lehed, kus on tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). ESSEE Essee on vabas vormis loov mõttearendus teatud teemal. Essees ei nõuta oma väidete tõestamist. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: kooli nimetus; autori ees- ja perekonnanimi; klass; töö pealkiri; töö liik (referaat); töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; töö valmimise koht ja aasta. Tallinna Rahumäe Põhikool Suitsetamise kahjulikkus REFERAAT
Selle väärtusliku suhtumise ja teguviisiga võidab inimene sõprade ja lähedaste usalduse. Sõbrad ei pruugi küll jääda igaveseks aga nad on õnneks paratamatu osa meie elust, keda võiks hoida enda lähedal nii kaua kui võimalik. Perekond, seevastu, aga jääb inimese elu mõttes igaveseks ja mida paremad suhted on lähedaste inimestega, seda kergem on endal raskeid aegu üle elada. Abi andmine viib tihti abi vastusaamiseni. Võib öelda, et seegi mõttearendus on egoistlik, ent taoliselt on inimene juba ,,ehitatud". Jõuamegi loomulikku rada järgmise väärtusliku momendini - abi pakkumine. Võin julgelt öelda, et elada tuleb saates endast välja selgeid signaale, et olen abivalmis inimene. Mõistlik on selgeks teha, kes vajab abi, kindlasti ei tuleks peale suruda abi inimesele kes seda võibolla ei vajagi. Kui aga on inimene kes tõesti vajab aitamist, või kasvõi abipakkumist, siis võimalusel tuleb seda pigem teha
ning et mõjuva põhjusega on tegemist ka juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine oli küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see oleks seadnud ohtu inimese tervise. 2.5 Eriarvamused Eriarvamused kohtuotsuses puuduvad 3. Kohtuotsuse stiil Kohtuotsus on kirjutatud eesti keeles ja korrektselt. Kohtukeel oli arusaadav. Natuke häiris sõnade ja lausete kordus. Kohtuotsuse liigendus on selge ja korrektne, oli tagatud sidusus, mõttearendus on jälgitav (sai eristada iga seisukohta ja otsust ning asjade käik oli järjestatud vastavalt toimunule). 4. Mitte juristi arvamus Minule kui mitte juristile jäi mulje, et kaebaja muutis pidevalt oma juttu. Tema vastuväited oleksid olnud palju usutavamad minu jaoks, kui ta oleks väljendanud oma seisukohti algusest peale piisavalt selgelt ja terviklikult. Vaatamata sellele, et kolleegiumi seisukohalt rikkus Tallinna Ringkonnakohus oluliselt
1. Uurimistööle esitatud põhinõuded ja selle olemus - Teadustöö peab olema iseseisva mõttetöö tulemus - Teadustöö peab olema vajalik, aktuaalne ja tuginema obektiivsetele kontrollitavatele andmetele - Teadustöö peab olema plaanipärane ja skeemikindel Teadustöö põhiolemuseks on see, et selles koostamisel kasutatakase teaduslik-uurimus meetodi. 2. Üliõpilastööde liigid ja nende lühikirjeldus - Essee. Vabalt valitud või etteantud teemal vabas vormis mõttearendus. - Referaat. Lühike ülevaade konkreetsel teemal kogutud allikate materjalist või teadustöö tulemusest. - Ainetöö. Konreetse probleemi või praktilise küsimuse uurimine/käsitlus. Tehakse mingi aine täitmiseks. - Praktika aruanne. Peab olema valdkonna põhiolemuse tutvustus. - Kursuse töö. Tegemist on väikesemahulise teadustööga. Kehtivad teadustööle kehtestatud nõuded. - Lõputöö. Juhendaja kaasabil koostatud teadustöö. 3. Uurimistöö teema valiku põhimõtted
isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii sisult, mõttearenduselt kui ka keelelt ja stiililt märksa nõudlikum vorm. Essee kirjutamine eeldab, et õpilane · valdab käsitletavat ainestikku, · oskab analüüsida ja hinnata erinevaid arusaamu ja seisukohti, · omab oma arvamust või seisukohta käsitletavates küsimustes, · oskab oma seisukohti põhjendatult ja loogiliselt esitada. Tuleks leida kandev idee, millele rajaneb essee mõttearendus. Essee lähtub mingist probleemist, mille konkreetne väljendus on esitatud küsimustena. On oluline, et essees käsitletav ainestik oleks teemakohane ja käsitlus keskendunud probleemile. Endastmõistetavatele arusaamadele ja seisukohtadele on samas iseloomulik, et nendest rääkijal või kirjutajal tegelikult puudub isiklik suhe räägitavasse. Nende asjaolude tõttu on endastmõistetavused samas ka kõige ebakindlamad. Kindluse saavad nad siis, kui võib väita,
viivised palga maksmise viivitamisega, samuti ka tööraamatu (mitte)olemasolu osas. Eriarvamused kohtuotsuses: Eriarvamused kohtuotsuses puuduvad. 3. Kohtuotsuse stiil Kohtuotsus on kirjutatud eesti keeles ja korrektselt. Kohtukeel oli arusaadav. Natuke häiris sõnade ja lausete kordus, mis tegi alguses lugemise raskeks. Kohtuotsuse liigendus on selge ja korrektne, oli tagatud sidusus, mõttearendus on jälgitav (sai eristada iga seisukohta ja otsust ning asjade käik oli järjestatud vastavalt toimunule) Samuti oli lugedes kergesti leitav alguspunkt. 4. Mitte juristi arvamus Mina, kui mittejurist arvan, et hageja probleem oli arusaadav ja mõistetav, kuna iga inimene tahab saada tasu tehtud töö eest, kui tegu ei ole just vabatahtlikuga. Antud juhul jäi hagejale ainult töö tegemise rõõm. Tundus veider, et inimesega lõpetatakse tööleping
edasi mõtlema. Lõpetust kirjutades tuleb mõelda, kas tahetakse kirjutatu pelgalt kokku võtta või tuua välja põhiidee, anda hinnang käsitletud teemale ja selle probleemidele. Eesmärk võib olla ka terav kriitika. Lõpetuse tüübid:1) kokkuvõte – tuuakse lühidalt välja oluline 2) hinnang – autor esitab oma põhjendatud seisukohad sidusa tekstina 3) teesid – olulised seisukohad esitatakse punktidena 4) loogiline lõpp – mõttearendus viiakse kirjandi sisust tuleneva loogilise lõpuni, eriti oluline on lõpplause 5) lugu – sissejuhatuses pooleli jäänud lugu viiakse lõpule võid vaadeldakse seda uuenenud seisukohalt, kirjutatakse lõpulugu 6) puänt – ootamatu, vaimukas lõpp 7) prognoos – osutatakse probleemide kestvusele tulevikus, võimalikele lahendustele 8) laenatud lõpp – kasutatakse oma mõtte väljendamiseks tsitaate. Kokkuvõtte RUSIKAREEGEL:
3) teksti kavandamine, teemakohaste mõtete kogumine 4) soovi korral kava koostamine 5) teemakohaste mõtete ülesmärkimine 6) kirjandi ülesehitamine, mustandi koostamine 7) puhtandi kirjutamine 2. Milline on teema ja pealkirja vaheline seos? Teema on sõnastatud pealkirjas (enamasti). 3. Mis on teema? Teema on see ainevaldkond, millest kirjutamisel lähtutakse; see on elunähtuste ring, mis kirjandis käsitlemist leiab. Ette antud ja valitud teemale tuleb rajada kogu oma mõttearendus. Teemat tuleb osata lugeda ja mõista. 1. ülesanne, mis seaoses tulevase kirjandi kirjutajal lahendada tuleb, on teema mahu kindlaksmääramine. Kirjanditeemad võivad olla mahult väga erinevad, aga üldiselt jagunevad kõik teemad kaheks - laiadeks ja kitsasteks teemadeks. Erinevus ei väljendu mitte töö pikkuses, vaid käsitluslaadis. Lai teema eeldab üldisemat käsitlust, kitsas teema aga detailsemat kästitlust. Kergem on kirjutada kitsamal teemal juba
Eesmärk võib olla ka terav kriitika. Lõpetuse tüübid: · Kokkuvõte - tuuakse lühidalt välja oluline. · Hinnang autor esitab oma põhjendatud seisukohad sidusa tekstina. · Teesid olulised seisukohad esitatakse punktidena. · Lugu sissejuhatuses pooleli jäänud lugu viiakse lõpule või vaadeldakse seda uuenenud seisukohalt, kirjutatakse lõpulugu. · Loogiline lõpp mõttearendus viiakse kirjandi sisust tuleneva loogilise lõpuni, eriti oluline on lõpplause. · Puänt ootamatu, vaimukas lõpp. · Prognoos osutatakse probleemide kestvusele tulkevikus, võimalikele lahendustele. · Laenatud lõpp kasutatakse oma mõtte väljendamiseks tsitaate. Töö kirjandi ja mustandiga Mustand · Eeltööna kogutud kirjandi ainestik jagatakse pea- ja alateemadeks ning järjestatakse loogiliselt.Tekst koostatakse probleemide kaupa
*vaimne häire = haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus *ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega - psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine *kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega (nt hüsteeria ehk konversioonihäire) *on selgunud, et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises (Halligan jt 1997) - ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud ehk häire põhjuseks võib olla vigane mõttearendus (nt pessimistlik või katastroofine ärahoidmisele suunatud käitumine) ja selle kinnituste „otsimine“ (biheiviorism) *ravi: kohnitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise ja situatsioonide kohta) TEGURID/PÕHJUSED - biopsühhosotsiaalne mudel *bioloogilised põhjused (kaasasündinud + eluviis) *psühholoogilised tegurid (isiksus ja stressorid) *sotsiaalsed tegurid (nt väärtused)
Müütide teisendamine ja kaasaja vaimus tõlgendamine kujunes 1920-1930-ndate aastate prantsuse draama peateeks. Jean Cocteau - võttis oma näidentite aluseks antiikmüüdid ning võimendas neis 20. sajandi inimesele olulisi teemasid: paramtamatus, surm, alateadvis, kunstniku saatus jne. Jean Giraudoux - Ehkki kirjanik möönab inimese ebatäiuslikkust ja nõrkusi, ülendab ta heroiliste väärtuste asemel maist ja inimlikku. Tema dramaturgia on intellektuaalne, seda iseloomustavad selge mõttearendus ja peen stiilitaju. Antonin Artaud - müütidele toetuv rituaalne teater oli tema sihiks. Teater ei ole kutsutud jäljendama elu, vaid ilmsiks tooma varjatud tõde, tungides sügavama, müstilise tõeluseni. Julmusteater peab tungima inimhinge tumedaima põhjani ja vapustama vaatajat. Näidates inimestele neid endid nii, nagu nad on, kisub teater neilt maskid eest. Futurism prantsusmaal - Henri Bergson. Inimese soov pidevalt oma ümbrust kontrollida on viinud kontakti kadumiseni intuitsiooniga
Niisiis, võtame tõeks, et me võime taibata ka seda, millest hetkel aru ei saa! Mõnegi õpiku või käsiraamatu lugemine takerdub juba seetõttu, et üldiselt üsna mõistetavas tekstis jääb teatav hulk mõttearendusi ja teooriaid arusaamatuks. Segaseks jäävate kohtade üheks põhjustajaks on muide seegi, et autor pole näinud vaeva teksti loetavuse tõstmisel. Juhtub, et ähmane, läbi- tungimatu idee või mõttearendus tuleneb sellest, et kirjatöö tegijal endal pole valgustatud valdkonnast selle detailides ja tervikus selget ülevaadet. Vahel on põhjuseks asjaolu, et lugejal jääb vajaka asjakohastest eelteadmistest. Mõnegi problemvaldkonna või arutluskäigu taipamist raskendab tõsiasi, et toodud väidete ja esitatud järelduste sisu tekitab meis võõristust või äratab ebateadlikku vastuseisu. Mõistame ju kergemini seda, mis on vastavuses meie väärtuste ja
lõpp.) Becki raamat on siiski midagi enamat kui ühe lihtsa teesi raamatupikkuseks väljavenitamine: see sisaldab ülevaadet moodsa ühiskonna kujunemise faasidest, käsitlust teaduse ja ekspertide ambivalentsest rollist tänapäeva ühiskonnas ning teooriat ühiskonna muutumisest refleksiivseks. Kui USA kaitseministril Donald Rumsfeldil on lootust ajalukku minna veel millegi muuga kui Iraagi sõda, siis on see üks luuleline mõttearendus, mis minu kohmakas proosatõlkes kõlaks umbes nii: "Nagu me teame, on olemas tuntusi, mida me tunneme. On asju, millest me teame, et me neid teame. Me teame samuti, et on tuntusi, mida me ei tunne. Mis tähendab, et me teame, et on olemas tundmatuid asju. Kuid on olemas ka tundmatuid tundmatusi, millest me ei tea, et me neid ei tea." Riskiühiskonnas puututaksegi kokku eelkõige viimastega. Seega riski mõiste Beckil
tekkisid Küberneetika Instituudis aastatel 1994-1995. Sel ajal pandi kokku mitmeid dokumente ning kirjutati artikleid. Kuna tehnoloogia polnud veel küps (RSA-põhised kaardid puudusid) ning ühiskondlikut valmisolekut polnud, siis riigipoolne toetus projektile hääbus, mistõttu vaibus ka vastavasisuline tegevus. Praeguse Eesti ID-kaardi arenduse alguseks tuleb pidada 1997. aastat, mil tollase Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) sisemistes ringkondades algatati mõttearendus tulevase isikutunnistuse vormist. Sama aasta lõpul esitasid Tarvi Martens ja Ahto Buldas (Küberneetika AS) ning Jaan Priisalu (Hansapank) KMA-le ja Informaatikakeskusele projektikavandi ID-kaardi kasutuselevõtuks, mis nägi ette vähemalt 15-kuulist ettevalmistusaega. 1998. aasta algul toodi idee laiema avalikkuse ette ning sellest ajast peale on ID-kaardi areng läbinud mitmeid komisjone ja muid töövorme. Toonase siseministri nõuniku Tõnu Liik'i
... tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega Defineeri psüühiline häire. 35. Millised on olnud lähenemise psüühikahäirete tekkimisele ja ravimisele. Demonoloogia-kurjad vaimud, Ohjeldav mudel- inimesel polegi hinge, Moraalne mudel- P. Pinel (18 saj. lõpp), Meditsiiniline mudel- , Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine- Kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega, vigane mõttearendus, Biopsühhosotsiaalne mudel, Stress-diatees mudel. Psüühikahäirete ravivõimalused: Farmakoloogiline ravi, Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. 36. Põhilised psüühikahäirete grupid: Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi: Orgaanilised, Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud PH, Psühhootilised haired,
· Nt. insuldi tulemusel kõne häirumine · Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine · Kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega nt hüsteeria ehk uue nimega konversioonihäire · Halligan jt (1997): on selgunud, et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises. · Ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud ehk häire põhjuseks võib olla vigane mõttearendus (nt pessimistlik või katastroofide ärahoidmisele suunatud käitumine) ja sellele kinnituste "otsimine" (biheiviorism). · Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta) Biopsühhosotsiaalne mudel · Bioloogilised põhjused Kaasasündinud + eluviis · Psühholoogilised tegurid Isiksus ja stressorid · Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ...................................................................................................
Referaadis ei esitata oma seisukohti. Referaat koostatakse mitme, soovitatavalt vähemalt kolme allika põhjal. Uurimus eeldab peale teadusliku ülevaate ka autori oma panust. Klassikalises uurimuses seab autor endale tööhüpoteesi, s.t ta oletab, missuguse tulemuseni ta tööga jõuab. Tööga tõestab ta hüpoteesi või lükkab selle ümber. Uurimuse puhul on vaja sageli teha teemakohane küsitlus, teha teaduslikke katseid (eksperimente) ja vaatlusi. Essee on lühem mõttearendus mingil kindlal teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel.
Essees peaks väljenduma autori probleeminägemise, esitusviisi ja keelekasutuse isikupära. Esseed võivad, lähtudes kirjutaja taotlustest või õppejõu poolt esitatavatest nõuetest, nii sisult kui teostuselt erineda. Nii võib essee olla: autori isikupärast vaatenurka esitav tekst, milles on kesksel kohal kirjutaja nägemus käsitletavast ainest ja mis ei eelda varasemate uuringute kasutamist; vabas vormis teaduslikku laadi mõttearendus teatud teemal, milles on kesksel kohal arutlus mingi probleemi üle, allikatele viitamine sõltub nõuetest; vastus essees püstitatud küsimusele või küsimustele, mis esitatakse argumentidena, ja mis toetub teadustekstides esitatud käsitustele või uurimistulemustele. 3. VORMISTAMISNÕUDED Teadustööde vormistamisel kehtivad üsna ranged ettekirjutused. Tavaliselt järgivad
Meil ei ole põhjust uskuda ei ainelise ega hingelise substantsi olemasolusse. Meie teadvuses tekivad meelelised kujundid, mis arvatakse esindavat välist maailma. Kuid me ei saa neid kunagi võrrelda, sest nad on loogiliselt teineteisest sõltumatud. Ei ole mingit tagatist sellele, et reaalsus on olemas. On igati võimalik et välisilm eksisteerib, aga meil ei ole võimalik teada, kas see on nii või ei. Kogemus on üks ja see sama, sõltumata sellest, mis on nende aistingute taga. Hume´i mõttearendus on rangelt tunnetusteoreetiline. Hume tahab kindlaks määrata tunnetuse piirid. Kausaalsuse kriitika Põhjuse ja tagajärje suhe. Meil pole alust uskuda, et see mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus. Kausaalsust ennast või põhjuse ja tagajärje paratamatut suhet me ei kohta. Kogemus sünnib teatud hetkel ; tähelepanek teatud asja seisust on seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis sellele vastavad muljed. Me ise loome kausaalsuse. Iga
kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna(nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid Essee- lühike probleemirikas kirjutis, probleemkirjutis, vabas vormis mõttearendus mingil konkreetsel teemal. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Essee kui teaduskirjandi oluline struktuurielement on probleem, mis sõnastatakse Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest sissejuhatuses selgelt ja täpselt ning millele antakse kokkuvõttes ka vastus. Essee eesmärgiks on esitada mingi väide (väited, mitte üle kolme) ning seejärel seda sobivate argumentidega
kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna(nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid Essee- lühike probleemirikas kirjutis, probleemkirjutis, vabas vormis mõttearendus mingil konkreetsel teemal. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Essee kui teaduskirjandi oluline struktuurielement on probleem, mis sõnastatakse sissejuha- SISUJUHT
tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb eristada ja võrrelda eri autorite seisukohti, ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või et- teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 510 lk. Uurimistöö etapid: · teema valik; · juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus; · materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine;
) • Nt. insuldi tulemusel kõne häirumine • Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega • Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine • Kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega – nt hüsteeria ehk uue nimega konversioonihäire Halligan jt (1997): on selgunud, et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises • Ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud ehk häire põhjuseks võib olla vigane mõttearendus (nt pessimistlik või katastroofide ärahoidmisele suunatud käitumine) ja sellele kinnituste “otsimine” (biheiviorism). • Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta) Biopsühhosotsiaalne mudel Bioloogilised põhjused Kaasasündinud + eluviis Psühholoogilised tegurid Isiksus ja stressorid Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused • Stress-diatees mudel
Kasvatustegelikkus oma ajalises ja ruumilises esindatuses ja käsitlused temast erinevate kasvatusteaduslike ja pedagoogiliste distsipliinide, teooriate ja kontseptsioonide näol pakub essee kirjutamiseks väga rikkalikku materjali. Oma ideede ja seisukohtade esitamisel ja põhjendamisel saab toetuda uurimustele ning isiklikult või teiste poolt argielus kogetule. Sellises materjali külluses orienteerumiseks on oluline arvestada järgmist. Tuleks leida kandev idee, millele rajaneb essee mõttearendus. Essee lähtub mingist probleemist, mille konkreetne väljendus on esitatud küsimustena. On oluline, et essees käsitletav ainestik oleks teemakohane ja käsitlus keskendunud probleemile. Paraku on nii, et kasvatusteaduslikele kirjutistele on tihti omane korrata tekstist teksti arusaamu, seisukohti ja väiteid, mis on muutunud endastmõistetavusteks. Endastmõistetavatele arusaamadele ja seisukohtadele on samas iseloomulik, et
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Meditsiiniline mudel 19. saj vaimne häire=haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega Psühhogeensed mõtted ehk ebanormaalne mõtlemine 19. saj lõpp ja 20. saj kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega Halligan jt (1997): on selgunud, et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises. ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud - põhjuseks vigane mõttearendus Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia Biopsühhosotsiaalne mudel Bioloogilised põhjused kaasasündinud + eluviis Psühholoogilised tegurid isiksus + tegurid Sotsiaalsed tegurid väärtused Stress-diatees mudel soodumus ehk diatees ja momendil mõjuvad pingetegurid ehk stress Diagnoosimine Diagnoosib psühhiaater, aga psühholoog peab ka oskama. Patsiendiga tehakse intervjuu Iga kurtmine või iseäralik käitumisviis on sümptom
Meditsiiniline mudel 19. saj vaimne häire=haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega Psühhogeensed mõtted ehk ebanormaalne mõtlemine 19. saj lõpp ja 20. saj kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega Halligan jt (1997): on selgunud, et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises. ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud - põhjuseks vigane mõttearendus Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia Biopsühhosotsiaalne mudel Bioloogilised põhjused – kaasasündinud + eluviis Psühholoogilised tegurid – isiksus + tegurid Sotsiaalsed tegurid – väärtused Stress-diatees mudel soodumus ehk diatees ja momendil mõjuvad pingetegurid ehk stress Diagnoosimine Diagnoosib psühhiaater, aga psühholoog peab ka oskama. Patsiendiga tehakse intervjuu Iga kurtmine või iseäralik käitumisviis on sümptom
Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust. Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti) koostamine annab ettekujutuse planeeritava uurimistöö sisust ja võimalikust ajakasutusest.
enamasti ajus. (19. saj.) · Nt. insuldi tulemusel kõne häirumine · Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega Miks vaimsed häired tekivad? · Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine · Kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega nt hüsteeria ehk uue nimega konversioonihäire Miks vaimsed häired tekivad? · Ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud ehk häire põhjuseks võib olla vigane mõttearendus (nt pessimistlik või katastroofide ärahoidmisele suunatud käitumine) ja sellele kinnituste "otsimine" (biheiviorism). · Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta) Miks vaimsed häired tekivad? · Biopsühhosotsiaalne mudel · Bioloogilised põhjused Kaasasündinud + eluviis · Psühholoogilised tegurid Isiksus ja stressorid · Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused
Kui ta istub, võib näha, et ta sokkidest on üks must ja teine punane. Piibeleht paistab kohmetuna, tema murdesegane lakooniline kõne aga ta vastab sõnakehviku kombel ikka alles mõne aja pärast ilmutab kindlat kavatsust." / / tegelaskõne üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, intonatsiooni, keelevigade jm eripäral. teisend vt variant. tekkemuistend vt muistend. tekst suulises või kirjalikus vormis sidus mõttearendus. Tekstide ehitust ja tüüpe uuriv teadusharu on tekstilingvistika. tekstianalüüs eritlev uurimisviis, mis põhineb teksti jagamisel (mõttelisteks) algosadeks. tekstikriitika teadusharu, mis tegeleb teksti algupärase kuju või autorluse selgitamisega. tekstistrateegia teksti kavandamise ja esitamise põhimõtted. Tekstistrateegia sõltub teksti sisust, selle funktsioonist ja vastuvõtjast. Peamised tekstistrateegiad on järjestamine (põhineb teksti sündmustiku
" Kuid nii nagu pikk suvi toob seda järsema sügiskülma, nii kaldub ka sellel juhul kaalukauss järsult vastassuunas - ilmub Antikristus. ,,See on nõnda nagu Kristuse tulekuga saanuksid avalikuks vastandid, mis sinnamaani olid latentsed; või nagu pendel, mis on kaldunud ühte äärmusse hakkaks nüüd kompensatsiooniks liikuma vastassuunas. Öeldakse nii, et ükski puu ei saa kasvada üles taevani, kui ta juured ei tungi põrguni." (JUNG 1979:43) Taoline mõttearendus on väga jungipärane, kuivõrd enantodroomia ehk see, et üks nähtus kutsub süvenedes vältimatult esile enda vastandnähtuse, on Jungil üks olulisematest elutõdedest. ,,Esmalt tõi Jumal inkarnatsioonis esile enda hea poole, oletatavasti selleks, et luua kestvam alus teise poole hilisemaks assimilatsiooniks." (JUNG 2002:123) Teise poole illustreerimiseks kasutab Jung rohkesti Ilmutusraamatus ilmnevat sümboolikat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
