Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inglismaa uusajal (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

INGLISMAA UUSAJAL

16.saj


  • Reformatsioon : Henry VII
  • Mary üritas taastada katoliku kirikut
  • Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj
  • Elisabeth I ( 1558- 1603 )
  • Inglismaal taastati anglikaani kirik . See tagab stabiilse sisemise arengu
  • Inglismaast sai tugev tööstusriik
  • Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest
  • Kultuuri õitseng
  • Puritanism
  • Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest.
  • Tekkis palju erinevaid suundi
  • Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini.

    17.saj

    • Troonile sai šotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA
    • James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult

    Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal.

    Kodusõda Inglismaal

    • Kutsuti kokku parlament (1640)
    • 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli  See muutus kodusõjaks(1642-1648)
    • Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes šotimaale
    • Cromwell oli edukas ning hõivas parlameni ja võttis endale võimu

    Inglismaa vabariik

    Kuulus Revolutsioon (1688)

    • Troon läks Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile
    • 1688 sai kuningaks William III
    • „Õiguste deklratsioon”- see pani paika kuniga võimupiirid

    INGLISMAAST SAI PARLAMENTAARSE MONARHIAGA RIIIK.

    18.saj

    • Inglismaast on saanud tugev parlamentaarse monarhiaga riik
    • Inglismaast on saanud koloniaalriik
    • Inglased kaotavad suured valdused Ameerikas
    • 1760ndatest saab Inglismaal alguse tööstuslik pööre
    • See levis mujale Euroopasse pärast suurt Prantsuse revolutsiooni

    INGLISMAAST SAAB JUHTIV TÖÖSTUSRIIK KOGU MAAILMAS.

    19.saj

    • Inglismaa on eeskujuks paljudes alades teistele riikidele ( majandus, sisepoliitika, kultuur, välispoliitika)
    • Probleemid Iirimaaga – 1840.a oli suur ikaldus

    II Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil § 8


    Parlament tuli esimest korda kokku 1265, koosnes Alamkojast ja Lordide kojast (Ülemkojast). Parlamendi ja kuninga vahel käis pidev võimuvõitlus. Inglise parlamentarism on olnud eeskujuks kogu maailmale.
    1603-1625 oli Inglismaa kuningaks hukatud Mary Stuarti poeg James I, tema järel eelmise poeg Charles I (1625- 1649 ), mõlemad valitsesid absolutistlikult. Kuninga piiramatu võim takistas Inglismaa arengut. Kuninga vastu olid ka mitmed ühiskonnakihid – puritaanid, uusaadlikud.
    1640 tuli parlament taas kokku (viimati 1629), sest Šotimaaga sõdimiseks vajaliku raha saamiseks oli vaja parlamendi nõusolekut. Algul lühike (paar nädalat), seejärel pikk parlament (12 aastat).
    1640 – 1660 – Inglise kodanlik revolutsioon .
    Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele (kuningas ei tohtinud parlamenti laiali saata, parlament kontrollib riigi rahaasju jne).
    1640. aastatel toimus kaks kodusõda kuninga poolehoidjate ( kavalerid ) ja nn parlamendileeri (ümarpead) vahel. Parlamendivägede eesotsas oli puritaanist uusaadlik Oliver Cromwell.
    Peale teist kodusõda andis parlament kuninga kohtu alla ja Charles I hukati 1649. Inglismaa kuulutati vabariigiks. Tegelikult kehtis Cromwelli diktatuur. Saatis parlamendi laiali, võttis endale lordprotektori tiitli .
    1658 Cromwell suri, tema poeg loobus võimust.
    1660 kutsuti uuesti kokku parlament, kes kroonis uueks kuningaks Charles II (Charles I poeg). Tema järel kuningaks vend James II – oli toimunud Stuartite restauratsioon . Püüdsid taastada absolutismi ja katoliku usku.
    Revolutsioonil olid siiski positiivsed tulemused:
    • kapitalistlikud suhted said vabalt areneda (olid lõpetatud keskaegsed maakasutamise tavad, maa muutus feodaalsest läänist kapitalistlikuks eraomandiks)
    • majanduslik areng kiirenes
    • parlamendi tähtsus kasvas

    1689 toimus nn Kuulus revolutsioon – kõrgaadel korraldas vandenõu James II vastu ja kutsus Inglise troonile Oranje printsi Wilhelmi Hollandist. Sai Inglise kuningaks William III nime all. Samal aastal andis ta välja Õiguste deklaratsiooni ( Bill of Rights), mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Näiteks:
    * kuningas ei saa peatada seaduste toimet
    * parlament koguneb regulaarselt
    * maksude määramise otsustab parlament
    1679 oli vastu võetud veel üks tähtis seadus – Isikuvabaduste Akt (Habeas Corpus Act), mille järgi kedagi ei tohtinud ilma kohtuniku loata arreteerida ega vangis hoida
    Seega seati Inglismaal sisse (esmakordselt Euroopas) konstitutsiooniline e parlamentaarne monarhia , st piiratud kuningavõim.
    Parlamentarismi areng jätkus järgmiste valitsejate, kuninganna Anne´i (1702-1714) ja 1714 troonile saanud Hannoveri dünastia ajal.
    Kujunesid poliitilised suunad viigid ja toorid ja nende alusel kaheparteisüsteem.
    18. saj kujunes Inglismaast maailma juhtiv koloniaalriik (vallutas India, Kanada , tekkis 13 kolooniat Põhja-Ameerika rannikul, liitis lõplikult Šotimaa). Riigi nimeks sai Ühendatud Kuningriik.
    Valitsejad :

    16.saj


  • 1509-1547 HENRY VIII- anglikaani kiriku rajaja-jätkas kuningavõimu tugevdamist
  • 1553-1558 MARY I – püüdis taastada katoliiklust
  • ELISABETH I ( 1558-1603)
    • Anglikaani kiriku taastamine
    • 1588 Võitmatu armaada : Hispaania võitlus Inglismaaga ülemvõimu pärast merel. Lõppes Inglismaa võiduga.
    • Kirjanduse õitseaeg ( Shakespeare)
  • Puritaanid
    • Eesmärk viia reformatsiooni Inglismaal lõpule
    • Puhastada anglikaani kirik katoliiklikust toredusest
    • Elustiil: tõsised, töökad, askeetlikud, elurõõmu eitamine ..
    • Äärmuslikud suunad: Independid, presbüterlased..
    • Kiusati taga( põgenesid nt Ameerikasse, Šveitsi)

    17.saj

    • 1603-1625 JAMES I
    • 1625-1649 CHARLES I
    • 1642-1649 KODUSÕDA
      • 1640 a Šotimaal puhkes mäss, kuninga ebaedu ja suur rahapuudus.
      • Muud ei jäänud üle, kui parlament kokku kutsuda, et see kehtestaks raha saamiseks uued maksud
      • Parlament asus muutma seni kehtinud korda: Piirama kuniga omavoli, parlament tahtis olla kuningast sõltumatu
      • 1642 a tüli kuninga ja parlamendi vahel kasvas kodusõjaks ( kavalerid olid kuninga toetajad-Charles I ja vastandid ümarpead(parlament), puritaanid ja Oliwer Cromwell)
      • Parlamendi armee range distsipliin , sõjas edukamad ; kuningas põgenes Šotimaale, kuid anti raha eest välja.
      • Nüüd tülid parlamendi ja sõjaväe vahel.
      • Tülid parlamendi ja sõjaväe vahel kasvasid, Cromwelli väed tungisid Londonisse ja mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma, „ puhastatud ” parlament mõistis kuningale surmaotsuse.
      • 1649.a kuniga avalik hukkamine ( rahvas ei kiitnud heaks)
    • 1649-1660 INGLISMAA VABARIIK
      • Võim Cromwelli ja teda toetava sõjaväe käes, sisuliselt sõjaline diktatuur
      • Rahvas oli Cromwelliga rahulolematu, teda vihati.
      • Cromwell surus peale äärmuslikku puritaanlust
      • 1658.a suri oliver Cromwell, rahvas rõõmustas.
      • Tema poeg loobus troonist ja sõjavägi nägi ainsa võimalusena anda võim tagasi Stuartidele.
    • 1660 Stuartite restauratsioon ( Charles II Ja James II) Püüdsid vähendada parlamendi võimu ja katoliiklust
    • 1688 Kuulus Revolutsioon
      • Parlament pakkus krooni Mary II ja Oranje Wilhelmile ( protestant)
      • Õiguste bill!!  Inglismaast sai esimesena parlamentaarse monarhiaga riik
    • Kolooniate rajamine
    • Valgustusideed
      • Revolutsioonide käigus tekkisid ilmalikud mõttevoolud, arutleti missugune arengutee oleks Inglismaa jaoks parim.
      • Nö. Klassikalised valgustusideed kujunesid 18.saj Prantsusmaal, tuntuimad esindajad Voltaire, Rousseaud, kuid valgustusideed kujunesid just 17.saj Inglismaal.
    • Filosoofid Francis Bacon, Thomas Hobbes, John Locke

    Francis Bacon
    • Materialismi rajaja’

    Thomas Hobbes
    • Leviathan
    • Absolutistlik kuningavõim

    John Locke
    • Rõhutas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile
    • LIBERALISMI ESISISA
    • Omandi kaitse!!

  • Inglismaa uusajal #1 Inglismaa uusajal #2 Inglismaa uusajal #3 Inglismaa uusajal #4 Inglismaa uusajal #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lauralehiste Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Parlamentarismi areng Inglismaal
    3
    doc

    Parlamentarismi areng Inglismaal

    Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim -Kõik seadused mida alamkoda seaduseks kuulutab, on seaduse jõud. Cromwelli diktatuur 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, tegelikult kehtis Inglismaal sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, 1653. saadeti ka päraparlament laiali. Korraldati valimised, kui valida said ainult indenpendentide kogudusele. Cromwell nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Uus parlament tegutses lühikest aega, 1655. saatis Cromwell ka selle laiali. Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne, keelati tantsida, teatris käia, ja kanda tärgeldatud kraesid.

    Ajalugu
    Kodusõda ja parlamentismi kujunemine Inglismaal 17 saj
    1
    docx

    Kodusõda ja parlamentismi kujunemine Inglismaal 17.saj.

    juhitud sõjavägi Parlament ja teda toetav sõjavägi usulistes küsimustes erimeelt: äärmuspuritaanid tahtsid usuvabadust, enamus parlamendis sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava kirikukorralduse. 1648 dets hõivas Cromwell Londoni ja tegi parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. 1653 saadeti ka päraparlament laiali. Uus parlament esindas vaid Cromwelli toetavat vähemust. 1655 saatis Cromwell ka selle parlamendi laiali. 1658 Cromwell suri, pärandades oma võimu oma pojale Richardile, kes loobus troonist. ­ Inglismaal taastati kuningavõim ja troonile asus hukatud kuninga poeg Charles II(1660-1685). Uus kuningas kuulutas välja usuvabaduse. Taastati parlamendi ülemkoda, alamkotta tulid kahe aasta jooksul jälle rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis

    Ajalugu
    Inglismaa 17 -18-saj
    8
    ppt

    Inglismaa 17.-18. saj.

    ­ Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged ­ Parlamendi esiletõus ­ Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon (riikide ametlik ühendamine 1707) · Toetus anglikaani kirikule ­ (1605 Püssirohuvandenõu -> algas katoliiklaste mahasurumine) · Valitsemises toetus nõunikele (nt. Buckinghami hertsog) · Välispoliitikas tagasihoidlik Kuningavõim. Charles I Stuart (1625-1649) · Absolutistlikud taotlused

    Ajalugu
    Kodusõda Inglismaal
    3
    docx

    Kodusõda Inglismaal

    *Kuulus puritaanide hulka. *Sõdurid hästi varustatud ja regulaarne palk. *Charles I põgenemine Sotimaale. *Sotlased andsid kuninga raha eest parlamendile. 3. Kuninga hukkamine. *Sõjavägi nõudis vangistatud kuninga hukkamist. *Parlament püüdis kuningaga kokkuleppele jõuda. *Cromwelli ja ´´puhastatud`` parlamedi poolt mõsteti Charles I hukka. *30. Jaanuaril 1649 tapeti kuningas. CROMWELLI VALITSUS(1653-1658). 1. Inglismaa vabariigina. *Võim Oliver Cromwelli ja sõjaväe käes. *Suruti maha Soti-ja Iirimaa rahvuslik vastupanu. *Iirlastest võeti ära maa, anti ohvitseridele. 2. Cromwelli ei austatud, teda vihati. *Pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid kinni. *Jõuluajal ei põlenud ühtegi kollet. *Inglismaa=pühakute maa, inglastele oli see vastuvõetamatu. *Cromwell suri 1658. aastal. STUARTID TULEVAD TAAS VÕIMULE(1660). 1. Stuartite tagasitulek.

    Ajalugu
    Inglismaa Kodusõda Referaat
    16
    doc

    Inglismaa Kodusõda Referaat

    ...............................................................7 3. OTSENE SÕJATEGEVUS.......................................................9 3.1. Sõjategevuse algus.................................................................9 3.2. Parlamendi võit kodusõjas.......................................................10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt..................................................12 4. KUNINGA HUKKAMINE......................................................14 5. INGLISMAA RIIGUIKORRALDUS SÕJA LÕPPEDES...................15 5.1. Inglise Vabariik...................................................................15 5.2. Restauratsioon.....................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................17 SISSEJUHATUS

    Ajalugu
    Inglismaa 1-19 sajand
    16
    docx

    Inglismaa 1-19 sajand

    2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 ­ lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

    Ajalugu
    Lühiülevaade Inglismaa ajaloost
    11
    pdf

    Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

    2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 ­ lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

    Ajalugu
    Uusaeg 17 -19-saj
    4
    docx

    Uusaeg 17.-19. saj.

     Rootsi ja Prantsusmaa võimsamad riigid Euroopas  Inglise kodusõda- kukutatakse Charles midagimidagi ja võimule tuleb parlament. Inglismaal hakkab kujunema parlamentalism (valitsemisvorm, kus tähtsaim võim on parmamendil). 18.saj  1700-1721 Põhjasõda. Venemaa ühineb Euroopa kultuuriruumiga  Valgustusfilosoofia levik  Valgustatud valitsejad  Ameerika Iseseisvussõda  Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik Hugenotid said tänu Nantese ediktile usulisi ja poliitilisi õigusi. Selle tühistas Louis XIV ja neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ja neid hakati

    10.klassi ajalugu




    Kommentaarid (1)

    netuhh profiilipilt
    netuhh: väga hea
    19:32 01-06-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun