Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti järved (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
Eesti järved #1 Eesti järved #2 Eesti järved #3 Eesti järved #4 Eesti järved #5 Eesti järved #6 Eesti järved #7 Eesti järved #8 Eesti järved #9 Eesti järved #10 Eesti järved #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 273943 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Eesti veed

Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna 170kg N ja 25 k

Eesti veed
thumbnail
2
doc

Ülemiste järv

Ülemiste järv Ülemiste järv varasemalt Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv on Eestis väga ilus ja tuntud järv. Ülemiste järv on väga tähtis eelkõige Tallinnlstele kuna Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järv asub Tallinna kesklinnast kagus Harju Lavamaal Lasnamäe klindineemiku läänepervel. Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn ­ Linda kivi. Legendi järgi olevat tekkinud Ülemiste järv Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Samuti on laialt levinud legend Ülemiste vanakesest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas Tallinn on juba valmis?". Kui vastus peaks tulema jaatav

Eesti veed
thumbnail
14
doc

Jõksi järv

Tüüp III ­ vee keskmise karedusega sügav järv pH 7-8 >8-8,3 >8,3-8,8 >8,8-9 või 6-<7 <6 või >9 Üldfosfor µg/l <30 30-60 >60-80 >80-100 >100 Üldlämmastik µg/l <500 500-700 >700-1000 >1000-1300 >1300 Klorofüll-a (0.5 m) µg/l <5,8 >5,8-13 >13-26 >26-104 >104 Tabel 2.3 Ülevaateseire järved (tüüp III) pinnavee klassifikatsioonidele on tabelis hüdrokeemilisete parameetrite näidud värvitud järgmiselt: väga hea veeklass, hea klass, kesine klass, halb klass (oranz toon) ja väga halb klass. Vee keskmise karedusega sügav kihistunud järv (Tüüp III) Järv kuupäev pH Üld-N Üld-P Klorofüll-a Kollane aine 7.05.2007 8,0 1,4 0,021 <2 11,1 Jõksi 2.07

Eesti veed
thumbnail
9
ppt

Eesti järved

Eesti järved Eesti järvedest · Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%. · Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on

Geograafia
thumbnail
8
doc

Eesti väikejärved

Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti rohkesti. Need on tekkinud

Keskkond
thumbnail
6
docx

EESTI JÕED

20. sajandil on kuivad perioodid olnud ajavahemikud 1933­47 ja 1963­76; kolmas veevaene periood algas 1992. aastal. Märjad ehk veerikkad perioodid on olnud 1900­10, 1948­62 ja 1977­91. Samataoline veetaseme pikaajaline kõikumine ilmneb ka järvedel, eriti Peipsil ja Võrtsjärvel. Erinevate piirkondade jõgede veereziimis ja äravoolu aastaajalises jaotuses ilmneb kohalike tegurite mõju, millest olulisimad on karst, soostumine ja maakasutus. Järved oma suure mahu tõttu ühtlustavad jõgede äravoolu ja veetaset. Neil jõgedel, kus äravoolu mõjutavad suured järved (Narva jõgi, Emajõgi) või on tegemist suure põhjaveelise toitumisega (Pandivere kõrgustikult algavad jõed), on veetaseme kõikumine väike. Aastas kõigub jõgede veetase võrdlemisi korrapäraselt. Jõgede veereziimi aastase tsükli võib jagada mitmeks iseloomulikuks osaks. Eesti jõgedel saab eristada nelja veereziimi faasi ehk

Geograafia
thumbnail
23
ppt

Järved

Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Peipsi järv

Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 2­3 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning V

Geograafia



Lisainfo

Ülevaatlik materjal Eesti järvede, nende tekkelugude ja muude andmete kohta. Käsitletud on järvi üldiselt ning kirjutatud on ka tähtsamate Eesti järvede kohta üldiselt. Leiab infot ka floora ja fauna kohta.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun