Valgamaa portfoolio (0)

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Turismikorraldaja eriala Eha Puusild TURISMIOBJEKTID VALGA MAAKONNAS portfoolio Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2021


Sisukord Table of Contents
Sisukord.................................................................................................................. 2
Sissejuhatus........................................................................................................... 3
Valga piirkond........................................................................................................ 4
Otepää piirkond...................................................................................................... 8
Tõrva piirkond...................................................................................................... 10
RMK metsamajad, metsaonnid, lõkkekohad, matkarajad.....................................12
Kokkuvõte............................................................................................................. 17
Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 18


Sissejuhatus Valgamaa on omanäoline ning huvitavaks turismisihtkohaks, kust võib leida igaüks endale midagi, olgu selleks kaunis loodus, ekstreemsport või hoopiski ajalooline vaatamisväärsus. Valgamaa asub Lõuna- Eestis. Maakonnakeskuseks on Valga linn. Siin on 3 valda: Otepää, Tõrva ja Valga vald. Elanikke on ca 30 000.  Siin   asub   kokku   69 mõisa ja lossi,   millest   tuntumad   on Sangaste ja Taagepera   loss.   Valga maakonna tuntuim ja külastatuim turismisihtkoht on Otepää linn, mis kannab aastast 1996 igal talvel 21. detsembrist kuni 20. märtsini talvepealinna nimetust.  Enimkülastatud   sündmused   maakonnas   on Rally   Estonia ja   rahvusvaheline Valga militaarajaloo   festival (Lõuna-Eesti   parim   turismisündmus   2013)   ning   enimkülastatud objektideks Kuutsemäe   Puhkekeskus ja Tehvandi   spordikompleks.   Valgamaa   võib   jagada tinglikult 3 piirkonnaks: Valga, Tõrva ja Otepää.


Valga piirkond Läti-Eesti riigipiir  -paik, kus avaneb unikaalne võimalus seista kesklinnas ja samas asuda korraga kahes riigis – ühe jalaga seistes Lätis ja teisega Eestis.  Valga raekoda Aastail   1864-1866   ehitatud   Valga   raekoda   on   hilisklassitsistliku   puitarhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Raekoja ümbrus on linna vanim asustusala. Valga Raekoja esimesel korrusel asub Valga Külastuskeskus. Valga Jaani kirik Linna   südames   asuv   Jaani   kirik   valmis   1816.a.   arhitekt Christoph   Haberlandi   projekti   põhjal   ja   on   ainus   ovaalse põhiplaaniga kirik Eestis. Unikaalne orel on säilinud originaalsel kujul ja on Eestis ainuke allesolev Friedrich Ladegasti ehitatud pill.   Valga Rooma-Katoliku Pühavaimu kirik Kirik   valmis   1907.aastal.   Ehitamisest   võtsid   aktiivselt   osa   leedukatest   ja   poolakatest raudteelased. Kirik tegutses 1940.aastani ja alates 1945.aastast kasutati hoonet laona, hiljem võimlana. Kirik on ilma tornita, sest Vene tsaarivalitsus ei andnud selle ehitamiseks luba.


Valga Issidori peakirik Historitsistlikus stiilis,  punastest ja kollastest  tellistest  1897-1898 ehitatud  viiekupliline  ja kellatorniga   jumalakoda   on   üks   Eesti   neljast   apostliku   õigeusu   esinduskirikust.   Kirik   on nimetatud Tartu preestermärtri Issidori järgi.   Hargla kirik Praegune kivist kirik valmis 1821. aastal. 1873–1874 tehti kirikule suuremad aknad, kõrge ja kaunis   tahvelstiilne   lagi,   kivist   sale   torn   ning   juurdeehitusena   avar   altariruum   koos võidukaarega. Kiriku ehe on Emil Jacobsi (1802–1866) poolt maalitud „Ristilt mahavõtmine“ mis pälvis Londonis altarimaalide võistlusel kuldmedali.


Pedeli puhkeala Valga linna läbiv Pedeli jõgi on paisutatud kaheks järveks, mille äärde jääval puhkealal saab jalutada, rattaga ja rulluiskudega sõita ning ujuda. Suvel on avatud rannakohvik ning saab laenutada vesijalgrattaid. Lastele on olemas mänguväljakud. Majutusasutused Hotell Metsis -asub Valga südalinnas keset suurt parki. Hotellitoad on kaasaegse sisustusega, mööbel   on   uus   kuid   sajanditaguse   varjundiga,   harmoneerudes   maja   põhiolemusega. Hotellitoad on mugavad ja hubased. Omaette väärtus on tubadest avanev rahustav ja kena vaade pargile.  Maria Hostel asub Valga kesklinnas umbes 1 km kaugusel rongi- ja bussijaamast. Hostel pakub hea hinna ja kvaliteedi suhtega majutust nii töö- kui puhkusereisil viibijale.  Yasmina hostel -uus ja kaasaegne hostel asub otse Valga linna südames. Yasmina hostel on ideaalne  koht   puhkuseks.  Vaid   jalutuskäigu  kaugusel   on  muuseum,  pangad,   kauplused  ja söögikohad Kaldavere turismitalu pakub majutust Lõuna-Eesti maalilise looduse


  Sette   Talu   asub   Valga-Mõniste-Võru   maanteel,   Valgast   11km   kaugusel.   Pakutakse kanuumatkasid ja majutust kämpingutes. Olemasolevas kompleksis on peomaja 30 inimesele, avatud terrass, saun ja kümblustünn. Aare   Külalistemaja   -   külaliste   kasutada   on   2-   ja   4-kohalised   numbritoad.   Kodumajutuse terriotooriumil võimalus telkida, telkijate kasutuses väligrill. Tolli hostel pakub soodsat majutust nii peredele, sõpruskondadele kui töölähetuses viibijatele. Toitlustuskohad Vabaduse Kohvik on õdusa atmosfääri ja imemaitsvate roogadega söögikoht Valgas. Mammi Köök asub Valga kesklinnas.  Riia   kohvik   on   mõnus   kohakene   ahjusoojade   saiakeste   ja   muude   küpsetiste   nautimiseks. Kohvik asub Valga-Valka kesklinna poolitava riigipiiri vahetus läheduses. Värsked, kohapeal valmistatud salatid, saiakesed ja koogid on alati saadaval. Restoran Lilli asub Valga ajaloolise linnasüdamiku vahetus läheduses. 1930-aastatel ehitatud elumaja renoveeriti ja 2007. aastal avas kaunis juugendstiilis majas uksed uus restoran. 


Otepää piirkond Reljeefi   vahelduvaim   ja   kõrgeim   osa   maakonnast   on   Otepää   ümbruses.   Kõrgeimad   tipud on Kuutsemägi (217 m), Meegaste  mägi (214 m), Harimägi (212 m).  Otepää   ümbruses  on valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ja rohkete järvedega, millest   tuntuim on Pühajärv.   Kõrgustiku   servaaladel   on   kõrgusvahed   küll   väikesed,   kuid reljeef on seal samuti väga liigestatud. Pühajärvest ja põlistest tammedest teab rahvasuu rääkida:  Ammumöödunud aegadel kasvanud praeguse järve kohal suured tammemetsad. Üht sellist tammikut,kus kasvanud eriti vägevad tammed ja mis veelgi vägevamalt tuules mühisenud, peetud pühaks. Kord tõusnud kohutavalt suur ja must pilv suure mühinaga püha tammiku kohale. Inimesed vaadanud seda hirmunult ja üks neist lausunud: Kohiseb teine taevas nagu meie püha tammik maa peal. Kohe hakanud taevast vett joana ja suure pahinaga alla sadama ning matnud nii püha tammiku, inimesed kui ka nende pudulojused enda alla. Mahasadanud järve   olevatki.selle   järgi   hakatud   Pühajärveks   nimetama,   kuna   tekkinud   püha   tammiku kohale(Suuroja, 2005).  Pilkuse   tammed on   kaks   kaitsealust tamme Valga   maakonnas Otepää vallas Pilkuse külas Pilkuse   järve ääres;   jäävad Otepää   looduspargi alale.   Puud   võeti   kaitse alla 1966. Suurema puu ümbermõõt on 575 cm (mõõdetuna 0,3 m kõrguselt) ja kõrgus 25 m.  Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m. (suhteline kõrgus üle 80 m). Väikese Munamäe kirdenõlval (Otepää suunas) on allikas, mida ammustest aegadest peetakse Väikese Emajõe  alguseks. Esimese tasandiku servas asuv  rändrahn (Munamäe kivi )   on ümbruskonna suurim - 25000 kg. Rahvasuus leviva muistendi kohaselt lennutanud selle siia Kalevipoeg. Pühajärve põhjakaldal Otepää puhkekodu lähedal kasvab 300 -aastane Sõjatamm ja on Eesti jämedamate tammede seas kolmandal kohal. (Suuroja, 2005)  Otepää linnamäel võid näha teada olevalt Eesti esimese tellisehitise varemeid. Nimelt rajas 1224. a sügisel Tartu piiskopiks saanud Hermann I siia oma piiskopkonna esimese linnuse.


Piiskopilossi   ümbrusse   tekkis   13.   sajandil   alev,   kus   elasid   peamiselt   käsitöölised   ja kaupmehed. Vanimad asustusjäljed linnamäel pärinevad umbkaudu ajaarvamise vahetusest, 11. saj. oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants.   Kääriku Spordikeskus on loodud 1947.a Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna õppe- ja treeningkeskuseks.   Täna   tegutseb   siin   väga   mitmekülgsete   võimalustega   kaasaegne spordikeskus. Kompleksis   on   pallihall,   tennise-   ja   rannavolle   väljakud,   kergejõustiku-   ja jalgpallistaadion, suusarajad ja matkarajad. Kääriku järve ääres asuvad väliujula, Kekkose ja Greeni   saun,   liivarand   ning   laste   mänguväljak. Majutus,   toitlustus, konverentsiruumid on samuti   aastaringselt   avatud.   Otepää   looduspark   on   oma   territooriumi   (22   430   hektarit) ulatuselt suurim maastikukaitseala Eestis. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark  hästi väljakujunenud künkliku reljeefiga kõrgustiku keskosa, s.t 19% kõrgustiku pindalast. Looduspark asub Valga maakonna põhjaosas, endiste Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel. Sangaste loss  jääb Valga-Sangaste maantee äärde Lossikülla, 3km Sangaste asulast Valga suunas.   Bussiga   tulles   (Tartust,   Otepäält   või   Valgast)   välju   Lossiküla   peatuses.   Autoga: Otepäält 25 km (25 min) Valgast 25 km (25 min) Võrust 50 km (45 min) Tartust 65 km (50 min) Viljandist 85 km (60 min) Pärnust 145 km (90 min) Tallinnast 250 km (160 min) Riiast 200 km (130 min)   Otepää   Talispordimuuseum  avati  Tehvandi   staadionikompleksis  2011.a.  Suur osa ekspositsioonist pärineb Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kogudest, lisaks ka hulk sportlastele   kuuluvaid   esemeid.   Ekspositsiooni   kroonijuveelideks   on   Eesti   talisportlaste võidetud medalid ja auhinnad olümpiamängudelt ning teistelt suurvõistlustelt, talisportlaste võistlusvahendid ja -riietus. 


Apteekrimäe   metsarada  on   4   km   pikkune   tähistatud   ring,   mis   algab   ja   lõpeb   Otepää Spordihoone juurest Mäe tänaval. Rada kulgeb läbi metsa Nüpli Sporditeele ja sealt uuesti Apteekrimetsa,   jõuab   Marguse   paisjärve   ja   Otepää   aedlinna   vahelisele   metsateele   ning ületades Sulaoja silla jõuab ringina tagasi alguspunkti. Rada on läbitav aastaringselt. Pühajärve-Kääriku 9 km pikkune liikumisrada algab Pühajärve SPA Hotelli parkla juurest. Rada kulgeb mööda Pühajärve kallast Murrumetsa. Metsast väljudes ristub jalgtee maanteega, kus   tuleb   olla   tähelepanelik   maanteeliikluse   suhtes   ning   kulgeb   seejärel   Otepää-Kääriku maantee kõrval kuni Käärikuni. Rada on kohati järskude tõusude ja langustega ning seetõttu tuleb ettevaatlik olla algajail ratturitel või rulluiskude sõitjail. Talvisel ajal, kui on piisavalt looduslikku lund, saab rajal suusatada. Majutuskohad Pühajärve Spa & Puhkekeskus ootab Sind Eesti ilusaima järve kaldal. Hubane ja mõnus hotell pakub Sulle kodust ja meeldivat olemist. Edgari külalistemaja on ideaalne koht individuaal-, pere- ja seltskonnapuhkuse veetmiseks Otepääl. Toitlustus GMP   Pühajärve   restoran   kuulub   Eesti   parimate   toidukohtade   nimekirja White   Guide ning seda   on   korduvalt   hinnatud   üheks   paremaks   ja   stiilsemaks   toidukohaks   Lõuna- Eestis.stuskohad Tõrva piirkond Barclay de Tolly mausoleum Michael Andreas Barclay de Tolly (1761-1818) oli vene armeejuhataja 1812. aasta sõjas, kes abiellus   1791.a   Helene   Auguste   Eleanore   von   Smitteniga.   Oma   naise   kaudu   sai   väejuht Jõgeveste mõisa omanikuks.26.mail 1818.a. Barclay de Tolly suri, tema põrm balsameeriti ja asetati   1832.a.  Barclay   de   Tolly   mausoleumi,   mille   laskis   Barclay   de  Tolly   lesk   1,5  km kaugusele Jõgevestest ehitada oma mehe mälestuseks. 


Klassitsistlikus   stiilis   hoone   autor   on   Apollon   Shtshedrin.   Hauamonumendi   autoriks   on Vassili Demut-Malinovski.Mausoleumi keldris asuvad vürst ja vürstinna Barclay de Tolly sarkofaagid, mis on originaalkujul säilinud tänaseni. Taagepera   lossi  ajalugu   ulatub   juba   16.   sajandisse. Esmased   häärberid   olid   puidust   ja   hävisid   paaril   korral   tulekahjus.   Lossi   ehitamist   tema praegusel kujul alustati 1907. aastal, lõplikult valmis sai ta 1912-ndaks aastaks. Arhitektiks oli Otto   Wildau.Taagepera   mõisa   juurde   viivad   toredad   varjulised   alleed.   XIX   sajandi   algul rajatud Taagepera mõisapark on suuremaid ja liigirikkamaid Lõuna-Eestis.  Von   Strykid   said   Taageperas   elada   väga   lühikest   aega.   Juba   1917.   aastal   kolisid   nad Saksamaale. Mõis võõrandati Eesti Vabariigile ning alates 1922. aastast kuni vene aja lõpuni oli   Lossis   sanatoorium.   Alates   2003.   aasta   maikuust   tegutseb   Taagepera   Lossis   hotell   ja restoran.  Taagepera   loss   sobib   lisaks   pulmapidudele   suurepäraselt   ka   firmaürituste,   seminaride, sünnipäevapidude   korraldamiseks.   Kohapeal   pakutakse   majutust   ja   toitlustamist,   kuid vastavalt külaliste soovidele organiseeritakse ka kõik muu vajalik.   Helme koduloomuuseum asub Kirikuküla külas, endises Helme kiriku pastoraadihoones.  Helme koduloomuuseumis ei kohta sa mitte kõrvalepandud asju, vaid alles hoitud mälestusi, kus iga ese võib rääkida selle valmistajast, kasutajast või omanikust. Muuseumivarad toovad


oma arvukuses esile siinsed eluväärtused, elatusallikad ja elulaadi. Siin kohtuvad erinevad ajalõigud, muutudes pikaks elujooneks eilse, tänase ja homse vahel. Riidaja kirik-kabel paikneb Riidajas. RMK   metsamajad,  metsaonnid, lõkkekohad, matkarajad  Alumati lõkkekoht Lõkkekoht asub samanimelise väikese metsajärve ääres. Koht on looduslikult hästi varjatud ja selle leidmine võib veidi keeruliseks osutuda, kuna künkad varjavad hästi laagripaika ja järve ennast. Kui see on aga üles leitud, avaneb silmale meeldiv üllatus, sest koht on oma olemuselt äärmiselt   armas  Apteekrimäe metsarada (4 km) Apteekrimäe metsarada on ca 4 km pikkune vahelduva reljeefiga matkaring, mis sobib hästi metsajooksuks või kõndimiseks. Rada algab ja lõpeb Otepää linnast Mäe tänavalt Otepää spordihoone   eest.   Raja   alguses   on   Otepää   valla   poolt   rajatud   tervisespordi   väljak. Eesti-Läti pärandkultuuri ühisrada (60 km) Rajal   saab   tutvuda   mitme   pärandkultuuriobjektiga,   nagu   näiteks Taheva   mõis,   tuuleveski, heinaküüni vare ja jahilasketiir, kikkapuu istandik, põlised ning vaigutatud männid. Rada on varustatud   eesti-,   läti-   ja   ingliskeelsete   infotahvlitega   objektide   juures.   Teeristidel   asuvad suunaviidad   on   tähistatud   vastavat   värvi   märgi   ja   sümboliga. Harimäe lõkkekoht Lihtne   peatuskoht   puhkuseks   või   pikniku   pidamiseks.   Naabruses   asuvast   28-meetrisest vaatetornist   avaneb   kaunis   vaade   Lõuna-Eesti   maastikule.  Karula Pikkjärve lõkkekohad Lõkkekohad asuvad väga omapärases ida – läänesuunalises ürgorus paikneva  järve ääres. Järve kaldad on kõrged, suuremalt osalt liivased. Vaikne paik lõkke tegemiseks, telkimiseks,


järve   ilu   nautimiseks.  Karula rattarada (50 km) Raja algus on Tellingumäe jalamil Rattaradade lõkkekohas ja rada kattub osaliselt Taheva rattarajaga. Rattarada kulgeb Karula kõrgustiku kuplilisel maastikul mööda metsateid ja sihte.  Kiigemäe lõkkekoht Lõkkekohast   avaneb   ilus   vaade   Otepää   maastikule   ja   Pühajärvele. Kivi metsaonn Metsaonn   jääb   Hargla-Koobassaare   tee   äärde.   Parkida   saab   onni   lähedal.   Metsaonn   on küttekoldeta   ja   lavatsitega   vana   ait.   Metsaonni   juures   on   olemas   lõkkease.   Lähedal   vana rehehoone   varemed   ja   laut.  Kogrejärve lõkkekoht Väikese   metsajärve   kaldal   asuv   lõkkekoht   on   mõnusaks   peatuspaigaks   nii   kalameestele, korilastele kui loodusenautijatele. Järve ümber kasvab ilus üle 80. aasta vanune pohlamännik, kus palju häid seene- ja marjakohti.  Koiva pärandkultuuri jalgrada (2 km) Huvitav   ja   vaheldusrikas   2   kilomeetri   pikkune   rada,   kus   saab   tutvust teha pärandkultuuriobjektidega,   mis   olnud   olulised   meie   esivanematele.   Olgu   selleks   siis ohvrikivi, Tellingumäe jaanituleplats koos vaatetorniga, kikkapuu istandus ja põlised ning vaigutatud   männid.   Rada   on   varustatud   infotahvlitega   objektide   juures.  Koiva rattarada (20 km) Rada saab alguse Tellingumäe jalamilt Rattaradade lõkkekohast ning teeb ringi Mustjõe ja Koiva jõeäärsetes metsades. Rajal olles saab näha ohvrikivi, umbes 300 aastast ohvrimändi, jõgede   ühinemiskohta,   huvitavat   tammekooslust.   Mõõta Koiva   suure   tamme ümbermõõtu, läbida tihedaid männikuid ja näha vaigutatud puid. Rada kulgeb mööda kruusaseid metsateid, metsasihte ja radu ning on varustatud 8 infotahvliga. Teele jääb mitu lõkkekohta, kus saab puhata   ja   keha   kinnitada.  Kooliranna lõkkekoht Pühajärve kaldal asuv lõkkekoht on matkajale heaks peatuskohaks, sobiv nii telkimiseks kui ka ujumiseks.  Koorküla Valgjärve lõkkekohad


Ümbruskonna   ilusaima   liivaste   kallastega   järve   kaldal   on   mõnus   koht   perepuhkuseks. Esimeses lõkkekohas on ruumi mitmele seltskonnale ning liivane rannaosa annab võimaluse ka vett proovida. Ujumisega peab olema aga ettevaatlik, sest järve põhjas asub endine „Mõisa ase“   ja   rahvasuus   räägitakse,   et   seal   elavad   ka   vee-elanikud.   Teine   lõkkekoht   sobib vähenõudlikule   üksikule   uitajale.  Kõrgeperve lõkkekoht Lõkkekoht asub kaunis paigas. Siit looklevad mööda Koiva jõe vahutavad veed. Samas on see paik   pidevas   muutumises.   Jäädes   jõe   käänakusse   kulutab   vesi   tasapisi   kallast.   Ilus   paik puhkamiseks ja looduse ilu nautimiseks. Lasajärve lõkkekoht Mustikavartega kaetud rabamänniku vaikuses helkleb kaunis kaheosaline rabajärv, mille ääres võib väike seltskond mõnusasti öö veeta. Suvel saab mustikatest kõhu täis süüa, sügisel võib seenekorvi kaasa võtta. Linnajärve lõkkekoht Lõkkekoht   asub   väikese   metsajärve   kaldal.   Järve   ümbritseb   üle   80   aasta   vanune siirdesoomännik ja  keskealine pohlamännik. Nii, et suve algul saab siin nautida pohla õite ilu ja suve lõpu poole kosutada end tervistavate pohlamarjadega. Mõniste rattarada (55 km) Rada saab alguse Tellingumäe jalamilt Rattaradade lõkkekohast,   kulgeb piiriäärseid metsi pidi kuni Eestimaa lõunatipuni välja ja sealt teist teed tagasi alguspunkti. Rada kulgeb mööda kruusateid, metsateid ja sihte ning raja ääres on mitu puhkekohta. Kuna Mõniste rattarada kattub osaliselt RMK matkatee jalgrattateega ja Kitsarööpmelise raudtee matkarajaga („Green Railway“), siis tuleb ühelt rajalt teisele eksimise vältimiseks hoolega jälgida raja viidastust!  Murrumetsa matkarada (3,5 km) Murrumetsa rada kulgeb läbi Pühajärve pargi Murrumetsa ja tagasi. Rada on 3,5 km pikkune ja selle läbimiseks kulub ca 1-1,5 tundi. Rada on soovitav läbida jalgsi. Rada algab Pühajärve puhkekeskuse   parklast,   Otepää-Kääriku   maantee   äärest.   Rajal   saab   eesti-inglise-   ja soomekeelsete   tekstidega   infotahvlite   kaasabil   õppida   tundma   Otepää   metsade   ja kultuurmaastiku linde-loomi-taimi.  Õdri lõkkekoht II


Lõkkekoht   asub   Õdri   järve   ääres.   Suurepärane   koht   ujumiseks   ja   pikniku   pidamiseks. Lõkkekoha ümbruses rikkalikud seene- ja marjametsad. Telkida saab teisel pool järve asuvas Õdri   I   lõkkekohas. Õdri lõkkekoht I Lõkkekoht asub imelise väikese Õdri järve kaldal. Heaks peatuskohaks metsas müttajatele ja suvitajatele.  Pühajärve matkarada (14 km) Pühajärve matkarada on 14 km pikkune jalgsimatkajaile suunatud ringikujuline matkarada, mis   on   parim   viis   Pühajärve   ning   selle   lähiümbrusega   tutvumiseks.   Rajalähedased loodusobjektid:   Pühajärv,   Armuallikas,   Väike-Emajõe   algus,   Koolirand,   Murrumets, Pühajärve   Sõjatamm   ja   Sõjatammik  Pühajärve tunnetusrada (1,5 km) Pühajärve   tunnetusrada   on   sobiv   eeskätt   lastele   ja   lapsemeelsetele.   Raja   äärde   Pühajärve kaldale   jääb Kooliranna   lõkkekoht istepinkide   ja   lõkkeasemega.  Rebäse maastikurada (7 km) Rada kulgeb vanadel talumaastikel, möödudes ümbruskonna vanimast, 1586. aastal asutatud talukohast   ning   noorema   rauaaja   asustusjälgedega   Linnamäest.   Matkaline   saab   ronida kohalikule   Araratile   (103,1   meetri   kõrgusele   merepinnast),   piiluda   raudkülma   veega Raudjärve ning imetleda Karula kõrgustiku üht suurimat uhtorgu, mis on ilusaim kevadel, ülaste   õitsemise   aegu. Raja läbimine on mugavam toekamate jalanõudega, vihmase ilmaga võib rada olla kohati porine ning laudteed libedad. Kuna rada läbib karjakopleid, võite kohtuda uudishimulike, kuid reeglina   sõbralike   lihaveistega. Kui   on   jaksu,   võib   matkarajalt   tulles   korraks   põigata   vaatama   parkla   lähedal   paistvat maakivihoonet - Rebäse rehte. Rehe tagumise seina sisse on müüritud pingikujuline mõisa peksukivi, kus omal ajal ihunuhtlust jagati. Rebasemõisa lõkkekoht Lõkkekoht asub Rebasemõisa külas. Lõkkekoha lähedalt parklast algab 7 km pikkune Rebäse maastikurada   ja   saab   ka  suunduda   36  km   pikkusele   Karula   jalgsimatkarajale.   Lõkkekoha lähedal asuv vaatetorn on amortiseerumise tõttu külastajatele suletud.  Sangaste metsapargi rada (3 km)


Rada   tutvustab   krahv   Friedrich   Georg   Magnus   Bergi   poolt   rajatud   metsaparki,   kus   on esindatud ligi paarsada erinevat puu- ja põõsaliiki. Soontaga metsamaja Soontaga metsamaja on üks sobivaimaid paiku puhkamiseks inimesele, kes soovib nautida vaikust,   lugeda   raamatut   ning   õhtul   tunda   mõnu   leilist   ja   jahedast   järveveest.   Kui   aga lugemisest ja saunatamisest üksi ei piisa, siis on võimalus teha kaitsealal väike jalutuskäik mööda märgistatud   matkarada,     mis   viib   teid   Väikese-Emajõe   kaldani.   Soontaga looduskaitseala   on   kindlasti   linnuhuvilistele   põnev   paik,   kuna   siin   võib   kohata   musta toonekurge, kalakotkast ja õhtuti händkakku. Seega hoidke alati väike binokkel käeulatuses.  Taagepera matkarada (5,4 km) Taagepera matkaraja üldpikkus on 5,4 km. Rada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on telkimise   ja   lõkke   tegemise   võimalus.   Õhne   jõe   kaldaäärsel   rajal   on   näha   kobraste tegutsemisjälgi, metsakuklaseid ning liigirikast metsa - lehised, nulud, tammed jpt. Rada saab läbida ka väiksemate ringidena 1,6 km ja 4,0 km pikkusena. Täpsem rajainfo infotahvlil.


Kokkuvõte lihtsalt ülevaate, kus midagi asub, sest oli võimalik teha päringuid Valgamaa kohta. Veidike segadust tekitas see, et on toimunud haldusreform ning vanemaid valdu enam ei eksisteeri, kuid osad allikad annavad ikkagi endiste valdade nimed. Minu töö koosnes Valga, Otepää ja Tõrva valla kohta eraldi. RMK objekte käsitlesin kõigi kolme valla kohta koos, sest nii oli lihtsam. Käesolevat portfooliot oli väga huvitav koostada, kuna  isiklikult Valgamaad väga põhjalikult ei tundnud ning sain enda jaoks teada palju põnevat. Tekkis ka huvi ise külastada paljusid paiku. Infot kogusin põhiliselt internetiallikatest, aga ka kasutasin raamatut „Eesti 101 loodusimet“ Internetiallikad andsid


Kasutatud kirjandus  Valga maakond – Vikipeedia (wikipedia.org) https://visitvalgavalka.com/et/vaatamisvaarsused-2/ https://www.puhkaeestis.ee/et/ponevad-paigad/louna-eesti/otepaa https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?
id=1609&keyword=&county_id=5118&group_id=65&ok=Filtreeri&page=1 https://www.loodusegakoos.ee/et Eesti 101 loodusimet. Kalle ja Martin Suuroja. 2005

Document Outline

• Sisukord
• Sissejuhatus
• Valga piirkond
• Otepää piirkond
• Tõrva piirkond
• RMK metsamajad, metsaonnid, lõkkekohad, matkarajad
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus