VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE (0)

----------------
-------
---------------------
VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE
Uurimuslik töö
Juhendaja : ----------------
--------------------
SISUKORD
Aluskord ............................................................................................................................3
Pealiskord ..........................................................................................................................4
Pinnakate ...........................................................................................................................5
Muldkate ............................................................................................................................6
Pinnamood .........................................................................................................................9
Veestik .............................................................................................................................10
Järved...................................................................................................................10
Jõed......................................................................................................................11
Sood .................................................................................................................................14
Inimtegevuse mõju maastikele........................................................................................17
Põllumajandus......................................................................................................17
Lisa1 ................................................................................................................................18
Lisa2................................................................................................................................19
Kasutatud kirjandus.........................................................................................................20
ALUSKORD
Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tardkivimitest (graniit, rabakivi ) ja moondekivimitest ( gneiss , kvartsiit, kildad) ( kristallsed kivimid ) aluskorda katavad peaaegu
horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorrakivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluskord ei paljandu. See lasub Viljandimaal ~ 400m sügavusel
Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate.
Aluskorra moodustavad kogu Eestis Aguaegkonna ehk Prterosoikumi kivimid, mis on ~2500milj aastat vanad. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt
lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta.
PEALISKORD
Viljandimaal moodustavad pealiskorra Devoni liivakivid, (Vanaaegkond ehk Paleosoikum ) mis tekkisid ~416 milj. aastat tagasi.
Selle all lasuvad Siluri kivimid, mis tekkisid ~442 milj aastat tagasi. Seal leidub lubjakivi ja dolomiiti.
Siluri all on Ordoviitsiumi kivimid, mis tekkisid ~495 milj aastat tagasi. Seal leidub liivakivisid, fosforiiti, põlevkivi ja lubjakivi.
Selle all on omakorda Kambriumi kivimid, mis tekkisid ~544 milj aastat tagasi. Seal leidub sinisavi, liivakivi ja fosforiiti.(vaata ka Joonis 1)
Eesti geoloogiline kaart- Joonis1
PINNAKATE
Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase paari miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. (elvag\Lugemik\geograafia\EGCD\ opik \juhan\juhan)
Viljandimaal on põhilisteks pinnakatte koostisosadeks moreen(rohkem kõrgustuikul ja selle ümbruses) liiv, vähesel määral ka turvas (Võrts järve kallastel ja maakonna loode osas) ja jõgede( Halliste ja Raudna) läheduses ka savi.(Eesti Atlas lk5)(vaata ka joonis 1).
Suuri rändrahne on maakonnas neljakümne ringis , hiidrahne kaks – Iivakivi, mille pikkus on üle 10 meetri ja laius 6,6 meetrit(Viljandimaa kõige suurem rändrahn ja see asub Karksi vallas) ja Labidakivi, mille mõõtmed on järgmised: pikkus 10,4 m, laius 6,0m, kõrgus 3,3 m, ümbermõõt 24,4 m ( asub Suure-Jaani vallas).( www.egk.ee)
Jämejala liustikuliste setete paksus on 42,5 m. Esineb kaks erinevat moreeni, mida teineteisest eraldab 9,5 m paksune jääsulamisvete settekiht. Alumine moreen (30 m paksune) on tõenäoliselt eelviimase jäätumise aegne, mis näitab, et org oli olemas veelgi varem. Siit järeldub, et ka Viljandi org eksisteeris enne eelviimast jäätumist, sest eespool nimetatud org suubub Viljandi orgu. Ümbruskonna pinnakatte paksus on kuni 10 m.(www.hot.ee)(vaata ka Joonis 2)
Joonis 2
MULDKATE
Maakonnas on leostunud ja leetjad mullad , madalsoo mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad saviliivadel ja liivsavidel, gleimullad erinevatel lähtekivimitel, leet -gleimullad ja raba -ja siirdesoomullad.(Eesti Atlas lk 16)
Lääne pool on liivmullad , põhjad pool liivsavimullad , Kesk-ja Lõuna-Viljandimaal on saviliivmullad. Ida-Viljandimaal on Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjad ja leetunud mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17)(vaata ka joonis 3)
Põllumuldade viljakuse kohapealt on Viljandimaal nii kõrge, üle keskmise kui ka kekmise viljakusega muldasid. ( Eesti Atlas lk 17) (vaata ka joons 4)
Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IV–VI hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool liivadel leetunud ja leedemuldi. Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja laiad ürgorud (Raudna–Viljandi–Tänassilma, Karksi–Halliste, Loodi–Sinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja -Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid. Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba. Võrtsjärve madalikul ning Soomaal on valdavad järvesetetel kujunenud soo- ning glei- ja leet-gleimullad, metsasel Navestitagusel Kõrvemaal leede-, leet-glei- ja rabamullad . Peamiselt Siluri aluspõhjal paikneva Kolga -Jaani voorestiku ning Kesk-Eesti lavamaa karbonaatsel moreenil kujunenud leostunud ja leetjad ning gleistunud ja gleimullad on enamjaolt põllustatud.
Muldade kivisuse kohapealt on Viljandimaa keskel. Lääne –ja Põhja-Viljandimaal on keskmise kivisusega mullad ja Lõuna-ja Ida-Viljandimaal vähese kivisusega mullad. Leidub ka kohti, kus kivisus on keskmisest suurem (vaata ka joonis 5 ) (entsyklopeedia.ee)
Joonis 3
Eesti mullastik (koostanud Igna Rooma ja Vello Voiman). Mullatüübid: 1 paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei- savimullad , 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad), 13 põlevkivikarjääride puistangualade tehismullad ja pinnased. Viie esimese muldade rühma koosseisu kuuluvad ka vastavad gleistunud mullad. Tingmärgid värvifoonil tähistavad teise mulla (teiste muldade) esinemist valdava mulla kontuuris .
Joonis 4
Põllumuldade viljakus. Põllumuldade keskmine boniteet (100-punktilises süsteemis): 1 kõrge (üle 55 punkti), 2 üle keskmise (50-55), 3 keskmine (45-50), 4 alla keskmise (40-15), 5 madal (alla 40)
Joonis 5
Muldade kivisus ( Kallio Kildema järgi). 1 väga vähene, 2 vähene, 3 keskmine, 4 rohke, 5 väga rohke
PINNAMOOD
Viljandimaa asub karstivabal alal, põhiliselt moreentasandikul, mis on tekkinud liustikust välja sulanud setetest. Maakonna keskel ja lõunapool asub ka künklik moreeni reljeef. See tekib, kui  setteid on liustiku sees ebaühtlaselt. Liustiku sulades tekib ebatasane  moreenreljeef. 
 Viljandimaa lääneosas on jääjärve setteline tasandik.
 Seal on suhteliselt palju ürgorge ehk jääsulavee äravooluorge,  põhiliselt Kesk-ja Edela-Viljandimaal.
Kõikjal üle terve Viljandimaa on voored. Väga vähesel määral ka mandriluiteid (tekkinud  kunagistele läänemere  rannikutele 2000-10 000 aastat tagasi )  ja oose. Oosid on  piklikud vallid, mis on tekkinud liustikujõgede põhja settinud liivast ja kruusast. Liustiku ära sulades jäid järgi piklikud vallid. (Lisa 1)(entsyklopeedia.ee)
VEESTIK
Eesti järvede, eriti väikejärvede ökosüsteemid on väga mitmekesised. Eestis on kasutusel olnud Aare Mäemetsa loodud järvetüüpide klassifikatsioon (1977; 1951–70 kogutud andmestiku põhjal), mille järgi jagunevad Eesti järved 8 tüübiks ja 27 alamtüübiks.
Viljandimaale kuuluvad järved on valdavalt   III tüüp ( sügavad, keskmise karedusega järved). maakonna põhja ja lääne serva jääb ka VB tüüp (pehme- ja heledaveelised järved-Kesk ja edela eesti alavaldkond).(vaata ka Joonis 6) (entsyklopeedia.ee)
Joonis 6
Viljandimaal on kokku 124 järve, neist 27 suuremat järve. Tuntuimad neist on Viljandi, Sinialliku ja Õisu järv.
Viljandimaa suurimad järved (ha)
Võrtsjärv 166611
Veisjärv 487,5
Õisu 193,4
Viljandi 155
Parika 108,5
Ruhijärv 99,6
Mäeküla 61,7
Kariste (Vana-Kariste) 59,9
Karksi 26,1
Karula (Uue-Võidu) 25,3
Päidre (Tagametsa) 23
Ainja paisjärv (Ainejärv) 22,4
Pärsti ( Kuuni ) 18,3
1Viljandimaasse kuuluv osa
(entsyklopeedia.ee)
Viljandi järv asub linna piiril kulgevas ulatuslikus Tännassilma – Viljandi – Raudna ürgorus. Järv on 4,6 km pikk ja kuni 450 meetrit lai; ürgoru sügavus lossimägede kohal on 40 meetrit.
Õisu järv, mis asub Kõpu ürgoru piires, on säilitanud vaid kümnendiku oma esialgsest suurusest, sest ülejäänu on ta soodele-rabadele loovutanud. Järve kaldad on soostunud, põhja katab 2 meetri paksune mudakiht.
Sinialliku järv, allikas ja oja paiknevad samanimelises ürgorus. Piki ürgorgu kulgeb vallseljak, mille põhjaotsas asub ka linnamägi. Järv ja väiksem allikas jäävad linnamäest kirdesse. Suur Siniallikas (veeandlus kuni 60 l/sek) asub vahetult vallseljaku edelajalamil. Kuigi nii Sinialliku järv kui ka oja pakuvad maalilisi vaateid, on eriliseks pärliks sinetava veega Suur-Siniallikas.(egk.ee)
Viljandimaal on 12 jõge. Tuntuimad neist Raudna ja Navesti jõgi
Viljandimaa jõgesid (pikkus maakonna piires, km)
Halliste 76
Kõpu 61
Raudna 58
Navesti 50
Lemmjõgi 41
Ärma 37
Tänassilma 34
Õhne 30
Pale 25
Põltsamaa 24
Raudna jõgi (pilt7)on jõgi Eestis, Halliste jõe üks suurimaid lisajõgesid. Pikkus 58 km,  valgala  1140 km².
Raudna jõgi saab alguse Viljandi järve edelapoolsest (Orika) otsast. Jõgi paikneb peamiselt Viljandi maakonna territooriumil, ainult lühike suudme eelne osa paikneb Pärnu maakonnas. (entsyklopeedia.ee)
Pilt7
Navesti jõgi (vana nimega Pala või Paala jõgi) on jõgi Eesti edelaosas. Navesti jõgi on Pärnu jõe veerohkeim lisajõgi (oma suudmes , ühinemiskohas, suuruselt umbes võrdväärne Pärnu jõega). Jõe pikkus 100 km, valgala 3000 km².
Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul, ühtlasi läbib ta kolme maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond).
Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist  Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks.
Navesti jões võib leiduda kuni 18 kalaliiki, nende seas jõeforell,  haug , särg, teib, turb, säinas,  latikas , luts,  ahven  ja kiisk. (vikipeedia.ee)
SOOD
Viljandimaa suurimad sood (ha)
Soosaare soostik 12 671
Kuresoo 10 847
Ördi 7 154
Parika 3 420
Valgeraba 3 379
Meleski 2 756
Kohvisoo 15501
Õisu 1 454
Halliste 1 148
Leie 1 137
Umbsoo 910
Kõksa 904
Pahuvere 875
Veelikse 868
Napsi 851
Raudna 821
1koos Valgamaal asuva lõunaosaga 1871 ha
Soosaare soostik asub Võrtsjärve nõo põhjaosas Navesti ja Põltsamaa jõe vahelisel lainjal tasandikul, pindala on 12 670 ha, lisaks 1460 ha soosaari. Soostiku moodustavad Kolgi, Pendi, Poka, Soosaare, Tääksi, Tässi ja Unakvere sood. Soostiku suurim soo on Soosaare raba (8840 ha). Soode vahel Kolga-Jaani ümbruses paiknevad loode-kagu sihilised lamedad voored (Kolga-Jaani voorestik ). Soostiku lõunaosa on järvetekkeline, ülejäänud sooalad tekkisid mineraalmaa soostumisel. Madalsooalad saavad vett põhja- ja valgveest ning kevadeti ja sügiseti lisanduvast Põltsamaa ja Navesti jõe tulvaveest. Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere soos on valdav puisraba, Kolgi, Pendi ja Tääksi soos on peamiselt puismadalsoo ja madalsoomets.
Soosaare soostikus on turbamaardla ala 7788 ha, millest põhilise osa moodustab madalsoolasund (2295 ha). Rabalasundit on Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere rabades. Rabalasundis on turba suurim paksus 6,8 m. Osa madalsooalast on kuivendatud. Unakvere, Poka ja Soosaare rabadest on toodetud käsitsi tükkturvast. Tänapäeval toimub turbatootmine freesturbaväljadel.
2012. aastal kaevandas Soosaare maardlas AS Kraver Soosaare I, II ja III turbatoomisalalt ning Tässi turbatootmisalalt kokku 11,5 tuhat t vähelagunenud turvast , AS Mikskaar kaevandas Raba-Jaani turbatootmisalalt 0,1 tuhat t hästilagunenud turvast.
Soosaare soostikus asuv Soosaare raba kuulub Alam- Pedja looduskaitsealasse.(entsyklopeedia.ee)
Parika raba asub Võrtsjärvest loodes , Sakala kõrgustiku ja Kolga-Jaani voorestiku vahel loode-kagu-suunalises sügavas nõos. Soo pindala on 3420 ha, lisaks rabale on ka madalsood , turvast on kuni 10,4 m. Mineraalmaasaari on 46,2 ha. Soo tekkis järve soostumisel, toitub sademeist, äärealad ka põhja- ja valgveest. Parika soos levib puisraba, loode- ja kaguosas on madalsootaimkatet, Parika järve ida- ja edelakaldal kasvab siirdesoomännik. Loodeservast saab alguse Navesti jõe vasakpoolne lisajõgi Parika oja (pikkus 17 km, jõgikond 99 km2). Rabas asuvad Parika järv ning väiksemad Pühajärv (ka Parika Pühajärv) ja Väikejärv (ka Parika Väikejärv).
Soos on turbamaardla ala 2712 ha, kus valdab rabaturbalasund (1913 ha). Leidub ka bituumenirikkaid turbakihte turbavaha tootmiseks 638 ha suurusel alal (paksus 1,0, tooraine varu 1,1 miljonit t). Raba lõunaosas (Kolga-Jaani valla piires) toodetakse 262 ha suurusel freesturbaväljal alus- ja aiandusturvast. 2012. aastal kaevandas AS Ramsi Turvas Parika maardlast 1,6 tuhat tonni hästilagunenud turvast ja 12,0 tuhat tonni vähelagunenud turvast.
Raba ja järved moodustavad Parika looduskaitseala .
Parika raba on kantud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi. (entsyklopeedia.ee)
Kuresoo (ka: Kuresoo raba, Leemeti raba on raba Viljandi maakonna loodeosas Soomaa rahvuspargis, suurem osa sellest jääb Suure-Jaani valla piiridesse , asudes Navesti, Raudna, Halliste ja Lemmjõe vahel. Kuresoo pindala on 110 ruutkilomeetrit, ta on Eesti suurim terviklik rabamassiiv.( vikipeedia.ee)
Ördi raba (ka Öördi raba) on soo Viljandi maakonna loodeosas Soomaa rahvuspargis.
Öördi raba on tekkinud järve soostumisel, mille jäänukina on alles jäänud Öördi järv. Raba on tervikuna 7154 hektari suurune. (vaata ka pilt 8) (vikipeedia.ee)
Pilt 8
INIMTEGEVUSE MÕJU MAASTIKELE
Viljandimaal on mitmeid maardlaid ja karjääre. Üle terve Viljandimaa on palju turbamaardlaid. Eriti aga maakonna kirdeosas. Põhja,-Lõuna,-ja Kesk-Viljandimaal on palju karjääre. Samuti on seal ka mõned turbatootmisalad. Põhja-Viljandimaal on ka üks dolomiidimaardla ja Lääne-Viljandimaal üks savimaardla. Kruusamaardlaid on kaheksa, ja need asetsevad maakonna idapoolel. Liivamaardlaid on üle terve Viljandimaa tihedalt. ( vaata ka Lisa 2)(Viljandimaa. maavalitsus .ee) Tuntuim Viljandiamaa karjäär on Paistu vallas asuv Supsimari II kruusakarjäär.( maavarad .ee)
Põllumajandus
2010 oli Viljandimaa teravilja koristuspinnalt (33 846 ha) Eestis 3. kohal, saagikus (2722 kg/ha) oli Eesti keskmisest (2761 kg/ha) ainult pisut väiksem. Otra koristati 12 043, nisu 9284, kaera 4251 ja rukist 1683 hektarilt. Kartulit saadi 630 hektarilt 10 820 tonni. Piimaveiseid oli 7600 , keskmine piimatoodang 5037 kg lehma kohta (Eesti keskmine 5432 kg). Sigade arvult on Viljandimaa Eestis esikohal (122 800), enamiku neist kasvatab Rakvere Lihakombinaadi tütarettevõte AS Ekseko. Paistu vallas tegeleb seakasvatusega Saimre Seakasvatuse OÜ (käive 2009. aastal 68 miljonit krooni). Mune toodeti 1,15 miljonit. Põllumajandusloenduse (2001) andmeil kasvatati Viljandimaal avamaaköögivilja kokku 156 hektaril, sellest peakapsast 4, söögipeeti 11 ja porgandit 37 hektaril. Aianduses on olulisimad ettevõtted Polli Aiandusuuringute Keskus (marja- ja puuviljaaiad ning istikukasvatus), Seedri Puukool OÜ (Karksi vallas) ja Oru-Nõlvaku talu (Abja vallas, marja- ja istikukasvatus).(entsyklopeedia.ee)
LISA1
Lisa 2
KASUTATUD KIRJANDUS

• Raivo Aunap "Eesti Atlas" 2007 Avita
  
• http://geoeducation.info/wp-content/uploads/2011/12/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf
  
• elvag\Lugemik\geograafia\EGCD\opik\juhan\juhan
  
• http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik
  
• http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_pinnamood
  
• http://entsyklopeedia.ee/artikkel/viljandimaa4
  
• http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_järved/eesti_limnoloogiline_rajoneering
  
• http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_j%C3%A4rved/eesti_limnoloogiline_rajoneering
  
• http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_pinnamood/pinnakate_ja_pinnavormid
  
• http://entsyklopeedia.ee/meedia/viljandimaa4/viljandimaa_soomaa_kuresoo_raba
  
• http://www.maavarad.ee/www.maavarad.ee/192
  
• http://viljandi.maavalitsus.ee/et/arengukavad
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Iivakiv i
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Viljandi_maakonna_j%C3%B5ed
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Viljandi_maakonna_j%C3%A4rved
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kuresoo _(Suure-Jaani)
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Labidakiv i
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Navesti_j%C3%B5gihttp://et.wikipedia.org/wiki/Navesti_j%C3%B5g i
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:%C3%96%C3%B6rdi_raba.jpghttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Raudna_Meiekosel.jpg
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Raudna_j%C3%B5g i
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Sinialliku_j%C3%A4rv
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandimaa
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_j%C3%A4rv
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95isu_j%C3%A4rv
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96rdi_raba
  
• http://www.egk.ee/wp-content/uploads/2011/05/176-187_UUS.pdf 
  
• http://www.hot.ee/zolki/Naanu.html
  
• http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/
  
• http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kvaternaar21.jpg