Viljandi (2)

Sarnased õppematerjalid

8

rtf

Põhi vaatamisväärsused Viljandis

In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. · Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele. · XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse · Lossimägedesse oli plaanis rajada koguni väike loomaaed. Nii toodi 1936. aastal sinna elama hirvepaar. Hirvede org plaaniti rajada kahe Kirsimäe vahele. Seal asus umbne tiigike, mis plaaniti puhastada. Järgmisel aastal lisandusid põder Juku ja faasanid. Paraku loomad haigestusid ja surid

Ajalugu

3

docx

Viljandi turisminduse eeldused

Viljandi Turisminduse eeldused 1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud

Geograafia

8

docx

Päev viljandis

Meeldejääv päev Viljandis Me alustame oma teekonda sõbraga Viljandi Tartu tänavast enne lõunat kell 11.30 paiku. Esimesena viin ta Carl Robert Jakobsoni monumendi juurde: 1.Carl Robert Jakobsoni monument Tartu ja Lossi tänava nurgal pargis asuv Carl Robert Jakobsoni kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881

Turismindus alused

3

docx

Viljandi

Viljandi Viljandi on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna keskus. Linn asub Lõuna- Eestis Sakala kõrgustikul Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km. Elanikke on viljandis 19 515 (seisuga 31.01.2009). Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. Selle pindala on 14,65 km². Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis ja kultuuriliselt rikkas keskkonnas. Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest. Viljandi kui asula elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul

Geograafia

5

doc

Viljandi skulptuurid ja mälestusmärgid

Viljandimaa represseeritute monument Endise Viljandi mõisa härrastemaja esises pargis avati 14. juunil 1991, kui möödus 50 aastat esimesest massiküüditamisest Eestimaal, mälestusmärk kõigile Viljandimaalt Nõukogude okupatsioonivõimude poolt represseeritutele. Kavandi autoriks on kunstnik Aate-Heli Õun. Monumendi asukoht valiti just selle põhjusega, et endises Viljandi mõisa härrastemajas asus Nõukogude ajal miilits ja julgeolekuorganid, kes olid repressioonide elluviijateks. Selles hoones algas paljude kannatanute teekond Siberi vangilaagrisse. Kindral Laidoneri mälestussammas Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Kunsti ajaloo reisiplaan

Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi ­ Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust

Kunstiajalugu

20

doc

VÕRTSJÄRVE MADALIK

Karisto. Sellele kaitsealal pole ühtki läbivat autoteed ja 2001 elas seal vaid 14 inimest. Täiesti erilaadne pinnavorm Alam-Pedja looduskaitsealal on suurmõhn Umbusi soo kagupiiril ­ kunagise arvatava muinaslinnuse kohana tuntud Madisemägi. Kuni 10 m kõrguse ja ligikaudu 600 m läbimõõduga kuplilaadse künka kõrgem ja järskude nõlvadega lääneosa küünib 45,8 meetrini üle merepinna. 10) Kuuluvus maakondadesse: Võrtsjärve madalik kuulub Viljandi, Jõgeva, Tartu ja Valga maakonda. Vaatamisväärsused: Rannu Püha Martini kirik Ehitatud 15. sajandi algul, siiani on säilinud Baltimaade vanim kantsel (16. sajandist), Rootsi kuninga Karl XII kingitud kroonlühter aastast 1699 ja korjanduspakk aastast 1755. 25. augustil 1991 avati kirikus mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Kirikutorn on 33 meetrit kõrge. Tamme tuulik Tamme külas on säilinud pööratava peaga (nn. Hollandi tüüpi) tuulik. Tuulik on oluliseks

Geograafia

13

rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Eestlased tegid vasturetke. Võnnu piiramine 1210- eestlaste vasturetk, asuti piirama Võnnu linnust, mis oli üks tähtsamaid Mõõgavendadeordu tugipunkte. Eestlased taganesid, kuuldes et Võnnulastele on tulemas appi Riia suur vägi. Võnnulased koos liivlaste ja latgalitega hakkasid eestlasi jälitama.ÜMERA LAHING. Eestlased jäid Ümera jõu äärde varitsema. Ümera- äärses metsas tungisid eestlsaed ootamatult vaenlastele kallale. Eestlaste võit. 1211 aastal oli Viljandi linnuse piiramine.Eestlased sõlmisid Sakslastega rahu. 1212 sõlmiti rahu Liivlaste, latgalite, sakslaste ja eestlaste vahel - Toreida vaherahu. Kehtimisaeg oli 3 aastat. (möllas katk, oli vaja nö. hingetõmbeaega) Eesti suhted Venemaaga olid teravad.( 1210- Otepää linnuse piiramine, 1212- Varbola linnus.) 1215- Sakslased ja latgalid tegid mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kuni Eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad. Ugalased ja Sakalased sõlmisid rahu. Ristimine

Ajalugu

Kommentaarid (2)