Kuidas kirjutada kirja inglise keeles? 1. Alusta alati (taandrida) Dear ...(nimi) ja see järel kirjuta koma a. Nt. Dear Sam, 2. Teksti kirjutamist alusta taandreaga ja juhata tekst sisse a. Nt. (taandrida) How have you been?/ How are you? Sorry I havent written you for a while, because...(põhjus, miks sa ei ole talle kirjutanud) b. Nt. (taandrida) Thank you for your letter! It was nice hearing about you. You asked about (teema, millest on vaja kiri kirjutada) 3. Kirjuta teemast 1-3 lõiku, igas lõigus vähemalt 4-6 lauset. a. Iga lõik eralda taandreaga 4. Viimases lõigus teema lõpetamiseks võid küsida inimeselt kellele kirjutad millega ta tegelenud on või midagi teema kohta. a. Nt. Tell me what have you been up to? / How is school? / Have you met any
Juhendaja nimi Asukoht nt (Tartu) 2007 Uurimustöö vi referaadi vormistatakse arvutil: lehe formaat A4, reavahe 1,5, tähekõrgus 12 punkti. Kõik lk, välja arvatu tiitelleht, nummerdatakse. LK nr paigutatakse lk allääre keskele. Töö iga osa algab pealkirga (kirj. Suurte tähtedega ja poolpaksult esimese rea vasakusse serva). Tekstis ei kasuta taandrida. Teksti võib jaotada tühja reavahega lõikudeks. Tühi reavahe on ka põhiosa iga peatüki pealkira ees ja järel. Tekstis ei kasutada sõrendusi ja allajoonimist. Pealkirjad ja märksõnad kirjutatakse poolpaksult, oskussõnad (taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused) kirj. Kursiivis. Tekst kirj. Lehe ühele küljele. Töö esitatakse lihtsas köites. Kokkuvõtte lõppus on autori allkiri.
· Automaatset kellaaega sai valida/vaadata kuupäeva alt. · Tab'e ei saa muuta. · Seal peaks saama sisukorda lisada aga mina seda teha ei osanud. · Salvestatud saan aga saata ei oska. Adobe buzzword · fonte on väga vähe mille seast valida. · Kirja suurused on kindlad, vahepealseid ei saa valida. · Ei saa pealkirja ja alapealkirja panna- järelikult pole ka sisukorda. · Joonlaud oli. Ei sanud joondada teksti taandrida. · Headerit ja footerit oli lihtne teha. Hea oli see et sai valida kas, mida ja kuhu sa nendel midagi tahad. · Automaatset kellaaega pole. · Pilti on võimalik tekstile lisada ning seda on kerge ja hea vähendada kuna sellel on mõdud peal. Külgi eraldi ei saa vähendada. Külgede suuruste vahekord jääb samaks mis originaalil. · Loetelu oli väga lihtne ja kerge teha. · Tab'e ei saa muuta'
Kui suur CRT on sama suurune u. kui 19'' 21 LCD kuvar. Kui suur peab olema CRT puhul kuvari sagedus, et ei rikuks silmi 100. Riigi tunnuse saab paika panna start control panel Regional and Language Location. Kaardimänge saab lisada(kui ei ole) start control panel add/remove programs add/remove win. Components accer and utitilites (details ) games(linnuke). 2. Word'is saab wordi tabelis read ühekõrgusteks teed tabeli- table tools layout cell size. Taandrida saab peale panna home paragraph line spacing. Sõnu saab teistega asendada home editing - replace Vanu tekstistiile saab muuta home styles manage styles. Pildi peale saab kirjutada page layout arrange text wrapping behind the text. Kerimisribasid saab tagasi word options advanced display show vertical scrollbar. Lõigu esimest tähte saab üle 4 rea kirjutada inserttextdrop cap. Automaatpoolitamist saab page layouthyphenationautomatic
* retsensioon esitatakse arvutil trükituna, kasutades valget paberit formaadis A4, tekstiga vaid paberi ühel poolel, (6.-7. klass võib õpetajaga kokkuleppel esitada retsensiooni ka käsikirjaliselt); * lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ja paremal 1,5 - 2 cm. * töö kirjutamiseks kasutatakse püstkirja sriftiga Times New Roman või Arial suurusega 12, reavahega 1,5; * teksti iseseisvad lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse reavahega (nn. plokkstiil) taandrida kasutamata; * ühtse raamistuse saamiseks kasutatakse vasak-parem joondumist (Justify ikoon); * kõik tööd algavad tiitellehega, millele märgitakse kooli nimi, töö autori ees- ja perekonnanimi, klass, töö pealkiri, töö üldnimetus (essee, referaat, retsensioon jne), õppeaine, õpetaja ees- ja perekonnanimi, töö tegemise koht ja aasta; * kirjaliku töö kõik lehed nummerdatakse läbiva numeratsiooniga lehekülje all paremas nurgas
silpi/pearõhuline pikk silp täidab värsitõusu/pearõhuline lühike silp täidab värsilangust/järgsilbid ja ühesilbi sõnad paiknevad vabalt/1.värsi jalg täidetakse vabalt/värsi lõpus ei ole ühesilbi sõna/neljasilbi sõna on värsi alguses või lõpus 7)riimi asendid samides:paarisriimid aabb, aa bb cc/ristR aba, abcabc/süliR abba, abbba/ahelR aba, bcb, cdc/lausR aaa, aaaa../segaR aaca, ababcc, aaabbb, abbacc, abcabcc 8)salmi e.stroofi eristab:kirjapilt,salmivahe,taandrida,suurtäh t/värsside kindel arv/ühtlane värsimõõt/riim tervik/lausungi ja tähenduse tervik
Tabelid Joonised Skeemid Diagrammid Kaardid Koopiad Ankeetküsitlused jne. PEALKIRJASTA JA NUMMERDA LISAD! LISADE PEALKIRJAD ESITA SISUKORRAS! REFERAADI VORMISTUS A4 formaadis valged lehed ( tekst lehe ühel küljel) Vasakveeris 4 cm Paremveeris 2 cm Ülaveeris 4 cm Alumine veeris 3 cm Uue lõigu taandrida 0,5 cm Referaadi põhiosad algavad uue lehekülje kolmandalt realt (6 cm) PEALKIRJADES ÄRA POOLITA SÕNU EGA KASUTA LÜHENDEID! PEALKIRJA LÕPPU EI PANDA PUNKTI! Leheküljenumbrid paiknevad alumise veerise keskel Lehekülgede numeratsioon - tiitellehest lisadeni (k.a.) Tiitellehele numbrit ei märgita Uut pealkirjastatud osa ei alustata lehekülje lõpust Lõigu viimast, poolikut rida ei tohi viia järgmise lehekülje algusse
on tema sõnum ja/või mida on kirjutanud teised selle teose kohta. Väga teretulnud on ka sinu enda muljed/mõtted, ainult et tekstist peab välja tulema, kelle mõtted need on. Kokkuvõte Enda arvamus, soovitus kuulamiseks. (1-2 lauset) Kasutatud allikad (internet, raamatud, CD...) NB! Ka analüüs on looming, loov lähenemine lubatud! 3. Etapp - vormistus Trükikiri - Times New Roman nr 12, reavahe 1,5. Lõikude vahe 12 pt, taandrida pole vaja, paberi suurus A4, maht 1-2 lehekülge. Tiitelleht pole kohustuslik. Pealkirjaks Muusikateose analüüs, alla teose nimi, autori (koostaja) nimi. Töö ise välja printida ja õpetaja kätte. Kui vaja, küsi abi!
Kui tekst on alla joonitud, siis on võimalik muuta ka joone värvi. tavateksti muutmine TRÜKITÄHTEDEKS. Üla- ja alaindeks. Kõik lõigu kohta käiv, rakendamiseks tuleks valida soovitud lõik, või kogu teksti puhul kasutada kiirklahvi CTRL+a Teksti joondamine, vaikimisi vasakule. VALITUD lõigu taane vasakult ja paremalt. Võimalik määrata näiteks esirea taane terves dokumendis, sellisel juhul tehakse peale igat enter nupu vajutust taandrida automaatselt. Ridade vahe, siit on võimalik määrata 1,5 kordne reavahe, mis on nõutud Ametikooli kirjalikele töödele. Vahe enne või peale igat lõiku, tähendab, et peale enter klahvi vajutust jäetakse automaatselt teie määratud vahe. Täpp ja number loetelude kohandamine ja rakendamine. Alamloendi jaoks tuleks valida, ilma selle valikuta tuleb tabulatsiooni vajutades alamloendi esimeseks tähiseks a) Automaatse sisukorra loomisel võiks
Oleks viisakas tänada oma juhendajat, konsultanti või siis lihtsalt kedagi, kes sind töö tegemisel kaasa aitas. Sissejuhatusesse ei kirjutata töö tulemusi või järeldusi, seda tehakse töö lõpus. Töö põhiosa Töö põhiosa jaotub kolmeks: referatiivseks peatükiks kasutatud kirjanduse põhjal, uurimuseks ja analüüsiks. Töö jaotatakse sobivatesse lõikudesse ning järjekordadesse. Peatükid algavad kõik uuest lehelt kaks rida ülevalt. Uue mõtte rõhutamiseks taandrida ei kasutata, jäetakse hoopis üks tühi rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, tuleb alapeatükk paigutada uuele lehele. Lisatud fotod peavad olema varustatud teabega: mis/kes on fotol, kes on fotograaf, millal on pildistatud. Kokkuvõte Kokkuvõttes sa kirjutad enda töö lõpphinnangu, kus sa esitad järeldused ja tulemused. Kokkuvõttes võtad sa läbi kõik vana informatsiooni, mitte midagi uut. Kokkuvõtet
Vormistuse nõuded (mugandatud RaM Kooli uurimustööde nõuetest): Kuna retsensioon pole mahukas uurimustöö, siis võivad nõuded mõnevõrra erineda. Kirjutamise lihtsustamiseks on lisatud nõutavate elementide asukohad Microsoft Word programmis. Kasutatav kiri Times New Roman, suurus 12pt Töö autoril on vabadus kujundada tiitellehe pealkiri vastavalt oma maitsele. Ülejäänud töös pealkirju mitte kasutada vaid uued osad eraldada 2- kordse reavahetusega Taandrida ei ole, tekstilõigud on üksteisest eraldatud 2-kordse reavahetusega Reavahe on 1,5 (Format Paragraph Line spacing 1,5 lines) Kasutusel täis-joondus (Justify) ehk tekst on lehekülje vasakust kuni parema marginaalini (vt järgmist punkti). Põhjendamatuid sõrendusi ja lünki ei tohi tekkida.Vajadusel kasutada poolitamist. Loeteludes, tabelites jm sarnastes elementides võib kasutada ka ühekordset reavahet.
tohi alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla mahub ainult üks rida teksti; lõigu viimast, poolikut rida ei tohi viia järgmise lehekülje algusesse. Tekst peab olema 12- punktiline ja ühele leheküljele peab mahtuma vähemalt 30 rida. Paksemalt või kaldkirjas võib mõnd olulist terminit esile tõsta, ent sellega ei tohi liialdada. Sõrendust ei kasutata. Lõigud eraldatakse üksteisest kas esimese rea taandega 0,5 cm kauguselt või kasutatakse tühja vaherida. Viimasel juhul taandrida ei kasutata. 5. Viitamine ja kasutatud kirjandus Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk). Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereering on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid
Kui internetist leitud autorit ja ilmumisaastat ei ole võimalik, siis pannakse interneti aadress viitesse koos kuupäevaga Kasutatud allikates vastab sellele täpselt sama kirje Uurimistöö vormistamine Ühepoolne A4- leht Kirjastiil- Times New Roman 12 Reavahe on kindlasti 1,5 Lehekülje number all paremas nurgas, väljaarvatud tiitelleht ja sisukord Justified Vasakult 3,5 cm, et materjal oleks köidetav Taandrida ei kasutata, lõikude vahel 1 tühi rida Paremalt, ülevalt, alt 2 cm Koostöö juhendajaga Kuuletu ja kuula juhendajat tähelepanelikult Vaheta juhendajaga kontaktandmed Tee juhendaja poolt antud töö kiirelt, korralikult ja alati õigeks ajaks valmis Juhendaja peab olema kursis Sinu tegemistest seoses uurimistööga Hoia sõbralikke suhteid Uurimistöö kaitsmine Töö antakse retsensendile ülevaatamiseks ja hindamiseks
kartulipõld, maatamees, tuhkatriinu, meelespea). Pöördsõnaline laiendosa Verbitüvelise laiendosaga liitsõnad vastavad kesksõnalise täiendiga nimisõnafraasile (nt ronitaim – roniv taim, leidlaps – leitud laps). Moodustustüveks on 2s I-vältelise verbi vokaaltüvi (a) või III-vältelise verbi 1s konsonanttüvi (b) (nt (a) avamäng, ronitaim, küsimärk, (b) murdvaras, leidlaps, taandrida). Muutumatu sõna laiendosana Tegemist on tüviliitsõnadega ehk sõnade ühend pole fraasina võimalik (nt allkiri, eesnimi, tagahoov, kõrvalosa, vastaskallas, vastumürk, eelnõu, järeleksam, püstkriips, ümbermõõt, kaldkiri). Kinnistüveline laiendosa Kinnistüvelise laiendosaga liitnimisõnu on kahesuguseid: osa neist seostub kindla sõnaliigiga (nt kellassepp, maantee, punapea, umbjärv, kriminaalkohus, lühijutt, kesknädal, eriarst,
Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida. Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. Taandrida on 5 tähemärki või võib kasutada plokkidena vormistatud teksti. Leheküljed nummerdatakse (number alla keskele), alustades tiitellehest (tiitellehel numbrit ei näidata). Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse jne.)
cs.tlu.ee/~rinde/oppetoo/arvestus/ Loeng 2: 1. Kirjamärgi suurust mõõdetakse pointides. 2. 72 pt = 1 toll = 2,54 cm => 3pt ~ 1 mm. 3. Heading 2 suurus oleks hinnanguliselt 18 pt. 4. Crtl ja Enter on ,,leheküljepiir" viib järgmisele lehele. insert lindil on ka valik ,,blank page" 5. Paragraphi aknas => ,,justified" rööpne joondus. Indendation taane. special taane : ,,first line" normaallaadile anda 1 cm(taandrida). Ja siis ei taha enam siis see võtab selle ära. ,, hanging" et siis taandrida tagurpidi tekst hakkab kohe ja ülejäänud taandreana. 6. Spacing Line spacing reasamm kui palju tekstirida koos talle järgneva tekstivahega kokku annab. 7. Kui lehe alguses /lõpus on üksikud silbid/sõnad siis need lesed ja orvud paragraphi modifier aknas teisel lehel on ,, widow/orphan control" see hoiab ära nende sinna jäämise. 8
Põhitekst koosneb ridadest, lausetest, lõikudest, märkidest. Lehekülje tekstialas võivad paikneda kujutised mis tahes graafika, tabelid või tekstikastid. Kujutisega on seotud tema suurus, paiknemine teksti suhtes ja graafika all- või tabeli pealkiri. 2. Tekstitöötlusest Lõik (Paragraph) on tekstiosa, mille lõpetab vajutus klahvile ENTER, mis tekitab lõigu lõppu märgi. Lõiguga on seotud sellised määrangud nagu reavahe, joondus, lõigutaane, taandrida, vaba ruum lõikude ees ja järel, jms. Lõigumäärangud on seotud lõigu vormindamisega (formaatimisega). Lõigu vormindamist on kasulik ja mugav teha laadi (Style) abil, sest laadiga defineeritud määranguid on kerge muuta ja rakendada selle laadiga määratud dokumendi komponentidele korraga üle kogu dokumendi. 3. Muud komponendid Loetelu (List) on kas täpitud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) tekstiosa, mis koosneb lõikudest. Iga lõik algab uue tärni või numbriga.
5 lines Æ OK · kirjastiil Format Æ Font... Æ Font Æ · tekst Times New Roman püstkiri Æ Times New Roman Æ · pealkirjad ja tabelite päised Arial Æ Arial Æ Æ OK · rööpjoondus (kahepoolne) Format Æ Paragraph... Æ Alignment Æ Justified · taandrida 1 cm või Format Æ Paragraph... Æ Indent Æ Special Æ First line Æ by: Æ 1 cm Æ lõigu lõppu 6 pti täiendavat vaba ruumi Format Æ Paragraph... Æ Spacing Æ After Æ 6 pt Æ Æ OK NB! Lõikude eraldamist taandrea või täiendava vaba ruumiga kasutatakse ühtmoodi
Hiire kursori liikumiskiirust muuta start control panel mouse Pointer Options Select a pointer speed Kalkulaatori saab lisada(kui ei ole) start control panel add/remove programs add/remove win. Components accer and utitilites (details ) accer (details ) Calculator (linnuke). Word'is saab wordi tabelis read ühekõrgusteks teed tabeli- table tools layout cell size. Taandrida saab peale panna home paragraph line spacing. Sõnu saab teistega asendada home editing - replace Vanu tekstistiile saab muuta home styles manage styles. Pildi peale saab kirjutada page layout arrange text wrapping behind the text. Kerimisribasid saab tagasi word options advanced display show vertical scrollbar. Lõigu esimest tähte saab üle 4 rea kirjutada insertdrop options - Dropped - Lines to drop 4
vaid valitud osale sellest. Et lisada vaid valitud osale, tuleb samuti valida Apply to: Selected text (selleks peab olema eelnevalt selekteeritud sobiv osa tekstist). Taanete ja vahede määrangud (Indent, Spacing) Taanete ja vahede puhul on olulised nõuded, mis on töö tegijale seatud, sest taanete ja vahede määramine on väga valikuline ja sõltub sellest, mida nõutakse. HTG UPT juhendi järgi töödes taandrida ei kasutata ning tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6-punktine vahe. Taanete muutmine - see on väga lihtne, tuleb vaid valida, kas tahta taanet vasakule (Left) või paremale (Right) ning valida sobiv arv sentimeetrites ning kirjutada see valitud väljale.
· Esile tõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu punkti ei panda. · Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Taandrida 5 tähemärki või kasutada plokkidena vormistatud teksti. · Sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet ja kasutatud kirjanduse loetelu ei nummerdata. Joonised nummerdada läbi töö. Joonis paigutatakse lehekülje keskele. Alla märgitakse Joonis 1. Allkiri. Kõik joonised peavad olema tekstis viidatud (vt. joon.1). Foto loetakse jooniseks. Tabelil on tabeli pealkiri. Tabel 1. Pealkiri. Viitamine: (vt. tabel 1) Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline
lahendust. Põhiideed hakkab kirjutaja erinevate väidete kaudu lahti harutama, nt: inimene ei saa elada väljaspool ühiskonda; kodusel kasvatusel on inimese arengus oma osa; hea kogemus õpetab rohkem kui pidev laitmine jne. Iga väide nõuab tõestust näidetega. Kirjandi jagamisel lõikudeks pean meeles: a) lõik on tervikliku mõtte sõnastus b) lõikude ideelaused moodustavad kirjandi selgroo c) lõigu algust tähistab taandrida d) lõigud peavad olema terviklikuks ühendatud Kirjandi lõpetus ehk kokkuvõte Lõpetusega saab veel kord kõige olulisema meelde tuletada ja välja öelda selle, mis paneb edasi mõtlema. Lõpetust kirjutades tuleb mõelda, kas tahetakse kirjutatu pelgalt kokku võtta või tuua välja põhiidee, anda hinnang käsitletud teemale ja selle probleemidele. Eesmärk võib olla ka terav kriitika.
ametikoha järgi . ·Ametikoha nimetus kirjutatakse väikese algustähega . Ametikoha võib kirjutada nimetavas käändes . ·Veidi allpoole paremale poole kirjutatakse oma nimi ja roll (õpilane , õpperühm , töötajal ametikoht jne ) , kontaktandmed ( aadress , email, telefoni nr . ) ·Selle alla lehe keskele tuleb kirjutada Avaldus , mille järele punkti ei panda . ·Käsikirjalisel avaldusel tuleb teksti alustada taandreaga , arvutiteksti l taandrida vaja ei ole ( selle asemel pannakse kahe lõigu vahele rida laiusega 6pts ) ·Avalduse teksti alla vasakule serva kirjutatakse allkiri . ·Allkirja all kaldkriipsude vahele kirjutatakse oma nimi . ·Nime all märgitakse avalduse tegemise koht ja kuupäev . ·Kuupäeva võib kirjutada ka adressaadiga samale reale või avalduse alla vasakule , viimasel juhul kirjutatakse nimi ja allkiri kuupäevaga samale reale paremale .
vormistamise nõudeid. 1. Uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 (210* 297mm) kas köidetult või kiirköitjas; 2. Trükitakse reasammuga 1,5 vaid lehe ühele poolele, fondi suurus 12pt, blokkstiiliks rööpjoondus; 3. Leheküljele jäetakse vasakule 3,5 cm, paremale 2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega 2,5cm; 4. Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt; 5. Taandrida arvutitrükis ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida; 6. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest; 7. Lehekülgede numbreid loetakse tiitellehest. Tiitellehel numbrit ei näidata; 8. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited; 9. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. 1.1. Arvutiga vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik.
Veerised (tekstivabad servad) peavad olema töös paremal 2 cm ja vasakul 3 cm; üleval ja all 2,5 cm. · Soovitav kirjatüüp on Times New Roman suurusega 12 punkti. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja. Kursiivkirja kasutakse võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Alapeatükid suurusega 14 punkti, Töö pealkiri 16 punkti. · Tekstileheküljel kasutatakse rööpjoondust, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6-punktine vahe. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades võib kasutada reavahet 1. · Kõik leheküljed nummerdatakse. Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning seoseid või illustreerida teksti. · Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis
Eriti hull oli olukord siis, kui sõber rebast kodus ei olnud. Punamütsikesed tulid ja nõudsid kooki moosiga ning lärmasid kõvasti. Kas see lõik on ikka rööpselt joondatud, kui ei ole, siis miks??? Leia viga ja paranda see. Harjutus 6. Siia on tipitud üks lõik teksti. ENTER-it ei vajutata enne kui lõigu lõpul, sest muidu katkestatakse lõik ja alustatakse teist. Ridade vahetamine on teatavasti arvuti töö. Proovi erinevaid taandeid sellel lõigul. Praegu on taandrida umbes 1 cm kaugusel, sest ülemine kolmnurkpiiraja on joonlaual sellel kaugusel. Võta hiirega sellest kinni ja vii ta 3 cm kaugusele. Vii see 2 cm kohale. Mis juhtus? Parempoolne piiraja näitab ära koha, kus kõik read lõpevad. Nihuta seda ette poole ja taha poole, jälgi muutumist! Jäta see siis 12 cm kaugusele. Siia on tipitud teine lõik teksti. Muuda taandelõiku, liiguta alumist vasakpoolset piirajat. Vii see 3 cm kohale. Mis juhtus? Parempoolne piiraja nihuta 10 cm kaugusele
täidetava pinna keskjoont. Kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega GARANTIIKIRI, AVALDUS, SOOVITUSKIRI, TEATIS, TÕEND, VOLIKIRI jne . Selistel kirjadel pealkiri puudub. 14. Seosviit 15. Tekst- on kirja põhisisu, adresaadile informatsiooni edastamine. Sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt lgavate eraldi lõikudena. Lõikude vahele jäetakse 1 tühi rida. Tekst joondatakse vasaku veerise järgi. Taandrida ei kasutata. Parem veeris võib olla joondamata, st tekstis ei või esineda põhjeedamatuid sõrendusi ega lünki. Tekst võib koosneda kolmest alaelemendist: * pöördumine vormistatakse 1-2 põhireavahet enne sisu * sisu * lõputervitus vormistatakse 1-2 reavahet pärast sisu. Pöördumisel on soovitav kasutada ametinimetust. Akadeemiliste kraadide ja tiitlite, sõjaväeliste ja diplomaatiliste auastmete olemasolul tuleb neid kasutada.
On kohustuslik kõigil dokumentidel, v.a õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused, tõendid, õiendid, teatised jms. Perioodiliselt või ühel eesmärgil saadetavate kirjade pealkirjale on soovitatav lisada mõni eristav tunnus. TEKST - On kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. Sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt algavate eraldi lõikudena. Lõikude vahele jäetakse 1 tühi rida. Tekst joondatakse vasaku veerise järgi, taandrida ei kasutata. Parem veeris võib olla joondamata, st tekstis ei või esineda põhjendamatuid sõrendusi ega lünki. Tekst võib koosneda kolmest alamelemendist: · pöördumine vormistatakse 1-2 põhireavahet enne sisu, · sisu, · lõputervitus- vormistatakse 1-2 reavahet pärast sisu. Pöördumisel on soovitav kasutada ametinimetust. Akadeemiliste kraadide ja tiitlite, sõjaväeliste ja diplomaatiliste auastmete olemasolul tuleb neid kasutada.
formaat: A4, tekst on trükitud lehe ühele poolele, köidetud kiirköitjas läbipaistva kaanega või läbipaistava kaanega rullkõites, töö lõppu jäetakse puhas nö köiteleht veerised: ülal ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm alumist äärt võib kasutada joonealuseks viitamiseks kirjatüüp ehk font: Times New Roman tekstiosas tähesuurus: 12 reavahe: 1,5 loovtöö põhiosad algavad uuelt leheküljelt taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel). Näide: Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu. Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged
formaat: A4, tekst on trükitud lehe ühele poolele, köidetud kiirköitjas läbipaistva kaanega või läbipaistava kaanega rullkõites, töö lõppu jäetakse puhas nö köiteleht veerised: ülal ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm alumist äärt võib kasutada joonealuseks viitamiseks kirjatüüp ehk font: Times New Roman tekstiosas tähesuurus: 12 reavahe: 1,5 loovtöö põhiosad algavad uuelt leheküljelt taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel). Näide: Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu. Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged
3. Pean 5-10 min pausi ja loen uuesti terve kirjandi läbi 15) KUI EI LEIA ENAM MIDAGI, MIS VAJAKS PARANDUSI JA TÄIENDUSI, HAKKAN PUHTANDIT KIRJUTAMA 3 PUHTAND 1) KÕIK READ TULEB LÕPUNI VÄLJA KIRJUTADA 2) TAANDREAD TULEB MÄRKIDA KORRALIKULT 3) KORRALIK KÄEKIRI 4) VÄLTIDA POOLITAMIST 5) KIRJANDIS ON SOOVITAVALT 7-8 TAANDRIDA 6) EI TOHI SODIDA 7) EI TOHI VALGENDAJAT KASUTADA 8) ENNE KÕIKIDE KAHTLASTE VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMIST KONTROLLIN ,,ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATUST'' NENDE KIRJAPILTI 9) KÕIK PARANDUSED TEEN PUHTANDIS SELGE JOONEGA JA KIRJUTAN SELLELE JÄRGI ÕIGESTI nt. koreokraaf koreograaf http://www.koolistuff.pri.ee/index.php?id=12 4 SISU
· on mul olnud selle teema probleemidega isiklik kokkupuude? 1 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 Oluline on kinni pidada järgmistest punktidest: · Märgin taandread selgesti eristatavalt ja kirjutan kõik read lõpuni täis. Minu kirjandis on soovitavalt 7 9 taandrida. · Ma ei kommenteeri kunagi oma tegevust kirjalikult. Ei kirjuta ka: "Näiteks..."; "Järgnevalt analüüsin...; "Kokkuvõtteks..." jms · Umbes viie rea ulatuses ei korda ma ühtegi sõnatüve, vaid püüan leida sünonüüme kui vaja, sõnastan lause ümber. Väldin ka heakõlavigu (näiteks: palju nalju). · Väldin pateetilisi hüüatusi, liigset küsimuste esitamist, härdameelsust, ropendamist jms. Lõpukirjandi stiil on asjalik ja arutlev.
1. Üldnõuded Kõik kirjalikud tööd trükitakse valge kirjutuspaberi ühele poolele (formaat A4), kasutades arvutil vormistamisel kirjatüüpe Times New Roman või Arial, tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Töö esitatakse köidetud kujul. Täiskirjutatud lehekülje üla- ja alaservale jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasakule 3 cm ja paremale 2,5 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirgeks. Kui taandrida ei kasutata, eraldatakse tekstilõigud täiendava reavahega. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numerat- siooni. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest kuni lõpuni ja numbrid kirjutatakse lehe ülemisse parempoolsesse nurka araabia numbritega alates sissejuhatuse teisest leheküljest. Kõik põhiosa peatükid ja töö teised iseseisvad osad algavad uuelt lehelt ning kirjutatakse paksus kirjas tähesuurusega 14 punkti. 2
8. Võõrsõnad; 9. Kirja- ja trükivigade vältimiseks tuleb oma tööd korduvalt üle lugeda või lasta seda kellelgi teisel keha. TÖÖ VORMISTAMINE Uurimustööd peavad olema tehtud arvutikirjas. Reeglid: Teksti trükitakse A4 lehele ühele poole; Lehekülje servad jäätakse vabaks; Servad jäätakse tühjaks; Töö trükitakse kirjatüübis TimesNewRoman, kirjasuuruses 12 ja reavahed 1,5; Arvutitrükis ei ole taandrida, lõigud eraldatakse tühja reaga; Pärast kirjavahemärke on tühik, enne aga mitte; Töö põhiosad ja uued peatükid algavad uuelt lehelt; Tekst peab olema täisjoonduses; Kõik töö leheküljed peavad olema nummerdatud (ühtses stiilis ja tavaliselt alla keskele); Töö tiitellehel lehekülje numbrit ei ole; Töö põhiosa pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega rasvases kirjas;
10 2.2.1 Teksti vormistamine Töö tekst vormistatakse järgnevalt: arvutikirja tüüp: o Calibri või Arial (ekraanil lugemiseks), o Times New Roman (printimiseks); teksti värv must; kirjasuurus 12 punkti; paralleel- ehk rööpjoondus; reasamm 1,5 rida; plokkstiilis (tekstilõigu vormistamisel ei kasutata taandrida, lõigud eraldada üksteisest ühe rea kõrguse reavahega – lõigu vahe peale lõiku 12 punkti). Töös tuleb kasutada automaatset poolitamist. 2.2.2 Pealkirjade vormistamine Tööde tekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks. Pealkirjad nummerda- takse araabia numbritega (v.a sisukord, lühendid, sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikad ja lisad). Kõikide peatükkide pealkirjad vormistatakse järgnevalt:
1,5. Lõigu ees ja järel kasutatakse lõiguvahet (6pt). Märkuste ning kasutatud kirjanduse vormistamisel kehtivad samad reeglid. Referaadi pikkus on soovitavalt 8-15 lehekülge (kaasa arvatud tiitelleht, sisukord, viited kirjandusele ning kokkuvõte teises keeles). Lisasid ei loeta referaadi mahu sisse. Referaat peab olema Wordi dokument, kusjuures üleval ja all peab olema 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm vaba ruumi. Tekst on äärest ääreni reastus (justify ehk rööpjoondus). Taandrida ei kasutata. Kõik töö lehed alates tiitellehest kuni kasutatud kirjanduse lõpuni nummerdatakse automaatselt, ka tabelid ja joonised; tiitellehele numbrit ei trükita. Leheküljenumbrid peavad olema ka lisadel. Töö iseseisvaid osi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse eraldi leheküljelt, peatükke ja alapeatükke jooksvalt leheküljelt. Seejuures leheküljele peab mahtuma vähemalt kaks rida teksti.
2. Millist fonti (kirja) kasutada? Peatükkide pealkirjad on paksus kirjas ning võivad olla 14 pt. Alapeatükkide pealkirjad samuti paksus kirjas, aga 12 pt. Peatüki ja alapeatüki pealkirja järel EI ole punkti. Peatüki pealkirja ja esimese rea vahele jääb kaks tühja rida. Alapeatüki pealkiri paikneb eelneva teksti suhtes ühe tühja rea võrra allpool, pärast alapeatüki pealkirja jääb taas üks rida tühjaks. Uue lõigu esiletoomiseks võib kasutada taandrida või jätta lõikude vahele üks tühi rida. Kui peatüki sees soovitakse esile tõsta mingit olulist mõistet vms, millest järgneb pikem jutt, võib see mõiste olla paksus kirjas. Allajoonimist eriti ei soovitata. Lauseid eristavad tühikud, s.t pärast eelmise lause lõpupunkti on tühik. Üldjuhtudel ongi pärast punkti tühik, näit 1930. aastal. Erandid: v.a (väljaarvatud) jt lühendid, 5.-6. klass (esimesel juhul ei ole tühikut, teisel on) 27.-28. mai (sama)
leheküljenumbrit ei kirjutata. · Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkirja ja teksti vahele jäetakse üks tühi rida. · Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Pealkirjaks ei sobi küsilause. · Lõikude vahet tähistab üks tühi rida. Taandrida ei kasutata. TEKSTISISENE INFORMATSIOON Lühendid Töös tuleks kasutada võimalikult vähe ja soovitavalt üldtuntud lühendeid (nr, lk, a jms). Kui tööd läbib mitmest sõnast koosnev kategooria, siis võib luua uue lühendi, mille sisu avatakse esmakordsel tekstis esinemisel. Lühendi peab defineerima täieliku kirjapildi kaudu (näiteks: Eesti Raamatu Aasta (ERA)). Üldlevinud lühendite kasutamisel (ÜRO, USA) ei ole vaja esitada täielikku kirjapilti.
accommodation nearby. Remember! Alates 2013.aastast peab kiri koosnema 120 sõnast. Lubatud on kirjutada 10% sõnu vähem. Sõnade ülemist piiri pole, kuid mida rohkem kirjutad, seda suurem on võimalus eksida. Kiri peab olema kirjutatud ametlikus stiilis, keelatud on lühendid (don’t, hasn’t) ja samuti slängisõnad. Kirja on võimalik vormistada kahel viisil, kas kasutades taandridu või plokkida: (sel juhul on lõikude vahel taandrida). Paremale üles kuupäev (viimastel eksamitel ei paluta enam aadressi kirjutada) ja selle alla vasemale pöördumine. Kui nimi teada, Dear Mr/Ms Brown, kui ei, siis Dear Sir/Madam. Lühendite taga punkte pole, kui paned pöördumise lõppu koma, peab koma olema ka Yours faithfully/Yours sincerely taga kirja lõpus, kui pöördumise taga koma ei ole, pole ka lõpus koma. Kiri tuleb lõpetada Yours faithfully kui sa ei tunne inimest nimepidi (s.t
dialoogiaknas vali vahelehelt Margins sobivad lehekülje servade suurused. Joonis 4. Lehe formaat ja teksti paigutus Algusesse 11.2. Teksti liigendamine Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt. Vältimaks paigutuse muutusi töö täiendamise korral, võib peatüki lõppu määrata lehekülje vahetuse (Insert menüü Break Page Break). Põhitekst jaguneb lõikudeks. Arvutiga vormistamisel ei ole vaja kasutada taandrida, lõike võib eraldada plokkidena, st laiema vahemikuga (6 pt). Lõigu lõpus tuleb vajutada Enter klahvile ning Format Paragraph Spacing: after 6 pt. saadakse märgitud alal lõikudele laiemad vahed. ikude vahe m??ramine KuressaareJoonis G?mnaasium 6. Pealkirja vormindamine Reavahe 1,5 m??ramine Pealkirja automaatne nummerdamine Uurimistöö koostamisest
loogiaknas vali vahelehelt Margins sobivad lehekülje servade suurused. Joonis 4. Lehe formaat ja teksti paigutus Algusesse 11.2. Teksti liigendamine Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt. Vältimaks paigutuse muutusi töö täiendamise korral, võib peatüki lõppu määrata lehekülje vahetuse (Insert menüü → Break→ Page Break). Põhitekst jaguneb lõikudeks. Arvutiga vormistamisel ei ole vaja kasutada taandrida, lõike võib eraldada plokkidena, st laiema vahemikuga (6 pt). Lõigu lõpus tuleb vajutada Enter klahvile ning Format→ Paragraph→ Spacing: after 6 pt. saadakse märgitud alal lõikudele laiemad vahed. SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium
Alates 2013.aastast peab kiri koosnema 120 sõnast. Lubatud on kirjutada 10% sõnu vähem. Sõnade ülemist piiri pole, kuid mida rohkem kirjutad, seda suurem on võimalus eksida. Kiri peab olema kirjutatud ametlikus stiilis, keelatud on lühendid (don't, hasn't) ja samuti slängisõnad. Kirja on võimalik vormistada kahel viisil, kas kasutades taandridu või plokkida: (sel juhul on lõikude vahel taandrida). Paremale üles kuupäev (viimastel eksamitel ei paluta enam aadressi kirjutada) ja selle alla vasemale pöördumine. Kui nimi teada, Dear Mr/Ms Brown, kui ei, siis Dear Sir/Madam. Lühendite taga punkte pole, kui paned pöördumise lõppu koma, peab koma olema ka Yours faithfully/Yours sincerely taga kirja lõpus, kui pöördumise taga koma ei ole, pole ka lõpus koma. Kiri tuleb lõpetada Yours faithfully kui sa ei tunne inimest nimepidi (s.t
(concrete) 5. The decision of the court (in my own words) (Read the Miranda rights / case, Microsoft case, they are landmarks.) (http://en.wikipedia.org/wiki/Ernesto_Miranda ; http://en.wikipedia.org/wiki/United_States_v._Microsoft ) When we retell, we concentrate on the terms, not on the examples etc. NB! Märkmeid võib teha ja TÕLGI KINDLASTI ETTE ÄRA JUBA!!!!!!!!!!!! HOMEWORK - Academic writing Title Introduction Body conclusion Lõikude vahele 1 rida, taandrida ei jäeta! Argumendid millegi poolt, argumendid millegi vastu. Väldime I-vormi, vaid kasutame passive-vormi. Lõhikesi vorme ei kasutata! (don't) 150 sõna Teema "should mery-killing be punished?" HOMEWORK Terms to explain: Nation - a country, especially when thought of as a large group of people living in one area with their own government, language, traditions, etc: Stranger someone whom you do not know
.. paremale. Justified - ... vasaku ja parema ääre järgi. Indentation - määrab teksti asukoha vasaku ja parema äärejoone suhtes. Left - valida teksti kaugus vasakust äärejoonest. Right - valida teksti kaugus paremast äärejoonest. Special - saab lõigu esimest rida vasakule-paremale nihutada. None - lõigu esimene rida on järgneva tekstiga samal tasemel. First Line - taandrida, s.t. lõigu esimene rida nihutatakse paremale. Kui palju nihutada, see tuleb valida kastikesest By. Hanging - lõigu esimene rida nihutatakse vasakule. Kui palju nihutada, see tuleb valida kastikesest By. Spacing - määratakse ära, kui palju tühja ruumi jäetakse lõikude või ridade vahele. Before - tühja ruumi hulk enne lõiku. After - tühja ruumi hulk peale lõiku.
väljendites tõstetakse ümber üksikuid häälikuid või silpe (Kimbuke sinilolli). SALMID Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsse nimetatakse SALMIDEKS e STROOFIDEKS. Luuletused võivad koosneda ühesugustest või korrapärase ehitusega erisugustest salmidest. Kui värsside arv või ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei ole tegu salmide või näivsalmidega. Stroofi eristab: ! *kirjapilt: salmivahe, taandrida, suurtähed; ! *värsside kindel arv; ! *ühtlane värsimõõt ! *riimitervik; ! *lausungi ja tähenduse tervik. Salmi nimetused värsside arvu järgi: Kaksik e kaksikvärss e distihhon kolmik e kolmikvärss e tertsett nelik e ... e katrään viisik e kvint kuuik e sekstett Harrastatakse ka seitsme- ja kahteksarealisi (septett, oktett) või isegi pikemaid salme, nt Onegini stroof sisaldab 14 rida (nagu sonett). KINNISVORMID
Erinevatest õpilaste uurimistööde konkurssidest osa võttes tasub kindlasti uurida, kas konkursil on vormistamisnõuded eraldi välja toodud või mitte. 7.1. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel Uurimistöö esitatakse A4 formaadis valgetel lehtedel arvutikirjas. Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 punkti. Reavahe on 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet). Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6 punktine vahe. Tekst paigutatakse paberile rööpselt, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsetele sõnadele ja väljenditele. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm ning üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris. 19
Mida tsiteeritakse ja kuidas viidatakse? 1) Kokkuvõttev refereerimine. 2) Oma sõnadega ümbersõnastamine. 3) Otseste laenude ehk tsitaatide kasutamine. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. Lühike tsitaat pannakse alati jutumärkidesse ja see peab olema sõna- sõnalt kirjutatud. Ärajäetud sõnad märgitakse kahe mõttekriipsuga ( ) või kolme punktiga (. . .). Pikka tsitaati on kombeks sisestada taandreaga. Taandrida näitab, et tegemist on otsese laenuga ning jutumärke ei ole vaja. ALLIKALOEND Allikaloendi all mõeldakse kirjutise lõpus enne lisasid olevat loetelu, mis sisaldab tähestikjärjestuses kirjutises kasutatud allikaid. Allikaloendi ülesanded: 1) See pakub lugejale võimaluse vaadata, mis tüüpi allikaid on töö tegija kasutanud. 2) Hästi koostatud allikaloend annab lugejale piisavalt teavet, et hankida huvitavaks hinnatuid allikaid. 3) Saab selgitada, kas nimetatud allikmaterjal on olemas
gr* tegusõna ajavormid gr* sõnajärg * ellips- ära jätmine ALAKÕNEGA LAPS VÕIB RÄÄKIDA PAREMINI, KUNA TEDA ON SPETSIIFILISELT TREENITUD, KUI TAVALAPS. TULEB ÕPETADA ERINEVAID SIDUSUSVAHENDEID JMS. Kuidas teksti luua? Tuua erinevad näited. Malle sõitis Pärnusse. - Ta läks sõbrannale külla - sõitis ta sinna autoga - seal ootas teda sõbranna Sidususe hierarhia - mõtestatud lauserühmad/ütlused tekstis Ütluste ehk stseenide piirid: kirjalikus tekstis taandrida, ... - sidusad ...................................................... puudu · Teema-reema liigendus ehk aktuaalne - sõnajärg, rõhk Mõttelünk- mõni ei suuda täita. Näiteks on pildid ja siis kahe järjestikuse pildi vahel on suur erinevus (nt pall ei ole vees- pall vees) Tekstide rühmitamine · Kõnevormi järgi: suuline vs kirjalik tekst (vt erinevusi) · Kõnetegevuses osalejad: monoloog vs dialoog
kasutatavad fondid, vormindusmäärangud ja laadid). On olemas globaalmallid (Blank Document), mis on kättesaadavad kõikidele dokumentidele ja dokumendimallidele. Sektsioon (Section) on dokumendi osa, millel on ühesugused (teistest osadest erinevad) vormindusmääran- gud (lehekülje orientatsioon, veerised, päis ja jalus jne). Dokument võib koosneda ka ühest sektsioonist. Lõik (Paragraph) on tekstiosa, mille lõpetab klahv ENTER. Lõiguga on seotud reavahe, joondus, lõigu- taane, taandrida, vahed lõikude ees ja järel jne). Sõna (Word) on suvaliste märkide jada, mis on eraldatud tühikutega. Märk (Character) mis tahes sümbol tekstis. Loetelu (List) on kas täppidega (sümbolitega) märgistatud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) teks- tiosa, mis koosneb lõikudest. Iga lõik algab uue täpi (sümboli) või numbriga. Tabel (Table) koosneb vertikaalselt paiknevatest veergudest (Columns) ja horisontaalselt paiknevatest ridadest (Rows).
reaga; 9,5 cm kaugusel vasakust veerisest) ja viit pealkiri (9,5 cm plangi ülaservast) (2-4 tühja rida) pöördumine (1-2 tühja rida) teksti sisu (sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt algavate eraldi lõikudena; lõikude vahel jääb üks tühi rida; tekst joondatakse vasakule; taandrida ei kasutata) (1-2 tühja rida) lõputervitus allkirja trükitakse tervitusvormeli alla või jäetakse 3 tühja rida omakäelise allkirja jaoks (3-5 tühja rida) allkirjastaja (2-4 tühja rida) lisamärge (2-4 tühja rida) lisaadressaat koostaja kontaktandmed (1,7 cm alumisest veerisest) 36 Lidia Feklistova 6
annaabi.ee 
