Referaadi nõuded (1)

REFERAADI VORMISTAMISE NÕUDED:
Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest).
Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lk on sisulisi peatükke, ülejäänud: tiitelleht , sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus. Kasutada tuleb vähemalt 10 erinevat allikat ja vähemalt 3 neis peavad olema raamatud. Õpikuid referaadi tegemisel ei kasuta!!!
Töö esitatakse valge A4 formaadis paberi ühel poolel

• Kiri Times New Roman
  
• Tähemärgi suurus 12
  
• Reavahe 1,5
  
• Peatükkide pealkirja on suurtähtedega, alapealkirjad väiketähtedega (va esitäht)
  
• Pealkiri algab joondumisega vasakult ja selle lõppu ei panda punkti
  

Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded.
I Tiitelleht järgmiste andmetega : õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta
II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri.
Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.
Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis ( Heading 1 v. Heading 2).
Sisukorra , sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata . Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga.
Sisukorra näidis
SISSEJUHATUS .....................................................................................………..4
1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)................... .......…..........5
1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ......................... ......…........5
1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ............................... .....…....…8
2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ...............................……... .10
2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri ............................... .... ..........10
2.2.Teise peatüki teise jaotise pealkiri .........................................…........14
2.2.1Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri ...........16
KOKKUVÕTE .........................................................................................……...20
KASUTATUD KIRJANDUS .....................................................................……22
LISAD
Lisa 1 pealkiri ................................................................................….... 23
Lisa 2 pealkiri ................................................................................….... 24
III Sissejuhatus sisaldab:

• teema valiku põhjendus
  
• töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine
  
• ülevaade peamistest allikatest
  
• ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest
  

IV Põhiosa peatükkidena sisaldab:

• teema jaotada peatükkideks:
  

1. peatükis tuua välja teema üldine või ajalooline taust

2. peatükis tuua välja käsitlemist vajavad alapunktid ja neid üks haaval käsitlema hakata jne
Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt)
NB! Tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada viide (kirjanduslik allikas , kust see või teine mõte on võetud). Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid.
Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed.
Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest , tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida.
Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne.
Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud.
Bioloogia referaatides viidatakse teksti sees sulgudes:
* märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta - näit.: ( Vahtre 1994).
* kui allikal on kaks autorit , siis pannakse viitesse mõlemad, eraldades nende nimed kas koma või märgi & abil (van Joolingen, de Jong, 1993) või (Whimbey&Lochhead, 1986)
* kui autoreid on rohkem kui kaks, siis märgitakse üks autor ja märge et al., või jt. (Woodward et al., 1988) või ( Peterson jt., 1987)
* veebimaterjali viitamiseks kasutatakse materjali kahte esimest sõna ja aastaarvu . Näiteks veebist võetud õppekava viitamine – (National Curriculum...., 2004). Taga, kasutatud kirjanduses, on terve aadress!!!
V Kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud. Lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uusi andmeid enam ei esitata. Kokkuvõtte eesmärgiks on töö olulisemate tulemuste lühitutvustus.
VI Kasutatud kirjanduse (materjalide) loetelu peab sisaldama kõiki allikaid , mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud . Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida.
Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed:
Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal .
Pealkiri (vastavalt tiitellehele )
Köide, osa, number.
Ilmumiskoht, kirjastus.
Ilmumisaasta
Lehekülgede arv.
Näited:
(raamat) Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk.

(artikkel ajakirjast) Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-6.

(artikkel ajalehest) Mihkelson , I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees . 2000. 11. august.
Interneti materjalide loetelu:
Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev)
Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga).
Näit.:
Burka, L. P. A hypertext history of multi -user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utopia.com/ talent / lpb/muddex/essay (2 Aug. 1996).
Vestluslistide ja e- maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev.
Näit.: Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw-l@unicorn. acs.ttu.edu (31 Mar. 1995).
VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad).
Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol , millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata.
Tabelite ja jooniste vormistamine.
Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata.
Ka joonised (s.h. diagrammid , skeemid , kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata.
Näited:
Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a.(allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur )