Uurimistöö koostamise juhend (0)

Uurimistöö  koostamisest  
 
 
UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE 
Õppematerjalid  ja  
  Soovitusi  uurimistöö  koostamiseks , Uurimustöö kui õppimise 
kasulikud viited: 
moodus , Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja  vormista -
mise  juhend 
NB! Sisujuhi ja alajaotuste  pealkirjad   toimivad  linkidena! 
 
SISUJUHT 
1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 
2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 
3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3 
4. Teema valik. ............................................................................................................................................... 3 
5. Töö eesmärk, ülesanded ja  hüpotees . ......................................................................................................... 4 
     Uurimusliku töö koostamise etapid ........................................................................................................... 5 
6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. ............................................................................................ 6 
7.  Viitamine  (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised  kirjed . ...................................................................... 8 
8.  Tabelite  ja  jooniste  vormistamine. ............................................................................................................ 10 
9. Soovitusi vormistamiseks. ........................................................................................................................ 10 
10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. .......................................................................... 11 
10.1. Esinemise struktuur: ........................................................................................................................ 12 
10.2.  Esitluse  näitlikustamine ................................................................................................................... 12 
10.3. Tehniliste vahendite kasutamise eesmärgid ..................................................................................... 12 
10.4. Efektiivse slaidi kujundamine.......................................................................................................... 12 
10.5.  Posterettekanne  ................................................................................................................................ 14 
11.  Arvutil  vormistamine. ............................................................................................................................. 15 
11.1. Lehe  formaat ja teksti  paigutus . ....................................................................................................... 15 
11.2. Teksti  liigendamine  ......................................................................................................................... 15 
11.3.  Sisukorra  loomine ja pealkirjade vormistamine .............................................................................. 16 
11.4. Viidete  sisestamine  arvutil ............................................................................................................... 17 
11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. ................................................................... 18 
12. Näpunäiteid tekstitöötluseks ................................................................................................................... 21 
13.  Juhendaja  ja  retsensendi rollist ............................................................................................................... 22 
14. Materjale uurimistööde kohta: ................................................................................................................ 23 
 
 1. Uurimistööst 
 
Uurimistöö on: 
1)  uurimusliku  protsessi  konkreetne  tulemus-  kirjalik  aruanne  sellest,  mida  uuriti, 
kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused,  milleni töö käigus jõuti; 
2)  protsess  ja  töömeetod,  mille  käigus  analüüsitakse  uuritavat  probleemi  süstemati-
seeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. 
Uuring- lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. 
Uurimus- trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. 
Kodu-uurimistöö- on  uurimuslik  töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu 
piirkonna(nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna)   uurimine . 
Referaat on kellegi teise  seisukohtade  esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst 
(töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis 
väljendab teiste mõtteid 
Essee-  lühike  probleemirikas  kirjutis,  probleemkirjutis,  vabas  vormis   mõttearendus   mingil 
konkreetsel  teemal. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. 
Essee kui  teaduskirjandi  oluline struktuurielement  on probleem, mis sõnastatakse sissejuha-
 
SISUJUHT 
 
 
 
Kuressaare Gümnaasium
SISUJUHT 
 
 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
tuses selgelt ja täpselt ning millele antakse kokkuvõttes ka vastus. Essee eesmärgiks on esitada 
mingi väide ( väited , mitte üle kolme) ning seejärel seda  sobivate  argumentidega tõestada, tuues 
ära  nii  poolt  kui   vastuargumendid .  Essee  võib   sisaldada   ka  teiste  mõtteid,  mida   koostaja  
seostab iseenda seisukohtadega. 
 
Uurimistöö ei tohi alla plagiaat (kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirju-
tamine allikale viitamata, loomevargus).  Uurimistöös  võib kasutada uuritavat probleemi kä-
sitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb 
jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet 
veel uurimata (või väheuuritud) materjalide analüüsil ja  argumenteeritud  teksti koostamise 
oskust. 
Uurimusi võib koostada kolmel tasemel: 
  kirjeldav uurimus;  
  kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine;  
  probleemi põhjuste analüüsimine.  
Uurimistöid võib jaotada kahte liiki:  teoreetilised  (e. ülevaated, nn. review) ja  eksperimen-
taalsed (e. uurimused, nn.  case   study ). Teoreetilistes töödes antakse kirjanduse põhjal üle-
vaade uurimisprobleemiga tegelemise  seisust , üldistatakse senisaavutatut ja näidatakse edasise 
uurimise võimalusi. Uurimuste korral kogutakse mingile probleemile vastuse leidmiseks 
andmeid, analüüsitakse neid ja esitatakse järeldused.  
Ülesehituse alusel võib eristada nn. väitekirjapõhiseid ja artiklipõhiseid uurimistöid.  
Artiklipõhine töö on ülesehitatud sarnaselt teadusartiklile ja koosneb järgmistest osadest: 
a)  lühiülevaade tööst (eesmärk, kasutatud metoodika, põhilised tulemused ja järeldused); 
b)  sissejuhatus (probleemi taust, eesmärgid ja ülesanded, hüpotees); 
c)  materjal ja metoodika (uuringu korraldus, kasutatud meetodite ja protseduuride kir-
jeldus; 
d)  tulemused- töö käigus kogutud andmed töödeldud kujul,  tabelid ,  skeemid , joonised 
jms. 
e)  arutelu e. diskussioon- tulemuste tõlgendamine, võrdlemine seniteatuga, ettepanekud 
edasiseks uurimiseks; 
f)  kasutatud materjalide bibliograafilised kirjed. 
Väitekirjapõhine uurimistöö koosneb selgelt eraldatud struktuuriühikutest:  tiitelleht , sisukord, 
sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, kasutatud kirjandus jne. Vt. töö põhiosad. 
 
NB! Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see  vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud 
ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha.  Algusesse  
2. Uurimistöö teaduslikkus. 
 
Teadustöö eesmärgiks on uute teadmiste saamine ja nende rakendamine ning sellest tulenevalt 
on teaduslikkuse tähtsaimaks tunnuseks  originaalsus - tulemuste  uudsus , algupärasus,  esma -
kordsus. Teadustöö peaks sisaldama esmakordselt saadud tulemust, uudset probleemi lahen-
dusteed, originaalset seletust vms. Igal teadusharul on oma mõisted, seaduspärasused ja 
SISUJUHT 
 
  S ISUJUHT   
 
 
Kuressaare Gümnaasium 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
uurimismeetodid . Teadustöö juurde kuulub ka autoriteetide seisukohtade ja varasemate 
uurimuste analüüs, kuid kõik see, mis töös pole autori oma, vaid on võetud teistelt autoritelt, 
peab olema  viidatud . Järelikult peab  töö koostaja olema uuritava valdkonnaga hästi kursis.  
Teaduslikku tööd iseloomustab ka objektiivsus, st. autor peab käsitletavasse teemasse või 
probleemi  suhtuma  võimalikult  erapooletult  ja allikakriitiliselt. Töös toodud väited peavad 
olema küllaldaselt tõestatud (argumenteeritud, põhjendatud) ja kontrollitavad, töö peab olema 
plaanipärane ja süsteemikindel.  
Kuna õpilase jaoks on uurimistöö esimeseks kokkupuuteks teadustööga, siis tuleb esmatäht-
saks  pidada siiski kogemuste omandamist, mitte aga niivõrd tõsiteaduslikkust. Teaduslikkuse 
järgimine  eeldab ka kolme sisuliselt eristuva osa olemasolu töös: 
a)  ülevaade sellest, mida teised on teinud; 
b)  ülevaade oma uurimuse tulemustest ja kasutatud meetoditest; 
c)  enda tulemuste võrdlus teiste omadega ning järeldused. 
 
3. Uurimistöö koostamise protsess 
 
1)  õpilane valib valdkonna või  õppeaine , milles teha uurimus; 
2)  õpilane koos juhendajaga valib  esialgse  teema; 
3)  õpilane tutvub juhendaja poolt  soovitatud  kirjandusega; 
4)  õpilane sõnastab juhendaja abiga probleemi; 
5)  õpilane koostab koos juhendajaga töö plaani; 
6)  õpilane vormistab uurimuse uurimistööna; 
7)  õpilane esitleb töö tulemusi. 
 
4. Teema valik. 
 
Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on  loominguline  protsess, 
seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pi-
dada. Teema valikut tuleb ka põhjendada lugejatele. 
Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö 
käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse  juhtmotiiv  (põhiprobleem). Uurimuslik 
töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. 
Teema täpset sõnastamist aitab:  
1)  huvipakkuva valdkonna täpne määratlemine; 
2)  uuritavas valdkonnas küsimus(t)e sõnastamine, millele tahetakse saada vastust. See 
küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue 
teadmise. Uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei tea; 
3)   soovitav  on panna kirja hulk  küsimusi  ja oletusi sõnastatud uurimisprobleemi kohta 
ning seejärel valida nende hulgast  uurimist  väärivaim.  
Teema lõplikuks sõnastamiseks tuleb tutvuda erialakirjandusega, selgitamaks kas keegi pole 
juba sama probleemiga  tegelenud . Enne tööle asumist on soovitav enda jaoks läbi mõelda 
vastused järgmistele küsimustele: 
o  Kas see teema  huvitab  mind? 
o  Milles seisneb selle teema uudsus,  rakenduslik  tähendus? 
SISUJUHT 
o
 
  Kas on piisavalt teemakohast materjali? 
  SISUJUHT   
 
 
 
Kuressaare Gümnaasium 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
o  Missugused on minu  ajalised ja materiaalsed võimalused? 
o  Kas selle teemaga tegelemine arendab mind, võimaldab mul näidata oma 
teadmisi ja oskusi? 
o  Millistele küsimustele ma  otsin  vastust? 
o  Mis on minu uurimuse mõte, milleks ma seda teen? 
 
5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees.  
Teema fikseerimise järel sõnastatakse töö eesmärk. Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks 
välja jõuda. Konkreetsed ülesanded on nö vahendid, teed, viisid, kuidas  eesmärgile  jõutakse. 
Probleemi lahendamine eeldab teoreetiliselt või empiiriliselt kontrollitava hüpoteesi püstita-
mist. Hüpotees on teaduslik  oletus , uurimuse jaoks on see  testitav  seisukoht. Hüpotees kuju-
neb välja kui üks (kõige tõenäolisem) probleemi võimalikke lahendusi. Hüpotees sisaldab 
tõestamata, oletuslikke  väiteid , on loogiline  konstruktsioon . Hüpotees tuleb uurijal endal välja 
mõelda. See on loominguline töö. Hüpoteesi on vaja, sest:  
  hüpotees annab uurimistegevusele kindla suuna;  
  hästi formuleeritud hüpotees väldib uurimistöös laialivalguvust;  
  hüpotees suunab uurija mõtet ning annab kindlamad raamid tööks vajaliku materjali 
kogumisele.  
 
Hea hüpotees on selline, mille vahendusel on võimalik teha  teaduses  samm (olgugi õige väike) 
edasi.  Hüpoteesis  sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus. 
Hüpotees on seega tõenäosuslik ja peab olema kontrollitav. Hüpoteesi kontrollimine seisneb 
selles, et temast kui loogilisest eeldusest tuletatakse järeldused, mida saab põhimõtteliselt 
kontrollida. Uurimuse algfaasis võib esialgseks  orienteerumiseks  püstitada mitmeid tööhü-
poteese.  
Hüpoteesi kontrollimiseks vajame fakte. Fakt ise pole veel vastus küsimusele, kas hüpotees on 
kehtiv. Fakt on alus hüpoteesi hindamisel. Mida suurem hulk fakte räägib hüpoteesi poolt, seda 
tõepärasem on hüpotees. Hüpoteesi kummutamiseks  piisab  aga mõnest vastuolus  olevast  fak-
tist, st., et faktide tõestusjõud hüpoteesi suhtes on väiksem nende ümberlükkavast jõust.  
Kirjeldavates töödes hüpoteese siiski tavaliselt ei püstitata, samuti ei ole vaja ka igasugust 
probleemi lahendusena pakutavat oletust hüpoteesiks nimetada.  
Algusesse. 
 
SISUJUHT 
 
  SISUJUHT   
 
 
 
Kuressaare Gümnaasium 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
Uurimusliku töö koostamise etapid 
 
 
 
Töö teema   valik 
 
 
Tutvumine  kirjandusega 
Kogemuste analüüs 
 
 
 
Uurimisprobleemiga 
tutvumi  
ne 
 
 
Probleemi täpsustamine 
Uurimisobjekti ja –aine 
 
konkretiseerimine 
 
 
Töö esialgse kava koos-
 
tamine 
 
Teema valiku põhjendus 
 
Kalenderplaan 
ja probleemi  sõnasta -
 
mine 
 
Tööks vajalike vahendite ja 
Töö eesmärk ja  ülesan -
 
meetodite valik 
ded 
Hüpoteesi sõnastamine 
 
 
Materjali kogumine 
 
 
Vaatlus , eksperimendid 
Uuringud, allikate analüüs 
 
jt. meetodid 
 
Uurimistöö tulemuste 
 
kokkuvõte 
 
Tulemuste rühmitami-
 
Tabelite, diagrammide, jooniste 
ne, statistiline andme-
 
jms vormistamine 
töötlus 
 
Uurimistöö tulemuste 
 
analüüs 
 
Tulemuste tõlgendami-
Tulemuste teoreetiline läbi-
 
ne 
töötamine 
 
Töö kirjalik
 
  vormist ami-
ne   
Lõplik pealkiri ja  eessõna , 
Jooniste, tabelite, lisade va-
 
sõnastuse viimistlemine 
lik; kasutatud kirjandus 
 
Töö tulemuste esitlemine 
 
 
SISUJUHT 
 
 
  SISUJUHT    
Kuressaare Gümnaasium 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
 
6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. 
 
I  Tiitelleht  järgmiste   andmetega :  õppeasutuse  täielik  nimetus,  töö  pealkiri,  töö  iseloom 
(uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja  perekonnanimi  ning klass, juhendaja ees- ja pere-
konnanimi, töö valmimise koht ja aasta. 
 
Tiitellehe   näidis  
                      Linna Gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
GÜMNAASIUMIÕPILASTE 
 
SUHTUMINE EUROOPA LIITU 
 
Uurimistöö 
 
 
 
Mari Mets  
12 c 
 
                                              Juhendaja: õp. Jüri Ruut 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Linn  2000 
 
 
II  Sisukord  kirjeldab  töö  struktuuri,  sisaldab  iga  alaosa  täpse  pealkirja  ja  vastava  lehekülje 
numbri. 
Sisukord  on  töö  alguses,  tiitellehe  järel.   Sisukorras   on  kõik  töö  jaotised  selles  järjekorras, 
sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. 
Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks.  
Sisukorra,  sissejuhatuse,  samuti  kokkuvõtte  ja  kasutatud  kirjanduse  ette  jaotise  numbrit  ei 
kirjutata . Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik le-
heküljed,  sealhulgas  kirjanduse   loetelu   ja  lisad,  nummerdatakse  ühtsesse  numeratsiooni. 
Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukor-
rale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Vt. kuidas teha arvutil. 
Sisukorra näidis 
 
SISUKORD 
 
 
SISSEJUHATUS .....................................................................................……. 
  4 
1.  ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ................... .......….. 
  5 
1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ......................... ......… 
  5 
1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ............................... .....… 
  8 
2.  TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ...............................…… 
10 
2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri ............................... ....… 
10 
2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri .........................................…  
14 
2.2.1. Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri .....  
16 
 
SISUJUHT 
 
 
 
Kuressaare Gümnaasium 
SISUJUHT 
 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
 
KOKKUVÕTE .........................................................................................……  
20 
KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................... … 
22 
 
LISAD 
 
 
Lisa 1 pealkiri ................................................................................….   23 
 
 
Lisa 2 pealkiri ................................................................................….   24 
 
III Sissejuhatus sisaldab: 
  teema valiku põhjendus (miks valisid selle teema, miks see huvitas, milles seisneb selle 
aktuaalsus) 
  töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine  
  ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest 
  ülevaade peamistest allikatest 
  ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest  
Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine  sissejuhatuses . 
Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda kõige viimasena. 
 
IV Põhiosa  peatükkidena  sisaldab: 
  probleemi seletava kirjelduse; 
  probleemi analüüsi; 
  tulemuste esitamise. 
Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema 
selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja  käsitletud  autorite seisukohad. Probleemile vas-
tuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud  hüpoteesid, mille mõisted on üheselt 
tõlgendatavad ja  mõistetavad . 
Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb li-
sada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile.  Tsitaadi  al-
gusest, keskelt või  lõpust  ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on 
teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu 
esitusest peab  selguma , missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad 
töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 
 
Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). 
Peatükkide  pealkirjad   kirjutatakse   tavaliselt  suurte  tähtedega.  Põhijaotised  nummerdatakse 
araabia  numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise 
sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. 
Numbrite  vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis 
selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt) 
 
V Kokkuvõte on vastus sissejuhatus püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal 
põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud): lühidalt ja süstematiseeritult 
esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tek-
kinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. 
VI  Kasutatud  materjalide loetelu peab sisaldama kõiki  allikaid , mida antud töö käigus ka-
sutati  ja  millele  on  viidatud.  Kasutatud  allikate  ja  kirjanduse  loetelu  põhjal  saab   asjatundja  
otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. 
Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 
1)  kirjalikud  allikad  (arhiivimaterjalid,  käsikirjalised  materjalid,  kirjavahetus,     perioodika , 
S ISUJUHT   
  SISUJUH  T   
Kuressaare Gümnaasium 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
internet ); 
2)   suulised  allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) 
3)  kasutatud kirjandus. 
 
VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, 
kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n.  küsitluslehed , suuremad plaanid ja kaardid, 
mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv  lisamaterjal  (dokumendi v. 
fotokoopiad).  
Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod all-
kirjastatakse (kes v. mis on  fotol , millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle  omanduses  on ori-
ginaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. 
 
VIII  Resümee  e. ülevaade tööst (max 1 lk.), milles esitatakse peamised mõtted ja järeldused, 
millest on töös  juttu . Samuti võib esitada olulisemad märksõnad. Kuna resümee eesmärgiks on 
töö  olulisemate  tulemuste  lühitutvustus,  siis  võib  neid  lähtuvalt  töö  väljundist  koostada  nii 
eesti- kui võõrkeeltes. Resümee paigutatakse kas sisukorra ette v. töö lõppu. Vajadus resümee 
järele võib tuleneda teatud konkursijuhenditest v. tööde lühiülevaadete kirjastamisel. 
Algusesse 
 
7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. 
 
Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud  materjalidest , tuleb si-
duda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal 
laenatud mõttel peab olema  viide  selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele.  
Viitamine  on  vajalik  ka  selleks,  et  lugeja  saaks  vajaduse  korral  kirjapandut  allikate  järgi 
kontrollida. 
Kuna erinevad  teadusalad  kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal läh-
tuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda 
vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. 
Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne.  
Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes.  Niisamuti  peavad kõik kasutatud kirjanduse 
loetelus  olevad allikad olema viidetes märgitud. 
Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti 
sees sulgudes.  
7.1.  Joonealune  viitamine: tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number,  kusjuures  
viidete  numeratsioon  võib  olla  kas  kogu  tööd  ( peatükki )  läbiv    või  ühe  lehekülje  ulatuses. 
Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses 
(nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Vt. kuidas teha arvutil. 
7.2. Tekstisisene viitamine on otstarbekas tööde puhul, kus  viiteid  on suhteliselt rohkesti ning 
sel juhul on ka  muudatuste /täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. 
Lihtsaim võimalus on märkida vastava lõigu järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber 
kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad: n. (11, 34). 
Teine  võimalus  on  märkida  sulgudes  autori  nimi  ja  väljaande  aasta  ning  viidatav  lehekülg- 
näit.: ( Vahtre  1994, 151). 
Samasugust viitamissüsteemi kasutatakse ka nurksulgudega- allika number ja lk. number: [ 17, 
lk.7-8]  
SISUJUHT 
 
 
 
SISUJUHT 
 
 
 
Kuressaare Gümnaasium 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
 
 Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed:  
Autor (v. koostaja)- perekonnanimi,  initsiaal . 
Pealkiri (vastavalt  tiitellehele ) 
Köide , osa, number. 
Ilmumiskoht, kirjastus. 
Ilmumisaasta 
Lehekülgede arv. 
Näited: 
a)  raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni  Instituudi  Kirjastus, 1994. 
230 lk. 
b)  artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 
56-66. 
c)  Artikkel ajalehest:  Mihkelson , I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale //  Postimees . 2000. 
11. august. 
Suuliste allikate loetelu: 
Näit.:  Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht … )mälestused (kirja pandud …a. töö autori 
poolt). 
Viites  piisab: J.Paju mälestused. 
Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: 
Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: 
ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel  lisandub  veel arhiividokumendi lehe (l) number: 
ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. 
 
Seadusandlike aktide loetelu: 
Normatiivmaterjalide, nt õigusaktide loetelus antakse  kõigepealt  akti nimetus, siis akti vas-
tuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud.  
Näit.:  
Riigisaladuse seadus.  - RT I 1999, 16, 271. 
Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tin-
gimused ja kord. Haridusministeeriumi määrus nr 75, 24.12.2001 // RTL, 2002, 3, 28.   
 
Interneti materjalide loetelu: 
Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress ( http:// www. xxx.ee .kuupäev ) 
Kui   autorit   ei  ole  võimalik  tuvastada,  siis  näidatakse  aadress  koos  kõigi  kirjete ja  materjali 
hankimise  kuupäevaga). 
Näit.: 
Burka, L. P.  A hypertext  history of multi- user  dimensions. MUD history. 1993.  
http://www.utopia.com/ talent/ lpb/muddex/essay  (2 Aug. 1996). 
Vestluslistide  ja  e- maili   allikatele  viitamisel  võib  autori  nime  puudumisel  viidata  ka  nn. 
hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev.  
Näit.: Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for  Computers  and Writing listserv. 
acw-l@unicorn. acs.ttu.edu  (31 Mar. 1995). 
Algusesse 
 
SISUJUHT 
 
 
 
SISUJUHT 
Kuressaare Gümnaasium 
 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
8. Tabelite ja jooniste vormistamine. 
 
Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või 
peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis 
tuleb tabeli all neile ka viidata. Tabeli pealkiri ja number kirjutatakse enne tabelit, joonise 
number ja pealkiri aga joonise alla. 
Ka joonised (s.h.  diagrammid , skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 
1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Tabelid ja joonised on  tekstile  sel-
gituseks, aitavad selle sisu paremini edasi anda. Algandmeid sisaldavad suuremahulised tabe-
lid esitatakse tavaliselt töö lisas. Vt. kuidas teha arvutil. 
 
Näited: 
Välismaised  investeeringud  ühe elaniku 
kohta 1998.a. (USD) 
500
407 
400
251  247 
300
191 
USD
200
132  113  83 
100
15 
0
    Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a. 
                   (allikas: Eesti Välisinvesteeringute  Agentuur ) 
 
      Tabel 1 
Inimareng  Eestis maailma taustal 1999
Riigid  (1997)
inimarengu indeksi alusel
Eeldatav  eluiga   Kirjaoskus (%)
SKP 1 elaniku kohta(USD) 
1.  Kanada
79.0
99
22480
2. Norra
78.1
99
24450
3. USA
76.7
99
29010
13. Soome
76.8
99
20150
54. Eesti
68.7
99
5240
62. Leedu
69.9
99
4220
71. Venemaa
66.6
99
4370
74. Läti
68.4
99
3940
174.  Sierra   Leone
37.2
33
410
 
 
 
9. Soovitusi vormistamiseks. 
1.   Uurimistööd   esitatakse   valgel   paberil  formaadiga  A4  (210*  297  mm)  kas  köidetult  v. 
kiirköitjas. 
2.  Trükitakse soovitavalt intervalliga 1,5 vaid lehe ühele poolele, eelistatav šrifti suurus 12. 
3.  Leheküljele jäetakse vasakule ja üles 3-4 cm, paremale 1-2 cm laiune vaba äär, alumine äär 
on  samas  mõõdus  ülemisega  v.  kasutatakse  joonealuseks  viitamiseks  (arvutil  vaikimisi 
vasakul ja paremal 3,17 cm,  üla -ja alaserval 2,54 cm). Vt. kuidas teha arvutil. 
 
SISUJUHT 
 
 
Kuressaare Gümnaasium
 
 
SISUJUHT 
 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
4.  Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe  ülaosa  jäetakse 5 cm ulatuses tühjaks. 
Kui  alapealkirjaga  samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, siis alustatakse uut osa 
järgmiselt lehelt. 
5.  Pealkirjades sõnu ei poolitata, ei kasutata lühendeid, lõppu ei panda punkti. 
6.  Taandrea kasutamine arvutitrükis ei ole kohustuslik, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja 
rida. Vt. kuidas teha arvutil. 
7.  Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest (õppeasutuse juhendid). 
8.  Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada,  numbrid  kirjutatakse lehekülgedele ala-
tes sissejuhatuse teisest leheküljest (arvutitrükis ei trükita numbrit ainult tiitellehele). 
9.  Töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht. 
10.Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited. 
11.Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. 
12. Soovitav on ühekohalised numbrid (0-9) kirjutada tekstis sõnadega (kui pole taga ühikut), 
arvudele käändelõppe ei lisata. 
13. Tekstis pole soovitav kasutada üle 3-4 tüvenumbriga arve (näit. 13 700 asemel  13,7 tuh.). 
14. Hoiduda mitme mõõtühiku üheaegsest kasutamisest (näit. 15,5 kr., mitte 15 kr.50 senti). 
15. Pööra  tähelepanu keelekasutusele: 
  Igas  lauses  on üldjuhul vähemalt üks  tegusõna  
  Kasuta ühesugust ajavormi  
  Väldi liigseid kordusi 
  Otsene kõne on selgem kui kaudne 
  Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada 
  Ära kasuta liiga  pikki   lauseid  
  Kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid 
 
  Arvutil vormistamisel: 
  Iga kahe sõna vahele käib üks  tühik . 
  Kirjavahemärkide ette tühikut ei jäeta, kirjavahemärgi järele pannakse üks tühik. 
  Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. 
  Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. 
   Üldreeglina  jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik,  erandiks  on protsendi, kraadi, nur-
gaminuti ja –sekundi tähis (n.18%, 6°  sooja);  erandit  ei kasutata kui tähis kuulub loogili-
selt järgneva sümboli juurde (n.:  –8  °C). 
  Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale 
 
10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. 
 
Töö tutvustamise ettevalmistamiseks peab esineja teadma: 
  kuidas esineda 
  kus esineda 
  kellele esineda 
Töö tutvustust võib alustada: definitsiooniga,  viitega  eeldatud  teadmistele , üllatava faktiga, 
tsitaadiga, näidete seeriaga, statistilise materjaliga, naljaga, retoorilise küsimusega, viitega 
eelkõnelejale jms. 
Esitluse  lõpetamine : töös esitatud järelduste ülekordamine,  retooriline  küsimus, üleskutse uute 
lahenduste otsimisele. 
 
SISUJUHT 
 
 
Kuressaare Gümnaasium
 
 
SISUJUHT 
 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
10.1. Esinemise struktuur: 
  Pöördu  kuulajate  poole 
  Tutvusta ennast 
  Ütle millest kavatsed rääkida 
  Ütle kui kaua Sa sellest räägid 
  Ütle, millal saab esitada küsimusi 
  Edasta enda sõnum 
  Ütle millest rääkisid 
  Täna kuulajaid 
  Palu esitada küsimusi 
Algusesse. 
 
10.2. Esitluse näitlikustamine 
 
Esitluse näitlikustamise ülesandeks on ilmestada  ja mitmekesistada tutvustust. Näitvahendid 
peavad olema korrektsed, arusaadavad ja esitlusega otseselt seotud.  
Töö tutvustuse võib üles ehitada teesidena. Kindlasti tuleb rõhutada uuritud probleemi ja töö 
eesmärki, tutvustada kasutatud  meetodeid  ning tuua välja olulisemad tulemused, kindlasti tu-
leb vastata ka retsensendi poolt välja toodud probleemidele. 
Algusesse. 
 
10.3. Tehniliste vahendite kasutamise eesmärgid 
 
Kasuta tehnilisi vahendeid selleks, et : 
  Koondada kuulajate tähelepanu 
  Rõhutada suulist sõnumit 
  Suurendada kuulajate huvi 
   Illustreerida  ettekannet 
Ära kasuta  tehnikat  selleks, et 
  Avaldada kuulajatele muljet eriti detailsete andmetega 
  Vältida kontakti kuulajatega 
  Esitada korraga rohkem kui ühte tähelepanu nõudvat objekti 
  Esitada lihtsaid mõtteid, mida on võimalik ka suuliselt esitada  
Järgi  KISS  printsiipi-  keep  it short and  simple ! 
Algusesse. 
 
10.4. Efektiivse slaidi kujundamine 
 
Slaidide  kujundamiseks arvutil on enimkasutatavaks programm MS PowerPoint. Juhtnööre 
Powerpoint 2000 kasutamiseks leiate: PowerPoint 2000,  Powerpointi  juhend. 
Esitlustarkvara õppematerjale. Üha enam leiab kasutamist ka tasuta saada olev vabavara 
OpenOffice , mille komplekti kuulub ka slaidide kujundamise programm “Esitlus” (vaata ju-
hiseid). 
 
NB! Eesmärgiks ei ole mitte võimalikult rohkete andmete esitamine või slaidi pinna täitmine, 
vaid kuulajate huvi ja  arusaamise  suurendamine! 
S ISUJUHT 
 
 
 
SISUJUHT 
Kuressaare Gümnaasium 
 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
  Üks slaid -  üks põhiidee- üks eesmärk.  
  Kõik esitluses olev (taust,  illustratsioonid , tekst) peab olema vastavuses teemaga. 
  Ühel slaidil maksimaalselt 6 rida teksti, ühes reas maksimaalselt 6 sõna; tabeli puhul 
ühel slaidil maksimaalselt 30 arvu.  
  "Burma habemeajamise reegel" - mitte tuua silme ette  enamat  kui te suudaksite kiirteel 
täis kiirusega  kihutades  mingilt reklaamilt tähele panna.  
  Peakirja optimaalne suurus 32-72 punkti, tekstil 28 punkti (arvestada kuulajate kau-
gusega ekraanist). 
  Valida kirjatüüp loetavuse  seisukohast , mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning 
"põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil.  
  Vältida täiesti suurtähtedes kirja. 
  Vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini  loetav . 
   Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul 
hõivavad kogu vaatajate tähelepanu.  
  Reegel on lihtsus. See, et me  oskame , ei tähenda veel seda, et me peame. 
  Ühel slaidil mitte üle ühe illustratsiooni. 
  Slaidile lisada ka koostaja nimi ja koostamise aeg 
 
 
 
Joonis 2. Slaidi näidis 
Algusesse. 
 
 
SISUJUHT 
 
 
 
SISUJUHT 
Kuressaare Gümnaasium 
 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
10.5. Posterettekanne  
 
on ettekande vorm, mille abil presenteeritakse oma tööd. Vormilt on see  suureformaadiline 
paber, teksti ja piltidega. Väga oluline on teksti välispilt: see peab olema hästi liigendatud 
lõikudeks, ilma  keeruliste  graafiliste  kujundite  ning liigsete detailideta. Oluline on ka peal-
kirjade  ja alapealkirjade kujundus. Posterettekande alguses  defineeritakse  probleem, seejärel 
eesmärgid, järeldused, uurimuse tulemused,  lõppsõna. 
Poster  on esitlemise vahend. Poster peaks koosnema üksikutest suurematest blokkidest, kuid 
kasutatavad  laused  ei tohi väga pikad olla. Posterettekande köitvuse, loetavuse ja mõistmise sei-
sukohalt peab see olema visuaalselt tähelepanu tõmbav ja kiirelt loetav, kiri olema küllalt suurus ja 
nähtav. 
Ettekande  esitleja  seisab üldjuhul oma posterettekande kõrval, et oleks võimalik saada täpsustusi või 
diskussiooni  arendada.  Teadusliku  posteri  eesmärk  on  esitleda  tööd  auditooriumile,  kes  võib 
ruumis  ringi   liikuda .  Poster  võib  toetada  konkreetset  ettekannet,  aga  võib  olla  koostatud  ka 
eraldivaadeldavana. 
 
   
 
Posterettekanne 
 
  On sinu töö visuaalne  peegeldus  
 
  Peab olema kiiresti loetav 

 
 
Peab olema kergesti ja selgelt jälgitav 
  Peab arvestama vaatajate ootustele 
 
 
Kuidas valitud 
Milline formaat valida? 
Milline info valida? 
 
infot esitleda? 
 
 
T 
 
e
 
k
Esitleda 
 
 
s 
 
Jätta välja 
t 
 
 
 
 
 
Tekst 
Tekst 
 
 
Tekst 
Tekst 
 
 
Joonis 3. Posterettekande näidis 
 
Algusesse. 
 
 
 
SISUJUHT 
 
 
 
Kuressaare Gümnaasium
SISUJUHT 
 
 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
11. Arvutil vormistamine. 
 
11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus. 
 
Paberi  formaadi   määramiseks  arvuti tekstitöötlusprogrammis vali menüüribalt File - Page 
Setup ning avanenud dialoogiaknas vahelehelt  Paper   Size  määra formaadiks A4. 
Lehe  servade  suuruse määramiseks vali menüüribalt File - Page Setup ning avanenud dia-
loogiaknas vali vahelehelt Margins sobivad lehekülje servade suurused. 
 
 
 
Joonis 4. Lehe formaat ja teksti paigutus 
 
Algusesse 
 
 
 
 
 
 
 
11.2. Teksti liigendamine 
 
Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt. Vältimaks paigutuse muutusi töö täiendamise korral, 
võib peatüki lõppu määrata lehekülje  vahetuse  ( Insert   menüü  →   Break→   Page Break). 
Põhitekst jaguneb lõikudeks. Arvutiga vormistamisel ei ole vaja kasutada  taandrida , lõike võib 
eraldada plokkidena, st laiema vahemikuga (6 pt). Lõigu lõpus tuleb  vajutada   Enter klahvile 
ning  Format → Paragraph→  Spacing : after 6 pt. saadakse märgitud alal lõikudele laiemad 
vahed .  
SISUJUHT 
 
  S ISUJUHT   
 
 
Kuressaare Gümnaasium 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Reavahe   1,5 
Lõikude vahe 
määramine 
 määramine 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 5. Lõikude ja reavahe määramine 
Algusesse 
 
11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine 
 
Sisukorda on kõige lihtsam  vormistada  põhiosa valmimise järel arvuti abil  valides  menüüst 
INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents ning valige sobiv sisukorra kujundus. 
Et sisukorda saaks luua peavad aga kõik pealkirjad olema vormistatud kindlas stiilis, olenevalt 
pealkirja  astmest . 
 
Pealkirja automaatseks nummer-
damiseks tuleb Format menüüst 
valida Bullets and Numbering→ 
Outline Numbered  ja sealt va-
lida vastav väli (vt. joonis). 
 
 
 
Pealkirja  automaatne  
 
nummerdamine 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 6. Pealkirja vormindamine 
 
SISUJUHT 
 
  S ISUJUHT   
 
 
Kuressaare Gümnaasium 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
Pealkirja vormistuse muutmiseks  avage  Style aken:  Format →Style ning seejärel valige 
loetelust pealkiri, mille kujundust muudate. Seejärel  Modify  ning avanenud menüüst uuesti 
Font  ja tehke vajalikud muudatused (tähtede suurus, kirjatüüp, kõik suurtähtedena jms). 
 
 
 
Joonis 7. Pealkirjade stiili kujundamine 
Algusesse 
 
11.4. Viidete sisestamine arvutil 
 
Joonealune viitamine 
Tähistage vastav sõna või lause ning valige 
Insert→ Footnote. 
*Valides Footnote paigutuvad viited vastava 
lehekülje jalusesse, valides Endnote paigutu-
vad viited vastava dokumendi lõppu. 
Viite tähistuse juurde kirjutage vajalik kirje 
vastavalt viitamise nõuetele.  
 
 
 
Joonis 8. Viite sisestamine 
 
SISUJUHT 
 
 
  SISUJUH  T   
Kuressaare Gümnaasium 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. 
 
Tabelid ja joonised. 
 
Lihtsamate tabelite loomiseks on  Wordis  võib valida Table→Insert→Table või klõpsates 
menüüribal olevale tabeli ikoonile (vt. joonis) 
 
 
 
Joonis 9. Tabeli loomine Wordis 
 
Wordi  tabelist  diagrammi  loomiseks tuleb vastav tabel märgistada ja valida menüüst 
Insert→ Picture → Chart .  Loodud diagrammi kuju saab muuta tööriistaribal avanevate 
ikoonide abil. 
Keerukamate tabelite ja diagrammide loomiseks on otstarbekas kasutada MS Exceli võimalusi. 
 
Tulpdiagramm on  ülevaatlikum , kui tahame võrrelda erinevate tunnuste sagedusi omavahel, 
sektordiagramm  aga juhul , kui tahame näha iga  üksiku  tunnuse osa tervikus  
Tulumaks  
60
AUSTRIA
50
SUURBRITANNIA
40
TAANI
 
SAKSAMAA
%
30
JAAPAN
20
HOLLAND
ROOTSI
10
USA
0
Üksikisiku tulumaks
Ettevõtte tulumaks
  
Joonis 10. Tulpdiagrammi näidis 
SISUJUHT 
 
  S ISUJUHT   
 
 
Kuressaare Gümnaasium 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
 
                             Tabel 2 
       Riigieelarve  tulud 
miljardit 
Eesti  riigieelarve  peamised tulud 
tuluallikas
kr
sotsiaalmaks
13,95
mittemaksuli
sed tulud 
käibemaks
10,49
10% 
tulumaks
5,05
muud 
aktsiisid
4,83
1% 
aktsiisid 
sotsiaalmaks  
mittemaksulised 
13% 
36% 
tulud
3,84
tulumaks 
muud
0,27
 
13% 
 
käibemaks 
 
27% 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 12. Sektordiagrammi näidis 
Algusesse 
 
Skeemid 
 
Skeemi koostamine “MS Organization Chart” abil: 
1)  Valige Insert menüüst  Object  
2)  Create New  aknast  valige MS Organization Chart 
 
   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
NB! MS PowerPointi programmil on Organization 
Chart’iga slaid võimalik valida ka uue slaidi loomisel. 
 
 
 
 
 
 
            Joonis 13. Organization Charti sisestamine PowerPointis 
 
 
SISUJUHT 
 
 
 
Kuressaare Gümnaasium 
SISUJUHT 
 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
 
3)  Styles menüüst saate valida skeemile sobiva kuju, struktuuri osade lisamiseks tuleb valida 
vastav osa ( manager , assistant, co- worker  v. subordinate) ning klõpsata  kastil  millega uus 
osa peaks olema ühenduses. 
 
Joonis 14. Skeemi stiili valik 
 
4)  Boxes menüüst valige skeemikastikestele sobiv värv ja raamistiil 
5)  Muudatuste tegemiseks  skeemil , mis on  sisestatud  mõne teise programmi (Word,  Excel , 
Powerpoint) faili, tehke sellel topeltklõps- seejärel  avaneb  MS  Organizational  Chart 
menüü . Muudatuste salvestamiseks valige File menüüst Update. Skeemi edasiseks kasu-
tamiseks on otstarbekas see  salvestada  ka iseseisva  failina  (File menüüst Save  Copy  as) 
sobivasse kausta (folder). 
 
 
Poliitiline võim
Seadusandlik võim
Täidesaatev võim
Kohtuvõim
 
Joonis 15. Skeemi näidis 
 
Algusesse 
 
Voodiagrammi koostamine MS Wordis 
Voodiagramm  on protsessi sammude piltlik esitus, mis näitab, kuidas protsess tegelikult toi-
mub. 
Kasutatakse: 
1)  olemasoleva protsessi kirjeldamisel; 
2)  uue protsessi kavandamisel; 
 
SISUJUHT 
 
 
 
Kuressaare Gümnaasium
SISUJUHT 
 
 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
3)  protsessi erinevate  astmete  omavaheliste seoste uurimiseks. 
Voodiagrammide abil on kerge ette valmistada nii  suulisi  ülevaateid kui ka illustreerida esi-
nemisi, kus tuleb kirjeldada v. analüüsida v. kavandada mingit protsessi, samuti on need ra-
kendatavad ka uurimuslike tööde teostamisel. 
Voodiagrammi  sümbolid  on enimkasutatavatel programmidel menüüs “Autoshapes/ 
Flowchart”): 
 
Protsess ( on vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste koosmõju) 
 
 
 
 
 
 
Andmed    
 (protsessis vajalikud lähteandmed) 
 
 
 
   
Dokument (mida kasutatakse protsessis) 
 
 
 
Dokumendid   
 
 
 
 
Otsus/ valik (igast otsustusest peab väljuma vähemalt 2 suunda) 
 
 
 
         
Konn    
ektor ( jätkukoht) 
 
 
 
 
 
 
 
 
Algus/ lõpp( igal protsessil peab olema algus ja lõpp) 
 
 
Voo suund  
 
Protsessi  kirjeldamise  sammud: 
1)  määratleda algus ja lõpp 
2)  määratleda protsessi sammud (tegevused, otsused) 
3)  koostada voodiagrammi kavand 
Algusesse 
 
12. Näpunäiteid tekstitöötluseks 
 
Kommentaaride lisamine: arvutis koostatud tekstide täiendamiseks aga samuti ka märkuste 
tegemiseks v. küsimuste  esitamiseks  on lihtne kasutada “Insert Comments” teenust.  
1)  Wordi dokumendis tähistage sõna v. lõik, millele  soovite  lisada kommentaari. 
2)  Insert menüüst valige Comments. 
3)  Tähistatud sõna v. lõik värvub ja selle kõrvale ilmub kood. 
4)  Ekraani  allosas  avaneb kommentaaride  paneel  koos sama  koodiga : kirjutage kom-
mentaar ja sulgege paneel. 
 
SISUJUHT 
 
 
 
Kuressaare Gümnaasium 
SISUJUHT 
 
 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
5)  Viige  kursor  kommenteeritud sõnale ning selle kohale ilmub eraldi  ikoon  koos kom-
mentaariga. 
Teksti  redigeerimine : hea võimalus paranduste ja täienduste tegemiseks pakub “ Track  
Changes ”- teie poolt tehtud muudatused õpilastöös v. mustandis on seejärel kergesti erista-
tavad. 
1)  Enne muudatuste tegemist avage Tools menüüst Track Changes /Highlight Changes.  
2)  Highlight Changes aknas tehke linnuke kõigisse kastikestesse (Track changes  while  
editing- tagab muudatuste eristamise nende sisestamise ajal). 
3)  Tehke tekstis vajalikud muudatused ning need eristuvad teise värviga koheselt ka ek-
raanil. 
Teksti ülesehituse organiseerimine: teksti lõikude, alapealkirjade ringipaigutusi ja muutusi 
on hõlpus teha Outline View abil. 
1)  Valige View menüüst Outline, avaneb uus tööriistariba .  
2)  Üles- ja allapoole suunatud  noolte  abil on võimalik vahetada lõikude järjekorda 
3)  Paremale ja vasakule suunatud nooltega on võimalik korraldada ümber alalõike. 
4)  Tehes topeltklõpsu sõnal All, kaob tavaline tekst. Uuesti klõpsates ilmub see tagasi. 
Pikkade tekstide puhul võimaldab see kergesti teksti ümber korraldada. 
5)  Tavalise vaate juurde tagasipöördumiseks valige View menüüst Normal.   
Algusesse 
 
13. Juhendaja ja retsensendi rollist 
 
Juhendaja: 
  aitab sõnastada töö eesmärki ja kavandada struktuuri 
  annab metoodilisi nõuandeid, jälgib töö koostamise käiku 
  nõustab teemakohase kirjanduse ja allikate otsimist 
  abistab probleemide lahendamisel, konsulteerib regulaarselt 
  selgitab uurimistöö  sisule  ja vormistusele esitatavaid nõudeid 
  kontrollib töö valmimist osade kaupa ja  tervikuna  
  valmistab autorit ette töö kaitsmiseks 
  hindab uurimistöö koostaja tegevust ja tema töö tulemust tervikuna 
 
Retsensent peab: 
  jälgima töö vastavust püstitatud eesmärgile 
  andma töö iga osa täitmise iseloomustuse ja jälgima teaduse viimaste  saavutuste  kasuta-
mise astet 
  andma hinnangu püstitatud ülesande lahendamise otstarbekusele 
  näitama töö kasutusvõimalusi 
  jälgima vormistuse vastavust nõuetele 
  välja  tooma  töö peamised väärtused ja huvipakkuvamad osad 
  välja tooma töö puudused (viidates konkreetsele leheküljele, lõigule, reale v. joonisele) 
  andma hinnangu tööle 
  esitama retsensiooni töö koostajale enne töö kaitsmist. 
 
SISUJUHT 
 
 
  SISUJUHT 
 
 
 
Kuressaare Gümnaasium 
Uurimistöö koostamisest 
 
 
14. Materjale uurimistööde kohta: 
Kuidas teha  uurimustööd : Praktilisi näpunäiteid algajale teadurile /Koostanud  Maidu  Varik // 
Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised. 1994. Nr.1. 
Kõverjalg, A. Üliõpilastööde koostamise metoodika.  Sisekaitseakadeemia . Tln., 1999. 
Leinus, M. Algteadmisi uurimistööst. Õppevahend põhikooli õpilastele. Tartu, 1997. 
Luka, E. Soovitusi kodu-uurimistöö koostamiseks ja vormistamiseks // Õpilaste ko-
du-uurimistöid. Tln.: Eesti  Noorsoo  Algatuskeskus,  1996. Nr.18. Lk. 74-90. 
Relve , K. Õpilaste bioloogiaalaste uurimistööde vormistamise juhend. Tln., 1992. 
Interneti-materjale: 
Soovitusi uurimistöö koostamiseks 
Uurimustöö kui õppimise moodus  
Uurimistöö juhend 
 
Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend 
 
SISUJUHT 
 
 
  SISUJUH  T   
Kuressaare Gümnaasium