50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-07-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vanessake
Õppematerjali autor
Heine. Saksa romaani tõid romantikute zanriuuendused fragmentaalsust : Jutustavasse loose põimiti värsse, kahekõnesid, laule, mõtisklusi, kirju, muinasjutte, legende ja palju muud. Lüürika tugines suurelt jaolt folkloorile. Johann Christian Friedrich Hölderlin (1770-1843) Üks suurimaid saksa lüürikuid Hölderin õppis Tübingeni ülikoolis teoloogiat ning huvitus juba nooruses vanakreeka mütoloogiast ja kirjandusest. Tema looming, mis järgis algul klassitsismi põhimõtteid, kuid suundus hiljem romatismi poolde, ülistab ilu ja harmooniat ning toetab vabadusideaale. Hölderin tõi palju uut ka poeetikasse, eriti keelelise väljenduse alal. Ta hülgas oma luules riimvormid ja kasutas sageli kreeka luule meetrumeid. Harmooniline looduse maailm, mida kehastavad jumalad,jääb Hölderini äratundmise jägi inimestele küll kättesaamatuks, kuid poeet rõhutab, et jumalaid vajab isegi geenius.
referaat SISUKORD Romantism kirjanduses.........................................................................Lk 3 Elulugu..................................................................................................Lk 4 Lühike loomingu ülevaade....................................................................Lk 5 Romantiline luule..................................................................................Lk 6 Luuletemaatika armastus "Kaunitar"..................................................Lk 6-7 "Hoidjale".................................................Lk 7 Luuletemaatika isamaa "Tsaadajevile"...............................................Lk 8
Välismaalastesse hakati läbi kirjanduse suhtuma paremini, sest hakati mõistma maailma eripärasusi ja selle mitmekesisust. 5. Romantilise vaimulaadi ja kirjanduse põhilised tunnused. Romantikute suhe loodusse, kujutlusse ja müüti; utopismi ja konservatiivsuse vahekord romantismis. Rahvaluule, rahvuslus, eksootika, iroonia, võõrandumine ja selle ületamine. Romantismi erinevus klassikalisest ja realistlikust kirjandusest. Romantism saksa, inglise ja Ida-Euroopa kirjanduses. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Uus loodustunne, tundeelu esiletõus, huvi tekkimine muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopiliseise loomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt
Lõpp on aga traditsiooniliselt nukker, sest laevnik hukkub. A.Mickiewitz Mickiewitz oli Poola luuletaja. Loominguks sai ainet kodukandi peamiselt valgevene rahvapärimustest. ,,Ballaadid ja romansid" panid aluse romantismile Poolas. (Kui seni oli poola luules valitsenud valgustuslikklassitsistlik suund, siis antud luulekogus on autor varjamatult irooniline ratsionalismi ja kuiva teaduse suhtes, vastandades neile tunded ja armastuse.) S. Petöfi Petöfi oli Ungari luuletaja. Mässas senise klassikalisakadeemilise luulelaadi vastu. Tõi luulesse rahvaliku teema, mahlaka rahvalauliku kõnepruugi ja rütmi, kire ja avatuse. Igatses elada ja luua põledes.
Selle voolu loojaks oli Ezra Pound (metroo peatuses). Neid huvitas idamaade luule, haikud jne. Samuti vana testamendi piibliluule. Vortitsism Püüdis edasi arendada, et luules oleks rohkem dünaamikat. Ultraism, suprematism ja avangardism ja imazinism. Modernism ei seostata väga Venemaaga. Teoreetilises plaanis sai see just sealt alguse. Peterburis tegutsesid kirjanikud, kes nimetasid end strukturalistideks. See oli uuendus, sest enne räägiti kirjaniku osa kirjandusest ja nende eluloo tähtsus. Enam ei tegeletud tekstivälisega vaid hakati uurima teksti ennast sõltumatult välismõjust. See ulatus ka Sveitsi ja selle mõjul hakati igal pool uurima nii kirjandust. Roman Jakobson hakati nimetama formalistideks, see oli nagu halvustav tegeleb vormiga, ei huvita sisu. Inimkonna kasv oli tohutu varjuküljeks suured sõjad. Põhiline põhjus oli tehnoloogia areng. Ka naised võisid hakata ennast loominguliselt väljendada
Ajalooliste piiride laiendamine viib uute pillideni, näiteks antiik-taldrikud. Religioosne väljenduslaad tõstab esile vaskpillid (tuubad, tromboonid). Romantismiajastu muusika ligikaudsed perioodid: vararomantism 1815-30 , kõrgromantism 1830-50 , hilisromantism 1850-90. Programmiline muusika Programmiline muusika oli eelistatud eriti prantsuse kõrgromantismis. Kirjeldava e. programmilise muusika sisu lähtus eelkõige kirjandusest, aga ka teistest kunstiliikidest või ajaloolistest sündmustest. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Nähti võimalust rikastada helikeelt uute värskete kujunditega. Selliste teoste kvaliteet sõltus muidugi mitte programmist vaid üksnes muusikast, tema hingestatud sisust ja kunstilisest vormist.
mängude ja elamuste kaudu. ,,Üks rohutirts läks kõndima". Villem Grünthal-Ridala 1885-1942 Kodanikunimi Wilhelm Grünthal. Sündinud 30.05 Muhumaal. Oli luuletaja, tõlkija, keele-ja folklooriuurija. Luuletajanime võttis vanemate sünnikoha järgi. Õppis Hellamaa kihelkonnakoolis, Kuressaare gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Oskas soome, itaalia, kreeka, ungari jne keeli. Teda inspireeris itaalia kirjandus. Ta oli Noor-Eesti liige, Aavik oli ta koolivend ja suur sõber. 1905 a vangistati ta kahel korral. Toompea vanglas tutvus ta Tuglasega. 1910-1919 oli Tartus emakeeleõpetaja. 1922 abiellus Ida Hokkaneniga. 1923 oli Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Käis samal ajal tihti Muhus. Suri 16. jaanuaril maovähki. Looming: Oluline märksõna on kaugus. Meeleolult nukker ja sünge. Käsitleb üksikinimese suhet maailmaga
Kuigi vaimuelu mõjustaja. Friedrich Robert Faehlmann Jannsen armastas kirjutada ka loodusest ja oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu ülikooli armastusest, siis õnnestunumad on siiski tema arstiteaduskonna. Pärast ülikooli pühendus ta isamaalaulud, millest tänini on tuntud "Eesti arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" rahvaluulest ja kirjandusest. 1825 hakkas ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul tegelema eesti keelega. Ta pälvis tunnustuse koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838.aastal ja selle hümniks. Jannsen on avaldanud algupäraseid hilisema juhina. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, külajutte («Maatargad», «Uus variser» jt.). Kõik ta rahvaluule ja muinsuste uurimine ning kirjutised on elavas ja mõnusas rahvakeeles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid