Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vana-Rooma (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
15
II. ANTIIKAEG :
VANA- ROOMA AJALOOPERIOODID:
PERIOODI NIMETUS
AEG
ISELOOMULIKUD TUNNUSED
Kuningate ajajärk
753 – 509 eKr
  • Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr.
  • 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all.
Varane vabariik
509 – 265 eKr
  • Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.
  • 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.
  • 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemere piirkonnas
265 – 133 eKr
  • I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks.
  • 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr).
  • Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr.
Kodusõdade ja vabariigi langus
133 – 30 eKr
  • Vendadest rahvatribuunide Gracchuste reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vaesumise takistamiseks.
  • 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele.
  • Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr.
  • Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim.
Varane keisririik
30 eKr – 235 pKr
Sõdurkeisrite ajajärk
235 – 284 pKr
  • Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel.
  • Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele .
Hiline keisririik
284 – 476 pKr
  • Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek.
  • Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse.
  • Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände.
  • 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks.
  • Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse.

  • ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL:
  • Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 – 509 eKr):
    Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu(~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna (= linnriigi). Küngastevaheline soostunud ala täideti ja sinna rajati koosoleku- ja turuplats - foorum (ld k turuplats). Kõige järsumate nõlvadega künkale- Kapitooliumile (ld k Capitolium) rajati linna kindlustatud keskus. Pärimuse järgi rajati Rooma linn 753 eKr Romuluse poolt. Seda aastat peeti ühtlasi roomlaste ajaarvamise alguseks ning Rooma ajaloo traditsioonilise alguspunktina käibib see tänapäevani.
    Pärimuse järgi valitsesid Rooma riiki 7 kuningat. Neist kolm viimast olid etruski päritolu. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga.
  • Vana-Rooma ühiskonnakihid kuningate ajajärgust kuni vabariigi ajajärgu lõpuni:
    Rooma ühiskond jagunes selgelt eristatud klassidesse:
  • Patriitsid (ld k patres – isad): põlised Rooma elanikud ja suurtsuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks.
  • Plebeid (ld k plebs – rahvahulk): Rooma lihtrahvas ; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul.
  • Orjad : sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.
    Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles – järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.
    Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater – isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti.
  • Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus :
    Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis – tuntud).
  • Magistraadid : rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud , kellele palka ei makstud.
  • Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid.
  • Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge.
  • Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele.
  • Diktaator (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht. ½ aastase ametisoleku ajal omas
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Vana-Rooma #1 Vana-Rooma #2 Vana-Rooma #3 Vana-Rooma #4 Vana-Rooma #5 Vana-Rooma #6 Vana-Rooma #7 Vana-Rooma #8 Vana-Rooma #9 Vana-Rooma #10
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hheily Õppematerjali autor

    Lisainfo

    VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID:PERIOODI NIMETUSAEGISELOOMULIKUD TUNNUSEDKuningate ajajärk 753 – 509 eKr•Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr.•6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all.Varane vabariik 509 – 265 eKr•Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.•4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.•265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemere piirkonnas 265 – 133 eKr•I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks.•2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr).•Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr.Kodusõdade ja vabariigi langus133 – 30 eKr•Vendadest rahvatribuunide Gracchuste reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vaesumise takistamiseks.•2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele.•Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr.•Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane keisririik30 eKr – 235 pKr•Octavianus Augustuse valitsusaja algul kehtestati monarhistlik valitsemissüsteem.•Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk.•Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrite ajajärk235 – 284 pKr•Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel.•Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline keisririik 284 – 476 pKr•Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek.•Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse.•Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände.•395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks.•Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse.1.3.Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus:Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis – tuntud).a)Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud.b)Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid.c)Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge...

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    15
    docx
    Vana-Rooma
    9
    pdf
    Antiik-Rooma konspekt
    15
    docx
    VANA-ROOMA ülevaade
    13
    doc
    Vana-Rooma-konspekt
    49
    doc
    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
    7
    doc
    Vana-Rooma
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun