Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Eesti järved (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tartu Kivilinna Gümnaasium
Eesti järved
Referaat
Tartu 2012/2013
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Järvede teke 4
Peipsi järv 5
Võrtsjärv 6
Rõuge Suurjärv 7
Ülemiste järv 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 11
Sissejuhatus
Referaat koosneb viiest peatükist , millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi.
Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve (Peipsi järv, Võrtsjärv, Rõuge suurjärv, Ülemiste järv) omadustest – teke, pindala, taimestik ja loomastik . Iga järve kohta on välja toodud huvitavad faktid. Referaadis on kirjeldatud Rõuge suurjärve ja Ülemiste järvega seonduvad legendid.
Referaat on sisult ülevaatlik . Referaadi läbilugemise tulemusena saab kokkuvõtva informatsiooni Eesti järvede kohta.
Informatsiooni allikatena on kasutatud erinevaid veebilehti.
Järvede teke
Eesti järved on pärit umbes 10000 aasta tagusest jääajast.  Võib õigusega öelda, et Eesti järved on teinud jää. Jää lükkas  olemasolevad lohud maapinnas veel suuremaks ja kuhjas vee teele takistusi. Jää sulades tekkis palju vett, mis pidi kuhugi kogunema.
Mandrijää kunagise pealetungi ja taandumise mõju avaldub järvetekkes neljal viisil.
Liustike taandumisega kaasnes maakerge, mille tulemusena taandus ka meri ja kunagistest lahtedest kujunesid madalaveelised järved. Et maakerge toimub siiani (Loode-Eestis 2-3 mm aastas), siis jätkub ka meie aladel pidev uute rannajärvede teke. Vähese sügavuse ja jätkuva maakerke tõttu on aga taolised veekogud võrdlemisi ebapüsivad ning nende iga on mõõdetav aastasadadega. Kujult kopeerivad nad täpselt kunagist merelahte.
Mitme kilomeetri paksuse jääkilbi liikumine avaldas ka kulutavat ja kuhjavat toimet. Nii moodustusid voored ja jää poolt tekitatud “künnivagudes” paiknevad näiteks Vooremaa järved, mis oma kujult meenutavad laia ja sirget jõge.
Oluline tegur oli jää sulamisvete uuristav tegevus, mille tulemusena kujunesid orujärved (nt. Viljandi järv), mis meenutavad samuti jõge ning mille nõgu on tihti väga järsu kaldenurgaga. 
Mahajäänud ja moreeni sisse mattunud jääpangad tekitasid sulamisel (selleks kulus sadu aastaid) nõgusid ehk sölle, kuhu tekkisid glatsiokarstilised ehk sulgjärved. Need on suhteliselt väikesed, kuid oma pindala kohta kohati väga sügavad järvekesed. Meil leidub neid eriti rohkesti Lõuna-Eestis.
Üheks erandiks nii tekke kui ka välimuse poolest on Saaremaal asuv Kaali järv.
Kaali järv ehk Kaali kraater on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Kraater asub Kuressaarest umbes 20 km kirdes . Kraatri läbimõõt on 2 m ja sügavus 12 m ning kraatrit ümbritseb 4...9 m kõrgune vall , mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid . Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m.
Esimesena avaldas arvamuse Kaali järve meteoriidilise päritolu kohta Ivan Reinwald 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud.
Kaali järve vanust on korduvalt dateeritud ning saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid annab järve vanuseks umbes 2400 -2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Siiski on viimased analüüsid määranud kraatri vanuseks 700-200 aastat eKr. See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites.
Peipsi järv
Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv. Peipsi kõrgus merepinnast on 30 meetrit. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit. Peipsi suurim sügavus on 12,9 meetrit. Peipsi on Lämmijärve kaudu ühenduses Pihkva järvega. Peipsi läbipaistvus on umbes 2-3 meetrit. Peipsi järvest voolab ka välja eesti suurima vooluhulgaga
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Eesti järved #1 Eesti järved #2 Eesti järved #3 Eesti järved #4 Eesti järved #5 Eesti järved #6 Eesti järved #7 Eesti järved #8 Eesti järved #9 Eesti järved #10 Eesti järved #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 273943 Õppematerjali autor

Lisainfo

Ülevaatlik materjal Eesti järvede, nende tekkelugude ja muude andmete kohta. Käsitletud on järvi üldiselt ning kirjutatud on ka tähtsamate Eesti järvede kohta üldiselt. Leiab infot ka floora ja fauna kohta.

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

3
docx
Eesti veed
2
doc
Ülemiste järv
14
doc
Jõksi järv
9
ppt
Eesti järved
8
doc
Eesti väikejärved
6
docx
EESTI JÕED
23
ppt
Järved
2
docx
Peipsi järv





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun