VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID:PERIOODI NIMETUSAEGISELOOMULIKUD TUNNUSEDKuningate ajajärk 753 – 509 eKr•Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr.•6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all.Varane vabariik 509 – 265 eKr•Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.•4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.•265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemere piirkonnas 265 – 133 eKr•I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks.•2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr).•Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr.Kodusõdade ja vabariigi langus133 – 30 eKr•Vendadest rahvatribuunide Gracchuste reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vaesumise takistamiseks.•2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele.•Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr.•Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane keisririik30 eKr – 235 pKr•Octavianus Augustuse valitsusaja algul kehtestati monarhistlik valitsemissüsteem.•Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk.•Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrite ajajärk235 – 284 pKr•Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel.•Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline keisririik 284 – 476 pKr•Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek.•Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse.•Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände.•395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks.•Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse.1.3.Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus:Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis – tuntud).a)Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud.b)Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid.c)Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge...
Kõik kommentaarid