Soovitusi uurimustööks (4)

SOOVITUSI UURIMISTÖÖ
KOOSTAMISEKS
UURIMISTÖÖ EESMÄRGID
uurimistöö metoodika õpetamine
uurimistöö vormistamise õpetamine
õpilase suulise ja kirjaliku
väljendamisoskuse arendamine
õpilase teadmiste laiendamine
MIS ON UURIMISTÖÖ?
Uurimusliku protsessi konkreetne tulemus -
kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti
ning millised on järeldused ja tulemused, milleni
töö käigus jõuti
protsess ja töömeetod, mille käigus
analüüsitakse uuritavat probleemi
süstematiseeritud ja asjakohaselt järjestatud
viisil.
UURIMISTÖÖ ei tohi alla plagiaat
(kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale
viitamata)
Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi
käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt
Võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda
omapoolsete järeldusteni
Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise
võimet materjalide analüüsil ja argumentatiivse teksti
koostamise oskust
TEEMA VALIK
Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav
idee
Idee otsimine on loominguline protsess,
seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnas-
tamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada
Teema peab olema konkreetne, tööd alustades võib
see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda
järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv
(põhiprobleem)
Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks
on leida vastus probleemile
TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID
esialgse teema valik
allikmaterjalide valik ja läbitöötamine
kava (plaani) koostamine
andmete kogumine, uuringute ja vaatluste
läbiviimine
andmetöötlus
töö teksti kirjutamine
töö vormistamine ja korrektuur
töö esitlus ja kaitsmine
UURIMISTÖÖ ALAJAOTUS
Tiitelleht
Sisukord
Sissejuhatus
Töö liigendamine peatükkideks
Kokkuvõte
Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu
Lisad
Resümee
TIITELLEHT
Õppeasutuse täielik nimetus
Autori ees-ja perekonnanimi
TÖÖ PEALKIRI (suurtähtedega)
Töö liik (uurimistöö, referaat vm)
Juhendaja ees- ja perekonnanimi
Töö valmimise koht ja aasta
Kääpa Põhikool
Õpilase ees-ja perekonnanimi
UURIMISTÖÖ PEALKIRI
Uurimistöö
Juhendaja nimi
Kääpa 2007
SISUKORD
Sisukord tutvustab lugejat töö ülesehitusega ja
annab teada, milliselt leheküljelt mida leida
Sisukord paigutatakse töö ette, tiitellehe järele
Sisukorra näidis
SISSEJUHATUS .....................................................................................
..........4
1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)................... .......
..............5
1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri .......................... ...............5
1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ............................... ...............8
2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ........................................ 10
2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri .............................. .... ..........10
2.2.Teise peatüki teise jaotise pealkiri ....................................................14
2.2.1Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri ...............16
KOKKUVÕTE ..................................................................................................20
KASUTATUD MATERJALID ...........................................................................22
LISAD
Lisa 1 pealkiri .......................................................................................... 23
Lisa 2 pealkiri .......................................................................................... 24
SISSEJUHATUS
Teema valiku põhjendus
Töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine
Ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest
Iseloomustatakse põhilisi allikaid (n. töö põhineb
mälestustel, ankeetküsitluse andmetel, ajakirjanduses
ilmunud artiklitel vms)
Ülevaade töö peatükkideks jaotamise põhimõtetest
Märkida, milliseid raskusi töö kirjutamisel ette tuli
Teema perspektiivikus (n. materjali kogunes nii palju, et
on otstarbekas tulevikus jätkata vms)
Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud
isikute tänamine sissejuhatuses.
TÖÖ LIIGENDAMINE
PEATÜKKIDEKS
Liigendamisest oleneb töö selgus,
ülevaatlikkus ja arusaadavus
Koostajal tuleb valik teha ja välja jätta
üleliigne materjal
Teabe kogumisel võib ilmneda, et andmeid
koguneb lünklikult, siis tasub kaaluda
pealkirja konkretiseerimist
Vältida tarbetut kordamist
PÕHIOSA sisaldab peatükkidena:
probleemi seletava kirjelduse
probleemi analüüsi
tulemuste esitamise
töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses
tõstatatud küsimustele
peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja
käsitletud autorite seisukohad
probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada
uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt
tõlgendatavad ja mõistetavad
KOKKUVÕTE
on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile
hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti
vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on
käsitletud
lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige
olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti
samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist
uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid
enam ei esitata
KASUTATUD MATERJALIDE
LOETELU
sisaldab kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja
millele on viidatud
Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt
eristada:
kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised
materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet);
suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja
audiomaterjalid)
kasutatud kirjandus
NB! Kui töö põhineb vaid kirjandusel, on tegemist teiste
autorite seisukohtade refereerimisega, on töö referaat,
mitte uurimistöö.
LISAD
Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö
eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis
töö sisuga ei ole nii otseselt seotud.
Näiteks:
küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid,
mõõtmisprotokollid jms;
samuti paigutatakse siia ka illustreeriv
lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad).
LISADE VORMISTAMINE
Lisad
nummerdatakse (paremale ülanurka LISA 1)
pealkirjastatakse
fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja
kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on
originaal jms)
dokumendid peavad olema allkirjastatud ja
dateeritud
Lisadele tuleb põhitekstis viidata
VIITAMINE
Viitamise põhireegel:
viitamissüsteem peab kogu uurimistöö
ulatuses olema ühtne
Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes
Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse
loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud
TEKSTISISENE VIITAMINE
Kui viitad töö sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites
ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi
ilma eesnime ja esitäheta.
Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik,
nt (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996)
Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti.
Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase
lause lõpu punkti.
Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber
(Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219)
Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime
korrata Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et...
KASUTATUD MATERJALID
Raamatud: Autor(id). (Trükiaasta). Raamatu pealkiri. Linn:
kirjastus (väljaandja).
Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis
eristatakse need tähtedega a, b, c jne ­ vastavalt järgnevusele
allikate loetelus:
Kidron, A. (1997a). Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo
Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn:
Valgus.
Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras
&Mondo.
KASUTATUD MATERJALID
Artiklid ajakirjast või ajalehest
Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. ­ Ajakirja pealkiri,
lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid.
Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. ­ Haridus, nr 5, lk 56-57.
Artiklid kogumikust
Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. ­ Kogumiku nimetus.
Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli
leheküljenumbrid.
Jaaksoo, A.(1997) Hiiepuu heateod. ­ Meie kassil kriimud silmad. Tallinn:
Steamark (Andrus Simsel), lk. 89.
KASUTATUD MATERJALID
Suuliste allikate loetelu
Näit.:Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ...)
mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt).
Viites piisab: J.Paju mälestused.
Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi
kirjeid:
Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n)
number, säiliku (s) number:
ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel
arhiividokumendi lehe (l) number:
ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11.
KASUTATUD MATERJALID
Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama
järgmisi kirjeid:
Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu
(n) number, säiliku (s) number:
ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel
arhiividokumendi lehe (l) number:
ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11.
KASUTATUD MATERJALID
Elektrooniliste (interneti) materjalide puhul tuleb
ära näidata
Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress
ja lisada külastamise kuupäev.
Näide:
Pappel, P. Põder.http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html
(25.09.2007)
Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder.
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (26.09.2007)
TABELITE JA JOONISTE
VORMISTAMINE
Tabelid peavad olema pealkirjastatud ja
nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või
peatükisisese numeratsiooniga.
Kui tabelis olevad andmed on pärit
teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka
viidata.
Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid)
pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1,
jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka
viidata.
VORMISTAMISE NÄIDE
Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a.
(allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur)
VORMISTAMISE NÄIDE
Tabel 3
VORMISTAMINE
uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 kas
köidetult v. kiirköitjas
trükitakse reavahega 1,5 vaid lehe ühele poolele, srifti
suurus 12.
leheküljele jäetakse vasakule ja üles 3-4 cm, paremale
1-2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus
ülemisega
töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe
ülaosa jäetakse 5 cm ulatuses tühjaks
lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida
kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada,
number kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse
teisest leheküljest
töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht
VORMISTAMINE (arvutikiri)
Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik
Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele
käib
Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole
tühikuid ei käi, väljapoole käivad
Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi,
mõttekriipsu ümber käivad
TÖÖ KAITSMINE
Avalik töö kaitsmine toimub suulise ettekandena, mida
on soovitav illustreerida näitliku abimaterjaliga
(stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed jm
vahendid)
Ettekandeks on aega 7 - 10 minutit
Õpilane peab suutma lühidalt selgitada
töö eesmärki
põhjendama uurimisobjekti valikut
välja tooma tulemused
üldistused, järeldused
TÖÖ KAITSMINE
Töö kaitsmine algab esitlemise ja pöördumisega
komisjoni ja kuulajate poole, millele järgneb:
töö sisuline tutvustus
retsensiooni esitamine (meie ei kasuta)
autori vastus retsensioonile (meie ei kasuta)
diskussioon (küsimused komisjoni liikmetelt ja
kuulajatelt, autori vastused)
juhendaja arvamus
autori lõppsõna
Juudi päritolu Ameerika psühholoog on
öelnud:
Tuleb valida, kas minna tagasi
turvalisuse juurde või edasi kasvu poole.
Kasvu peab ikka ja jälle valima;
hirmu tuleb ikka ja jälle ületada.
A. Maslow