Eesti järved (0)

Tartu Kivilinna Gümnaasium
Eesti järved
Referaat
Tartu 2012/2013
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Järvede teke 4
Peipsi järv 5
Võrtsjärv 6
Rõuge Suurjärv 7
Ülemiste järv 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 11
Sissejuhatus
Referaat koosneb viiest peatükist , millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi.
Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve (Peipsi järv, Võrtsjärv, Rõuge suurjärv, Ülemiste järv) omadustest – teke, pindala, taimestik ja loomastik . Iga järve kohta on välja toodud huvitavad faktid. Referaadis on kirjeldatud Rõuge suurjärve ja Ülemiste järvega seonduvad legendid.
Referaat on sisult ülevaatlik . Referaadi läbilugemise tulemusena saab kokkuvõtva informatsiooni Eesti järvede kohta.
Informatsiooni allikatena on kasutatud erinevaid veebilehti.
Järvede teke
Eesti järved on pärit umbes 10000 aasta tagusest jääajast.  Võib õigusega öelda, et Eesti järved on teinud jää. Jää lükkas  olemasolevad lohud maapinnas veel suuremaks ja kuhjas vee teele takistusi. Jää sulades tekkis palju vett, mis pidi kuhugi kogunema.
Mandrijää kunagise pealetungi ja taandumise mõju avaldub järvetekkes neljal viisil.
Liustike taandumisega kaasnes maakerge, mille tulemusena taandus ka meri ja kunagistest lahtedest kujunesid madalaveelised järved. Et maakerge toimub siiani (Loode-Eestis 2-3 mm aastas), siis jätkub ka meie aladel pidev uute rannajärvede teke. Vähese sügavuse ja jätkuva maakerke tõttu on aga taolised veekogud võrdlemisi ebapüsivad ning nende iga on mõõdetav aastasadadega. Kujult kopeerivad nad täpselt kunagist merelahte.
Mitme kilomeetri paksuse jääkilbi liikumine avaldas ka kulutavat ja kuhjavat toimet. Nii moodustusid voored ja jää poolt tekitatud “künnivagudes” paiknevad näiteks Vooremaa järved, mis oma kujult meenutavad laia ja sirget jõge.
Oluline tegur oli jää sulamisvete uuristav tegevus, mille tulemusena kujunesid orujärved (nt. Viljandi järv), mis meenutavad samuti jõge ning mille nõgu on tihti väga järsu kaldenurgaga. 
Mahajäänud ja moreeni sisse mattunud jääpangad tekitasid sulamisel (selleks kulus sadu aastaid) nõgusid ehk sölle, kuhu tekkisid glatsiokarstilised ehk sulgjärved. Need on suhteliselt väikesed, kuid oma pindala kohta kohati väga sügavad järvekesed. Meil leidub neid eriti rohkesti Lõuna-Eestis.
Üheks erandiks nii tekke kui ka välimuse poolest on Saaremaal asuv Kaali järv.
Kaali järv ehk Kaali kraater on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Kraater asub Kuressaarest umbes 20 km kirdes . Kraatri läbimõõt on 2 m ja sügavus 12 m ning kraatrit ümbritseb 4...9 m kõrgune vall , mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid . Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m.
Esimesena avaldas arvamuse Kaali järve meteoriidilise päritolu kohta Ivan Reinwald 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud.
Kaali järve vanust on korduvalt dateeritud ning saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid annab järve vanuseks umbes 2400 -2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Siiski on viimased analüüsid määranud kraatri vanuseks 700-200 aastat eKr. See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites.
Peipsi järv
Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv. Peipsi kõrgus merepinnast on 30 meetrit. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit. Peipsi suurim sügavus on 12,9 meetrit. Peipsi on Lämmijärve kaudu ühenduses Pihkva järvega. Peipsi läbipaistvus on umbes 2-3 meetrit. Peipsi järvest voolab ka välja eesti suurima vooluhulgaga ja ka ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirijõgi Narva jõgi . Peipsi järv kuulub Venemaale, Eestile ja ka väike osa Peipsi valgalast kuulub Läti Vabariigile. Supelranna pikkus on 30 km. Talvel on järv jäätunud keskmiselt 114 päeva jooksul.
Peipsi järve suubub umbes 200 jõge või oja. Suurim Peipsisse suubuv jõgi on Emajõgi . Ainus Peipsist välja voolav jõgi on eelpool mainitud Narva jõgi.
Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve lõuna- ja põhjakaldad on väga eriilmelised. Põhjakallas on tihti luidete ja liivaga kaetud. Lõunakallas aga soostunud ja kinnikasvanud. Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud.
Peipsi järves elab 37 liiki kalu ja 9 liiki kahepaikseid . Tuntumatest kaldest elab Peipsis rääbist, ahvenat, haugi ja peipsi tinti. Veel elutsevad seal ka luts, koger , koha, latikas , nurg , roosärg, särg ja peipsi siig. Igal aastal kasutab Peipsi järve pesitsus- ja peatuspaigana üle miljoni linnu. Pesitsevaid linnuliike on Peipsi lähistel umbes 172. Poolveelistest imetajatest võib kohata vesimutti, mügrit, kobrast, saarmast ja ondatrat . Kahepaiksed on Peipsi rannikul esindatud üheksa liigiga : tähnik- ja harivesilik , mudakonn, rohekärnkonn, kärnkonn, rohukonn , rabakonn, tiigikonn ja veekonn. Peipsi järvest püütakse igal aastal ligikaudu 10 000 tonni kala.
Kahjuks vaevavad Peipsit ka hulgalised probleemid. Üheks suurimaks probleemiks on järve liigtoitelisus ehk eutroofsus. Liigtoitelisus on peamiselt põhjustatud põlevkivi kaevandamisest ning põllumajanduses kasutatavatest väetistest. Samuti on ka üheks probleemiks suurel hulgal teostatav kalapüük .
Peipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi. Kogu järves on dominandiks kaelus - penikeel . Kaldaveetaimestikus on peamine pilliroog . Peipsile on iseloomulik ka arvukate soo ja niiskuslembeste taimede (nt soo-alss) kasvamine ajutiselt vee alt vabanenud aladel. Haruldustest leidub Peipsis nt vesi-naaskellehte, juus-penikeelt, väike penikeelt, mõru vesipipart, punakat penikeelt, ahtalehist penikeelt, muda-lahnarohtu, ujuv-jõgitakjat.
Võrtsjärv
Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, olles seega Eesti suuruselt teine järv. Osa Võrtsjärve valgalast kuulub ka Läti Vabariigile. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga -Jaani, Viiratsi, Rõngu, Rannu , Põdrala ja Puka ).
Järve pindala on 270 km2, aga valgala pindala on 3380 km2. Järve maht (ruumala) on umbes 0,75 km3. Võrtsjärve sügavaim koht asub Sapi süvikus ja selle sügavus on 6 meetrit. Seevastu Võrtsjärve keskmine sügavus on 2,8 meetrit. Võrtsjärve kõrgus merepinnast on ligikaudu 33 meetrit. Järve suurim laius on kuni 15 km ja suurim pikkus on 35 km.
Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tännassilma. Ainus Võrtsjärvest välja voolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärves on mitu saart : Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar ja Tondisaar . Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Enamus nendest saartest asuvad Võrtsjärve lõunapoolsetel aladel.
Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud.
Võrtsjärves ja selle kaldavööndis võib kohata poolveelise eluviisiga imetajaid , nagu mügrit, ondatrat, kobrast, saarmast. Võrtsjärve kalastik koosneb 35 liigist. Arvukaimad kalaliigid järves on haug, angerjas , latikas ja koha. Linde on Võrtsjärvel nähtud rohkem kui 200 liigist, millest ligi 140 on haudelinnud. Viimastest omakorda 56 pesitseb vahetult järvel. Liigirikkaimad seltsid on kurvitsalised , värvulised ja hanelised. Kahepaiksetest on Võrtsjärves kohatud kuut liiki: tähnikvesilikku, kärnkonna, rohukonna, rabakonna, veekonna ja tiigikonna. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas, millest hea toidukala osakaal moodustab ca 60-70%.
Võrtsjärve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised , põhjaosas liivased. Idakallas on aga suhteliselt kõrge.
Võrtsjärve taimestik koosneb umbes 600 taksonist. Suurtaimi on üle 100 liigi. Kõige tavalisem on tähk-vesikuusk. Sellele järgnevad harilik pilliroog, järvkaisel, kollane vesikupp ja kaelus-penikeel. Ohtruse poolest on esikohal harilik pilliroog, luigelille ja järvkaisla ees. Kõige rohkem on Võrtsjärves veesiseseid taimi, järgnevad kaldaveetaimed ja ujulehtedega taimed.
Rõuge suurjärv
Rõuge Suurjärv on järv Võrumaal Haanja kõrgustiku loodeserval Rõuge alevikus. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv. Järve suurim sügavus on 38 meetrit, kuid keskmine sügavus on ainult 11,9 meetrit. Rõuge Suurjärve pindala on 13,5 hektarit. Järv on väga allikarohke. Järve kõrgus on merepinnast on 116 meetrit. Rõuge Suurjärve vesi on mineraalaineterikas. Järves on arvukate kalda- ja põhjaallikate tõttu ujumine keelatud. Suurjärve põhi on enamuses kaetud mudaga . Järve vee värvus varieerub oranžist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses. 
Rõuge Suurjärv on nagu paljud teised järved tekkinud jääaja lõpul, vee uuristava tegevuse tagajärjel.
Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni 8 meetri sügavusel. Järvest on leitud haruldast samblaliiki - Fissidens Julianust, ujuvat penikeelt, vesiroosi ja kollast vesikuppu. Massiliselt esineb siin vesisammalt, mändvetikaid ja tähkjat vesikuuske. Kaladest on domineerivad ahven ja särg. Samuti on järves esindatud ka nurg ja haug. Rõuge Suurjärv pakub ka jõevähile täiesti rahuldavaid elutingimusi, kuid suure sügavuse tõttu on jõevähile elamiseks kõlbulik ala järves suhteliselt väike.
Rõuge Suurjärve kohta on räägitud ka paljusid legende.
Rõuge Suurjärv tulnud Viitina piirilt, praeguse Suursoo kohalt läbi mäe. Veel praegu on mäes suur org näha.
Suurjärve põhja on vajunud kirik , kuhu korraga läinud seitse venda. Suvel ilusa ilmaga olevat kirik isegi nähtav.
Vanasti oli Rõuges üks vana ja tore kirik, kirikul ilusad, toredad hõbedased kellad. Sõja ajal vajunud see kirik Suurjärve ja sellest peale enne igat mihklipäeva tõuseb üle järve ilus sild , millest mustamehe ehk munga kogu üle liigub ja ikka hüüab: "Aeg saab tulema, aeg saab tulema, kui see kirik oma kelladega tõuseb jälle üles!"
Ülemiste järv
Ülemiste järv asub Tallinna kaguosas, Kesklinna linnaosas. Järvest idapoole jääb Tallinna lennujaam. Järve pindala on 9,6 km2. Ülemiste suurim sügavus on 6 m, keskmine sügavus aga 2,5 m. Järv on loodusliku tekkega järvedest pindalalt kolmas Peipsi järve ja Võrtsjärve järel. Ülemiste keskmine kõrgus merepinnast on 35,7 meetrit. Kaldajoone pikkus on 15,3 km, laius 3,2 km ning pikkus 4,8 kilomeetrit. Kaldad on madalad, liivased või turbased. Järve vee hulk on ligikaudu 33 miljonit m3. Põhjas asuv mudakiht on keskmiselt 2 meetrit paks. Ülemiste vesi on rikas erinevate orgaaniliste ainete poolest. Vesi vaheldub järves keskmiselt 1,2 aasta jooksul. Järve suubuvad Vaskjala-Ülemiste kanal , Kurna oja, Katku oja ning Ruunaoja. Ülemiste järv ja selle kaldavöönd on külastamiseks suletud sanitaarkaitseala. Ülemiste järv on tekkinud umbes 8000 aastat tagasi merest eemaldumisel.
Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist. 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas. Järve juhitakse lisavett Pirita , Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Veemahu suurendamiseks on rajatud veehaardesüsteem, mis saab alguse Kesk-Eestist Pärnu jõe ülemjooksult ning mis hõlmab Jägala, Pirita ja Soodla jõgikonna, kokku 1864 km2. Süsteemis on peale Ülemiste järve 6 veehoidlat (Vaskjala, Paunküla, Soodla, Raudoja, Aavoja ja Kaunissaare veehoidla ) ning 8 kanalit (kogupikkus 66,9 km). Samuti on järv korraldanud hulgaliselt uputusi, peamiselt 18. ning 19. sajandil. Viimati oli järvevee tase ohtlikult kõrge 2004. aastal.
Kaladest elutsevad Ülemiste järves ahven, kiisk ja latikas. Samuti on järve asustatud 1986. aastal angerjad , kes olid tegelikult mõeldud Võrtsjärve jaoks. Ülemiste suurtaimestiku kuulub: 40 liiki soontaimi, 1 samblaliik ning 5 liiki suurvetikaid. Kõige rohkem kasvab järve ääres pilliroogu.
Nagu ka paljude teiste Eestimaa järvede kohta on ka Ülemiste järve kohta räägitud paljusid legende. Järgnevalt on lühidalt välja toodud neist kaks tuntuimat.
Ülemiste järv tekkinud Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas . Selle järgi on oma nime saanud ka suur Ülemiste järves asuv rändrahn - Lindakivi.
Ülemiste lähistel elutsevat Ülemiste vanake , kes küsivat nendelt keda ta kohtab, kas Tallinn on juba valmis. Kui vastus tuleb jaatav, siis vanake ujutab Tallinna üle. Sel põhjusel ei tohigi Tallinn kunagi valmis saada.
Kokkuvõte
Eesti järved on umbes 10 000 aasta taguse jääaja päritoluga. Järved on tekkinud mandijää liikumise tagajärjel. Jää sulamisel tekkinud vesi kogunes lohkudesse ning tekitas järved. Meile kõigile tuntud Lõuna – Eesti voored on tekkinud paksu jääkilbi liikumise tulemusena.
Orujärved on tekkinud jää sulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Sulgjärved on tekkinud söll -lohkudesse mahajäänud ja moreeni sisse mattunud jääpankade sulamise tulemusena.
Erandiks nii tekke kui ka välimuse poolest on Saaremaal asuv Kaali järv. Kaali järve tekitas umbes 2500 aastat tagasi maale langenud meteoriit. Kaali järve meteoriidilise päritolu teooria avaldas esimesena Ivan Reinwald 1928. aastal.
Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv, mille pindala on 2611 km2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit. Peipsi suurim sügavus on 12,9 meetrit. Peipsi järvest voolab ka välja eesti suurima vooluhulgaga ja ka ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirijõgi Narva jõgi. Peipsi järv kuulub Venemaale, Eestile ja ka väike osa Peipsi valgalast kuulub Läti Vabariigile. Peipsi järves elab 37 liiki kalu ja 9 liiki kahepaikseid. Pesitsevaid linnuliike on Peipsi lähistel umbes 172. Peipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi.
Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, olles seega Eesti suuruselt teine järv. Järve pindala on 270 km2, aga valgala pindala on 3380 km2. Järve maht (ruumala) on umbes 0,75 km3. Võrtsjärve sügavaim koht asub Sapi süvikus ja selle sügavus on 6 meetrit. Järve suurim laius on kuni 15 km ja suurim pikkus on 35 km. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tännassilma. Võrtsjärve kalastik koosneb 35 liigist. Linde on Võrtsjärvel nähtud rohkem kui 200 liigist, millest ligi 140 on haudelinnud. Võrtsjärve taimestik koosneb umbes 600 taksonist.
Rõuge Suurjärv on järv Võrumaal Haanja kõrgustiku loodeserval Rõuge alevikus. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv. Järve suurim sügavus on 38 meetrit. Rõuge Suurjärve pindala on 13,5 hektarit. Järv on väga allikarohke. Järves on arvukate kalda- ja põhjaallikate tõttu ujumine keelatud. Suurjärve põhi on enamuses kaetud mudaga. Taimestik koosneb 22 liigist. Kaladest on domineerivad ahven ja särg.
Ülemiste järv asub Tallinna kaguosas, Kesklinna linnaosas. Järve pindala on 9,6 km2. Ülemiste suurim sügavus on 6 m, keskmine sügavus aga 2,5 m. Järv on loodusliku tekkega järvedest pindalalt kolmas Peipsi järve ja Võrtsjärve järel. Kaldajoone pikkus on 15,3 km, laius 3,2 km ning pikkus 4,8 kilomeetrit. Järve vee hulk on ligikaudu 33 miljonit m3. Ülemiste järv ja selle kaldavöönd on külastamiseks suletud sanitaarkaitseala. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist. Kaladest elutsevad Ülemiste järves ahven, kiisk ja latikas. Ülemiste suurtaimestiku kuulub: 40 liiki soontaimi, 1 samblaliik ning 5 liiki suurvetikaid.
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Peipsi_j%C3%A4rv
http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/F1172577494/F1190618890
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv
http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/F1172002756/F1190295150
http://www.vortsjarv.ee/vortsjarv
http://vortsjarv.weebly.com/votildertsjaumlrv.html
http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/F1172002756/F1190293148
http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/F1172577494/F1190618869
http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/4vesi/7-4-10-1.ht m
http://lakeorigins.weebly.com/liustikuline-teke.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater
http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B5uge_Suurj%C3%A4rv
http://www.kalapeedia.ee/2757.html
http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=661
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clemiste_j%C3 % A4rv
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/%C3%BClemiste_j%C3%A4rv1
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/veed/ylemiste.html
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=547