Vastus leiad õppematerjalist: Loovtöö vormistamise juhend

Loovtöö vormistamise juhend (0)

Põhikool - Infoteadus - Andmebaasid I

1 Hindamata

Esitatud küsimused

KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD?
Kuidas olla asjalik?

TALLINNA NÕMME PÕHIKOOL
LOOVTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND

LOOVTÖÖ VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED

loovtööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest
formaat : A4, tekst on trükitud lehe ühele poolele, köidetud kiirköitjas läbipaistva kaanega või läbipaistava kaanega rullkõites, töö lõppu jäetakse puhas nö köiteleht
veerised: ülal ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm
alumist äärt võib kasutada joonealuseks viitamiseks
kirjatüüp ehk font : Times New Roman
tekstiosas tähesuurus: 12
reavahe: 1,5
loovtöö põhiosad algavad uuelt leheküljelt
taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel).

Näide:
Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu.
Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ...

joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus , mõlemad servad jäävad sirged
Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert – Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht , Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne.

Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale.
sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi “P” märgiga klahv menüüribal)

Õige: Kala on suur ja läikiv.
Vale: Kala on suur ja läikiv.

tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool.

Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna!
Vale: Sina ole siin , aga sina jää sinna !

sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad tühikud ümber sõna

Õige: Nii olin ma enam-vähem alguspunktis tagasi – ei infot ega raha.
Vale: Nii olin ma enam – vähem alguspunktis tagasi-ei infot ega raha.

sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad.

Õige: Kalle (astudes vasakule): „Kas sa tuled minuga?“
Vale: Kalle ( astudes vasakule ) : „ Kas sa tuled minuga? „

lühisõnalised arvud on sobilik kirjutada sõnadega (üks kuni üheksa, kümme, sada, tuhat , miljon jne), ülejäänud numbritega (nt 1995, 53 123, 19. sajand, 21. sajand jne)
loovtöö maht kujuneb vastavalt töö eesmärkidele ja iseloomule , üldjuhul 6- 10 lehekülge

LOOVTÖÖ OSAD
Loovtöö koosneb järgmistest osadest:

tiitelleht;
sisukord;
sissejuhatus;
töö teoreetiline osa;
töö uurimuslik osa;
kokkuvõte;
kasutatud allikad;
lisad

2.1. Tiitelleht
Tiitelleht sisaldab järgmiseid andmeid:

õppeasutuse täielik nimetus (Tallinna Nõmme Põhikool), suurus 14, keskjoondus
töö pealkiri: paks kiri ehk bold , sõnad on välja kirjutatud, ei poolta ega kasuta lühendeid, suurus 20, keskjoondus
töö iseloom (loovtöö, referaat vmt), suurus 14, keskjoondus
koostaja ees- ja perekonnanimi , klass, punkt on seotud numbriga (8.b), suurus 14, parema serva joondus
juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus
töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus
vt Lisa 1

Sisukord
Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsioonis, nagu need töös esinevad. Sisukorras on ka leheküljenumbrid. Kõik loovtöö lisad on sisukorras pealkirjadega nimetusega.
Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis ( Heading 1; Heading 2)).

Sissejuhatus
Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem.
Selles sisaldub:

teema valiku põhjendus
töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine
sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile.
ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest
ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest
ülevaade peamistest allikatest

Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses .

Põhiosa
Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab:

uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos , project ) puhul ajaloo või taustainfo esitamise

UT - Probleemi analüüsi; LT – Tööprotsessi kirjeldus

Tulemuste esitamise.
Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad.
Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid.
Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid.
Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse).

Teksti liigendamine

Loovtöö iseseisvad osad (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükk, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad) algavad eraldi lehelt.

Pealkirjad on vasaku serva joondusega. Pealkirja ja sisu vahele jäetakse Enteriga tühi rida. Pealkirjas sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Pealkirja järele punkti ei panda.

Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega ja Boldi šriftiga, kirja suurus 12. Punktide ja alapunktide pealkirjade suurus on 12 .
Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Kõigi numbrite vahel on punkt (N: alapunkt 1.1.1.). Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (N: punkti 2.3.2 kohaselt).
Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata. Alapeatüki pealkirja ette ja järele jäetakse Enteriga üks tühi rida. kui alapeatükk algab uuelt lehelt, siis on kohe esine rida.
Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele põhiosas mahub ainult 1- 2 rida järgnevat teksti, alustatakse uuelt lehelt.

NB! Sisukorra , Sissejuhatuse, Kokkuvõtte ja Kasutatud allikate ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. (vt LISA 2)
Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt. Alljaotised võivad järgneda üksteisele samal lehel.
N: Numeratsioon ja šriftid teksti liigendamisel

1. KÜÜDITAMINE (peatükk või paragrahv)

1.1 Küüditamise mõiste (punkt)

1.1.1 Küüditamise ja genotsiidi erinevus (alapunkt)

1.2 Küüditamisest Eestis

2. MINU PERE LUGU

2.1 Kodust ära viimine

Kokkuvõte
Kokkuvõte on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile, vastused sissejuhatuses tõstatud küsimusele/ küsimustele. Kokkuvõttes ei tooda välja enam uut informatsiooni. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem.
Hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud. Lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme. Kui sissejuhatuses on kirjas hõpotees, siis märgitakse ära, kas hüpotees leidis kinnitust või loovtöö käigus oli vaja see ümber lükata. Kokkuvõte sisaldab ka autori enesehinnangut.

Kasutatud allikad
Loetelu peab sisaldama kõiki allikaid , mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud . Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida.
Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada:

kirjalikud allikad N. arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika , internet;

suulised allikad N. mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid;

kasutatud kirjandus.
NB! Täpsem viitamise juhend peatükis 3 ja kasutatud allikate loetelu koostamise juhend peatükis 4.

Lisad
Sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi- või fotokoopiad).
Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse individuaalselt.
Lisatud fotod allkirjastatakse - kes või mis on fotol , millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms. Lisadele tuleb põhitekstis viidata.
LISA 1
Tallinna Nõmme Põhikool

KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD?

Loovtöö

Koostas: Karl Kalkun,
Teet Vainupea
8.b klass
Juhendaja: Mari Vall
Tallinn 2014

VIITAMINE EHK ALLIKATE NÄITAMINE
Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest , tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida.
Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise või vastava konkursi juhendist.
Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi.
Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne.
Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud.
3.1. Joonealune viitamine
Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon võib olla kas kogu tööd (peatükki) läbiv või ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina.
Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti sees sulgudes. Lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs “Insert” leiduva käskluse “Footnote” abil.

Tekstisisene viitamine
Otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam.
Kasutame viitamist autori nime ja aastaarvuga.

Kui viitad teksti sees, siis pannakse viide sulgudesse, N: ( Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel.
Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, N: (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996)

Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti.
Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber

N: (Kask 1998, 156), ( Kuusik 2004, 215-219)

Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses , ei tarvitse viites autori nime korrata

N: Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et…

KASUTATUD ALLIKAD
Kasutatud materjalidesse tohib panna vaid selle allika, mida oled ise lugenud ja kasutanud ning millele oled tekstis viidanud.
Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi.
Raamatud: Autor(id). Raamatu pealkiri. Kirjastus (väljaandja). Trükiaasta, lehekülje nr(id).
Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut väljaannet, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne – vastavalt järgnevusele allikate loetelus.
N: Kidron , A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40.
Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2.
Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58.
Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. – Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid.
N: Kello, K. Väike Märgiatlas. – Haridus , nr 5, 2002, lk 56-57.
Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. – Kogumiku nimetus. Kirjastus (väljaandja). Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid.
N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod. – Meie kassil kriimud silmad. Steamark. 1997, lk. 89.
Suulised allikad:
N: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt).
Viites piisab : J.Paju mälestused.
Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev).
N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html , (25.09.2014)
Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.ht m, (26.09.2014)
5. TABELITE, JOONISTE JA FOTODE VORMISTAMINE
Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud tööd läbiva numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all sellele viidata.
Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid , kaardid) ning fotod pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1., Foto 1. jne). Igale joonisele, tabelile ja fotole tuleb tekstis ka viidata. Näited:
Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur)
Tabel 3. Inimarengu indeksi võrdlus (allikas: http://www.kogu.ee/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu-aruanne/eesti-inimarengu-aruanne-2013 , 12.09.2015, Eesti Koostöö Kogu)
Foto 5. Tallinna Nõmme Põhikooli hoone 1930. aastatel (allikas: http://nommepk.tln.edu.ee/wp-content/uploads/2013/04/ajalugu-254x158.jpg , 25.09.2015, kooli arhiiv)
Foto 6. Tallinna Nõmme Põhikooli sisevaade 2014. a (autor: R.Tamm, 13.02.2014, erakogu)
LISA 1
Tallinna Nõmme Põhikool

KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD?

Loovtöö

Koostas: Karl Kalkun,
Teet Vainupea
8.b klass
Juhendaja: Mari Vall
Tallinn 2014

SISUKORD LISA 2
SISSEJUHATUS ………………………………………………..…….…….....4
1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega………………...………5
1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri .........................................5
1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ……….………………….....8
2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)……………..………….. 10
2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri............................................10
2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri .................................................14
2.2.1. Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri.................16
KOKKUVÕTE .........................................................................................…...20
KASUTATUD ALLIKAD… ..................................................................……22
LISAD
Lisa 1 Pealkiri ................................................................................…. 23
Lisa 2 Pealkiri ................................................................................…. 24

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

VesiMahaAafrikas Õppematerjali autor

Selles failis saad teada kuidas vormistada oma loovtööd.

Loovtöö vormistamine

Kasutatud allikad

https://www.kogu.ee/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu-aruanne/eesti-inimarengu-aruanne-2013

Sarnased õppematerjalid

doc

Loovtöö vormistamise juhend

TALLINNA NÕMME PÕHIKOOL LOOVTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND 1. LOOVTÖÖ VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED loovtööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest formaat: A4, tekst on trükitud lehe ühele poolele, köidetud kiirköitjas läbipaistva kaanega või läbipaistava kaanega rullkõites, töö lõppu jäetakse puhas nö köiteleht veerised: ülal ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm alumist äärt võib kasutada joonealuseks viitamiseks kirjatüüp ehk font: Times New Roman tekstiosas tähesuurus: 12 reavahe: 1,5

Andmebaasid I

doc

Referaadi nõuded

Kasutada tuleb vähemalt 10 erinevat allikat ja vähemalt 3 neis peavad olema raamatud. Õpikuid referaadi tegemisel ei kasuta!!! Töö esitatakse valge A4 formaadis paberi ühel poolel · Kiri Times New Roman · Tähemärgi suurus 12 · Reavahe 1,5 · Peatükkide pealkirja on suurtähtedega, alapealkirjad väiketähtedega (va esitäht) · Pealkiri algab joondumisega vasakult ja selle lõppu ei panda punkti Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras,

Eesti keel

ppt

Soovitusi uurimustööks

SOOVITUSI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS UURIMISTÖÖ EESMÄRGID uurimistöö metoodika õpetamine uurimistöö vormistamise õpetamine õpilase suulise ja kirjaliku väljendamisoskuse arendamine õpilase teadmiste laiendamine MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt järjestatud viisil. UURIMISTÖÖ ei tohi alla plagiaat

Eesti keel

rtf

Mis on uurimistöö?

Võru Kesklinna Gümnaasiumi uurimistööde koostamise juhend Juhendi koostamisel on kasutatud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Tartu Descartesi Lütseumi juhendeid Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm Soovitusi uurimistöö koostamiseks 1. Mis on uurimistöö? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti;

Majandus

docx

Kuidas koostada referaati?

Referaadi koostamise juhend Mis on referaat? Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Kuidas valida referaadi teemat? Teema annab sulle üldjuhul õpetaja. Kui on lubatud see ise valida, siis lähtu oma teadmistest või huvidest. Mõnikord on parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei kirjuta sa teemast mööda. Kui sul on juba umbkaudne teema olemas, asu selle kohta materjale otsima. Kui palju peab leidma materjali? Materjalide maht peab olema suurem kui referaadi oma, muidu ei saa ju kokkuvõtet teha. Kasutama pe

Kirjandus

doc

Uurimustöö vormistamine

UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND 1. Põhinõuded Uurimistööde vormistamisel tuleb jälgida rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõudeid. 1. Uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 (210* 297mm) kas köidetult või kiirköitjas; 2. Trükitakse reasammuga 1,5 vaid lehe ühele poolele, fondi suurus 12pt, blokkstiiliks rööpjoondus; 3. Leheküljele jäetakse vasakule 3,5 cm, paremale 2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega 2,5cm; 4. Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt; 5. Taandrida arvutitrükis ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida; 6. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest; 7. Lehekülgede numbreid loetakse tiitellehest. Tiitellehel numbrit ei näidata; 8. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited; 9. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. 1.1. A

Kirjandus

rtf

Uurimistöö koostamine

Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess........................................................

Teadus tööde alused (tta)

pdf

Uurimistöö koostamise juhend

Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess .........................................................

Eesti keel

Rohkem sarnaseid