Vana-Rooma riik (1)

Ajaloo KT kordamine ptk 20-29
1. Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus:
1)Kuningate aeg 753-509 eKr – *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati , *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik
2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid , roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr
3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärjel peeti maha 3 sõda, mida tuntakse Puunia sõdadena (3.sõjas hävitasid roomlased Kartaagi 146eKr), * 146 eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, *133eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas.
4)Vabariigi langus 133-30 eKr – II ja I sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee, *algasid kodusõjad, * võimsamate riigimeestena tõusid esile Pompeius ja Caesar , * Kui Pompeius tapeti tõusis Caesar Rooma riigi ainuvalitsejaks (44eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt), *Võimule tõusid Antonius ja Octavianus , *30eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad.
5)Varane keisririik 30 eKr-235 pKr - * Octavianuse valitsusaeg tõi endaga kaasa pika rahuperioodi, * 64.aastal hävis suur osa Roomast hiigel tulekahjus, *I saj. keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast, *Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti , *II saj. lõpul ja III saj. algul hakkas olukord riigiga halvenema – riigipiire rünnati ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad
6)Segaduste ajajärk 235-284 pKr - *Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni, *Võimule hakkasid tõusma madalat päritolu, oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, * Rooma idaprovintse ründas Uus-Pärsia riik ja põhjast germaanlaste hõimud
7)Rooma uus tugevnemine 284-395 pKr - * Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra kehtestada, korraldas ümber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu nind kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi, * Constantinus Suur jätlas ümberkorraldusi – 313 legaliseeris ristiusu, see muutus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks, *CS rajas Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli, *Juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel (ida ja lääne osa jaoks), *Pärast theodosius Suure surma aastal 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks:Lääne- ja Ida-Roomaks
8)Lääne-Rooma langus 375-476 pKr – *375. aastal tungisid hunnid Euroopasse, mis sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimudega keisririigi territooriumile elama, *410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle, *Peagi hakkasid germaani soost väepealikud valitsema kogu Itaalias, *476.a kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Rooma keisri võimult- see sündmus märgib Lääne-Rooma keisrivõimu ja kogu vanaaja lõppu
9)Ida-Rooma viimane hiilgeaeg 476-568 pKr - *Keiser Justinianus asus läänepoolseid alasid tagasi vallutama – alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, *Justinianus lasi korrastada Rooma õiguse ja püstitas ehitisi , *Sõjad ja epideemia kurnas riigi ega lubanud saavutatud edu edasi arendada, *568.a tungisid Itaaliasse uus germaani rahvas – langobardid
2. MAGISTRAADID -igal aastal valitavad riigiametnikud
-valiti rahvakoosolekul, enamasti üheks aastaks
- igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest
Konsulid –neid oli 2, kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis
Preetorid –neid oli 8, tähtsaim ülesanne oli korraldada õiguse mõistmist
Tsensorid - valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, kodanike loenduse korraldamine (tsensus)
Diktaator - sai ametis olla kuni pool aastat, määrati ametisse vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht
Rahvatribuunid- arvult 10, pidid kaitsma lihtrahva huve
RAHVAKOOSOLEK –võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda
-polnud ühtset rahvakoosolekut
- koosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid
SENAT -vanemate nõukogu ehk valitsev riiginõukogu
-koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist
-ametis oldi koguaeg
-kogenud riigimehed- senaatorid
-kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju
Patriitsid - suursuguste roomlaste järeltulijad, Rooma kodanik
Plebeid- lihtrahvas, Rooma kodanikud
3.Miks asendus Roomas vabariik keisririigiga?
Sest Rooma sõdis pidevalt ja vallutas maid juurde. Pidevateks sõdadeks oli vaja alalist sõjaväge. Rooma armee moodustus nüüd palgasõduritest, kelle eessas olid väejuhid. Edukas väepealik võis senati otsuseid ignoreerida ja koguni oma armeega Rooma vastu minna. Riigis puhkesid kodusõjad. Aastal 30 eKr võitis Octavianus vastased ja kehtestas riigis ainuvõimu. Nii sai alguse keisririik.
4.Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast?
-pealtnäha oli riigikorraldus endine
-mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokku kutsumisest
-riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt nimetati keisriks
- valitsejal oli korraga mitu ametit
-senatist sai keisririigi ajal valitseja, nõuandja ja magistraadid
-vastuolu senatiga võis oluliselt takistada keisri tegevust
5.
Lääneprovintsid
Idaprovintsid
Asukoht
Põhja-Aafrika, Hispaania , Gallia , Britannia
Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus
Keel
Ladina keel
Kõneldi kreeka keelt, pisut ka ladina keelt
Arengutase
Olid enne roomlaste vallutamist pmst alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis ( erand Põhja-Aafrika)
Olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega, Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi jõukamate aladena
Linnad
Mujal tekkisid suuremad linnad alles pärast Rooma võimu alla minekut ja olid seega algusest peale roomalikud, need kerkisid Vahemerega vahetult piirnevatel aladel ja jäid jõukuselt nind arengutasemelt Idamaa linnadele alla, Vahemerest eemal, eriti põhja- poolsetel aladel oli linnu vähe
Jõukamad linnad, linnad eksportisid käsitöö tooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse
Põllumajandus
Ühiskond säilitas siin põllumajandusliku üldilme
„divide et impera “ – jaga ja valitsee põhimõte, kasulik kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel
6.
Ehitamis aeg
Otstarve
Forum Romanum
3.sajand eKr – 4.sajand pKr
Turuplats , senati kogunemiskoht
Traianuse sammas
106-133 pKr
Keiser Traianuse auks
Augustusemausoleum
28 eKr
Matmispaik mitmetele inimestele imperaatori perekonnast
Colosseum
~ 70-80 pKr
Gladiaatorite võitlused, meelelahutus
Kapitoolium
~ 120 pKr
Kindlus , poliitiline ja usuline keskus R’s
Circus Maximus
326 eKr
Meelelahutus, hobukaariku võidusõidud
Constantinusevõidukaar
315 eKr
Constantinus Suure auks
Caracalla termid
212-216 pKr
Avalikud saunad, pesemiseks puhkamine
Panteon
115-123 eKr
Antiik Rooma jumalate tempel
Marcelluse teater
Valmis 13 pKr
Kasutati teatri ja kindlusena
KRISTLUSE TEKE
Kus ?
Tekkis Juudamaal, mille oli Rooma 63 ekr vallutanud
Miks?
Usk vanadesse jumalatesse oli kadunud, rahvahulgad vajasid uut tüüpi usku
Kes oli Jeesus ?
Jutlustaja ja imetegija , juudi soost puusepa poeg
Mida ta õpetas?
Tuleb armastada oma ligimest nagu iseennast ,
Miks löödi risti?
Talle sai süüks jumalateostus, süüdistati ka Rooma võimu õõnestamises
Kuidas ristiusust sai massiusk?
Kui Constantinus Suur legaliseeri ristiusu, sellest alates muutus kristlus kiirest impeeriumi valitsevaks religiooniks
Uue Testamenti kujunemine
Kuna maailmalõppu ei saabunud pärimust hakata kirja panema , kristlikud autorid panid kirja 4 evangeeliumit, neid kokku hakati nim. Uueks Testam.
Rooma riigi suhtu- mine kristlusesse
Esialgu rahumeelselt, siis keiser Traianuse käsul hakati karistama kritlasi surmanuhtlusega, halb suhtumine lõp. kui keisr Constantinusest sai kristlane
7.
8.Mis põhjustas Rooma impeeriumi kokkuvarisemise?
*germaanlaste sissetung, suur rahvasteränne
*kõik germaanlased said kodakondsuse
*riik laienes- polnud võimalik hallata
*leegionite suur võim (keisrite vahetumine)
* linnaelu ja kaubanduse allakäik
*orjade nappus(vähe vallutusõdu), tööjõu puudus
*impeerium valis kaitse --> barbarite tugevnemine
*impeeriumi ülalpidamine nõudis liiga suuri kulutusi
9. Caesar- Rooma väejuht ja poliitik , 48 eKr tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, tapeti 44 eKr
Octavianus- Rooma riigi valitseja aastatel 30eKr – 14pKr, aunimetus Augustus
Cicero- oratoor Roomas, konsul , toonane üks silmapaistvamaid riigimehi, antiikõpetlane
Titus Livius- Rooma ajaloolane, tegutses Augustuse valitsusajal, „Raamatud linna rajamisest alates“ autor
Maecenas - Augustuse rikas sõber, toetas rahaliselt andekaid autoreid
Vergilius - tol ajal enim esile tõusnud poeet , eepose „ Aeneis “ autor
Constantinus suur- Rooma keiser (306-336), legaliseeris ristiusu
10.
Proletaarid- Rooma riigi vaesed kodanikud
Akvedukt- monumentaalne veejuhe
Patroon - vaese roomlase eestkostja
Term - avalik saun
Klient - patroonist sõltuv kaitsealune
Kirik - Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon
Foorum - turu- ja koosolekuplats
Katoliiklik - kogu kristlaskonda hõlmav
Familia - perekond (Rooma ühiskonna alglüli)
Diötsees- kiriku piirkond, piiskopkond
Genus- sugukond
Metropoliit-suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop
Populus Romanus- Rooma rahvas
Sinod -kirikukogu,et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju
Res publica - vabariiklik korraldus
Dogmaatika- usutõdede kogum
Nobiliteet- riiki juhtiv, kitsas perekondade ring
Ortodoksne- kiriku poolt ametlikult õigeks tunnistatud usk
Munitsiipium- säilis omavalitsus ja kodanikud said, kas täielikud või piiratud Rooma kodaniku õigused
Hereesia - kiriku poolt väärõpetuseks tunnistatud seisukohad
Pax Romana - Rooma rahu
Ariaanlus- hereetiline kristlik õpetus
Princeps- esimene (isik, ese vms)
Askees - usklike rõhutatult kasin ja karm eluviis
Imperaator- provintside asevalitseja
Eremiit- jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale tõmbunud isik
Leegion - Rooma sõjaväe peamine väeüksus
Klooster - munkade või nunnade kogukond
Latifundium- ulatuslikud , orjatööl põhinevad suurmaavaldused
Munk - jumala teenimiseks ilmaelust kõrvale tõmbunud mees
Tuunika- alussärk, lihtsa lõikega, kaks käe auku
Piiskop- algselt suurema kristliku koguduse ülem
Tooga- pealisriie, üle õla
Presbüter- varakristliku koguduse vanem