100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
geil
Õppematerjali autor
Referaat Soomaa rahvuspark, Parika looduskaitseala, parika järv ja aimla looduskeskus Koostaja:Annika Lettens Juhendaja:Endla Pesti 17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teabepunkt Soomaa rahvuspargi keskus
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Sakala kõrgustik Uurimistöö Eesti loodusgeograafia Koostaja: Anett Rõõmussaar Juhendaja:Are Kaasik Tartu 2017 Sissejuhatus Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mille pindala on 2797 km². See moodustab Eesti pindalast 6,16%.Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga. Lainelised tasandikud vahelduvad ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim on küngas on Härjassaare mägi, mille kõrgeim tipp on 147 m ning madalaim on Hummuli küngastik (110m).Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa. Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik. Ligi veerand kõrgustiku ala hõlmavad kaitsealad ning suur
koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi, aga samuti Endla looduskaitseala oma puutumatu loodusega. [https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht] Valituks osutus Jõgeva vald, kuna töö kirjutaja (Sirle Erimäe) on ise pärit Jõgeva vallast, Vaimastvere külast . 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla [https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht]
vkg.werro.ee/.../ juku/pinnam/sakala.html) 3 Sakala kõrgustiku maastiku eripära Sakala kõrgustiku maastiku eripära avaldub kõrgustiku valdavalt tasandikulise pinnamoe liigestatusena ürgsete jõeorgude poolt lavadeks. Äärealadel lisab omapära möningane voorestatus. Liigestatuse poolest sarnaneb Sakala kõrgustiku maastik Ugandi lavamaa lõunaosaga. Kõrgustiku lõunaosa lõlval on kujunenud iseloomulik liivane kaldtasandik. Sakala maastiku olemust ja ilmet on olulisel määral kujundanud inimene oma pikaajalise intensiivse põllumajandustegevusega, millega on kaasnenud hulga suurte maa- asulate teke. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku aluspõhi Kõrgustiku põhjaosas moodustavad aluspõhja ülaosa Kesk-Devoni Narva lademe
..............11 Kasutatud allikad....................................................................................12 PAIKNEMINE EESTIS KAART Looduslikelt tingimustelt Pandivere kõrgustikuga üsna sarnane Kesk-Eesti tasandik hõlmab Mandri-Eesti keskosa. Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahelisse nurka jääb Pandivere kõrgustikult pealevalguvatest vetest mõjutatud Endla nõgu, mis maastikulise liigestuse järgi on samuti Kesk-Eesti tasandikul. Selle madalama osa hõlmab Endla järv, mida ümbritsevad samanimelise looduskaitseala piiresse jäävad rabad ja madalsood. 3 GEOLOOGILINE EHITUS Kesk-Eesti tasandikud ja voorestikud, mis paiknevad vahetult Pandivere kõrgustikust lõuna pool, moodustavad Lahkme-Eesti lõunapoolse jätku. Sarnaselt Pandivere kõrgustikuga valitsevad ka siin lainjad moreentasandikud
· http://www.kesk.ee/files/menu//20070808091540404p_turismi_arenguk Põltsamaa jõgi - Pedja jõe suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 135km, jõgikond 1310km2, vooluhulk 12,3 m3/ sek. Algab Pandivere kõrgustikult. Jõe langus 72,2 m, keskmine lang 0,54 m/km L.A.Mellini (1796) kaardi järgi jõel palju vesiveskeid. 1920ndal aastal töötas ainult 5 Põltsamaa linna lähedal Kamaris asub paisjärv ja jõujaam Põltsamaa ümbrus kuulus aga XIII sajandil Mõhu väikemaakonda. Selle nimi on tänaseni säilinud Põltsamaa lähedal asetseva Mõhkküla nimetuse 1272. aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus täiendavat kaitset jõe veega täidetud vallikraav. Põltsamaast oli saanud uue foogtkonna keskpunkt. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone Põltsamaa teeb eriliseks see, et linn on olnud Liivimaa kuningriigi keskus. Kuningriik eksisteeris aastail 1570-1578
15° Lääne – Virumaal lasub aluskord 200-300m sügavusel (joonis 1) [3] ’ Joonis 1 Aluskorra ja pinnakate joonis . [4] Lääne-Virumaa aluskord Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood. Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6] Pealiskord Mis on pealiskord Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel
Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel. Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel on sõlm ja arvati, et see on vulkaan. Tartust Pärnu veeteed oleks palju lihtsam teha üle Parika järve Navestisse kui läbi Sakala kõrgustiku. Suure panuse andis ka see, et 1802 avati Tartu Ülikool. Tekkis infot ümbruse kohta. Õpetati küll geograafiat, kuid ei olnud geograafiainstitutsiooni. Pigem geofüüsika ja majandusgeograafia jne. Kuid palju üksikuurimusi ja algatusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid