mõjutatud soine vöönd, kus põhjavesi kohati allikatena välja kiildub. Maastikustruktuuri eripära ja seal toimuvate looduse arengunähtuste erinevuste alusel võib madalikul eristada kolme vesikonna paikkonda: lääne-, ida- ja põhjarannik. Joonis 1. Võrtsjärve vesikond. A.Järvet Lääneranniku paikkond (159 km²)on suuremas ulatuses madal 3-4 km laiune Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vahele jääv ala. Selle maastik on kujunenud valdavalt märgadel liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik. Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala-kaasikud, kohati ka männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada
Rõngu Keskkool Võrtsjärve veetaseme muutustest Koostaja: Jüri Väljaots 9.a klass Juhendaja: Õp. Merike Luik Rõngu 2009 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Ma elasin Võrtsjärve ääres. Eelmisel suvel langes veetase järves palju. Ujuma minekuks tuli kõndida hulk maad madalas vees enne kui vesi rinnuni ulatus. Kohati jäid isegi paadid põhja kinni ja mootorpaatide mootoreid ummistasid sõidu ajal vetikad. Ma otsustasin täpsemalt uurida, kui suures ulatuses Võrtsjärve veetase kõigub, missugust
Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve (Peipsi järv, Võrtsjärv, Rõuge suurjärv, Ülemiste järv) omadustest – teke, pindala, taimestik ja loomastik. Iga järve kohta on välja toodud huvitavad faktid. Referaadis on kirjeldatud Rõuge suurjärve ja Ülemiste järvega seonduvad legendid. Referaat on sisult ülevaatlik. Referaadi läbilugemise tulemusena saab kokkuvõtva informatsiooni Eesti järvede kohta. Informatsiooni allikatena on kasutatud erinevaid veebilehti. Järvede teke Eesti järved on pärit umbes 10000 aasta tagusest jääajast
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord.....................
kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. · Vabadussõjas langenute ühiskalmistu Asub Viljandi Vana kalmistu piirides. Seal on viimase puhkepaiga leidnud 42 meest. Skulptor Roman Espenbergi kavandi alusel rekonstrueeritud kalmistu avati pidulikult 6. augustil 1933. aastal. Nõukogude võimud hävitasid selle 1945. aastal. Ühiskalmistu taastati 15. septembril 1991. aastal. 5 3.2 Kirikud · Jaani kirik Aastatel 1466-1472 maakividest ja tellistest ehitatud kolmelööviline kodakirik valmis kõigepealt frantsisklaste kloostri tarbeks. Võlve pole kirikus kunagi olnud, sest need oleksid kasinusest ja lihtsusest lugu pidavate munkadele olnud liigne priiskamine. Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Vana kiriku kooriosa vundamendi säilmeid võib näha Jaani kiriku altariruumi all. Frantsisklaste klooster püsis Viljandis sadakond aastat
Siberi puhul oli küll jahe, kuid polnud niiske. Eestis ulatus jää 1,5 km (üks teooriatest). Liustike suunas aluspõhja erinev reljeef. Voored markeerivad väga hästi liustiku liikumise suunda. Pandivere kõrgustik suunas liustiku natukene kõrvale. Meie pinnakate koosneb väga paljudest erinevatest moreenidest. 2/3 jääaja setetest on liusitikutekkelised setted moreenid. Valdavaks on viimase (Würmi, Weichseli, Valdai) jäätumise setted. Jäävaheaegade setteid on säilinud vähe. Rõngu, Karuküla, Kõrveküla. Jää taandumine Eestis on ülikooli rektori Kalm uurimisteema. Me eristame 4 etappi, kus jääserv on pikemalt ühes kohas seisnud. Eesti Looduse raamatus on 5 etapp ka (Sakala), mida Kalm enam ei erista. Umbes 2000 aastaga Eesti alad vabanesid jääst. Eesti aladest hakkas kõige enne jääst vabaneba kagunurk. Eesti kõige paksem turbakiht on leitud Haanja kõrgustikult. Eesti on praegu kerkiv ala, mille on põhjustanud maasisesed protsessid kui ka jääaegade
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2
lubjarikkam, mis avaldab mõju ka taimkattele (Miksike. Stepanova, 2015). Küngaste nõlvadel paiknevatel põldudel toimub vihmavete mõjul mulla ärauhtumine madalamatele aladele, mistõttu esineb rohkesti huumusvaeseid erodeerituid muldi (Eesti muldkate, 2015). Mõnhu katval 1-2 m paksusel moreenil kui ka moreeniküngaste karbonaadirikkal veerisel saviliival ja liivsavil on see-eest tekkinud üsna viljakad leetjad ja leostunud mullad (Arold 2005: 193). Kogu mullastikust on erodeeritud ligi pool ja deluviaalmuldi ligi viiendik. Maapinna kaldest ja mulla lõimisest sõltuvalt võib väikekünklikel aladel ühe ruutkilomeetri kohta olla kuni 200-300 elementaarareaali (MEA), mis loovad looduslikule taimkattele palju erinevaid kasvukohti. Võrdluseks, tasandikel esineb sama suurel ala enamasti alla 30 MEA (EE, 2011). Mulla viljakus on kaitsealal suhteliselt madal. Mullaliikide arv 1 km2 kohta on keskmiselt
Valla teritooriumil prügilat ei ole. Koostöös Põltsamaa ja Pajusi vallaga toimub jäätme käitlus. Demograafiline situatsioon Puurmani vallad on aastatega kahanevas seisus olnud. Puurmani vallas oli vallavalitsuse andmetel 01.01.2010 seisuga 1745 inimest, neist 835 meest ja 910 naist. Puurmani vallas elab 6 inimest km2 kohta. Puurmani valla soolis-vanuseline struktuur on suhteliselt ühtlane, ilmne naiste ülekaal tekib alles pensionieas. Maastik: Puurmani vald jääb kahe maastikulise regiooni Võrtsjärve nõo ja Kesk-Eesti tasandiku piiridesse. Puurmani valla piirkonnas on peamisteks maastikutüüpideks lainjad alluviaaltasandikud, abradeeritud moreentasandikud, jääpaisjärve tasandikud ja märgalad. Põhjast lõunasse läbib valda lammoruga Pedja jõgi, mida selle alamjooksul ümbritsevad ulatuslikud sood. Valla lõunaosa (eriti edelaosa) jääb loodusliku ning väheasustatud Võrtsjärve nõo soorikkasse piirkonda.
Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Astangu jalamit piirab allikate vöö, neid on loendatud 70-80. Suurem osa ehk 85 % Viidumäest on kaetud soosalu- ilmelise metsaga, valitsevaks puuliigiks on mänd - soo-ja palumännid, männimetsades kohati alusmetsana jändrikud tammed. Siin leidub ka mitmeid stepi päritoluga taimeliike. Sood võtavad enda alla umbes 10 % looduskaitsealast. Allikasood on eriti rikkad siinsetesse 4 omapärastesse kasvu ja kohanemistinimustesse püsima jäänud taimeharulduste poolest. Kuulsaim on Saaremaa ronirohi. Hooldavate puisniitude pindala on praegu umbes 5 ha. Elva-Vitipalu maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=105
(Erinevad kaevandused, karjäärid)? SILURI ladestu 443-417 miljonit aastat tagasi. Eesti ala oli Kesk- Euroopa kohal paikneva sügava ookeani põhjapoolseim laht. Sellesse merre ladestusid karbonaatsed setted (lubikojad) ja sügavamal argilliidid. Karbonaatkivimite kogupaksus on aukartustäratav - isegi üle 400 m. Kogu siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, millest igaüht iseloomustab kindel kivististe kooslus. Lubjakivide kõrval esineb ka dolomiite - Raikküla lade Paidest idas ja Jaagarahu, Rootsiküla ning Paadla lademed Saaremaal ja Lääne-Eestis, mis sobivad suurepäraselt ehituskiviks. Nende hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarma dolomiit). Siluri lõpul meri taganes ja lubikodade settimine lakkas. DEVONI ladestu 417-350 miljonit aastat tagasi. Lõuna-Eestisse tungis jälle meri. Sellel perioodil paiknes Eesti ala peaaegu ekvaatoril
Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Jaani kirik - Viljandi vanim kirik, mis ehitati ordulinnuse vahetusse lähedusse aastatel 1466-1472. Maakividest ja tellistest kolmelööviline kodakirik valmis kõigepealt frantsisklaste kloostri tarbeks. Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Viljandi mõis-Kuigi Viljandi mõis ja linn on enam-vähem üheealised, sai peahoone asupaigaks praegune koht alles 18. saj. keskel, mil püstitati sinna puidust häärber. Uus
Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950
Madalikud piirnevad kas suurimate veekogudega voi rannikumerega. Eesti suuremad madalikud on: Soome lahe (Pohja-Eesti) rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Vortsjärve ja Alutaguse madalik, Korgustike ja lavamaade vahele jäävaid madalamaid alasid nimetatakse nõgudeks või orunditeks. Nõod on keskelt madalamad ning servadest korgemad suletud pinnavormid, mille pohjas esinevad järved voi sood. Orundid on piklikud, laiapohjalised ja raskestipiiritletavad pinnavormid, millede pohjas voolasid kunagi hiigeljoed, millest tänaseks on säilinud vaid väiksed joed. 7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel. Struktuursed pinnavormid – geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel erisuguse kulumiskindlusega kivimite avamusalal moodustunud pinnavormid, mis kajastavad ala tektoonilist ehitust.
orundi vahel, olles ühtlasi Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeala.Valdavalt on kõrgustiku piiriks 70–75 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110–120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4] Joonis 2. Karula maastik Tornimäelt Kõrgustiku keskosas on suurte tasasepõhjaliste soostunud nõgude ala, mille edelaserva ehib Aheru järv. Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas Koobassaare künnis, mis jaotab kogu Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest
3 järve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeala.Valdavalt on kõrgustiku piiriks 7075 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4] Joonis 2. Karula maastik Tornimäelt Kõrgustiku keskosas on suurte tasasepõhjaliste soostunud nõgude ala, mille edelaserva ehib Aheru järv. Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas Koobassaare künnis, mis jaotab kogu Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb
.. 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused. Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui
Tähtsaimad ühiskondlikud hooned rajati tellistest, elumajad ja muud hooned puidust. Soised Emajõe linna tänavad olid palksillutisega. Poe tänavast lõuna poole jääv ala kuni nüüdisaegse Kesklinna piirini muutus aktiivseks eeslinnaks, kus asusid tellisepõletusahjud, tootmis- ja 8 käsitööhooned, samuti ka aiamaad ja väikeelamud. Lille mäele ehitati Püha Antoniuse kabel koos surnuaiaga just eeslinna elanike jaoks. Eeslinn laius ka vastassuunas Jakobi mäele, kus samuti oli kabel ja surnuaed (Pullerits, 2005). Tartu peamisi rikkuse toojaid oli Emajõe veetee, tänu millele oli Tartu üks Eesti Hansalinnadest. Keskaegsetel kaartidel on Emajõgi pandud voolama Peipsist Pärnuni ja tegelikult Vene kaup liikuski Tartust Viljandisse, sealt edasi Pärnusse ja mööda merd Gotlandini ja mujale Lääne -Euroopasse Tartu õitses Hansalinnana ja
Third level Fourth level Fifth level Barclay de tolly mausoleum · Barclay de Tolly mausoleum on 1823. aastal Jõgevestesse Helme valda Valgamaal püstitatud klassitsistlikus stiilis hauaehitis väejuht Michael Andreas Barclay de Tollyle · Mausoleumi projekti autor on Apollon Stsedrin ning see on üks klassitsitliku arhitektuuri tippe Eestis Nõo kirik · Nõo Püha Laurentsiuse kirik on kirik Tartu maakonnas Nõo vallas Nõos · Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna · Kirik on pühendatud esidiakon märter Laurentsiusele · 1895. aastal loodud altarimaali "Ristilöödu" autor on Tõnis Grenzstein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
külla Jürile ja toimuvad lillelaadad . Lisaks sellele asub Türil ka Tartu Ülikooli Türi Kolledz. Lugu, kuidas Türi endale nime sai, pajatab nii: sajandeid tagasi otsinud kord kaks meest kirikut, mille ümbrus kaua kestnud sõdade ja katku tõttu ammu inimtühi olnud. Lõpuks leitud kirikumüürid metsade keskelt üles. Nüüd sattunud mehed vaidlema, mis kirikule nimeks panna, kuni keset sõnavahetust hall lind üle nende pea lendas, samas ka kisendas: «Türiii, türiii!» Saanudki kirik ja koht endale nimeks Türi. Türi vald paistab silma kauni looduse, arenenud põllumajanduse ja meeldiva elukeskkonnaga. Kohapealsed kaunid maastikud ning hooldatud ja turvaline ümbruskond on atraktiivseks puhkusepaigaks. Siin on puutumatu loodusega põlismetsad, looduslikult kaunis Türi voorestik, veematkamiseks mitmekülgsete võimalustega Pärnu jõe võrgustik, looduskaitsealused Iidva raba Änaris ja Murakasoo Laupal, kaunid mõisad Laupal, Kabalas ja Kolus, haritud põllumaad
2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme kogu Euroopas. · Juba aastakümneid tuntakse nii Eestis kui ka kaugemal Jõgevamaal aretatud põllumajanduskultuure. · Jõgevamaad kutsutakes Kalevipoja tegude maaks, kuna siitkandist võib leida
ulatuslike rabamassiivide, ürglooduse mälestusmärkide, eriilmeliste järvede ning teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike koosluste ja haruldaste liikide kaitseks. 11 Kaitsealale jääb kaks servamoodustiste vööndid: Aegviidu-Paukjärve ning Kulli- Koitjärve. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Ürgsed sood, silmapiirini ulatuvad metsad, inimtühjad loodusmaastikud see on Kõrvemaa. Kõrvemaale annavadki näo metsad ja sood. Suure sooderohke tasandiku muudavad vaheldusrikkamaks väikevoored, oosid, mõhnastikud, otsmoreenid ning metsajõed ja järved. Esindatud on nii oosid, mõhnad kui pealt tasased lavad. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka "Eesti Sveitsiks" kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi
aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele. Pärast sõda oli Ugala koduks Koidu seltsimaja. Uus teatrimaja valmis Viljandis 1981. aastal. Tollal oli see Baltikumi uhkeim teatrimaja. Viljandi Jaani kirik. · Kirik pühitseti taas 1992.a. · Algselt (1466-1472) frantsisklaste kloostriks ehitatud kirik püsis 1560.aastani, mil klooster suleti · Purustatud hoone korrastati Rootsi ajal ja kannatas taas Põhjasõjas. Veel pärast II maailmasõda tegutsenud kirik suleti 1950 ja muudeti kaubalaoks · Praeguseks on pühakoda rekonstrueeritud ja leiab laialdast kasutust ka kontserdipaigana. Aivar Oja kavandatud altarilaua ja Renee Aua vitraaide kõrval
XIX sajandil kuulus mõisaansamblise 57 hoonet ja objekti, millest oma kohal seisab veel 41. Esimene ring on mõisasüda. Loss ja selle lähiümbrus - tõllakuurid, juustukelder, jääkelder. Teise ringi ehk majandusringi moodustasid pesuköök, laudad, küün, aedniku maja, sepikoda, saun, mõisateenijate elamu, hobusetall, tallimeeste elamu, vankrikuurid, viljapuuaed ja linaleotustiik. Kolmanda ringi ehk piiriringi kaugemad majandushooned - küüni, veskid, moonakate majad, samuti kirik ja kalmistu. Neljas ring sisaldab mõisat ilmestavaid kaugemaid objekte - Apollo Belvedere kuju, Kalevipoja säng. Suur osa kõrvalhooneid asus rühmadena peahoone lähemas ja kaugemas ümbruses - kokku oli neid väga palju. Suurem majandushoonete kogum asetses peahoonest 400 meetri kaugusel läänes Tartu-Kodavere tee ääres - valitsejamaja, laudad, sepikoda, töölistemajad, vesiveski jms. Seal asetses enne praeguse lossi ehitamist arvatavasti ka varasem mõisakeskus -
AGV rong. Igal vagunil oma mootor. Tähtsamad jõed jõekruiisid · Seine · Loire · Garonne · Rhõne Pariis · pindala 1200 km2 · elanike arv 11 miljonit 1/6 Prantsusmaa rahvastikut · aastal 200 eKr Cite saarele rajatud küla · majandus, kaubandus, rahandus ja kultuurikeskus (kunst, arhitektuur, mood) · pargid ja aiad Palais du Louvre endisest kuningalossist kunstimuuseum - Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" Notre Dame - kirik Sainte Chapelle (Püha kabel) Eiffeli torn: · aastas üle 5,5 miljoni külastaja · 320 meetri kõrgune · 130 m laial alusel · 57 m kõrgusel on postkontor Ehitati aastatel 1887-1889 ajutise konstruktsioonina maailma näituse jaoks Arce de Triomphe triumfikaar Place de la Concorde üksmeele väljak Arc de Triomphe du Carroussel Ratsaballeti triumfikaar Sacre Coeur Püda süda Monmatre kunstnike linnaosa Kabaree Moulin Rouge Chartres Notre Dame
ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel. Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui ka paleed. 13. ja 14
Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. PEIPSI MADALIKU ISEÄRASUSED Peipsi madaliku pindala on 807 km² (Arold, 2001). Peipsi rannikumadalik hõlmab Peipsi järve
Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk......................
Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive
EAA, f. 2100, n. 11, s. 128, l. 16 Tartu ülikooli kiriku fassaad (ülikooli arhitekt Karl Rathhaus) Valentin von Bocki vend Gustav von Bock (18231900, sündis Äntu mõisas Virumaal) oli vabakutseline arhitekt, kes tegutses Tartus ehitusmeistrina u 18501880. Tema eestvõttel ehitati 1850. aastate teisel poolel ümber Tartu ülikooli tiibhooned ja teostati ehitustööd ülikooli kiriku juures (ülikooli kiriku 1856. aastal kinnitatud projekti tegi Karl Rathhaus, 1860. aastal õnnistati kirik sisse). Gustav von Bock oli ka mõisnik, ta soetas Kukulinna ja seejärel Krootuse (AltKöllitz) mõisa Liivimaal ning ühe mõisa Peterburi kubermangus. Voltveti ja Krüdenerid Mõisa ajalugu kuni 1780. aastani. Uueks Voltveti mõisnikuks saanud Martin Friedrich von Krüdener (surn. pärast 1744) pärines Krüdeneride Läti liinist. Tema isa Georg Friedrich von Krüdener oli Knideri mõisnik ja Prantsuse kolonelleitnant. Martin Friedrichi kohta on teavet vähe
Suures pargis paikneva peahoone tagakülg on suunatud järve poole. Hoones tegutseb kaasajal Rõuge Põhikool (endine Viitina Põhikool). Säilinud on ka suur hulk kõrvalhooneid, osa neist küll ümber ehitatud ja osa varemeis (Viitina mõis... 2009). Viimastel aastatel on üheks kuulsamaks ja meelelahutuslikumaks ettevõtmiseks Viitina järvel olnud kalapüük unustusse vajunud püügiriista kuuritsaga. · Urvaste Püha Urbanuse kirik asub Urvaste vallas Kirikukülas ja on ainus basiilika Eesti maakirikute seas. (Urvaste kirik... 2009) Pikihoone on 3-lööviline, kesklöövi valgustavad valgmiku paarisaknad, mis väärivad ka arhitektuurilist tähelepanu. (Urvaste Püha Urbanuse kirik... 2009) Kirik pärineb juba 13.sajandi lõpust, kuid hilisemate rüüstamiste ja tulekahjude tõttu on seda ikka ja jälle üles ja ümber ehitatud. Samas on hoone põhiplaan säilinud. (Rohtmets, 2004: 280)
1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone
ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist, pinnakate on suhteliselt paks, valdavalt 10-25 m, aga Kõpu poolsaarel isegi 83 m. I päev Väljasõit Tallinnast on kell 8.00 hommikul Salme kultuurikeskuse eest ning edasi liigutakse Rohuküla sadama poole, kust kell 10.00 väljub praam Hiiumaa poole Heltermaale. Praamisõit kestab ~1,5 tundi. Sadam ehitati Heltermaale 19. sajandi teisel poolel, kui naabruses olev Vahtrepa sadam oli jäänud liialt madalaks. Esimeseks peatuspaigaks on Pühalepa kirik, mille näol on tegu Hiiumaa vanima kirikuga. Pühalepa kirik oli algselt ehitatud gooti stiilis, kuid kuna kirik sai Liivi sõjas kannatada, siis taastati see pärast sõda pseudogooti stiilis. Kirikut on täiendatud ning ümber ehitatud lisatud on kellatorn, skulptuurkantsel, kaks uut korrust. Kirik on ühelööviline, seinad on valged, katus punakaspruun ja kellatorni katus must. Põhja-, ida-, ja lõunapoolsel küljel asuvad vitraazaknad. Kiriku kellatorni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
