õhtuks kahe sentimeetri võrra, sealt edasi aga kiiresti nelikümmend sentimeetrit ja jõudis laupäeva hommikuks 288 sentimeetrini. Päevaga tuli veel sentimeeter lisaks, seega oli veetase laupäeva õhtul 289 sentimeetrit ehk 32,5 meetrit Kroonlinna nulli järgi.”(Saar, 2005)
Võrreldes madalveega on erakordselt ja katastroofiliselt kõrge veetaseme kestvus lühike, kuid majanduslikult põhjustab enam-vähem samasugust kahju nii ühepäevane- kui ka ühenädalane kõrgvesi.
4. Rõngu ja Viljandi sademete mõju veetaseme kõikumisele
Uurisin ka seda, kas Rõngus ja Viljandis mõõdetud sademete hulk on ka seotud Võrtsjärve veetaseme kõikumisega. Kasutasin GLOBE andmeid. Jooniselt 7 on näha, et 2005.aasta algul oli veetase Võrtsjärves väga kõrge. 2004.aasta oli sademeterohke. Rõngus oli aasta sademete hulk 783 mm ja Viljandis küll vähem 591mm. Seevastu 2005.aastal oli sademeid Rõngus ainult 525 mm ja Viljandis jälle vähem 466 mm. 2006.aasta sademete hulk kasvas aastalõpuks 620mm-ni, mis lubab arvata, et Võrtsjärve veetase siiski jälle tõuseb. 2007.aasta 2 esimest kuud on olnud ka sademeterohked, nii et jääb loota , et kevadine suurvesi tõstab veetaseme jällegi normaalsele piirile.
Joonis 7. Rõngu ja Viljandi sademete võrdlus Võrtsjärve veetasemega
Kuidas säilitada ühtlast veetaset
Väga sademetevaestel aastatel, kui veetase on Võrtsjärves madal, on tulnud alati päevakorda küsimus veetaseme reguleerimisest. Viimastel talvedel on olnud iseloomulik ebasoodsate tingimuste kujunemine järve elustikule jääkatte tingimustes ja on esinenud mitmel korral kalade massilist suremist. Aastakümnete jooksul kuhjunud reostus avaldub ebasoodsalt just madalvee ajal. Suure valgala, halbade väljavoolutingimuste ja madalate kallaste tõttu on Võrtsjärv reguleerimise seisukohalt keerukas objekt. 1996.aastal räägiti tammi ehitamisest Emajõele. Oli nii pooldavaid kui ka vastuargumente
«Sellise reguleeritava tammi saaks sulgeda alles siis, kui on käes suurveeperiood ja järves palju vett. Siis peaks tamm madalvee ajal ka jõkke täiendavat vett juurde andma. Sel juhul oleks tammi ehitamine põhjendatud. Üks kindel põhjus, mis ei luba Võrtsjärve ja Emajõe vahelist kohta praeguse madalseisu juures sulgeda, on Tartu puhastusseadmed. See tähendab, et ka kõige madalama veeseisu ajal peab jõgi andma teatud hulk kuupmeetreid vett. Võrtsjärve praegu madalvee ajal tammiga sulgeda ei luba looduskaitse ega paljud teised instantsid.» (Aotäht, 2005)
”Tammi rajamine mõjutab kogu järve seisundit . Järve veetaseme muutmine tähendab miljonite kantmeetrite vee kinnihoidmist ning see võib mõjutada allpool voolu olevaid elukooslusi ja kalakudepaikasid. Me ei saa jälgida ainult Võrtsjärve ökosüsteemi üksinda, arvestada tuleb ka Emajõge. Kui ühes kohas teha muutusi, omab see mõju tervele vesikonnale”. ( Tamberg , 2003)
Tambergi sõnul on Alam-Pedja looduskaitseala teatanud oma vastuseisust tammi rajamisele, sest Suur-Emajõe veetase võib oluliselt langeda. Ka võivad vastu olla maaomanikud.On ka teede ja ehitiste kahjustamise oht ja järve kallaste murrutuse oht.
”Tammi rajamisest on huvitatud Võrtsjärve kalurid, kelle hinnangul jääb kala järves aasta-aastalt vähemaks. Kuivadel suvedel langeb veetase ning koos sellega ka hapnikusisaldus järves ning kalade kudealad jäävad kuivaks . Kui ka sü gisel veetase oluliselt ei suurene, võib järv talvel nii kinni jäätuda, et paljud kalad surevad hapnikupuudusesse.” (Tamberg, 2003)
Kokkuvõte
Võrtsjärve veetase on aegade jooksul muutunud sõltuvalt sademete hulgast. Rõngu jõe piirkonna sademed mõjutavad ka veeseisu. Madalseis toob tavaliselt kaasa rasked tingimused elustikule. Kõrgseis on lühiajaline ja sellele ei pöörata nii palju tähelepanu. Veetaseme reguleerimisest räägitakse tavaliselt siis, kui vesi on väga madalale langenud. On tehtud ettepanekuid tammi ehitamiseks, kuid see võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi ümbritsevatele aladele, järve kalade liikumisele ja ka Suure-Emajõe veerežiimile ning Tartu puhastusseadmete tööle.

Kasutatud kirjandus

1. Aotäht, A., Veekogud rihivad endiselt rekordeid, Postimees. 26.08.2006
2. Aotäht, A., Võrtsjärve veetase langes selle mõõtmisajaloo madalaimale tasemele, Postimees. 05.09.1996
3. GLOBE kodulehekülg, http://www.globe.gov
4. Järvet, A., Ülevaade Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava koostamiseks , Tartu, 2002
5. Kohler,V., Jõed ja järved üha alanevad, Postimees.16.08.2006.
6. Kohler,V., Võrtsjärv ja Emajõgi muudkui auravad ära, Postimees.20.07.2006.
7. Liiklus.ee. 18.01.05
8. Mäemets, M., Ümber Võrtsjärve, Tartu, 2001
9. Raudvere, R., Järvi ohustab külm talv, Postimees. 16.11.2006
10. Saar, J., Emajõe vesi kerkis laupäeval rekordini, Postimees.31.01.2005.
11. Tamberg, I., Võrtsjärve tammi rajamisele eelnegu keskkonnamõjude hindamine, Keskkonnaministeerium , 2003
12. Veemajanduskava I etapp inimmõju, http://www.tartu.envir.ee/doc/
13. Võrtsjärv, http://www.vortsjarv.ee
14. Võrtsjärve-Rannu-Jõesuu veetaseme hüdrograaf, http://www.emhi.ee/?ide=9,69,995
17