Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Rooma (konspekt) (5)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Vana- Rooma

  • Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned:
  • Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all.
  • Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas:
    • Mägised alad vaheldusid tasandikega.
  • Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda:
    • Merd sõideti kreeklastest vähem.
  • Geograafiline terviklikkus:
    • Eeldus ühtse riigi tekkeks.
  • Apenniini ps. rahvastik:
    Itaalikud
    Etruskid
    Kreeklased
    Asukoht
    Ps kesk- ja lõunaosa
    Ps loodeosas Etuuria maakond
    Ps lõunarannikul ja Sitsiilia
    Tegevusalad
    Põlluharimine ja karjakasvatus .
    Kaubandus, mere-sõit, põlluharimine, käsitöö.
    Põlluharimine, viinamarja- ja oliivkasvatus.
    Ühiskond
    Patriarhaalne suurpere
    12 aristokraatlikku linnriiki
    Linnriigid Kreeka elulaad ja kultuur
    Päritolu
    Indoeuroopa hõimud
    Tundmatu rahvas Väike-Aasiast
    Kreekast tulnud kolonistid.
  • Rooma ajaloo põhiperiood.
  • Kuningate aeg (753-509 eKr)
    • Etruskide hiilgeaeg .
    • 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid.
    • Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni.
    • Rooma linna väljaehitamine.
    • 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga.
  • Vabariik (509-30 eKr)
    • Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud .
    • 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased.
    • 3 Puunia sõda Kartaagoga ülemvõimust Vahemerel (264-146 eKr) lõppesid Rooma võiduga, vaatamata Hannibali võidule Cannae lahingus.
    • Laienemine ida suunas – 146 eKr liideti impeeriumiga Makedoonia ja Kreeta ning peagi ka Väike- Aasia .
    • Kodusõjad väepealike vahel – Pompeius ja Caesar, mis lõppesid Caesari võiduga ja tema ainuvõimu kehtestamisega.
    • 44 eKr Caesari tapmine ja kodusõdade jätkumine – Antonius ja Octavianus – Caesari pooldajad , kes alustasid omavahelist võimuvõitlust.
    • 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid enesetapu.
    • Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi lõppu.
  • Varane keisririik (30 eKr – 235 pKr)
    • Octavianus Augustuse aeg (30 eKr–14pKr) – pikk rahuperiood ja majandusõitseng, ainuvalitsejaga leppis enamus elanikest, senatist sai keisri nõuandja.
    • Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunktivallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia .
    • Roomarahu – riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid.
  • Hiline keisririik (235-476)
    • Segaduste ajajärk (235-284) – nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit , kellest vaid 1 suri loomulikku surma.
    • Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel.
    • Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel.
    • Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks.
    • Suur rahvasteränne (375-476) – germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele .
    • Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema .

    Riik, õigus ja armee
  • Vabariiklik kord
  • Res Publica (ld. K. avalik asi) – roomlaste nimetus oma riigile:
    Rahvakoosolek – Rooma kodanike koosolek, millele vormiliselt kuulus kõrgeim võim.
    Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja ametnike valimiseks.
    Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada.
    Senat – riiginõukogu endistest ja tegevametnikest, mis juhtis tegelikult riiki (300-600 eluaegset liiget)
    Kujundas sise- ja välispoliitikat.
    Juhtis sõjandust ja rahaasju.
    Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule.
    Kontrollis magistraatide tegevust.
    Magistraadid – riigiametnikud, kes reeglina valiti koosolekul paarikaupa 1 aastaks.
    2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal juhatasid vägesid.
    Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest.
    Kvestorid vastutasid riigikassa eest.
    Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest ning jälgisid elukombeid.
    Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve.
    Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks.
  • NobliliteetKitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki.
  • Vabariigi languse põhjused:
    • Talupoegade laostumine , kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida.
    • Tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid – suurmaavaldused, kus kasvatati viinamarju ja oliivipuid.
    • Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda (maavalduste ülempiir 125 ha).
    • Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile.
    • Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus.
  • Varana keisririik – võimujagamine senati ja keisri vahel.
  • Octavianus Augustus – senati antud aunimi (“suursugune”), millele lisas oma kasuisa Caesari nime (hiljem sai sellest valitseja tiitel keiser).
  • Rahvakoosoleku võim vähenes:
    • Pärast Augustuse surma enam kokku ei kutsutudki.
  • Tegelik võim oli keisri käes:
    • Koondas endale tähtsamad ametid – konsul, provintside asevalitseja (imperaator), rahvatribuun ja ülempreester.
  • Senatist sai keisrinõuandja ja senaatoriteks said ka provintside aristokraadid .
  • Magistraadid viisid ellu keisri korraldused .
  • Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine:
    • Kõik vabad mehes k.a. provintsides said kodakondsuse.
    • Itaalia kaotas oma eesõiguse ja riik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.
  • Itaalia ja provintsid – alistatud maad väljaspool Itaaliat .
  • Rooma poliitika provintsides lähtus põhimõttest “jaga ja valitse” (divide et impera ):
    • Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi.
    • Kehtestati erinevad sõltumistingimused, vältimaks ühise vastasrinde tekkimist.
    • Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt muutmata.
  • Erinevused ida- ja lääneprovintside vahel:
    Mahajäänud lääneprovintsid
    (Gallia, Britannia , Hispaania, P-Aafrika)
    Arenenud idaprovintsid
    (Kreeka, V-Aasia, Süüria, Egiptus )
    Latifundiumid – orjatööl põhinevad suurmaavaldused.
    Suurlinnad alles tekkimas.
    Ladina keel, millest kujunesid romaani keeled.
    Majanduslikult jõukas.
    Kõrge kultuur.
    Kreeka keel.
    Suured linnad.
    Ülekaalus väiketalud.
  • Rooma õigus
  • Rooma, kui õigusriik – kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, k.a. keiser.
  • Varasemad õigusnormid olid kirjas 12 tahvli seadustes.
  • Vabariigiaegsed õigusallikad:
    • Rahvakoosolekute seadused.
    • Senati otsused.
    • Magistraatide korraldused.
  • Keisririigi ajal:
    • Keisri otsused.
    • Õigusteaduse algus – seaduspärandi süstematiseerimine ja ühtlustamine, juriidiline terminoloogia.
  • Armee
  • Püsis koos relva jõul:
    • Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest.
    • Hiljem kujunes elukutseline palgasõjavägi.
  • Leegion – Rooma sõjaväe peamine väeüksus ( 4500 meest)
    • Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest)
    • Kergrelvastusega jalavägi (1200)
    • Ratsavägi (300)
    • Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused.
  • Relvastus
    • Viskekoda ja lühike mõõk.
    • Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed .
  • Võitlustaktika:
    • Maniipul – leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised)
  • Sõjatehnika
    • Head kindlusepiirajad.
    • Sõjalaagri kindlustamine.

    Ühiskond ja eluolu



  • Seisused
  • Senaatoriseisus :
    • Algul Rooma senaatorid.
    • Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia
    • Omasid latifundiume – orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi.
    • Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena.
  • Ratsanikuseisus:
    • Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes.
    • Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud.
    • Suurmaavaldajad.
    • Kaubandus- ja finantstegevus , kohtunikud.
  • Vabad mehed:
    • Linnade käsitöölised.
    • Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud).
    • Proletaarid – varatud linnakodanikud , kellele jagati tasuta vilja riigi kulul.
  • Vabaks lastud – tasu eest endale elatist teenivad orjad .
    • Võis end raha eest vabaks osta (omaniku heast südamest või ustava teenistuse eest).
    • Elas vaba inimese kombel, kuuludes koos varaga ikka peremehele.
    • Sai kodanikuks ja oli sageli ka kliendiks patroonile.
  • Orjad:
    • Orje rohkem ja olukord halvem kui Kreekas.
    • Orje saadi peamiselt vallutussõdadest.
    • Orje kasutati kõigis eluvaldkondades – raskel füüsilisel tööl (põllul, kaevanduses), majateenijatena, koduõpetajate ja oskustöölistena (haritud kreeklased) ning avalikel mängudel.
    • Kõnelevad tööriistad” – ori kuulus peremehele (puudus vara ja vabadus), kes võis teda isegi tappa.
    • Orjanduslik ühiskond – ülemkihi (a,b) heaolu sõltus orjade tööst.
  • Perekond ja naiste positsioon
  • Patriarhaalne perekond (ld. k. familia ):
    • Mehe piiramatu võim peres (naine, lapsed, pojanaine jt).
    • Kodanikuõigusteta naised olid mehe eeskoste all (nt kohtus).
    • Tüdrukud abiellusid pärast murdeiga .
    • Abielunaise tähtsaim voorus oli truudus .
  • Naiste positsioon võrreldes Kreekaga:
    • Naistel oli rohkem vabadust – võis abielu lahutada ja suhtles külalistega koos mehega.
    • Võis vabaneda mehe eeskostest sõlmides abielu ja käsutades vara.
  • Toidulaud:
    • Vaestel leib ja jahupuder, kala, puu- ja juurvili .
    • Rikastel külluslikud lihatoidud, joogiks lahjendatud vein.
    • Peamine söögikord oli kolmekäiguline õhtusöök enamasti külaliste seltsis.
    • Toitu võeti näppudega, külitades madalatel lavatsitel.
    • Oksendamisega tehti ruumi uuele toidule.
  • Avalikud mängud:
  • “Leiba ja vaatemängu!”:
    • Peamine vahend rahvalõbustamiseks.
    • Nende korraldamine oli keisrite aukohus.
  • Hobukaarikute võidusõit hipodroomil :
    • 4 võistkonda oma pooldajatega pealtvaatajate hulgas.
    • Läbiti 7 sirget tagasipöördega ümber tulba (u. 4 km).
    • Võistlejateks peamiselt orjad.
    • Circus Maximus (suur ringrada) – kuulsaim hipodroom Roomas linnas keisrite palee kõrval.
  • Gladiaatorite – elukutseliste orjadest mõõgavõitlejate võitlused:
    • Amfiteatrid – ringikujulised gladiaatorite areenid (suurim oli Colosseum 50 tuhande pealtvaatajaga).
    • Võitles elu ja surma peale – võidetu saatuse otsustas publik.
    • Tavaliselt kahevõitlus – ühel kilp ja mõõk, teisel kolmhark ja võrk.
    • Võitlus metsloomadega.
    • Merelahingud Tiberi jõel (nt Salamise lahingu lavastamine).

    Rooma linnad ja kunst



  • Linnade areng
  • Linnade tähtsus:
    • Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu.
    • Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke.
    • Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel.
  • Rooma linn:
    • Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni.
    • Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest.

  • Rooma sihipärane väljaehitamine keisririigi ajal:
    • Foorum omandas piduliku välisilme.
    • Kerkisid ühiskondlikud hooned – amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid.
    • Uued templid, s.h. Panteon – kõigi jumalate tempel.
    • Palatinuse künkale keisrite paleed.
    • Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf – võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna).
    • Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima ) ja veejuhtmed.
    • Termid – avalikud saunad , kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud).
    • Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades.
  • Aatriumelamu – jõukate roomlaste elamutüüp:
    • Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu.
    • Hoone keskmeks oli aatrium – avatud katusega siseõu.
    • Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse.
    • Hoone taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg.
  • Pompej (Pompeij/ Pompei )
    • Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil.
    • Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla.
    • Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele.
    • Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega.
  • Ehituskunst
  • Kõrgem tase kui Vana-Kreekas:
    • Uudseks oli nn Rooma betoon – lubjamört kivide sidumiseks.
    • Võlvid, kaared ja kuplid.
    • Peamiselt põletatud tellis , välisvooderduseks marmor .
  • Kivist sillad ja akveduktid – suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega.
  • Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid.
  • Arenenud teedeehitus:
    • “Kõik teed viivad Rooma!” – u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise.
    • Via Appia – tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse.
  • Skulptuur
  • Kreeka kujude koopiad , mille järgi tunneme hävinud originaale.
  • Marmorportreed – loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask :
    • Augustuse kuju – õnnestunuim portree
  • Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest:
    • Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks.
  • Võidusambad ja reljeefid :
    • Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest.
    • Traianuse sammas – 40 m kõrgune üle 300 episoodiga.
  • Maalikunst
  • Suures osas hävinud:
    • Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud .
  • Portree- ja seinamaalid :
    • Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale.
    • Ruumilisus – kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine.
    • Poetessi portree – võluv ja siiras naisekujutis.
  • Temaatika lai:
    • Müüdid ja ajaloolised sündmused.
    • Loodus.
    • Portreed.
    • Eluolu.

    Rooma religioon



  • Varasem usund :
  • Looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena:
    • Nuumen (=hing) – igale asjale omane jõud.
    • Algselt oli üks nuumen ka Janus – kahenäoline hea alguse ja lõpu jumal (jaanuar tähendas aasta algust).
    • Iaarid – esivanemate hinged maja kaitsevaimudena, millele tähtpäevadel annetusi toodi.
    • Geenius – maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise.
  • Ennustamine võeti üle etruskidelt:
    • Augurid – riigi poolt määratud preestrid , kes tegelesid ennustamisega.
    • Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest.
    • Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi.
    • Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde.
  • Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt:
    • Jupiter = Zeus – taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis.
    • Juno = Hera
    • Minerva = Athena
    • Mars = Ares
    • Venus = Aphrodite
    • Bacchis = Dionysos
    • Vesta = Hestia – kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli.
    • Vesta neitsid – Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud.
  • Riigi osa religioonis:
    • Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest.
    • Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised.
    • Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks.
    • Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) – tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks.
    • Pontifex maximus – ülempreester, kelleks oli keiser.
    • Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine.
  • Idamaised mõjud:
    • Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid – salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees.
    • Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias.
    • Bacchuse müsteeriumid – Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused.
    • Isise austamine – lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles.
  • Kristluse tekkimine ja levik:
  • Jeesus :
    • 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki.
    • Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus.
    • Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa.
    • Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos – salvitu).
    • Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada.
    • Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle.
  • Kristalsed ja nende tagakiusamine :
    • Kristlased – Jeesus Kristuse õpetuse austajad.
    • Kristlus (riskiusk) – Jeesus Kristuse õpetus.
    • Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas.
    • Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid.
    • Ristiusu levitajateks olid apostlid – rändjutlustajad.
    • Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad.
    • Kogudused tegutsesid sageli katakombides – maa- alustes käikudes.
    • Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu .
    • Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi.
    • Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero , süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus.
    • Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti.
    • Kristlased austasid märtreid – usu eest hukkunuid.
    • Kristlaste arvu suurenemine – nendeks oli nii vabu kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi.
  • Pühakirja kujunemine:
    • 3.saj. eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament , kuna juudid ei osanud enam heebrea keelt.
    • 2. saj. pKr kujunes kreekakeelne Uus Testament – 4 evangeeliumi ehk lugu Jeesuse elust ja õpetusest, mille lisandusid apostlite kirjad ja teod.
    • Piibel (kr.k. Piblion-raamat) – kristlik pühakiri Vanast ja Uuest Testamendist.
    • Vulgata – Piibli ladinakeelne tõlge Hieronymuselt – 4.saj pKr, mis oli kasutusel kogu keskaja.

    Rooma kultuur



  • Traditsioon ja võõrmõjud
    TRADITSIOON
    VÕÕRMÕJUD
    • Kaua aega suulises vormis.
    RAHVAPÄRIMUSED
    • Kirjapanek kreeklaste mõjul 3.saj. eKr
    • Kirjandusteoste mugandused.
    • Põhiteemaks Puunia sõjad.
    • Hilisem originaal-kirjandus.
    KIRJANDUS
    • Kreeka teoste ladina- keelsed tõlked.
    • Homerose eeskujul ajaloolised eeposed .
    • Looduse hingestamine.
    RELIGIOON
    • Kreeklastest kõrgem tase (kuppel, kaared)
    EHITUSKUNST
    • Tagasihoidlikumad saavutused.
    TEOREETILISED TEADUSED JA FILOSOOFIA
    • Ei tuntud kreeklastega võrdset huvi.
    • Kreeka filosoofiast püüti leida juhiseid igapäeva- ja riigieluks.

  • Haridus
  • Laste kasvatamine perekonna ülesandeks:
    • Praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus .
    • Vaimsele haridusele suurem tähelepanu Kreeka mõjul.
    • Kirjatarkust õppisid poisid, vahel ka tüdrukud koolis.
    • Rikkamatel oli koduõpetaja (haritud kreeklaste ori).
  • Õpiti:
    • Kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu.
    • Poistele kõnekunsti õpetus ja enesetäiendus Kreekas tuntud õpetlase juures.
  • Sõjalist õpetust saadi pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina sõjaväes teenides.
  • Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr)
  • Kuulsaim Rooma oraator , ladina keele arendaja:
    • Suurepärased kohtukõned, kus paljastas mõne riigimehe seadusevastast tegevust.
    • Kõned pakkusid loogikat, naudingut ja emotsioone.
    • Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus.
  • Tuntud poliitik :
    • Valiti konsuliks, kellena saavutas tuntust.
    • Pooldas vabariiki ja senati võimu.
    • Hukati, sattudes vastuollu Caesariga.
  • Teater
  • Avalikud mängud:
    • Etendused kuulusid avalike mängude kavva.
    • Vähempopulaarsed hobuste võidusõidust ja gladiaatorite võitlusest.
  • Kreeka mõjud:
    • Sarnane välisilme, kuid puudus koor.
    • Lisaks meestele hiljem ka naisnäitlejad.
    • Peamiselt komöödiad rahva lõbustamiseks, sageli Kreeka teoste mugandused.
  • Kultuuri õitseng Augustuse ajal
  • Eeldused:
    • Pikk rahuperiood.
    • Kirjandus ja kunst kui vahend Rooma ja keisri ülistamiseks.
  • Maecenas :
    • Keisri rikas sõber, kes toetas tema taotlusi.
    • Kutsus oa lähikonda noori andekaid autoreid, toetades neid rahaliselt viljakaks loominguks.
    • Metseen – rikas kultuurisoosija.
  • Kirjanduse kuldne ajastu:
    • Tuntuim poeet oli VergiliuseeposAeneisTrooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole.
  • Ajalookirjutus:
  • Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud.
  • Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist.
  • Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus:
    • Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni.
    • Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga.
    • Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu.

    Hiline Rooma Keisririik



  • Sügava kriisi ületamine 3. sajandil.
  • Sõdurkeisrite aeg:
    • Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks.
    • Lakkamatud kodusõjad.
    • 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma.
  • Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305)
    • Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale.
    • Senat kaotas ka nõuandva tähenduse.
    • Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile.
    • Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata.
    • Suurendati ratsaväe osatähtsust.
    • Sõjaväe barbariseerumine – meestepuudusel värvati sõdureid piiritaguste rahvaste hulgast (germaanlased).
  • Ühiskond muutus rangemalt seisuslikuks.
    AUVÄÄRSED
    MADALAD
    • Senaatoriseisus vabastati maksudest ja kohustustest.
    • Allpool seisvad auväärsed pidid makse koguma ja rahastama ehitus-töid.
    • Kõik madalad olid maksumaksjad.
    • Maksude paremaks kogumiseks piirati liikumisvabadust ( sunnismaisus ).

  • Riigi lõplik langus
  • Impeeriumi jagunemine:
    • Keiser Constantinus Suur (306-337) muutis pealinnaks Konstantinoopoli, mis oli lähemal rikastele ja kriisist vähem haaratud idaaladele.
    • Kujunes tava, et võim jagati 2 keisri vahel – üks valitses ida-, teine lääneosa.
    • Keiser Theodosius ühendas veel kord riigi, kuid tema surma järel 395.a toimus lõplik jagunemine kaheks – Lääne- ja Ida-Roomaks.
  • Suur rahvasterändamine (alates IV sajandi lõpust):
    • Mitmed germaani rahvad asusid Rooma riigi aladele.
    • Lääne-Rooma riik lagunes germaani väepealike võimualusteks piirkondadeks.
  • Linnade allakäik lääneosas:
    • Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähenduse.
    • Rikkad eelistasid linnade asemel maamõisasid, mis muutusid kaubanduse soikumise tõttu naturaalmajanduslikuks – kõige eluks vajaliku tootmine kohapeal.
  • Lääne-Rooma lõpp:
    • 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse.
  • Ida-Rooma keiser Justinianus (527-565):
    • Püüdis taastada keisririigi ühtsust läänepoolsete alade vallutamisega.
    • Sõjad Itaalias vaid kiirendasid tsivilisatsiooni langust.

    Hilise Rooma
    kristlik kultuur

  • Ristiusu kirik
  • Ristiusu võidukäik:
    • Constantinus Suur andis kristlastele 313.a. Milano ediktiga usuvabaduse.
    • Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik keisrid (v.a. üks).
    • Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi.
    • 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
    • Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine.
    • Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti.
  • Kirik – kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon :
    • Kirikukihelkond – koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester .
    • Piiskopkond (diötsees) – linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop.
    • Peapiiskopkond – suurem ja tähtsam diötsees ( Jeruusalemm , Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit.
    • Sinod ehk kirikukogu – metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas).
    • Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine).
    • Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja.
  • Kiriku ühtsuse tagamine:
    • Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale – õigele uskumusele.
    • Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja seetõttu algasid suured vaidlused.
    • Kirikukogudel kujundati õige nn. ortodoksne usutunnistus.
    • Kõik kõrvalekalded sellest keelati ning kuulutati hereesiateks – ketserlikeks väärõpetusteks.
    • Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) – Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud.
    • Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud.
  • Kloostrite teke:
    • Askees – äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses).
    • Eremiidid ehk mungad – maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius).
    • Kloostrid – ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel).
    • Suurt tähelepanu pöörati ristiusu õpetuse uurimisele, kirikuraamatute ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele.
  • Kristlik kultuur.
  • Suhtumine antiikkultuuri:
    • Kristluse levik ei põhjustanud paganliku kultuuri hülgamist vaid selle ülevõtmist.
    • Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus.
    • Kristlikest õpetlastest ja kirikust sai Kreeka-Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja.
  • Augustinus – Hilise antiigi silmapaistvaim kristlik õpetlane:
    • Laialdaste teadmistega Põhja-Aafrika piiskop, kes kaitses õigeusku ja sõnastas ristiusu põhitõdesid.
    • Õigustas askeesi – inimene saab Jumalast osa vaid hinge kaudu ja ainult siis kui kehahimudest lahti öelda.
    • Arendas õpetust pärispatust – juba Aadam tegi pattu ja sealtpeale lasub see kogu inimkonnal.
    • Ilma jumala armuta ei suuda inimesed patust pääseda, kes saatis oma poja inimkonna eest surema.
    • Alles jumala arm teeb selgeks, mis on hea, mis halb.
    • See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki.
    • Kuulsaim teos “Jumalariigist” – inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel.
    • Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus.
  • Kirikuarhitektuur:
    • Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu – lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid .
    • Eeskujuks võeti basiilika – tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone.
    • Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena.
    • Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas.


  • Vasakule Paremale
    Vana-Rooma-konspekt #1 Vana-Rooma-konspekt #2 Vana-Rooma-konspekt #3 Vana-Rooma-konspekt #4 Vana-Rooma-konspekt #5 Vana-Rooma-konspekt #6 Vana-Rooma-konspekt #7 Vana-Rooma-konspekt #8 Vana-Rooma-konspekt #9 Vana-Rooma-konspekt #10 Vana-Rooma-konspekt #11 Vana-Rooma-konspekt #12 Vana-Rooma-konspekt #13
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 185 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sun123451 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    pdf

    Antiik-Rooma konspekt

    II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    docx

    VANA-ROOMA ülevaade

    1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509  Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr  6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265  Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.  4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.  265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

    Vanaaeg
    thumbnail
    15
    docx

    Vana-Rooma

    1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

    Eesti ajalugu
    thumbnail
    10
    docx

    Vana-Rooma

    II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

    11.klassi ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

    ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 ­ 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 ­ 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    rtf

    Vana-Rooma riigi konspekt

    Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Vana-Rooma riik

    Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr ­ *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Referaat Vana-Rooma kohta

    arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats ­ foorum, künkal asus kindlus. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus, sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema, linna rajades läksid

    Ajalugu




    Kommentaarid (5)

    bunnyheed profiilipilt
    bunnyheed: võiks olla ära märgitud mis klassile see mõeldud on
    18:22 08-12-2008
    sun123451 profiilipilt
    sun123451: Mõeldud 10. või 11. klassile...
    14:46 13-12-2008
    sats profiilipilt
    sats: asjalik konspekt:)
    05:43 21-01-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun