a. Säilinud on umbes veerandsajameetrine lõik idakülje välismüürist, kus asub ka peavärava ava. Lossimäge ümbritseb 12-hektarine park ilusate võimsate tammede, lehiste ja teiste põlispuudega. Aakre mõis Aastast 1557 on teateid Aakre mõisast, mis algselt kuulus vist Kaweritele. Ajalooliselt kuulus Aakre Tartumaa Rõngu kihelkonda. Endises mõisahoones tegutseb Aakre lasteaed-algkool, põnevaks vaatamisväärsuseks on mõisapark. Pargis on II Maailmasõja vennashaud mälestussambaga. Puka Teated Vana-Puka mõisast pärinevad aastast 1529, kui selle sai Michael Buxhöwden isa pärusmõisana. Puka nime sai mõis 16. sajandi II poolel omaniku v. Bocki järgi. 1954. aastal avati Pukas keskkool, millele lisati aastail 1978-1981 neljakorruseline juurdeehitus. Puka raudteejaama taga asub omapärane arhitektuuriansambel - endine linakaupmehe elamu koos aidaga. Puka kirdepiiril Komsi külas on baptisti palvela ja surnuaed. Pikasilla
puudesalus tagasihoidlik valge kirikuhoone. See on Vara Brigitta kirik. Valge ehitis on õhtuhämaruseski märgatav, kuna see on valgustatud. Ainult suvisel ajal peitub ta ümberseisvate puude rohelusse. Kirikuaias on kalmistu, kuhu matmine lõpetati 18. sajandi lõpuveerandil. Pisut eemal on uuem, kasutusesolev kalmistu, kus on ka Vabadussõjas langenute mälestussammas (1925, taasavatud 1988), ja Teises maailmasõjas langenute vennashaud.1 Kiriku ümbruses on palju suuri vanu puid, sealhulgas looduskaitse alune Vara kiriku tamm (ümbermõõt 4,2 m, kõrgus 24 m). Seda peetakse muistseks ohvripuuks (II a-t. algus).2 Vara Brigitta kirik on ainus luterlik kirik vallas ja asub keskuse läheduses. Vald kuulus Maarja-Magdaleena kihelkonda, mis asus Põhja-Tartumaa keskosas Liivimaal. Maarja-Magdaleena piirid puutusid kokku Torma, Kodavere, Tartu-Maarja, Äksi ja Palamuse kihelkondadega. 1922
annaabi.ee 
